2-12-27970/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. november 2012. a, Tallinn,

kell 14:00 kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-27970

Tsiviilasi

AS E.R.S. hagi IGvastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise ja hüvitise 861,83 eurot nõudes

(töövaidlusasi nr 4.4-2/1264) ning IG hagi AS E.R.S.

vastu hüvitise 2 585,49 eurot nõudes (töövaidlusasi

nr 4.4-2/1430)

Tsiviilasja hind

Hagi hind 861,83 eurot ja vastuhagi hind 2 585,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagi kostja): AS E.R.S, registrikood XXX,

asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Mari R , e-post XXX

Kostja (vastuhageja): IG, isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: Marko J , e-post XXX

Asja labivaatamine

Kohtuistungil 21. novembri 2012, millel osalesid poolte

esindajad

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja AS E.R.S (registrikood XXX) hagi kostja IG (isikukood XXX)

vastu.

2. Tuvastada, et kostja IG 10. mai 2012 avaldus tema ja AS E.R.S vahel

22. märtsil 2010 sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tühine ja

viidatud tööleping lõppes 10. mail 2012 korraliselt.

3. Mõista kostjalt IG hageja AS E.R.S kasuks välja hüvitis 861,83 eurot.

4. Jätta rahuldamata kostja IG vastuhagi hageja AS E.R.S vastu hüvitise

2 585,49 eurot nõudes.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja IG kanda.

6. Mõista kostjalt IG Eesti Vabariigi kasuks välja avalduse esitamisel tasumata

riigilõiv summas 125 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda

otsuse jõustumisest alates kuni riigilõivu tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Saata otsuse ärakiri jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

2-12-27970

2 (7)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud

esitatud

põhjendamatult

või

tähtaja

pikendamiseeesmärgil.

See

ei

välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava

summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn,

e-posti aadress hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). Avaldusele lisatakse menetluskulude

nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik

kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank 10220034796011 või Swedbank 221023778606 või Danske Bank

A/S Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber 2900078444. Selgituseks märkida tsiviilasja

number 2-12-27970, maksekorraldus või tasumise andmed tuleb tasumiseks antud tähtaja

jooksul esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele (Rmt.info@rtk.ee või rpt@rtk.ee).

MENETLUSE KÄIK

1. IG (edaspidi „kostja“) esitas 18. juulil 2012 e-kirja teel kohtule käesolevas tsiviilasjas

avalduse vaadata tema kui töötaja ja AS E.R.S (edaspidi „hageja“) kui tööandja vaheline

töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas kostja Põhja Inspektsiooni

Töövaidluskomisjoni (edaspidi „TVK“) 4. juuli 2012. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-

2/1264 (otsusel kuupäev 5. juuli 2012). Töövaidlusasi algatati hageja avalduse alusel

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise 861,83 eurot nõudes.

2. Lisaks esitas kostja 25. juulil 2012 e-kirja teel kohtule tsiviilasjas nr 2-12-29033

hagiavalduse hageja vastu pooltevahelise 22. märtsi 2010 töölepingu (edaspidi „tööleping“)

lõppenuks lugemise ja hüvitise 2 585,49 eurot nõudes. Seeläbi vaidlustas kostja TVK

4. juuli 2012. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-2/1430 (otsusel kuupäev 5. juuli 2012).

3. Kohus nõudis TVK-lt välja mõlema töövaidlusasja toimikud ja võttis need tervikuna

vastava tsiviilasja asja toimiku juurde. Kohus kontrollis, et kostja avaldused olid tähtaegsed.

4. Kohus võttis mõlemas asjas hagid menetlusse, st käesolevas tsiviilasjas hageja TVK-le

esitatud nõude kostja vastu ja tsiviilasjas nr 2-12-29033 kostja vastunõude hageja vastu.

2-12-27970

3 (7)

Kohus leidis, et asjad on põhjendatud lahendada samas menetluses ning liitis asjad ühte

menetlusse. Kostja nõue hageja vastu on selles asjas järelikult vastuhagi.

5. Pooled vastasid vastastikku teineteise nõuetele ja vaidlesid neile vastu. Samuti esitasid

pooled arvamused oma nõuete toetuseks.

6. Kohus arutas kohtuasja 21. novembri 2012 kohtuistungil ja kuulas ära poolte taotletud

tunnistajad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Mõlema poole märgitud asjaolud

7. Mõlemad pooled on oma avaldustes märkinud järgmised asjaolud:

− kostja töötas hageja juures diiselvedurijuhi abina töölepingu nr 15/2010 alusel alates

22. märtsist 2010;

− tööleping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 28. maini 2010. Kostja oli töötanud hageja

juures ka enne töölepingu nr 15/2010 sõlmimist, mistõttu arvestati kostja töösuhte

kestust alates 8. septembrist 2008. Pooled töölepingut seoses tähtaja möödumisega ei

lõpetanud, kostja jätkas tööd vedurijuhi abina ja tööleping muutus tähtajatuks;

− kostja esitas 10. mail 2012 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse

(edaspidi „ülesütlemisavaldus“), milles viitas töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg-le 1 ja

lg 2 p-le 2.

Hageja nõue, väited ja vastuväited

8. Hageja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja kostjalt hüvitist ühe kuu

keskmise töötasu summas 861,83 eurot. Vastuhagile vaidleb hageja vastu. Hageja leiab

eelkõige, et kostjal puudus alus tööleping erakorraliselt üles öelda, sest hageja ei ole oma

kohustusi tööandjana oluliselt rikkunud.

9. Vastavalt töölepingu p-le 4.2 pidi kostja töötama vahetustega vastavalt tööajagraafikule,

mis tehakse talle teatavaks viis päeva enne uue kalendrikuu algust. Tegelikult ei ole hageja

äriühingu töö praeguse aja spetsiifikast lähtudes võimalik koostada vedurijuhtidele ja

vedurijuhi abidele töögraafikut kuuks ajaks ette, kuna vedurijuhtide töö sõltub rongiliikluse

graafikust. Kaubaveo rongide liiklusgraafikud koostatakse päeva kohta ja seetõttu hageja

juures väljakujunenud praktika kohaselt toimub vedurijuhtide ja abide tööülesannete täitmine

selliselt, et veeremiteenistuse direktor või tema poolt volitatud töötaja helistab vedurijuhtidele

vähemalt 12 tundi ette ja selgitab välja, kas töötajal on võimalik tööle tulla. Kui antud töötajal

ei ole võimalik tööle tulla, kutsutakse välja teine töötaja. Nimetatud 12 tundi on minimaalne

aeg, tavapäraselt veduri brigaad vahetust lõpetades orienteeruvalt teab, millal tuleb järgmine

kord tööle tulla. Kostjale oli selline töökorraldus teada alates 8. septembrist 2008. Kuigi

2010. aastal lõppes kostja eelmine tööleping, soovis kostja uuesti asuda tööle tähtajalise

lepingu alusel samal ametikohal samadel tingimustel. Sõlmides 23. märtsil 2010 hagejaga

tähtajalise töölepingu, oli kostja teadlik, et töötamine ei toimu töögraafikute alusel, vaid

hageja äriühingus väljakujunenud praktika kohaselt. Kostja ei avaldanud ka soovi lõpetada

tööleping seoses tähtaja möödumisega vaid soovis jätkata töötamist, mistõttu tööleping

muutus tähtajatuks. Tõendamata ja ebaõige on kostja väide, et ta on korduvalt esitanud

hagejale pretensioone seoses töökorraldusega. Kui kostja oleks avaldanud soovi töötada

töögraafiku alusel, siis oleks hageja seda talle ka võimaldanud, sest hageja äriühingus töötab

teistel ametikohtadel töötajaid graafiku alusel. Hageja oleks saanud pakkuda kostjale tööd

rongikoostajana, samuti raudteemontöörina, kes töötab vaid tööpäevadel kella 8-17.

10. Erakorraline ülesütlemine eeldab mõistliku tähtaja määramist rikkumise kõrvaldamiseks.

Kui kostja leidis äkki peale ligi nelja aastast töötamist, et selline töökorraldus talle ei sobi, siis

2-12-27970

4 (7)

kõigepealt oleks pidanud sellest tööandjat teavitama ja kindlasti oleks leitud võimalus

töökorralduse muutmiseks, mis oleks rahuldanud mõlema poole huvi ja võimaldanud lepingu

jätkamist.

11. Töölepingu p 6.1 näeb ette, et töötajal on õigus saada 28 kalendripäeva iga-aastast

põhipuhkust. Hageja on võimaldanud kostjale iga-aastase puhkuse kasutamist täies ulatuses.

Kostja on kõikidel eelnevatel aastatel kasutanud põhipuhkust täies ulatuses ühes osas. Lisaks

on võimaldatud kostjale lisapuhkust ja täiendavat lapsepuhkust. Kostja väide, et hageja sundis

teda 2012. aasta puhkust jagama osadeks, on alusetu, paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei

ole esitanud hagejale mingit sooviavaldust puhkuse kasutamise kohta tervikuna ega ka

vastuhagis esitatud põhjendust sõita puhkama Eestist väljapoole. Seadus ei näe ette, et

ettepaneku puhkuse osadeks jagamise kohta teeb ainult töötaja. Kuna puhkuse osadeks

jagamine eeldab kokkulepet, siis ettepaneku puhkuse osadeks jagamise kohta võib teha ka

tööandja. Kostja on kirjutanud alla 2012. aasta puhkuse ajakavale, mille kohaselt talle

võimaldati puhkust kahes osas. Seega on kostja nõustunud puhkuse osadeks jagamisega ehk

pooled on saavutanud vastava kokkuleppe. Puhkuste ajakava kinnitati 21. veebruaril 2012 ja

hiljemalt sel ajal oli kostjale puhkuse osadeks jaotamine teada. Töötaja võib töölepingu üles

öelda üksnes mõistliku aja jooksul peale seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust

teada sai. Kostja ütles töölepingu üles 10. mai 2012 ehk 2,5 kuud peale puhkuse ajakava

kinnitamist, mis ei ole mõistlik aeg. Ka seetõttu ei vasta ülesütlemine seaduse nõuetele.

12. Hageja on seisukohal, et kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tingis hageja

kahtlus kostja usaldusväärsuses, kuna asjaolud viitasid kostja poolt toimepandud kütuse

vargusele. Hageja oli maikuu alguses turvakaamerate salvestuste vaatamisel avastanud, et

kostja, töötades erinevatel veduritel, oli katnud kinni veduri videokaamera 9., 16., 17. ja

27. aprillil ning 2.mail 2012. Hagejal oli alust eeldada, et videokaamerad kaeti kinni selleks,

et panna toime vedurist kütusevargus. 10. mail 2012 nõudis vedurijuht-instruktor A. T

kostjalt seletust, miks ta oli videokaamerad kinni katnud. Kostja keeldus seletusest. Selle

asemel taotles kostja, et temaga lõpetataks tööleping samast päevast.

13. Hageja leiab eelneva põhjal, et töölepingu ülesütlemine on tühine ja tööleping lõppes

korraliselt. Kuna kostja ei teatanud korralisest ülesütlemisest ette seaduses nõutud aja võrra,

siis nõuab hageja kostjalt hüvitist ühe kuu keskmise töötasu summas.

14. Menetluskulud palub hageja panna kõik kostja kanda.

Kostja vastuhagi nõue, väited ja vastuväited

15. Kostja nõuab vastuhagi avalduses töölepingu lõpetamist (sisuliselt ülesütlemisavalduse

kehtivuse tuvastamist) ja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu summas 2 585,49 eurot. Hageja

nõudele vaidleb kostja vastu. Kohtuistungil 21. novembril 2012 selgitas kostja, et töölepingu

lõpetamist ta eraldi nõudena ei soovi. Kostja põhiväide on, et ta ütles pooltevahelise

töölepingu 10. mai 2012 ülesütlemisavaldusega kehtivalt üles.

16. Vastavalt ülesütlemisavaldusele on kostja teavitanud hagejat töölepingu erakorralisest

ülesütlemisest nõuetekohaselt, st on viidanud töölepingu p-dele 4.2 ja 6.1 ning TLS § 91

lg-le 1 ja 2, mida hageja on rikkunud. Kostja möönab, et viitas ülesütlemisavalduses ekslikult

TLS § 91 lg 2 p-le 2, kuid leiab, et õigusalaseid teadmisi mitteomava isikuna ei saa temalt ka

eeldada täiuslikku avaldust. Liiatigi on ülesütlemisavalduses viidatud TLS asjakohastele

sätetele (TLS § 91 lg 1 ja 2) ning töölepingu punktidele.

17. Töölepingu p 4.2 kohaselt pidi kostja töötama vahetustega vastavalt hageja poolt igaks

kalendrikuuks kehtestatavale tööajagraafikule. Tööandjal tuli teha tööajagraafik töötajale

teatavaks allkirja vastu hiljemalt viis päeva enne uue kalendrikuu algust. Tegelikkuses hageja

kui tööandja ei täitnud töölepingu p-s 4.2 kokku lepitut, st ei koostanud tööajagraafikuid

töötajale ega teinud viimaseid teatavaks allkirja vastu. Seega tööajagraafikud puudusid.

2-12-27970

5 (7)

Kostjal on pere ja seetõttu on ilma tööajagraafikuta töötamine osutunud kostjale raskendatuks,

sest kostja ei saa planeerida oma töö- ja vaba aega ning on kohustatud tulema tööle tööandja

väljakutsel. Kostja hinnangul ei ole selline viis töötamiseks mõistlik. Kostja on korduvalt

esitanud pretensioone seoses eelkirjeldatud töökorraldusega, kuid tööandja ei ole sellega

seoses mingeid muudatusi läbi viinud.

18. Töölepingu p 6.1 kohaselt on töötajal õigus saada 28 kalendripäeva iga-aastast puhkust

(põhipuhkust). Seega seadusest tulenevalt eeldatakse, et töötaja puhkab 28 päeva järjest ning

põhipuhkuse osadeks jagamine eeldab töötaja nõusolekut. Kostja leiab, et hageja on rikkunud

töölepingu p 6.1 ja TLS § 68 lg 5, sest on töötaja nõusolekuta jaganud põhipuhkuse osadeks.

Nimelt ei nõustunud tööandja käesoleval aastal kostjale põhipuhkust korraga andma ning

töötajale võimaldati vaid 14 päeva puhkust järjest. Tulenevalt sellest, et kostja vanemad

elavad kaugel, väljaspool Eesti Vabariiki, on kostja jaoks eriti oluline, et talle võimaldataks

põhipuhkust 28 järjestikusel päeval. Vastasel juhul on takistatud puhkuse veetmine koos

perega. Kostja möönab, et töösuhte nõrgema poolena oli ta tööandja survel sunnitud tööandja

poolt koostatud puhkuse ajakavaga nõustumist oma allkirjaga kinnitama. Kostja esitas

korduvalt pretensioone tööandja poolt koostatud puhkuse ajagraafiku suhtes.

19. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluste esinemise, st hageja kui tööandja kohustuste

rikkumise tõttu nõuab kostja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu summas 2 585,45 eurot.

20. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus tutvus poolte avalduste ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulas ära pooled

ja kuulas üle tunnistajad ning leiab tõendeid kogumis hinnates, et hagi on põhjendatud,

vastuhagi aga põhjendamata. Kohus rahuldab hagi, jätab vastuhagi rahuldamata ja paneb

menetluskulud kostja kanda.

22. Poolte vaidlus tuleneb töölepingulisest suhtest. Sellise vaidluse lahendab kohus lähtudes

eelkõige TLS-st. Vaatamata vaidlustamata asjaolule, et töösuhe algas enne kehtiva TLS

jõustumist, tuleb TLS § 131 lg 1 alusel kohaldada TLS norme. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1

lg 1 alusel kohaldatakse VÕS üldosas sätestatut kõikidele samas seaduses või muudes

seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, seega on asjakohased ka VÕS

üldosa sätted.

23. Hagi ja vastuhagi lahendamine sõltub esmalt küsimusest, kas kostjapoolne töölepingu

(töövaidlusasja nr 4.4-2/1264-12 toimik, edaspidi „TVK toimik“, lk 18–21) erakorraline

ülesütlemine oli põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et kuni ülesütlemiseni oli tööleping kehtiv

kui tähtajatu leping. Kostja on lepingu ülesütlemisel tuginenud TLS § 91 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2.

24. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes samas seaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides samas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii VÕS § 196 kui ka TLS § 87 järgi

mõjuva põhjuse olemasolu. Töötaja võib töölepingu VÕS § 196 lg 1 ja TLS § 91 lg 1 alusel

mõjuval põhjusel üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei

või lepingu jätkamist mõistlikult nõuda. Senise kohtupraktika kohaselt on TLS § 91 lg 1 järgi

töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu

saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks

võimatuks (Riigikohtu 29. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 11 teine

lõik).

25. Töölepingu ülesütlemise mõjuv põhjus võib tuleneda tööandjast või töötajast. Esimesel

juhul on erakorraline ülesütlemine seotud tööandja kohustuste rikkumisega (TLS § 91 lg 2),

teisel juhul töötaja isikuga (TLS § 91 lg 3, vt eelmises punktis viidatud otsuse p 11 kolmas

2-12-27970

6 (7)

lõik). Kostja on töölepingu ülesütlemisel tuginenud TLS § 91 lg-tele 1 ja 2, st tööandjast

tulenevale mõjuvale põhjusele. Kohtu hinnangul ei takista 10. mai 2012 avalduse (TVK

toimik, lk 22) eksitav viide TLS § 91 lg 2 p-le 2 avalduse sisust arusaamist.

26. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab töötaja erakorralist ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist

peab

põhjendama

kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas

vormis.

Käesoleval

juhul

ülesütlemisavalduses sisulised põhjendused puuduvad. Vastavalt TLS § 95 lg-le 3 ei mõjuta

kirjalike põhjenduste puudumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab

hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Seega peab kohus käesolevas asjas esmalt

kontrollima, kas kostja väidetavad töölepingu ülesütlemise alused tegelikult esinesid.

27. Kohus leiab, et kostja tuginemine TLS § 91 lg-tele 1 ja 2 ei ole põhjendatud. Neli aastat

toiminud tööajarežiimi mittevastavus töölepingu sõnastusele (järgnevas p 28)) ja puhkuse

ositi andmine (järgnevas p 29) ei ole käesoleval juhul kumbki selline ettenägematu asjaolu,

mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja

jaoks võimatuks ja et töölepingu erakorraline ülesütlemine oleks lubatav.

28. Kohus nõustub hagejaga, et pikaajaline nõustumine teatava tööajakorraldusega tähendab

selles osas kirjalikus töölepingus vormistatud kokkuleppe muutmist. Tunnistaja A. T ütlustest

nähtub, et nn telefoni teel töölekutsumine oli tavapärane. Tunnistajale ei ole teada, et kostja

oleks pöördunud tehniku poole sooviga töötada graafiku alusel, mitte telefoni teel

töölekutsumise alusel. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise

kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (Riigikohtu 19. märtsi

2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, p 13). Seetõttu võib poolte kokkulepe, mille

kohaselt tööandja annab töötajale tööd juhul, kui viimane seda küsib, olla ka suuline

(Riigikohtu 7. detsembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 19 neljas lõik).

Sarnaselt võib kohtu hinnangul olla nii suuline kui ka tuleneda VÕS § 23 lg 1 p 2 alusel

pooltevahelisest praktikast kokkulepe, et töötaja ilmub tööle tööandja vastavate korralduste ja

etteteatamise alusel. Kui kostja perekonna elukorraldus muutus, siis oli kostjal võimalus

taotleda uut pooltevahelist kokkulepet tööaja osas või öelda tööleping korraliselt üles vastavat

etteteatamistähtaega järgides.

29. TLS § 68 lg 5 teine lause sätestab, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte

kokkuleppel. Kohtu hinnangul väljendab kostja allkiri 21. veebruariga 2012 dateeritud

puhkusegraafikul (TVK toimik, lk 8) puhkuste ositi andmiseks piisavat nõusolekut VÕS § 20

lg 1 tähenduses. Tunnistaja A. T ütlustest nähtub, et pooled pidasid enne puhkusegraafiku

allkirjastamist läbirääkimisi. Tõendamist ei leidnud kostja väide, et teda sunniti

puhkusegraafikule allkirja andma. Tunnistaja I. S ütlusest, et „puhkusegraafikule tuli alla

kirjutada, muud võimalust ei olnud,“ ei saa kohus järeldada tegelikku sundi või survet. Pigem

saab kohus aru, et töötajad aktsepteerisid tööst tingitud võimatust saada igal aastal

põhipuhkus ühes osas. Kuna kohus tuvastab, et pooltel oli kokkulepe põhipuhkuse ositi

andmiseks, siis ei ole see asjaolu mõjuvaks põhjuseks TLS § 91 lg 1 tähenduses.

30. Kohus märgib, et kui ka asuda töölepingu muutmise vormi või puhkuse kohta poolte

kokkuleppe esinemise osas eelmistest punktides erinevale seisukohale, siis oleks endiselt

edukas hageja vastuväide, et kostja ei ole teinud ülesütlemisavaldust TLS § 91 lg-s 4 ja VÕS

§ 196 lg-s 3 ette nähtud mõistliku aja jooksul. Arvestades töösuhte igapäevast iseloomu ja

puhkusegraafiku vormistamisest kostja esimese puhkuseperioodini jäänud aega leiab kohus, et

mõistlik aeg neil alustel töölepingu ülesütlemiseks on käesolevas asjas uuritaval juhul üks kuu.

Kostja on mõlema asjaolu puhul teinud ülesütlemisavalduse pärast mõistliku tähtaja

möödumist.

31. Kokkuvõtvalt ei ole kostja tõendanud sellist mõjuvat põhjust, mis kohtu hinnangul oleks

aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja lg 2 alusel. TLS § 85 lg 3

kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on

2-12-27970

7 (7)

erakorraline. Erakorralise ülesütlemise aluste tõendamatusest järeldub töölepingu korraline

ülesütlemine (vt Riigikohtu 29. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 11

kolmas lõik). Töölepingu korralise ülesütlemise puhul ei ole kostjal TLS § 100 lg-s 4

nimetatud nõuet. Vastuhagi jääb seega tervikuna rahuldamata.

32. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui

on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus

saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Töölepingu korralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg on TLS § 98 lg 1 järgi vähemalt

30 kalendripäeva. Kuna kostja ei teatanud töölepingu lõppemisest üldse ette (hageja sai

10. mai 2012 avalduse kätte 11. mail 2012 (TVK toimik, lk 23 ja 50), kostja aga soovis

lugeda lepingu lõppenuks 10. maiga 2012 (TVK toimik, lk 51)), siis on põhjendatud hageja

nõue mõista kostjalt välja hüvitis ühe kuu keskmise töötasu summas ehk 861,83 eurot.

Töötasu arvestuse (TVK toimik, lk 24–25) üle pooled ei vaidle.

33. Kohus jätab tähelepanuta kostja kontoväljavõtte (TVK toimik, lk 52), kostja tegelike

puhkuste graafiku (TVK toimik, lk 53), videosalvestiste analüüsi (tlk 60–61) ja kostja

töögraafiku (tlk 79), sest need ei tõenda vaidluse lahendamisega seonduvaid vaidlusaluseid

asjaolusid. Samuti jäävad poolte nõusolekul tähelepanuta korduvad tõendid, sh töövaidlusasja

nr 4.4-2/1430-12 toimikus olevad tõendid. Kohus ei käsitle poolte väiteid ja tõendeid, sh

tunnistaja ütlusi seoses videokaamerate kinnikatmise ja võimaliku kütusevargusega, sest

sellest ei sõltu kohtu hinnangul mingil viisil käesoleva asja lahendamine.

34. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel poolte rahaliste nõuete summa, st hagi hind on

861,83 eurot ja vastuhagi hind 2 585,49 eurot.

35. Kuna kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus on ekslikult jätnud kostjalt nõudmata riigilõivu

hageja nõudelt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 4 kolmanda lause alusel.

Kohus mõistab avalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kostjalt TsMS § 179 lg 1 ja

TsMS § 190 lg 7¹ alusel riigituludesse välja vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg-s 1 ja lisas nr 1

ette nähtud soodusmäärale summas 125 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi

kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates

15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui

lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus ei määra käesolevas asjas teistsugust tähtaega.

Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 179 lg 6 alusel võib rahandusministri käskkirjaga

määratud asutus saata kohtulahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud

jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tulenevalt TsMS § 179 lg-st 9 tuleb kostjal riigilõivu

tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik