3-12-1408/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-1408

Otsuse kuupäev

29. november 2012

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

A. H.e kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 5. juuli 2012 veoki läbivaatuse akti nr 12.-12.1-

5/13/2058 osaliseks tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti

Lõuna

maksu-

ja

tollikeskuse

Luhamaa

tollipunkti

peainspektor

Tarvi

Mändiku

tegevuse

õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2012

Menetlusosalised

Kaebaja A. H., esindaja adv Kalju Kutsar

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Revo Krause

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tunnistada õigusvastaseks

Maksu- ja Tolliameti toiming, s.o sõiduki Volkswagen

Transporter (reg.nr 006 BBK) kinnipidamise alates 5.

juulist 2012 kuni 15. juulini 2012.

2. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt A. H.e kasuks

menetluskulude katteks välja 82 (kaheksakümmend

kaks) eurot 50 senti. Ülejäänud osas jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates.

Apellatsioonkaebuse

esitamise

viimane päev on 31. detsember 2012. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (MTA) ametnike poolt teostati Luhamaa

tollipunktis 1. ja 2. juulil 2012 A. H.e veoki läbivaatus. MTA 2. juuli 2012 veoki läbivaatuse aktiga nr

12-12.1-5/13/2028 peeti kinni A. H.e kaubik Volkswagen Transporter Kasten registreerimismärgiga

006BBK.

2. A. H. esitas 5. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA Luhamaa tollipunkti

peainspektor Tarvi Mändiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.

Tartu Halduskohus võttis 13. juuli 2012 määrusega A. H.e kaebuse menetlusse.

3. A. H. esitas Tartu Halduskohtule 12. juulil 2012 kaebuse, milles taotles MTA 5. juuli 2012 veoki

läbivaatuseakti nr 12-12.1-5/13/2058 osalist tühistamist. Akti kohaselt peeti kaebaja sõiduki

kütusepaagis olev kütus kinni ning kohustati esitama deklaratsioon sõiduki kütusepaagis oleva kütuse

kohta.

Tartu Halduskohus võttis 13. juuli 2012 määrusega A. H.e kaebuse menetlusse ja liitis selle

haldusasjaga nr 3-12-1408 ühte menetlusse.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et MTA peainspektor T. Mändiku tegevus, kaebaja juhitud sõiduki

kinnipidamisel ja paigutamisel tollipunkti valvatavasse parklasse, on ebaseaduslik ning kahjustab

kaebuse esitaja õigusi ja huve.

Kaebaja hinnangul puudus vastustajal alus nõuda A. H.elt Eesti Vabariiki sisenemisel tema sihtkoha

avaldamist, määratleda sihtkohana Tartu linn ja pidada seejärel kinni ning paigutada valvatavasse

parklasse kaebaja juhitud sõiduk Volkswagen Transporter registreerimismärgiga 006BBK.

Kaebaja tugineb kaebuse esitamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 lg-le 1, mille kohaselt on

igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklile 21 lg-le 1, mis tagab Euroopa Liidu kodanikele õiguse vabalt liikuda ja elada liikmesriikide

territooriumil.

Kaebaja leiab, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 1 on

kohaldatav vaid juhul, kui sihtkohta jõudmiseks vajalik kütusekogus on suurem kui sama seaduse §-s

69 sätestatu ning sellise õiguse saamiseks peab piiri ületanud isik tõendama oma reisi sihtkohta.

Vastupidine seisukoht tekitaks vastuolu ATKEAS § 68 lg 1 ja § 69 vahel ning oleks ilmses vastuolus

ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2007/74 artikliga 11.

5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et peainspektor T. Mändiku poolt koostatud veoki (Volkswagen

Transporter reg nr 006BBK) läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2058 on ebaseaduslik ning kahjustab

kaebaja õigusi ja huve osas, mis puudutab sõiduki paagis oleva kütuse kohta deklaratsiooni esitamise

nõuet ning kütuse ja sõiduki kinnipidamist.

Oma seisukoha põhjendamisel tugineb kaebaja jätkuvalt ATKEAS § 68 lg-le 1, leides, et see on

kohaldatav vaid juhul, kui sihtkohta jõudmiseks vajalik kütusekogus on suurem kui sama seaduse §-s

69 sätestatu ning sellise õiguse saamiseks peab piiri ületanud isik tõendama oma reisi sihtkohta.

Vastupidine seisukoht tekitaks vastuolu ATKEAS § 68 lg 1 ja § 69 vahel ning oleks ilmses vastuolus

ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2007/74 artikliga 11.

Vastustaja vastuväited

6. Vastustaja esitas 13. augustil 2012 kirjaliku vastuse kaebusele, milles vaidleb kaebusele vastu,

paludes jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

7. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2058 on

seadusvastane põhjusel, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust on vääralt tõlgendatud.

Vastustaja märgib, et veoki läbivaatuse akti koostamise aluseks on Tolliseadus (TS) § 18 p 4 ning

õiguse sõiduki peatamiseks ja läbivaatuseks annab TS § 40 lg 1, mitte ATKEAS. Seega on vastustaja

seisukohal, et veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2058 on vormistatud kooskõlas kehtiva õigusega ja

vormistatud akt on õiguspärane.

Vastustaja selgitab, et MTA teostab kütuste aktsiisivabastuse kasutamise põhjendatuse kontrolli Eesti

ja Vene Föderatsiooni piiripunktides vastavalt ATKEAS-le. Kontrolli eesmärk on takistada nende

isikute tegevust, kes kuritarvitavad reisijatele ettenähtud aktsiisivabastust ning ei täida

aktsiisivabastuse kohaldumise tingimusi tuues kütust Eestisse edasimüügi eesmärgil. Asjaolu, et isiku

poolt üle piiri toodavat kaupa kontrollitakse ja kontrollitakse ka sellele kaubale aktsiisivabastuse

kohaldumise eelduste täitmist, on tavapärane ja normaalne tollikontroll. Tollikontroll toimub

igapäevaselt kõikides tollipunktides ja kogu üle piiri veetava kauba üle. Kütuse kontroll toimub

tollikontrolli tsoonis. Reeglina isikud deklareerivad nendega kaasas oleva kauba kas käitumisega,

valides piiripunktis rohelise koridori, või suuliselt. MTA ametnikud aktsepteerivad isiku poolt riiki

sisenemisel esitatud deklaratsiooni ja lasevad isikul Eestisse siseneda. Toll võib nõuda isikutelt ka

kirjaliku deklaratsiooni esitamist (ÜTSRS art 227 lg 2), sh juhul, kui isikul ei ole enda hinnangul

kaasas piirangutega kaupa. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et piiriületusel võib MTA

ametnik otsustada täiendava kontrollivajaduse üle ning isikul on kohustus tollikontrolli taluda. Kui isik

ei oska või ei taha ise deklaratsiooni esitada, siis määrab toll tasumisele kuuluva maksusumma.

Vastustaja viitab maksumenetlus põhimõttele, mille kohaselt lasub isikul kaasaaitamise kohustus.

Vastustaja hinnangul aga ei ole A. H. kaasaaitamise kohustust täitnud ning keeldunud esitamast

maksuhaldurile teavet sõidu sihtkoha kohta ning keeldunud esitamast kirjalikku reisija deklaratsiooni.

Puudub alus veoki läbivaatusakti tühistamiseks osas, millega kohustatakse A. H.t avaldama sõidu

sihtkohta ja esitama kirjalikku reisija deklaratsiooni. Kaebuse esitaja pole vastustaja arvates oma

taotlust põhistanud ega viidanud ka ühelegi õigusallikale, mis kaebaja seisukohta põhistaks.

8. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur on kaebaja suhtes tõlgendanud

valesti ATKEAS § 68 lg 1, millest tulenevalt Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses

kütusepaagi, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus

aktsiisivaba.

Vastustaja leiab, et 1. juulil 2012 kaebaja sõidukis (Volkswagen Transporter) olnud kütusele ATKEAS

§ 68 lg 1 märgitud aktsiisivabastus ei kohaldu. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega ATKEAS § 68

lg 1 kohaldamise osas.

Vastustaja on seisukohal, et aktsiisivabastus kohaldub kütusele, mis ATKEAS-e § 68 lg 1 alusel peab

olema standardses kütusepaagis, samas mootorsõidukis tarbitav ja sõiduki sihtkohta jõudmiseks

vajalik. Kõik eelnimetatud tingimused peavad olema täidetud samaaegselt. Aktsiisikauba importimise

eesmärgi kindlakstegemisel võetakse lisaks eelnevalt nimetatud kriteeriumitele arvesse isiku

piiriületuste sagedust, põhjust (kui usutavat põhjendust ei ole, võibki reisi eesmärk olla kütuse ärilisel

eesmärgil transportimine), toimetamise viisi ja kogust (väga suured kogused: sõiduautode puhul ca

100 liitrit, bussidel 300-900 liitrit) ja aktsiisikauba valdaja sotsiaalset seisundit (töötu, aga võib arvata,

et omab sissetulekuid; samuti varasem karistatus jne). Vastustaja märgib, et aktsiisivabastust ei

kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

Kui isik ei soovi MTA ametnikega koostööd teha ja esitada andmeid, mis võiksid kinnitada tema poolt

kütuse toomist oma tarbeks, siis aktsiisivabastus ei kohaldu. Vastustaja viitab Euroopa Liidu nõukogu

16. novembri 2009 direktiivi 1186/2009 artiklile 126, mille kohaselt saab maksuvabastust kohaldada

üksnes juhul, kui maksuvabastuse kohaldamise eelduseks olevad teatavad tingimused on täidetud ja

isik esitab pädevale asutusele tõendid, et need tingimused on täidetud.

Vastustaja märgib, et antud juhul kaebaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul

eesmärgil. Vastustaja selgitab, et kaebaja on väga sagedane piiriületaja, kasutades piiri ületamiseks

kahte erinevat sõiduautot. Mõlema sõiduki standardsed kütusepaagid on suured (Volkswagen ca 100

liitrit ja Ford Econoline ca 300 liitrit) ja pole kahtlust selles, et kaebaja transpordib Eestisse kütust

väga suurtes kogustes. Seetõttu on MTA ametnikel põhjust asuda seisukohale, et kaebaja ei täitnud

kõiki ATKEAS-es sätestatud aktsiisivabastuse saamise eelduseks olevaid tingimusi. Vastustaja

selgitab, et kontrollimaks eelmainitud tingimuste täitmist, küsiski maksuhaldur isiku käest

täpsustavaid küsimusi. Vastustaja rõhutab, et isiku poolt antavad seletused peavad olema samaaegselt

nii eluliselt usutavad kui ka faktiliselt kontrollitavad. Vastustaja märgib, et arvestades kaebaja

regulaarsust piiri ületamisel (kinnitab piirikontrolli infosüsteem), isiku elukohta (Tartu või Põlvamaa),

puudulikku selgitust sõidu eesmärgi ja teekonna kohta, ei saanud vastustaja eluliselt usutavaks pidada

kaebaja suuliselt esitatud väidet, et kütus oli vajalik sihtkohta jõudmiseks (kaebuse kohaselt Poola).

Vastustaja osutab, et kui isik usutavat selgitust anda ei suuda nagu antud juhul, siis ei kohaldu isikule

ka aktsiisivabastus ning tolliformaalsuste lõpetamiseks peab isik esitama reisija deklaratsiooni. Seega

ei olnud kaebajalt nõutud sihtkoha avaldamine ja kirjaliku reisija deklaratsiooni esitamine alusetu,

kuigi kaebaja arvab vastupidist.

9. Vastustaja märgib kaebaja Volkswagen Transporteri tagastamise taotluse kohta, et kaebaja on

sõiduki saanud enda käsutusse.

Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja viide põhiseadusele ei ole antud juhul asjakohane, sest

MTA ei ole takistanud A. H.e liikumisvabadust. Kaebaja auto kinnipidamine oli tingitud asjaolust, et

isik keeldus kirjaliku reisija deklaratsiooni esitamisest ning MTA pidas vajalikuks selgitada välja

sõidukis olnud täpne kütuse kogus, kasutades selleks pädevat ettevõtet AS Metrosert. Sisuliselt oli

kaebaja sõiduk kinni peetud seetõttu, et lõpetamata olid tolliformaalsused ja MTA-le ei olnud teada

kaebaja lõplik seisukoht deklaratsiooni esitamise kohta. Kui isik oleks deklaratsiooni esitanud ja

vastavad maksud tasunud, nagu seda lootis MTA, oleks isik koheselt saanud ka sõidukiga lahkuda.

10. Kaupa ei ole võimalik vabastada, st vabasse ringlusesse lubada, kui tasumisele kuuluv

maksusumma ei ole täielikult tasutud (Rahandusministri määrus 22.06.2009 nr 42 § 10 lg 1). Kauba

hoidmine tolli valduses toimub isikute vastutusel ja kulul (Ühenduse tolliseadustik artikkel 53 lg 2).

Kohtuistung

11. Kohtuistungil selgitas kohus menetlusosalistele, et loeb asjas esitatud tõendeid piisavaks selle

kohta, et tekiks põhjendatud kahtlus, et kütust veetakse sisse ärilisel eesmärgil. Sellest tulenevalt on

kaebajal endal kohustus esitada tõendid, mis kinnitaksid tema väidet kütuse oma tarbeks importimise

kohta.

Kohus rahuldas kaebaja taotluse täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja määramiseks.

Kaebaja täiendavad seisukohad

12. 17. oktoobril 2012 esitas kaebaja täiendavad seisukohad ning tõendid.

Kaebaja esitas kviitungid kütuse ostmise kohta Eesti vabariigis 11. mail ja 17. juunil 2012 aastal,

märkides, et rohkem dokumente ei ole kaebajal säilinud.

Lisaks esitas kaebaja koopiad veoki läbivaatuse aktidest, mis on koostatud 5. ja 6. oktoobril 2010 ning

21. märtsil ja 22. juunil 2011. Kaebaja osutab, et kasutas ka neil juhtudel sõidukit, mille kütusepaakide

maht on ca 300 liitrit. Nii 5. kui 6. oktoobril 2010 on fikseeritud nii sõidukis oleva kütuse kogus, kui

ka odomeetri näit. Kui kaebaja oleks tegelenud kütuse impordiga kaubanduslikul eesmärgil, siis ei

oleks eluliselt usutav, et ta jätnuks kasutamata võimaluse tuua Eesti Vabariiki maksimaalse võimaliku

koguse kütust.

Eesti Vabariigi piiri ületamine Vene Föderatsiooni sisenemiseks ega vastupidi ei ole ebaseaduslik.

Samuti ei ole lubatud piiriületuste arv ja sagedus määratud ühegi kehtiva õigusaktiga. Aktsiisiga

maksustamisele kuulub kaubanduslikul eesmärgi Eesti Vabariiki toimetatud kütus. Nimetatud

eesmärgil A. H. kütust toonud ei ole. Ebaõige on vastustaja seisukohta, et kaebaja peaks tõendama, et

ta ei ole toodud kütust Eesti Vabariigis võõrandanud. Eluliselt ei ole kaebajal mitmeid kuid hiljem

võimalik tõendada negatiivset asjaolu, s.t, et ta ei müünud kütust edasi.

Täiendavalt selgitas kaebaja, et tema hakkas Vene Föderatsioonis sagedamini käima 2010. aastal seal

elavate sõbranna ja sõprade külastamise eesmärgil. Samuti viis kaebaja U. Meremaa heaks Vene

Föderatsiooni sõidukite kasutatud rehve, et need seal maha müüa. 2012. aasta kevadel tuli kaebaja

töölt ära ja otsustas hakata sõidukite kasutatud rehve Vene Föderatsiooni vedama omal käel. Sel

eesmärgil tõi kaebaja rehve väljastpoolt Eestit. Käesolevas asjas vaidluse all oleva piiriületuse järgselt

kavatses kaebaja minna Poola ja Saksamaale rehve tooma.

Vastustaja täiendavad seisukohad

13. Vastustaja hinnangul ei lükka kaebaja esitatud täiendavad tõendid ümber põhjendatud kahtlust

selles, et kaebaja soovis kütust Eesti Vabariiki tuua ärilisel eesmärgil. Kaebaja esitatud kviitungid ei

ole mitte mingil moel võimalik seostada kaebajaga, kuna kütuse eest on tasutud sularahas ja puudub ka

kliendikaardi andmete väljatrükk kütuse müüjalt. Eluliselt usutav ei ole kaebaja väide, et dokumente ei

ole võimalik esitada kuivõrd isikul puudub dokumentide säilitamise kohustus. Vastustaja on

seisukohal, et kaebaja ei suutnud enda väite kinnituseks tõendeid esitada pelgalt seetõttu, et ta polegi

Eestis kütust tankinud.

Arusaamatuks jääb kuidas on 2010. ja 2011. aastal koostatud veoki ülevaatuse aktidega võimalik

tõendada 5. juulil 2012 koostatud veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2058 õigusvastasust.

Vastustaja märgib, et 5. ja 6. oktoobril 2010 tolliametnikud pidasin kaebaja deklareeritud kütusekogust

usaldusväärseks ja ei pidanud vajalikuks seda üle kontrollida. Seega täpset kütusekogust antud aktide

alusel ei tuvastatud. Mõlemal juhul on aga isikut hoiatatud, et ta ei tohi kütust paagist välja võtta, seda

edasi anda tasu eest ega tasuta ja kütus on aktsiisivabalt mõeldud kasutamiseks ainult selles sõidukis.

Seega tõendavad eeltoodud tõendid vastustaja hinnangul pigem seda, et kaebaja on MTA huviorbiidis

olnud juba 2010 aasta lõpust.

Usaldusväärseks ei saa pidada kaebaja täiendavale seisukohale lisatud A. H.e seletuses toodud

selgitusi. Kaebaja väidab, et piiriületustest nähtub selgelt, et kaebaja on oma tüdruksõbra juures öid

veetnud. Piiriületamise andmetest kaebaja kohta nähtub kuupäevalisi sisse-välja erinevusi ainult neljal

korral. 18.05.2012 on kaebaja väljunud Eesti Vabariigist kl 21:58 ja sisenenud 19.05.2012 Eesti

Vabariiki kl 04.11. Eeltoodud pikem viibimine Vene Föderatsioonis on kaebaja hinnangul tingitud

ilmselt piirijärjekorrast ja Vene Föderatsiooni tolliametnike töökiirusest sellele kuupäeval. Eeltoodust

ei saa kindlasti teha järeldust, et kaebaja ööbis oma tüdruksõbra juures. 24.06.2012 on kaebaja

lahkunud Eesti vabariigist kl 23:55 ja tagasi tulnud 25.06.2012 kl 01:05. Vastustaja hinnangul on

eeltoodud ajavahe tingitud sellest, et isikul kulus aega Vene föderatsioonis auto tankimiseks ning

piirijärjekorras seismises. Kindlasti aga ei saa eeltoodust teha järeldust, et kaebaja on oma tüdruksõbra

juurde ööseks jäänud. Ka isiku väljumist 16.07.2012 kl 23:12 ja sisenemist 17.07 kl 02:23 ning

18.07.2012 väljumist kl 21:45 ja sisenemist 19.07.2012 kl 03:06 ei saa pidada vastustaja hinnangul

tüdruksõbra juures viibimist vaid see on seletatav pigem tanklasse sõitmiseks, tankimiseks ja

piirijärjekorras seismisele kuluvaks ajaks. Isiku

Perioodil 1. juulist 2012 kuni 30. oktoobrini 2012 on kaebaja piiriületuste arv võrreldes varasemaga

(tavapäraselt kaks korda päevas) oluliselt vähenenud. Näiteks 2012. aasta septembris ei ole kaebaja

käinud kordagi Vene Föderatsioonis. Eeltoodu lükkab selgelt ümber kaebuse esitaja väited sõprade ja

tüdruksõbra külastamisest ning kinnitab maksuhalduri kahtlusi, et A. H. tegeles kütuse sisseveoga

Eesti Vabariiki ärilisel eesmärgil. Olukorras kus maksuhaldur hakkas suuremat tähelepanu pöörama

kütuse sisseveole idapiiril, vähenes ka kaebaja piiriületuste arv suurel määral. Kui lugeda õigeks

kaebaja väidet, et kaebaja külastas venemaal üksnes sõpru ja tüdruksõpra või viis sinna autorehve, siis

kaebaja piiriületuste arv ei tohtinud vähendada, veelgi enam, see võiks olla isegi veelgi suurem, sest

piirijärjekorrad on piiripunktides kadunud ja see võimaldab piiriületust väiksema ajakuluga.

Kohtu seisukoht

14. Pooltel on vaidlus selles, kas vastustaja tegevus 1. juulil 2012 Luhamaa tollipunktis kaebaja ja

tema kasutuses olnud sõiduki kontrollimisel ning hilisem sõiduki ja sõiduki paagis olnud kütuse

kinnipidamine oli õiguspärane. Sõiduki kinnipidamise on kaebaja vaidlustanud 5. juulist 2012 arvates.

Kohus hindab esmalt kontrollitoimingute ja sõiduki paagis olnud kütuse vabasse ringlusse mitte

lubamise õiguspärasust (I) ja seejärel sõiduki kinnipidamise õiguspärasust (II), viimasena lahendab

kohus kaebuse ja jagab menetluskulud.

I

15. Tolliseaduse § 14 kohaselt on tollieeskirjade rakendamisel Maksu- ja Tolliameti ülesanneteks

ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, kauba importimisel

tasumisele kuuluvate maksude kogumine ning Eesti ja ühenduseväliste riikide vahelise seadusliku

kaubanduse hõlbustamine.

Vastavalt TS § 18 p-le 4 on tolliametnikul teenistuskohustuste täitmisel õigus peatada ja kontrollida

transpordivahendeid ning neis olevat kaupa, samuti kontrollida juhi ja transpordivahendi dokumente

ning kauba saatedokumente, vajaduse korral keelata transpordivahendi kasutamine. Sarnane õigus

tuleneb ka TS § 40 lg-st 1, mis sätestab, et Eestisse saabuva, Eestis viibiva ja Eestist lahkuva

transpordivahendi võib toll peatada ja läbi vaadata.

16. Vaidlust ei ole selles, et mootorsõidukites kasutatav diislikütus on kütus ATKEAS § 19 lg 1 ja lg 6

tähenduses ning selle importimisel Eesti Vabariiki tekib aktsiisi tasumise kohustus ATKEAS § 66 lg-s

6 nimetatud määras. Aktsiisi tasumise kohustust ei teki, kui esinevad aktsiisivabastuse aluseks olevad

asjaolud. Tulenevalt ATKEAS § 27 lg 1 p-st 20 koostoimes § 68 lg-ga 1 on aktsiisivaba Eestisse

sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa

arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning

sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus.

17. Vastavalt ATKEAS § 27 lg-le 6 võtab maksuhaldur aktsiisivabastuse kohaldamisel mitteärilise

eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja põhjust, aktsiisikauba

valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumente

ning aktsiisikauba kogust ja laadi. Maksuhalduril on alust arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel

eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab käesoleva seaduse §-des 471, 571

ja 68 ning § 69 lõikes 1 sätestatud piirnorme, aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas.

ATKEAS § 68 lg 4 järgi ei tohi aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada muus sõidukis kui selles,

millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki

remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega

tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust

veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

Eesti Vabariiki sisenemisel võib isik oma käitumisega, s.o tollideklaratsiooni esitamata jätmisega,

deklareerida tema kasutatava sõiduki paagis oleva kütuse kütusena, mille toimetamine Eestisse on

aktsiisivaba. Sellisel juhul ei ole isikul kohustust kirjaliku tollideklaratsiooni ega reisija deklaratsiooni

esitamiseks. Maksu- ja Tolliamet võib aktsepteerida sõiduki paagis aktsiisivaba kütuse Eestisse

toimetamist täiendava kontrollimiseta. Samas on Maksu- ja Tolliametil õigus talle pandud kohustuste

täitmiseks viia läbi täiendav kontroll eesmärgiga selgitada välja Eestisse imporditava kütuse kogus

ning kütuse aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude esinemine või puudumine vastavalt ATKEAS

§ 27 lg-le 6 või § 68 lg-le 1.

18. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kontrollimine ei olnud juhuslik. Vastustaja kontrollimise

põhjuseks oli tema piiriületuste suur arv, sealjuures on kaebaja tavapäraselt viibinud Vene

Föderatsioonis lühiajaliselt. Kaebaja ei ole piiri sagedast ületamist eitanud. Piiriületusi kinnitab ka

piirikontrolli infosüsteemi andmete väljatrükk (tl 44-48).

19. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses

kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning

isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed

kütusepaagid on tavapärasest mahukamad.

Kui isiku eemärgiks ongi üksnes aktsiisivaba kauba toomine Vene Föderatsioonist, siis on üheks

isikute käitumist iseloomustavaks asjaoluks see, et Vene Föderatsioonis viibitakse lühiajaliselt, s.t nii

kaua, kui on vaja sõiduki tankimiseks ja piiriületusjärjekorras ootamiseks.

20. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suunamine täiendavasse kontrolli oli eeltoodud kaalutlustel

õiguspärane. Samas oleks kaebaja täiendavasse kontrolli suunamine õiguspärane ka juhul, kui kaebaja

oleks selleks valitud juhuslikkuse printsiibist lähtudes või muudel kaalutlustel, sest TS § 14, § 18 lg 4

ja § 40 lg 1 annavad vastustajale avara kaalutlusruumi talle pandud kohustuste täitmise viisi ja

vahendite valikul.

21. Kohus on jätkuvalt 3. oktoobril 2012 toimunud kohtuistungil väljendatud seisukohal, et vastustajal

oli alust eeldada, et kaebaja impordib kütust ärilisel eesmärgil.

Kohtu hinnangul kinnitavad eeldust kütuse ärilisel eesmärgil importimisest järgmised asjaolud:

kaebaja on regulaarne piiriületaja (perioodil 2. maist 2012 kuni 1. juulini 2012 on kaebaja mõlemas

suunas kokku ületanud Eesti Vabariigi piiri kokku 128 korral), kaebaja on kasutanud sõidukeid, mille

standardne kütusepaak on suure mahutavusega (Volkswagen Transporteril ca 100 liitrit ja Ford

Econoline’l ca 300 liitrit), kõigil juhtudel on kaebaja lahkunud Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ja

pöördunud tagasi Eesti Vabariiki paari tunni möödudes, 1. juulil 2012 Luhamaa tollipunkti kaudu

Eesti Vabariiki sisenedes kasutas kaebaja sõidukit, mille ca 100-liitrine kütusepaak oli peaaegu täis.

On ilmne, et kaebaja ei vaja omatarbeks kütust sellistes kogustes, et oleks vajalik igapäevaselt käia

Vene Föderatsioonis tankimas. Ka kaebaja ise ei ole väitnud kütuse tarbimist sedavõrd suures koguses.

Nimetatud asjaolude alusel, tuginedes TS § 27 lg-le 6 on vastustaja õiguspäraselt asunud seisukohale,

et ATKEAS § 68 lg-s 1 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamiseks tuleb kaebajal tõendada, et

aktsiisivabastuse tingimused on täidetud. Sellises olukorras tuleb lugeda õiguspäraseks ka

tolliametnike nõuet, et aktsiisivabastust saab aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude täiendava

tõendamiseta kohaldada üksnes selle kütusekoguse suhtes, mis on kaebajale vajalik sihtkohta

jõudmiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja nimetas oma sihtkohana Poola Vabariigi. Kohus nõustub

vastustajaga selles, et kütuse ärilisel eesmärgil importimise kahtluse tõttu ei pidanud tolliametnikud

täiendavate selgituste ja tõenditeta nimetatud sihtkohta aktsiisivabastuse kohaldamisel aktsepteerima.

Poola Vabariik ei ole kaebaja elu- ega töökohaks, samuti ei ole kaebaja selgitanud seotust Poola

Vabariigiga muul viisil. Kaebaja ei ole ka tagantjärele esitanud tõendeid sihtkoha külastamise

kavatsuse kinnitamiseks ega osutanud selliste tõendite kogumise võimalusele.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, nagu piiraks kaebaja nimetatud sihtkoha arvestamata jätmine kütuse

aktsiisivabastuse kohaldamisel, kaebaja õigust vabalt liikuda. Aktsiisivabastuse kohaldamata jätmise,

reisijadeklaratsiooni esitamise ja aktsiisi tasumise nõudmisega ei ole kaebajalt võetud

liikumisvabadust.

22. Kohtu hinnangul on samuti õiguspärane vastustaja tegevus kütuse vabasse ringlusse

mittelubamisel. Olukorras, kus kaebaja keeldus koostööst vastutajaga, ei esitanud tõendeid

aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele,

pidi vastustaja lähtuma eeldusest, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagis olevale kütusele

aktsiisivabastus ei kohaldu ning kauba vabasse ringlusse lubamiseks tuleb tasuda aktsiis. Diislikütuselt

tasumisele kuuluv aktsiis määratakse vastavalt kütuse kogusele (ATKEAS § 66 lg 6). Seetõttu tuli

aktsiisi määramiseks välja selgitada sõiduki paagis oleva kütuse kogus. TS § 35 lg 1 kohaselt

tollikontrolli käigus võib kaubakoguste mõõtmist teostada ühenduse isik, kes on mõõteseaduse

kohaselt tunnistatud erialaselt pädevaks asjaomases mõõtevaldkonnas. Mõõtmiseks pädeva isiku

puudumise tõttu ei olnud võimalik 1. juulil 2012 kütuse kogust mõõta ega aktsiisi määrata. Kuna

kaebaja ise deklaratsiooni ei esitanud ja aktsiisi ei tasunud, siis ei olnud vastustajal alust kaupa

vabastada ning kütus peeti õiguspäraselt kinni.

23. Kohtumenetluses on kaebaja 17. oktoobril 2012 esitanud täiendavad selgitused Vene Föderatsiooni

külastamise kohta ning kaks kviitungit, millega kaebaja soovib tõendada, et on ostnud kütust Eesti

Vabariigist.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja täiendavad selgitused eluliselt usutavad ega lükka ümber vastustaja

põhjendatud kahtlust kütuse ärilisel eesmärgil importimise kohta. Kaebaja selgitas Vene Föderatsiooni

külastamist sellega, et tal on seal sõbranna, samuti sellega, et viib Vene Föderatsiooni sõiduki

kasutatud rehve. Kohus osutab sellele, et 3. oktoobril 2012 toimunud kohtuistungil vastates kohtu

küsimusele ei viidanud kaebaja nimetatud asjaoludele. Kaebaja nimetas üksnes, et tal on Vene

Föderatsioonis sõpru ja tuttavaid. Oma tegevuse kohta märkis kaebaja, et ta on töötu. Kohus leiab, et

hiljem kirjalikult esitatud selgitustes toodud Vene Föderatsiooni külastamise põhjused on sellist laadi,

et need ei saanud kaebajal kohtuistungi ajaks ununeda ja hiljem jälle meenuda. Asjaolud viitavad

kohtu arvates pigem sellele, et kaebaja on selgitustena esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid

sooviga oma varasemat tegevust õigustada. Selle võimalusele osutab ka see, et kaebaja ei ole

nimetanud sõbranna nime ega elukohta, Vene Föderatsiooni viidud rehvide tarnijat ega isikut, kellele

ta rehvid Vene Föderatsioonis üle andis, rehvide omandamiseks tehtud kulutuste suurust ega tegemise

aega, rehvide müügist saadud tulu suurust ega tulu laekumise aega. Seega ei ole kaebaja selgitused

kontrollitavad. Sõbranna külastamise eesmärgi seab täiendavalt kahtluse alla see, et kaebaja on Vene

Föderatsioonis viibinud üksnes lühiajaliselt. Kaebaja väidetud lähedasi suhteid arvestades ei ole see

eluliselt usutav.

24. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja esitatud kviitungid kütuse ostmise kohta ei ole

väljaspool kahtlust seostatavad kaebajaga. Kviitungitel puuduvad andmed ostja isiku kohta. Kuna

kütuse eest on tasutud sularahas, siis ei ole kviitungi alusel tuvastatav kütuse ostnud isik. Kaebaja ei

ole märkinud, mis alusel on kütuse ostmisel soodustust saadud, kuigi kviitungil märge soodustuse

kohta ja kaebajale isiklikult lubatud soodustuse kaudu oleks kaebaja tuvastatav kütuse ostjana.

Sõltumata hinnangust tõenditena esitatud kviitungitele on kohus seisukohal, et need ei ole asjas

määrava tähtsusega. Ka juhul, kui kaebaja on kviitungitelt nähtuva kütuse ostnud, ei selgita see

kaebaja igapäevaseid lühiajalisi Vene Föderatsiooni külastusi. Seetõttu ei lükka kviitungid ümber

põhjendatud kahtlust kütuse ärilisel eesmärgil importimise kohta.

Kaebaja suhtes 2010. ja 2011. aastal läbi viidud täiendavad kontrollid ei ole käesolevas vaidluses

tõendina asjakohased. Neist ei saa järeldada kaebaja õiguspärast käitumist kütuse importimisel 2012.

aasta 1. juulil.

25. Seoses tõendamisega osutab kohus veel sellele, et kaebaja kinnitas kohtuistungil, et tangib tema

kasutuses olevat sõidukit korra nädalas Eestis. Seega on kaebaja enda väitel tankinud käesoleva aasta

mais ja juunis oluliselt rohkem, kui 2 korda, kuid tõendid selle kohta puuduvad.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et talle on pandud negatiivse asjaolu – kütuse mitteärilisel eemärgil

importimise – tõendamise kohustus, mida polegi võimalik täita. TS § 27 lg-st 6 tulenevad asjaolud,

mida hinnatakse aktsiisivabastuse kohaldamisel. Aktsiisivabastusele tuginedes kütuse importimisel

pidi kaebaja neist asjaoludest teadlik olema. Muu hulgas pidi kaebaja arvestama sellega, et

piiriületuste regulaarsuse tõttu võib vastustajal olla alus arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel

eesmärgil ning, et vastavalt tuleb kaebajal tõendada neid asjaolusid, mis kinnitavad ärilise eesmärgi

puudumist. Seetõttu pidi kaebaja vajadusel koguma ja säilitama dokumente, millest nähtuvad andmed

võivad olla olulised aktsiisivabastuse kohaldamise otsustamisel. Dokumente säilitamata jättes võttis

kaebaja riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid.

Ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse

süsteem, art 126 sätestab, et kui sama määrusega nähakse ette, et maksuvabastuse kohaldamise

eelduseks on teatavate tingimuste täitmine, esitab asjaomane isik pädevale asutusele tõendid, et

tingimused on täidetud. Määruse nr 1186/2009 artiklitest 107 kuni 111 tuleneb isikute õigus importida

imporditollimaksuvabalt muu hulgas kütust. ATKEAS § 68-s on määruse nimetatud sätted üle võetud

Eesti siseriiklikku õigusesse. Sealjuures ei ole muudetud määruse nr 1186/2009 art-s 126 antud

tõendamiskoormuse reeglit.

26. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja toimingud kaebaja kasutuses olnud sõiduki

kontrollimisel ja kütuse kinnipidamisel on õiguspärased.

II

27. Kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks lahendamisel on kohus 6. juuli 2012 määruses

asunud seisukohale, et kaebaja kasutuses olnud sõiduki kinnipidamise õiguslikuks aluseks on

haldusakt, s.o veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2028.

Kohus möönab, et eksis veoki läbivaatuse akti kvalifitseerimisel haldusaktiks. Kohus muudab selles

osas oma seisukohta. Veoki läbivaatuse aktides on fikseeritud tolliametnike tehtud kontrollitoimingud

ja tuvastatud faktilised asjaolud. TS § 18 p-st 1 tuleneb tolliametnikule õigus teha muu hulgas kauba,

transpordivahendi, isiku ja tema isiklike asjade läbivaatust ning pidada kaupa, transpordivahendit ja

isikut kinni seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi p 5 sätestab tolliametnikule

õiguse teha teisi õigusaktidega ettenähtud tollikontrolli toiminguid. Seega on veoki läbivaatuse ja

transpordivahendi või kauba kinnipidamise näol tegemist TS §-st 18 tulenevalt tollikontrolli

toiminguga.

Seadusega ei ole ette nähtud sõiduki kinnipidamise otsustamine haldusakti vormis. Kohtu hinnangul ei

ole vaidlustatud aktide puhul ka sisuliselt tegemist haldusaktiga. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt

haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks

antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus,

otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Veoki läbivaatuse aktidega ei ole kaebajale kehtestatud

rohkem õigusi ega kohustusi kui need, mis tulenevad vahetult seadusest. Isiku õigusi võib piirata ka

haldusorgani toiming, s.h õiguspärane toiming. Seetõttu ei saa sõiduki kinnipidamise kaebaja õigusi

piiravast iseloomust järeldada, et kinnipidamiseks peab vastustaja andma haldusakti.

28. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku

tühistamist. Kaebaja on taotlenud 5. juuli 2012 veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2058 osalist

tühistamist. Kuna haldusorgani toimingu tühistamist ei saa halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda,

siis jääb A. H.e kaebus veoki läbivaatuse akt tühistamise nõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu

rahuldamata.

29. Kaebaja on kaebuses taotlenud vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse

esitamise asjaolusid ja menetluse käiku arvestades on kohus seisukohal tuvastamisnõudega on

hõlmatud ka kaebaja kasutuses olnud sõiduki kinnipidamine vastustaja toiminguna. Kohtuistungil

esitatud selgitustest (tl 61 pöördel) nähtuvalt peab kaebaja õigusvastaseks sõiduki kinnipidamist pärast

5. juulit 2012, s.o pärast sõidukis olnud kütuse koguse mõõtmist. Seetõttu hindab kohus järgnevalt

sõiduki kinnipidamise õiguspärasust pärast 5. juulit 2012.

30. Tolliseaduse § 18 p 1 annab tolliametnikule õiguse pidada transpordivahendit kinni seaduses

sätestatud juhtudel ja korras. Seega on sõiduki kinnipidamine õiguspärane juhul, kui selline võimalus

on seadusega ette nähtud ning kinnipidamine on toimunud seaduses sätestatud tingimustel.

31. Vastuses kaebusele on vastustaja põhjendanud kaebaja sõiduki kinnipidamist sellega, et isik

keeldus kirjaliku reisija deklaratsiooni esitamisest ning MTA pidas vajalikuks selgitada välja sõidukis

olnud täpne kütuse kogus, kasutades selleks pädevat ettevõtet AS Metrosert. Kui isik oleks

deklaratsiooni esitanud ja vastavad maksud tasunud, nagu seda lootis MTA oleks isik koheselt saanud

ka sõidukiga lahkuda. Kui lõpuks selgus, et isik siiski keeldub deklaratsiooni esitamisest, siis võttis

kütuse sõidukist teise hoiustamisanumasse ümberpumpamine aega.

Tolliseaduses ega teistest õigusaktides ei ole ette nähtud MTA õigust pidada sõidukit kinni määramata

ajani selle tõttu, et sõiduki paagis on kaup, mida ei saa vabasse ringlusse lubada enne aktsiisi tasumist.

Seega ei ole vastustaja osutanud seaduses sätestatud alusele sõiduki jätkuvaks kinnipidamiseks.

32. 5. juulil 2012 koostatud veoki läbivaatuse aktist nr 12-12.1-5/13/2058 nähtuvalt on kaebajale

selgitatud kohustust esitada sõiduki paagis oleva kütuse kohta deklaratsioon ning hoiatatud, et

tollformaalsuste täitmata jätmise korral võidakse kütus hõivata vastavalt TS § 45 lg-le 1.

Vastuses kaebusele on vastustaja veel osutanud, et vastavalt Rahandusministri 22. juuni 2009 määruse

nr 42 § 10 lg-le 1 ei ole võimalik kaupa vabastada, st vabasse ringlusesse lubada, kui tasumisele

kuuluv maksusumma ei ole täielikult tasutud.

Kohus nõustub, et vastustajal oli alus kütuse kinnipidamiseks ja hõivamiseks, kuid sellel eesmärgil oli

võimalik kütus sõiduki paagist eemaldada. Kütuse koguse mõõtmiseks seda ka tehti, seega ei olnud

kütuse eemaldamiseks ka tehnilisi takistusi. Selliselt toimides oleks tagatud, et kaupa, millelt tuleb

tasuda aktsiisi ei lubata tarbimisse ning teiselt poolt kaebaja õiguste piiramise proportsionaalsus.

Vajadus takistada kütuse vabasse ringlusse jõudmine ei ole käsitatav õigusliku alusena kaebaja sõiduki

jätkuvaks kinnipidamiseks.

Kohus ei nõustu vastustajaga nagu oleks kaebaja keeldumine deklaratsiooni esitamisest ja aktsiisi

tasumisest selgunud alles pärast seda, kui kohus 13. juuli 2012 esialgse õiguskaitse määrusega

kohustas vastustajat sõiduki selle omanikule või omaniku volitatud esindajale tagastama. Kohtu

hinnangul oli juba 1. juulil 2012 selge kaebaja soovimatus tolliformaalsuste täitmiseks ning vastustaja

pidi hiljemalt kütuse koguse mõõtmise ajaks, s.o 5. juuliks 2012 olema valmis kütuse kinnipidamiseks

teisel viisil kui kaebaja sõiduki paagis. Kaebaja kinnitusel tagastati sõiduk alles 15. juulil 2012 (tl 62).

Asjakohatu on vastustaja viide Ühenduse tolliseadustik art 53 lg-le 2, mille kohaselt kauba hoidmine

tolli valduses toimub isikute vastutusel ja kulul. Kaebaja ei ole taotlenud kütuse hoidmist vastustaja

juures. Vastustaja ise on pidanud vajalikuks kauba kinni pidada aktsiisi tasumiseni.

33. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja pidas õigusvastaselt kinni kaebaja kasutuses

olnud sõidukit Volskwagen Transporter (reg.nr 006 BBK) alates 5. juulist 2012 kuni sõiduki

tagastamiseni omanikule 15 juulil 2012.

III

34. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastab vastustaja toimingu, s.o sõiduki Volkswagen

Transporter (reg.nr 006 BBK) kinnipidamise alates 5. juulist 2012 kuni sõiduki tagastamiseni

omanikule 15. juulil 2012, õigusvastasuse. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.

35. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Kaebuses taotles kaebaja vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja veoki läbivaatuse akti

tühistamist. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt tuvastamisnõude osas ja jättis tühistamisnõude

rahuldamata. Arvestades, et sõiduki kinnipidamine piiras vahetult kaebaja õigust sõidukit kasutada,

sõiduki kasutamise olulisus ilmneb sõiduki tagasisaamisele suunatud korduvast esialgse õiguskaitse

taotlemisest, samuti seda, et kohus suunas kaebaja eksliku tühistamisnõude esitamisele, loeb kohus, et

kaebus on rahuldatud pooles ulatuses.

HKMS 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 3. oktoobri

2012 kohtukulude nimekirja kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulusid kokku 165 eurot, millest

riigilõivu 45 eurot ja õigusabikulu 120 eurot. Vastustaja ei ole kulude vajalikkust ega põhjendatust

kahtluse alla seadnud. Ka kohtu hinnangul on kaebaja kulud kaebuse keerukust ja menetluse mahtu

arvestades vajalikud ja põhjendatud.

Eeltoodu alusel tuleb vastustajalt A. H.e kasuks välja mõista pool kantud menetluskuludest, s.o 82

eurot 50 senti.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega ei mõista kohus HKMS § 109 lg 1

kohaselt menetluskulusid kaebajalt vastustaja kasuks välja ning need jäävad vastustaja enda kanda.

Tanel Saar

kohtunik