2-12-32405/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-12-32405

Tsiviilasi

K.J. hagi OÜ Meat Market vastu töövaidluses ja

OÜ Meat Market vastuhagi

Tsiviilasja hind

Hagi hind 6 077.22 eurot ja vastuhagi hind 800 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja/vastuhagis kostja K.J., ik XXXX,

esindajad

elukoht XXXX ;

Kostja/vastuhagis hageja OÜ Meat Market, rk 12169885,

asukoht Küütri 3, 51007 Tartu, volitatud esindaja Marian

Kund, lepinguline esindaja Siim Kuusik, siim@paragrahv.ee .

Kohtuistungi aeg

15. november 2012

Protokollija

Istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

K.J. hagi OÜ Meat Market vastu rahuldada osaliselt.

K.J. ja OÜ Meat Market vahel 20.12.2011 sõlmitud tööleping on K.J. poolt erakorraliselt

üles öeldud TLS § 91 lg 1 alusel alates 11.06.2012.

Jätta rahuldamata K.J. hagi OÜ Meat Market vastu 6 077.22 euro suuruse hüvitise

väljamõistmiseks.

OÜ Meat Market hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

rahuldada osaliselt.

K.J. ja OÜ Meat Market vahel 20.12.2011 sõlmitud tööleping ei ole erakorraliselt üles

öeldud TLS § 91 lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel.

Jätta rahuldamata OÜ Meat Market hagi K.J. vastu 800 euro suuruse hüvitise

väljamõistmiseks.

Jätta rahuldamata K.J. hagi OÜ Meat Market vastu töösuhte alguse kuupäeva

tuvastamiseks nõude aegumise tõttu.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

OÜ Meat Market ja K.J. sõlmisid 20.12.2011 töölepingu, mille kohaselt K.J. asus tööle kokana.

Köögitöös tekkinud probleemidest teatas töötaja tööandjale sms-i teel 19.01.2012. Kui hageja teisi

töötajaid korrale kutsus ja rikkumistele tähelepanu juhtis, tekkisid konfliktid, sest teised töötajad

leidsid, et nende tegevus on normaalne. 1. juunil 2012 töötaja lõunapausi ajal tervitas J. O. töötajat

sõnadega „noh, peenisepump, mis sa istud siin“. Tegemist on tööandja tavalise keelekasutusega ja

suhtumisega töötajasse, mis lõi hageja jaoks eriti keerulise töökeskkonna, kuhu igapäevaselt tööle

minna. Köögitöös tekkinud pinged kulmineerusid hageja pöördumisega erakorralise meditsiini

osakonda. Seda tingis tööandja poolt tekitatud stressirohke olukord. Peale seda pöördus töötaja

tööandja poole, et viimane lahendaks tekkinud olukorra. Tööandja poolt ei tehtud selleks midagi.

Tööandja tegevusetus väljendus alandava ja ebaviisaka töökeskkonna säilimises. Hageja pidi iga

päev minema tööle, kus teda eelnevalt oli alandavalt ja ebanormaalselt koheldud. Tööandja hilines

ka töötajale viimase töötasu maksmisel. Töölepingu p 5.6 kohaselt tuli töötasu maksta järgmise kuu

10. kuupäevaks. Kuna 10. juuni 2012 oli pühapäev, oleks tööandja pidanud töötasu maksma 8.

juunil. Töötaja tuletas seda tööandjale meelde, kuid sellest hoolimata maksti töötajale töötasu alles

11.06.2012. Töötajal on kohustus tasuda igakuulist makset pangakontolt ning töötasu maksmisega

hilinemine pani töötaja raskesse majanduslikku olukorda. Eeltoodu alusel esitas töötaja 09.06.2012

töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 alusel. Töötasu maksmisega

hilinemine on toimunud ka varem: pärast katseaja lõppemist kanti töötajale jätkuvalt üle katseajaks

kokku lepitud väiksem töötasu ja ettenähtud töötasu sai töötaja kätte alles pärast meeldetuletuse

esitamist. Tööandja avaldas 11.06.2012 omapoolset tahet tööleping lõpetada TLS § 15 p 6 ja § 88

lg 1 p 3 alusel. Sellel momendil tööandja töötajalt hüvitust ei nõudnud. Tööandja käitumismaneeri

saab iseloomustada ka katsetega alandada hageja töötasu, milleks ei olnud ühtegi põhjendust. Kostja

ei nõustunud töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega, mistõttu hageja

pöördus töövaidluskomisjoni poole, paludes töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatuse ja

kehtivuse tõttu välja mõista hüvitus töötaja 6 kuu keskmise töötasu, so 6 077.22 euro ulatuses.

Lisaks peab hageja vajalikuks, et kohus tuvastaks tegeliku töösuhte alguse ajana 15.12.2011.

Restoran ei olnud ametlikult avatud, kuid valmistati tellimuste alusel ettevõtetele peolaudu. Hageja

võttis ennast töötuna arvelt maha 12.12.2011, mida mõistlik inimene ei teeks, kui ta asub tööle alles

20.12.2011.

Töövaidluskomisjoni otsusega töötaja nõudeid ei rahuldatud. Tööleasumise kuupäeva ei muudetud

ja hüvitist välja ei mõistetud. Tööandja esitas omakorda töövaidluskomisjonile avalduse

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötajalt 800 euro suuruse hüvituse

väljamõistmiseks töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja, so 30 päeva eest.

Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati tööandja nõuded: tuvastati töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus ja mõisteti ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest välja hüvitis 800 eurot.

Töötaja esitas kohtule hagi enda nõuete läbivaatamiseks ja taotluse tööandja nõude

läbivaatamiseks hagimenetluses, sest ta ei ole nõus töövaidluskomisjoni otsustega. Töölepingu

erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud, sest tööandja ei parandanud teiste töötajate poolt halva

suhtumise ja tagarääkimise tõttu tekkinud halba tööõhkkonda ning tahtis töötaja kaitsmise asemel

hoopis alandada tema töötasu. Sellega on täidetud TLS § 91 lg 2 p 1 märgitud koosseis. Samuti on

tõendatud, et tööandja hilines töötasu maksmisega 3 päeva, mistõttu oli ohus töötaja majanduslik

heaolu. Kasvatades alla 3-aastast last tuleb rahakasutust hoolega planeerida ning iga sent on arvel.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel on samuti põhjendatud. TLS § 91 lg

2 p 3 eeldused on täidetud. Pingestatud olukorra tõttu pöördus hageja

juba korra haiglasse. Töötamise jätkamise korral oli tõenäoline, et hageja tervis kannataks selle all.

Hageja leiab, et ta ei pea riskima oma tervisega, juhtides tähelepanu teiste töötajate eksimustele

ning nende tagajärgedele. Pidev mõnitamine ja halvas usus kohtlemine mõjub inimese

kõlbelisusele. Hageja palub tunnistada töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtivaks ning

erakorraliste asjaolude tõttu välja mõista kostjalt hüvitis hageja kuue kuu keskmise töötasu

ulatuses, so 6 077.22 eurot.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

OÜ Meat Market hagi ei tunnista ja palub see rahuldamata jätta. Kirjalikke vastuväiteid kostja

kohtule ei esitanud. Kohtuistungil jäi kostja esindaja kõikide seisukohtade juurde, mis on esitatud

töövaidluskomisjonis. OÜ Meat Market palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisus ning välja mõista K.J. hüvitus 800 eurot ülesütlemisest etteteatamata jäänud aja eest.

Ülesütlemisavalduses märgitud juhtumeid ei ole toimunud, avaldus on põhjendamatu. Töösuhte

alguse tuvastamise nõue on aegunud. Kostja palub see nõue jätta rahuldamata aegumise tõttu.

Tööandja jääb nõude juurde välja mõista hüvitis töötaja ühe kuu töötasu ulatuses, sest tööandjal

tekkis kahju seoses töötaja päevapealt lahkumisega.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et nii K.J. hagi kui ka OÜ Meat Market vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.

Töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 1 kohaselt Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult

nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 p 1 kohaselt Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles

öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud

töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel

isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse

ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. TLS § 87 kohaselt Töölepingu võib

erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides

käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

Tsiviilasja toimikus lk 28 oleva 09.06.2012 ülesütlemisavalduse kohaselt ütleb K. J. OÜ-ga Meat

Market sõlmitud töölepingu alates 11.06.2012 üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel põhjustel: töötaja

ebaväärikas kohtlemine, solvamine, ahistamine ja privaatsuse rikkumine. J. O sellise süüdistusega

ei nõustu. K.J. ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et 01.06.2012 solvas J. O hagejat

sõnadega „Noh, peenisepump, mis sa istud siin“. Teise sündmuse – J. O rikkus hageja füüsilist

privaatsust, tõstes hageja selja taga olles oma jala hageja jalgade vahele ja surudes istmikule lausus

„uruguai, uruguai“ - toimumise aega hageja ei mäleta, sündmuse pealtnägijaid ei olnud.

Väidetavalt toimus see millalgi enne 1. juunit 2012. Nii töövaidlusasjade toimikust kui ka

kohtuistungil avaldatust nähtub, et hageja läbisaamine teiste OÜ Meat Market töötajatega ei olnud

hea. Hageja enda poolt on kohtule esitatud TVK toimikust 4.2-2/1396 kopeeritud R.S. ja K.A.

poolt kirjutatud seletused (tl 16-18), mille kohaselt käitus K. J. kaastöötajatega ülbelt ja

alavääristades, solvas kokk U.S. teiste töötajate kuuldes ning lükkas käega seljale tõugates laua

peal istunud R. S. K.A. seletuskirja kohaselt tõstis K. J. ka tema peale häält ning süüdistas

pingelistel hetkedel teisi, nägemata enda süüd. Ühtegi tõendit selle kohta, et J. O on K. J. suhtes

halvasti käitunud, teda ebaväärikalt kohelnud, ahistanud või tema privaatsust rikkunud, kohtule

esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tööandjapoolsete kohustuste olulist

rikkumist, mis oleks seisnenud töötaja ebaväärikas kohtlemises või kaastöötajatel või kolmandatel

isikutel sellise tegevuse lubamises.

K. J. pöördus arsti poole seoses tekkinud ärevushäirega (patsiendikaart tl 23) pärast seda, kui

temale tehti 06.06.2012 teine ettepanek töötasu vähendamiseks (kirjalikud põhjendused tl 34-35).

Tööandja teatas soovist vähendada K. J. töötasu seoses väidetavate kaebustega K. J.

käitumise kohta ja tööandjale väidetavalt rahalise kahju tekitamisega. Kohus on seisukohal, et

tekkinud olukorras, kus töötaja süüdistab tööandjat töötingimuste tagamata jätmises ja tööandja

omakorda süüdistab töötajat töökohustuste mittetäitmises ja tööandja korralduste eiramises ning

konflikt on ka restorani töötajatel omavahel, oli K. J. õigustatud esitama töölepingu erakorralise

ülesütlemise avalduse, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei olnud mõistlik

nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Sisuliselt jõudsid mõlemad lepingupooled 11. juuniks

2012 samale järeldusele. Kuid ülesütlemise aluseks ei olnud tööandjapoolsete kohustuste oluline

rikkumine, mistõttu K. J. ei ole õigust nõuda hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel.

TLS § 100 lg 5 kohaselt Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses

sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist

ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. OÜ Meat Market on

esitanud nõude 800 euro väljamõistmiseks, sest töötaja on töölepingu ülesütlemisest teatanud ette

vähem kui 30 päeva. Hageja vaidleb hüvitise väljamõistmisele vastu, sest tööandja on samuti

soovinud töölepingu üles öelda 11.06.2012, kusjuures mingit hüvitust töötajalt ei nõutud. Kohus on

seisukohal, et OÜ Meat Market nõue hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Etteteatamistähtaeg töölepingu lõpetamisel on vajalik nii töötajale kui tööandjale, et leida uus

töökoht või leida uus töötaja. Etteteatamistähtajast mittekinnipidamine võib tööandja jaoks

tekitada olukorra, kus ei ole võimalik leida koheselt sobivat uut töötajat ning töö korraldamisel

tekib takistus, mis võib tuua äriühingule kahju. Käesolevas töövaidluses on ka tööandja avaldanud

soovi lõpetada K. J.ga sõlmitud tööleping nö päevapealt, so 11.06.2012 (Töölepingu nr 2 lisa 1 tl

32). Seega võis ja pidi tööandja arvestama sellega, et 11. juunist restoranis kokka ei ole tööandja

enda soovil. OÜ Meat Market nõue K. J. 800 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata TLS § 98 lg 2 alusel Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette

teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu

jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Kohus on seisukohal, et töölepingu erakorralist ülesütlemist tuleb töötajal TLS § 95 lg 2 2. ja 3.

lause kohaselt põhjendada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töövaidluse lahendamise

käigus ülesütlemise aluseid täiendada ei ole võimalik, sest tööandja oli seaduse kohaselt kohustatud

vaidlustama temale esitatud ülesütlemisavalduse, kui ta sellega nõus ei olnud ning see seab

asjaolude tuvastamisele piirid. Samas ei ole põhjendatud ka K. J. poolt esile toodud muud alused

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjapoolsete kohustuste olulise rikkumise tõttu. 2012

juunikuu töötasu väljamaksmisega hilinemine nädalavahetuse võrra ei ole tööandja poolt töötasu

maksmisega oluline viivitamine. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 114 on sätestatud põhimõte, et

lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb anda tähtaeg kohustuse täitmiseks. VÕS § 114 lg

4 kohaselt võib võlausaldaja alles pärast seda, kui võlgnik on teatanud, et ta kohustust ei täida või ei

ole antud tähtaja jooksul kohustust täitnud, kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas öelda

leping üles. Hagejal oli õigus saada kokkulepitud töötasu 8.06.2012, sest töötasu maksmise oli

töölepingu p 5.6 kohaselt 10. kuupäeval (tl 10-14), mis langes juunikuus pühapäevale. Tl 26 oleva

konto väljavõtte kohaselt laekus K. J. maikuu töötasu 11.06.2012 kell 9.00. Ühtegi tõendit selle

kohta, kas ja kui suur kahju tekkis hagejal töötasu laekumise tõttu 11.-ndal kuupäeval kell 9.00,

kohtule esitatud ei ole. Põhjused, miks K. J. pöördus 06.06.2012 erakorralise meditsiini osakonda,

ei ole üheselt selged. K. J. väitel pöördus ta tervisehäire kaebusega arsti poole, sest ei talunud töö

juures valitsevat õhkkonda. Milles seisnes tööandja süü K. J. ja kaastöötajate vahel konfliktide

tekkimises, ei ole kohtule tõendatud. Ülesütlemisteatises ei ole sellisele asjaolule viidatud.

Hagiavalduses palub K. J. tuvastada tegeliku töö algus 15.12.2011. Saamata töötasu nõuet ei ole

hageja esitanud, kuigi kohus palus hagiavaldust täpsustada. Kostja vaidleb töötamise algusaja

tuvastamise nõudele vastu, sest möödunud on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse

(ITVS) §-s 6 lg 1 sätestatud 4-kuuline tähtaeg. Tööandja hageja nõuet ei tunnista. Töösuhe algas

töölepingus märgitud kuupäeval. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt Õigus nõuda

teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse

täitmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 3. lause kohaselt kui kohus leiab, et

nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et K. J. nõue

tööle asumise algusaja tuvastamiseks on aegunud ITVS § 6 lg 1 alusel. Hageja nõue tuleb jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §

163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kand.

Käesolevas töövaidluses esitatud hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise ja osalise rahuldamata

jätmise tõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik