3-10-2580/55 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2012, Tartu

Haldusasja number

3-10-2580

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla toimingute

õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

25. jaanuar 2012

Menetlusosalised

Kaebaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2011. a otsus

muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest ehk kuni 28. detsembrini 2012.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas 4. oktoobril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla poolt ajavahemikel 28. mai kuni 9. juuni ja 26. august

kuni 1. september 2009 vangla jalutusboksides valju muusika mängimise ja Viru Vangla poolt

R. Kalda 12. aprillil 2010 esitatud kahjunõude mittetähtaegse lahendamise. Ühtlasi palus R.

Kalda talle Viru Vanglalt tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista 5000 krooni. Kaebuse kohaselt mängis Viru

Vangla jalutusboksides eelnimetatud kuupäevadel jalutamise ajal väga vali muusika, mis

põhjustas R. Kaldale tervisehäireid (peavalu ja stressi). Vaatamata R. Kalda korduvatele

pöördumistele vangla muusika mängimist ei lõpetanud. Vangla tegevus alandas R. Kalda

inimväärikust ning kahjustas tema psüühilist ja vaimset tervist. Põhjendatud huviks

tuvastamiskaebuse esitamisel märkis R. Kalda preventiivse huvi.

2. Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2011. a määrusega tunnistati R. Kalda kaebus kahju

hüvitamise nõude osas esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega ja lõpetati kahju

hüvitamise nõude osas kaebuse menetlus.

3. R. Kalda esitas 18. jaanuaril 2011 Tartu Halduskohtule uue kahju hüvitamise kaebuse

samadel asjaoludel eelnevalt esitatud kahju hüvitamise nõudega (haldusasi nr 3-11-164).

4. Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2011. a määrusega liideti R. Kalda kaebused ühisesse

menetlusse (haldusasi nr 3-10-2580).

5. Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2011. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati Viru

Vangla tegevusetus R. Kalda poolt esitatud kahjunõude lahendamisel õigusvastaseks. Muus

osas jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt pole alust lugeda jalutusboksides

valju muusika mängimist kaebaja inimväärikust alandavaks ega ka tervist kahjustavaks,

mistõttu pole rahalise hüvitise maksmine õigustatud. Jalutusboksides fikseeritud helitugevus ei

ületanud müra maksimaalselt lubatud määra. R. Kalda on esitanud peavalu kohta vanglale vaid

ühe kaebuse. Miski ei kinnita ka hilisemate tervisekahjustuste tekkimist ning pole usutav, et

kaebaja saaks kahjustusi ja nende seotust jalutusboksides mänginud muusika tugevusega

pärast rohkem kui poolteise aasta möödumist enam veenvalt tõendada.

Vangla on asunud seisukohale, et muusika mängimine kinnipeetavate jalutuskäikude ajal ei

ole otstarbekas, lubab seda edaspidi mitte mängida ning on kaebaja kinnitusel nii ka teinud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

6. R. Kalda apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus

rahuldamata jäeti. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Vangla tegevus jalutusboksides muusika mängimisel oli vastuolus Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) §-dega 3 ja 11. Jalutuskäigu ajal valju muusika mängimisega rikuti kaebaja

PS §-dest 14, 18, 19, 20, 26 ja 45 tulenevaid õigusi ning Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3.

b) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et jalutuskäikude ajal mänginud muusika helitugevuse

normidele vastavuse hindamisel tuleb lähtuda Tervisekaitseinspektsiooni arvutustest ja

töökeskkonnale kehtestatud müranormidest. Tervisekaitseinspektsioon on antud arvutused ja

seisukohad esitanud eelkõige vahistatute suhtlemise piiramise asjaolude valguses, aga mitte

kinnipeetavate puhul. Samas on ka esitatud arvutuste puhul lubatud mürataseme piirnormi

ületatud.

c) Halduskohus on ebaõigesti lähtunud ainult müra vähesest kestusest ja kaebajal tõsiste või

püsivalt tervist kahjustavate tagajärgede puudumisest ning on jätnud kaebaja poolt kahju

hüvitamise taotluses esitatud põhjendustele hinnangu andmata. Müra mõju inimesele ei piirdu

ainult kerge ebameeldivustundega, see võib kahjustada inimese vaimset ja füüsilist tervist.

Vali muusika jalutusboksis tekitas kaebajale peavalu, stressi ja heaolu langust, kahjustades

sellega kaebaja tervist. Samuti alandati jalutusboksis korduvalt valju muusika mängimisega

kaebaja inimväärikust.

7. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei

ole vangla muusika edastamisega jalutusboksides käitunud õigusvastaselt. Muusika

mängimine jalutuskäikude ajal ei saanud R. Kalda inimväärikust alandada, sest vahistatute

puhul on muusika mängimine aktsepteeritav. Ei ole vahet, kas muusikat mängitakse

vahistatutele või kinnipeetavatele. Vangla ei ole helitugevust nö põhja keeranud ega soovinud

kaebajale sellega ebameeldivusi põhjustada. Muusikat mängiti ühesuguse helitugevusega,

kuid jalutusbokside paigutusest tulenevalt võis see boksides erineda. Alates 26. augustist 2009

fikseeriti muusika maksimaalne helitugevus Tervisekaitseinspektsiooni juhiseid järgides.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Ringkonnakohus lahendas käesolevat asja istungil 25. jaanuaril 2012 ja määras

kindlaks otsuse teatavakstegemise aja. 14. veebruari 2012. a määrusega uuendas

ringkonnakohus asja menetluse, kuna leidis, et kahju hüvitamise kaebus oli asjas esitatud

tähtaja rikkumisega ning andis kaebajale võimaluse tähtaja ennistamise taotlemiseks.

Ringkonnakohtu 10. aprilli 2012. a määrusega jäeti R. Kalda taotlus kahju hüvitamise

kaebuse tähtaja ennistamiseks rahuldamata, tühistati halduskohtu otsus kahju hüvitamise

nõuet puudutavas osas ning lõpetati selles osas asja menetlus. Riigikohtu halduskolleegiumi

12. juuni 2012. a määrusega ei võetud R. Kalda määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale

menetlusse.

Seega on jõustunud ringkonnakohtu määrus, mille kohaselt on kahju hüvitamise nõue esitatud

tähtaega rikkudes ja seda nõuet ei saa menetleda. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta

apellatsioonkaebuse väited, millega kaebaja põhjendab endale kahju tekitamist.

9. Menetlusse on jäänud seega üksnes R. Kalda nõue vaidlustatud toimingute õigusvastaseks

tunnistamisel.

Periood, mil kaebaja arvates muusikat õigusvastaselt valjusti mängiti, oli kaebuse kohaselt 28.

mai 2009 – 9. juuni 2009 ja 26. august 2009 – 1. september 2009. Halduskohtu istungil 1.

märtsil 2011 on kaebaja kinnitanud, et enam ei lasta kinnipeetavatele üldse muusikat (tl 110).

Ka ringkonnakohtu istungil 25. jaanuaril 2012 kinnitas kaebaja, et pärast 1. septembrit 2009 ei

ole muusikat üldse lastud (tl 156p). Lisaks möönis kaebaja, et vastustaja on kinnitanud, et

muusika mängimisest on loobutud (tl 111). Kaebaja ei ole pärast menetluse uuendamist

ringkonnakohtule väitnud, et muusika mängimisega kinnipeetavate jalutusboksides oleks

uuesti alustatud. Vastustaja on ringkonnakohtule käesoleva otsuse tegemise ajal 27. novembril

2012 telefonitsi kinnitanud, et ka praegu kinnipeetavatele jalutusboksides viibimise ajal

muusikat enam ei mängita.

Seega on käesolevaks ajaks muusika mängimise lõpetamisest möödunud rohkem kui kolm

aastat ja seda ei ole kinnipeetavatele rohkem mängitud. Niisuguses olukorras on

ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et Viru Vangla on kinnipeetavate jalutusboksides muusika

mängimisest loobunud. Neil asjaoludel puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav

põhjendatud huvi HKMS vr § 7 lg 1 mõttes, kuna möödunud ajavahemikku arvestades ei ole

tõenäoline, et selline tegevus võiks korduda ja et kaebaja õigusi võidakse veelkord rikkuda.

Sellises olukorras ei ole kohturessursi kulutamine tuvastamiskaebuse sisulisele lahendamisele

põhjendatud. Kaebaja ei saaks tuvastamiskaebuse rahuldamisest mingit eelist, kuna

vaidlustatud toimingu kordumise oht on olematu. Üksnes huvi veenduda vaidlustatud

toimingu õigusvastasuses ei ole tuvastamiskaebuse rahuldamise aluseks (RKHKm 3-3-1-100-

08, p 36; 3-3-1-101-08, p 28).

10. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

HKMS § 108 lg 1 järgi jääb apellandi poolt kantud menetluskulu (apellatsiooni esitamisel

tasutud riigilõiv) tema enda kanda.

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene