2-08-53043/62 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.november 2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-53043

Tsiviilasi

NRJ Group, NRJ S.A. ja J-P B hagi Taevaraadio AS

vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.mai 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NRJ Group, NRJ S.A. ja J-P B apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13.november 2012, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I NRJ Group

Hageja II NRJ S.A.

Hageja III J-P B

Hagejate lepinguline esindajad patendivolinik Urmas

Kauler ja patendivolinik Kristjan Leppik

Kostja

Taevaraadio

AS

(registrikood

10028146),

lepinguline esindaja v.adv Ants Mailend

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1595 eurot

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.mai 2012 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud solidaarselt

hagejate kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,

samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. NRJ Group, NRJ S.A. ja J-P B esitasid Harju Maakohtule 07.08.2008 hagi

Taevaraadio AS vastu, milles palusid tuvastada, et kaubamärgi „NRJ FM“

(kaubamärgitaotlus nr M200000048) osas esinevad kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9

lg 1 p-s 10, § 9 lg 1 p-s 12, § 10 lg 1 p-s 7, § 10 lg 1 p-s 6 ja tööstusomandi kaitse

Pariisi konventsiooni (konventsioon) artiklites 8 ja 6 bis sätestatud kaubamärgi

registreerimisest keeldumise alused.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja I Euroopa üks suuremaid meelelahutusettevõtteid,

kelle kontserni kuulub hageja II, kelle põhitegevus on raadiosaadete tootmine.

Hagejate I ja II põhiomanikuks on hageja III. Hageja I omab Euroopas kokku 300

raadiojaama ja kõikides riikides opereeritakse nimede NRJ/ENERGY all FM

raadiosagedusel 87,5-108,0 MHz. NRJ nimelised raadiojaamad on Euroopas tuntud,

sest raadiojaamade kuulajaskond ulatub 20 miljoni inimeseni. Need Euroopa

raadiojaamad on Interneti ja satelliidi vahendusel kuulatavad kogu maailmas. Hageja

I on Euroopas paljude ürituste ja kontsertide toetaja. Kaubamärk NRJ on seotud

mitmete ka Eestis linastunud filmide eduga ja hageja I jagab mainekaid

muusikaauhindu. Hageja II nimele on maailmas registreeritud kaubamärgid „NRJ“ ja

„NRJ ENERGY“, samuti paljud kaubamärgid, mis sisaldavad tähiseid „NRJ“ ja

„ENERGY“. Hageja III nimele on maailmas eraldi registreeritud kaubamärgid „NRJ“

ja „ENERGY“ ning neid tähiseid sisaldavaid kaubamärke. Hageja I nimele on

registreeritud Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 000136150 „NRJ“ ning Prantsusmaa

kaubamärk nr 96608198 „NRJ“.

3. Eesti kultuuriminister andis 20.12.1999 välja ringhäälinguloa OÜ-le Clembia, kes

pidi hakkama edastama raadioprogrammi nimetusega „NRJ FM“. OÜ Clembia

teostas 1999. aasta detsembris otsingu varasema kaubamärgi „NRJ FM“ kohta,

misjärel esitati Patendiametile taotlus nr M200000048 kaubamärgi „NRJ FM“

registreerimiseks Taevameedia AS nimele raadiolevi valdkonnas. Patendiamet

rahuldas

taotluse.

Taevameedia

AS

loovutas

23.08.2001

avaldusega

kaubamärgitaotluse kostjale.

4. Hagejad

esitasid

02.03.2001

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse nr 459, mille komisjon

jättis 07.05.2008 otsusega nr 459-o rahuldamata. Hagejad pöördusid hagiavaldusega

kohtusse, kuna Patendiameti otsus kaubamärgi registreerimise kohta oli ebaseaduslik.

Hagejad viitasid kaubamärgiseaduse (KaMS) § 8 lg 1 p-s 10 sätestatule ja leidsid, et

kaubamärk registreeriti Eestis pahauskselt. Kostja, OÜ Clembia ja AS Taevameedia

on omavahel seotud ettevõtted. 04.08.2000 avaldas BNS artikli pealkirjaga

„Septembris

alustab

tegevust

raadiojaam

Energy“.

AS

Taevameedia

programmidirektor kinnitas, et algselt sooviti kasutada raadiojaama nimena NRJ FM,

kuid sellest loobuti samanimeliste raadiojaamade tegutsemise tõttu Skandinaavias ja

Prantsusmaal. 06.08.2000 ilmus Ringhäälingumaailmas samasisuline uudis viitega

BNS-le. Enne kaubamärgi registreerimist uuriti kaubamärgi NRJ olemasolu ja

kuivõrd Eesti Patendiametile samasisulise kaubamärgi registreerimise taotlust

esitatud ei olnud, üritati kaubamärki endale taotleda. Kostja koos AS-ga Taevameedia

ja OÜ-ga Clembia olid teadlikud hageja kaubamärkidest Euroopas, samuti pidi

kostjale teada olema hageja ärinimi. Kuna keegi teine peale hagejate ei kasuta

Skandinaavias ja Prantsusmaal tähist „NRJ“, esitati Eesti kaubamärgi registreerimise

taotlus tahtlikult, et takistada hageja võimalikku laienemist Eestisse ja kasutada enda

huvides ära rahvusvahelise ärinime ning kaubamärgi tuntust ja mainet. Kostja

kaubamärk võimaldab tal takistada hagejate kaubamärkide kasutamist Eestis. Kostja

kaubamärk registreeriti klassides 38 ja 41, kuid kostja ei ole kaubamärki kasutanud,

mis tõendab tema pahausksust.

5. Kostja kaubamärk „NRJ FM“ sisaldab identset teises riigis registreeritud kaubamärki.

Hagejate Euroopa Ühenduse kaubamärk „NRJ“ nr 136150 on registreeritud alates

21.05.1996. Prantsusmaa kaubamärk „NRJ“ nr 1211263 esitati 12.08.1982 ja Soomes

esitati kujunduslik kaubamärk „NRJ“ registreerimiseks 25.11.1992. Hagejate

kaubamärgid on kostja kaubamärgiga võrreldes varasemad.

6. Hagejad taotlesid oma kaubamärkide NRJ üldtuntuks tunnistamist vastavalt KaMS

§ 7 lg-tele 1 ja 3. Kuna hagejate ärinime ja kaubamärgi „NRJ“ ning kostja

kaubamärgi „NRJ FM“ vahel esineb eksitav sarnasus, põhjustab see tarbijates

segadust ja kahjustab hagejate mainet. Täheühendi „FM“ lisamine kombinatsioonile

„NRJ“ on sedavõrd minimaalne, et ka kõige tähelepanelikum tarbija ei pea neid

erinevate ettevõtjate tähisteks. Tarbija võib teha järelduse, et kostja ja hagejate vahel

on mingi seos.

7. Kostja kaubamärgil on eksitav sarnasus hageja ärinimega. Prantsusmaa äriregistri

väljavõtte kohaselt on sõnaline tähis NRJ hageja II 10.11.1983 registreeritud ärinimi,

mille all hageja tegutseb raadiotootmise valdkonnas. Sõnaline tähis „NRJ“ on hageja I

25.03.1985 registreeritud ärinime esmane ja peamine osa. Konventsiooni art 8 järgi

kaitstakse firmanimetusi kõigis liidu liikmesriikides ilma taotluse esitamiseta.

Kaubamärgi „NRJ FM“ registreerimine kahjustab hageja varasemat õigust oma

ärinimele, mistõttu tuleb keelata antud kaubamärgi registreerimine kostjale.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu. Kuni 30.04.2009 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 10 järgi

peavad õiguskaitse välistamiseks korraga olema täidetud neli tingimust: taotletav

kaubamärk peab olema identne, kaubamärk peab olema teises riigis registreeritud ja

kasutusel kaubamärgina ning taotlus peab olema esitatud pahauskselt. Hagejate

kaubamärgiga kaitstud majandustegevus ei ole Eestisse laienenud. KaMS-s sätestatud

identsuse nõue ei ole täidetud, kuna kostja kaubamärgiks on „NRJ FM“, mis ei ole

identne hagejate kaubamärkidega. Hagejate nimele ei ole registreeritud kaubamärki

„NRJ FM“ ja hagejad ei ole sellist kaubamärki kasutanud.

9. Hagejate viidatud BNS uudisest tuleneb, et mitte kostja, vaid OÜ Clembia soovis

algselt kasutada uue raadiojaama nimena tähist „NRJ FM“. Kaubamärgitaotleja

juhatuse liige H. T sai OÜ Clembia juhatuse liikmeks alles 2001. aastal. OÜ

Clembia teadlikkus või mitteteadlikkus ei ole kostjale omistatav. Kostja seos OÜ-ga

Clembia ja Taevameedia AS-ga pärineb hilisemast ajast. Pahausksust peab tõendama

vastava väite esitaja. Isegi juhul, kui on tegemist välisriigis registreeritud ja kasutusel

oleva identse kaubamärgiga, ei tähenda see automaatselt, et kaubamärgitaotluse

esitaja Eestis toimis pahauskselt.

10. Hagejate kaubamärgid ei ole Eestis üldtuntud ega seostu tarbijatele hagejatega või

nende tegevusega välismaal. Hagejatel ei ole Eestis tarbijatele suunatud

raadioprogrammi, mis oleks kuuldav Interneti, satelliidi või tavalise vastuvõtja abil.

Hagejad ei taotlenud Eestis ringhäälinguluba. OÜ-le Clembia antud esialgne

ringhäälinguluba kehtis kuni 22.12.2004 ja 29.09.2009 anti uus ringhäälinguluba

raadioprogrammile „ENERGY FM“ alates 23.12.2004 kuni 16.11.2009. Seda luba

pikendati kuni aastani 2014. Lühend „NRJ“ on sisuliselt sõnast „ENERGY“ tuletatud

tähtedemäng, mida kasutatakse viitena muusika iseloomule. Raadiojaam „ENERGY“

on Eestis olnud eetris alates 2000. aastast. Hagejate kaubamärgid ei ole Eestis

kasutusel olnud, mistõttu ei saa see ka valdavale osale Eesti elanikkonnast tuntud olla.

Hagejad tõendasid ainult oma varasemate kaubamärkide kasutamist mujal maailmas,

mitte nende üldtuntust. Asjaolu, et kostja ei ole siiani kasutanud kaubamärki „NRJ

FM“, ei tõenda kostja pahausksust, kuna siiani puudub lõplik jõustunud otsus selle

registreeritavuse osas. Kostja kaubamärgi „NRJ FM“ registreerimisest keeldumiseks

peaks hagejate kaubamärk olema Eestis üldtuntud enne 11.01.2000, kuid hageja ei

tõendanud sellist asjaolu.

11. Konventsioon

ei

ole

otsekohaldatav.

Konventsiooni

sätetega

pannakse

liikmesriikidele kohustus näha siseriikliku seadusandlusega ette võimalused

ärinimede kaitseks. Siseriiklikult on ärinimede kaitse reguleeritud KaMS § 8 lg 1

p-s 5. Ärinime mõiste on reguleeritud äriseadustiku (ÄS) § 7 lg-s 1 ja kaitse on ainult

äriregistrisse

kantud

ärinimel.

Hagejate

seisukohtadest

lähtuvalt

peaks

kaubamärgitaotluse puhul kontrollima kõigi konventsiooni liikmesriikide ärinimesid

ja keelduma kaubamärgi registreerimisest ka siis, kui taotletava kaubamärgiga

sarnane ärinimi on registreeritud näiteks Zambias. Selline kontroll ei ole vajalik ega

proportsionaalne. Eesti ei ole kohustatud tagama välismaistele ärinimedele rohkem

kaitset kui sisemaistele. Kaubamärgi registreerimisel on kaitse ainult äriregistrisse

kantud ärinimel. Hagejad ei ole oma kaubamärke Eestis kasutanud ega konkureeri

Eesti turul samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega. Seega ei saa hagejate

kaubamärgid olla antud valdkonna ettevõtjate hulgas hästi tuntud.

12. M. Tõrva töötamisest erinevate raadiote programmidirektorina ei saa järeldada, et ta

oli ettevõtete majandusliku tegevusega kuidagi seotud, sealhulgas kaubamärgi valiku

ja kasutuselevõtuga. Kostja pahausksus ei ole tõendatud üksnes asjaoluga, et

vastandatud kaubamärgi kohta oli võimalik saada informatsiooni Internetist. Taotleja

pahausksuse tõendamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et taotleja teadis või pidi

teadma, et vähemalt ühes liikmesriigis mõni kolmas isik juba pikka aega kasutab

identsete või sarnase kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada

tähisega, mille registreerimist taotleti. Pahausksuse tõendamisel tuleb välja selgitada,

kas taotlejal oli tahe takistada mõnd kolmandat isikut mõne teenuse pakkumisel.

13. Hageja Euroopa Ühenduse kaubamärk registreeriti 1996. aastal, aga Eestile laienes

Ühenduse kaubamärkide kaitse alles 2004. aastal. Konventsiooni art 8 ei näita,

milliseid ärinimesid ja millistel tingimustel kaitstakse ning kas kaitstakse identsete

või sarnase kaubamärkide vastu või kas üldse kaubamärkide vastu. Tegemist on

juhisega liikmesriikidele lahendada küsimus siseriiklikult. Kostja kasutas tähist

„Energy FM“. Kostja eesmärgiks ei olnud blokeerida hagejate tulekut Eesti turule.

Hagejate esitatud tõendid tõendavad kaubamärkide kasutamist teistes riikides, mitte

Eestis.

14. Hagi esitati kolme hageja poolt ühiselt samadel alustel, kuid hagi aluses nimetatud

kaubamärgid ja ärinimed ei kuulu neile ühiselt. Kaubamärgi registreerimise

vaidlustamine varasemale õigusele tuginedes on võimalik vaid isiku poolt, kellele

varasem kahjustatud õigus kuulub. Teise isiku kaubamärgist või ärinimest tulenevate

õiguste rikkumisele tuginedes kaubamärgitaotlust vaidlustada ei saa.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

15. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate

kanda.

16. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja I on Euroopas meelelahutuse

valdkonnas tegutsev ettevõte, kelle kontserni kuulub hageja II, kelle põhitegevus on

raadiosaadete tootmine; hagejate I ja II põhiomanikuks on hageja III; hageja I omab

Euroopas

umbes

raadiojama,

mida

ta

opereerib

valdavalt

nimede

„NRJ/ENERGY“ all FM raadiosagedustel 87,5-108,0 MHz; OÜ Clembia esitas

11.01.2000 Patendiametile taotluse nr M200000048 kaubamärgi „NRJ FM“

registreerimiseks klassides 38 ja 41; kaubamärgitaotlus loovutati 23.08.2001 kostjale;

Patendiameti otsusega nr 7/M200000048 registreeriti kaubamärk kostja nimele;

hagejad esitasid 02.03.2001 Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonile kaebuse, mille

komisjon jättis 07.05.2008 otsusega nr 459-o rahuldamata; Kultuuriministeeriumi

20.12.1999

käskkirjaga

nr

anti

OÜ-le

Clembia

ringhäälinguluba

raadioprogrammile nimetusega NRJ FM kehtivusega alates 22.12.1999 kuni

22.12.2004; OÜ Clembia teostas enne kaubamärgitaotluse esitamist 1999. aasta

detsembris otsingu varasema kaubamärgi „NRJ FM“ kohta; hagejatel puudub Eestis

registreeritud ärinimi; hagejatel puudub Eestis tarbijatele suunatud raadioprogramm ja

hagejad ei ole Eestis ringhäälinguluba taotlenud.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus registreerida ja omada Eestis sõnalist

kaubamärki „NRJ FM“ olukorras, kus hagejatele kuulub mitmeid antud tähist

sisaldavaid varasemaid kaubamärke Euroopas, sealhulgas üks varasem Euroopa

Ühenduse kaubamärk. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas hagejate kaubamärk

võis olla Eestis üldtuntud, kas kostja esitas oma kaubamärgi registreerimise taotluse

pahauskselt ja et kas hagejatel on õigus tugineda oma varasemale ärinimest tulenevale

õigusele vaatamata sellele, et antud ärinimi ei olnud Eestis registreeritud.

18. Arvestades 01.05.2004 jõustunud KaMS § 72 lg-s 5 sätestatut, tuleb käesoleva

vaidluse lahendamisel kohaldada enne 01.05.2004 kehtinud KaMS, kuna

Patendiameti vaidlustatav otsus tehti enne nimetatud kuupäeva. Kuni 01.05.2004

kehtinud KaMS-s reguleeris kaubamärgi registreerimisest keeldumise suhtelisi

aluseid § 8. Hagejad tuginesid kostja vastu nõude esitamisel KaMS § 8 lg 1 p-des 4, 5

ja 10 toodud alustele ja palusid kohtul ühtlasi tuvastada hagejatele kuuluvate

kaubamärkide üldtuntus Eestis.

19. Hagejad soovisid, et kohus tunnistaks sõnalise kaubamärgi „NRJ“ üldtuntuks.

Kaubamärgi registreerimist saab vaidlustada isik, kellele kuulub varasem kaubamärk.

Hagejad palusid tunnistada üldtuntuks neile kuuluva varasema sõnalise kaubamärgi

„NRJ,“ kuid asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et sellise kujuga kaubamärk kuuluks

või oleks kuulunud ühelgi moel hagejale II. Kuivõrd sellisele hagejale ühtegi „NRJ“

sõnalist kaubamärki ei kuulu, ei saa nimetatud isiku hagi rahuldada talle kuuluva

üldtuntud kaubamärgi ainuõiguse alusel. Kohus ei nõustunud hagejate käsitlusega,

millise alusel peaks kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 4 kohaldamisel ja

kaubamärgi üldtuntuse tuvastamisel kohaldama käesoleval ajal kehtiva KaMS § 7 lg 3

p 3. Kaubamärgi seaduse regulatsioon üldtuntuse tuvastamise kohta on aja jooksul

muutunud ja kehtiv KaMS ei näe rakendussätetes ette KaMS § 7 lg 3 tagasiulatuvat

kohaldamist. Tuvastamaks hagejate kaubamärgi üldtuntust kostja vaidlusaluse

kaubamärgitaotluse esitamise ajal, tuleb lähtuda nimetatud ajal kehtinud KaMS § 8 lg

1 p-st 4. Seega tuleb üldtuntuse küsimuse lahendamisel hinnata üksnes seda, kas

hagejate kaubamärk oli kostja vaidlusaluse kaubamärgi registreerimistaotluse

esitamise ajal 11.01.2000 Eestis üldtuntud. Üldtuntuse küsimuse lahendamisel saab

kohus KaMS § 8 lg 1 p 4 tõlgendamisel arvestada konventsiooni art 6 bis sõnastust ja

mõtet. Hagejad tõendasid küll neile kuuluvate paljude kaubamärkide registreerimist

mitmetes riikides ja kaubamärkide kasutamist, kuid hagejad ei tõendanud sõnalise

kaubamärgi “NRJ” üldtuntust Eestis enne 11.01.2000. Kohus selgitas hagejatele

12.04.2010 istungil vajadust tõendada nende kaubamärgi üldtuntust Eestis, kuid

hagejad ei teinud seda.

20. Hagejad tõendasid, et hagejale I kuulus seisuga 31.02.2000 suur hulk registreeritud

kaubamärke Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias, Iisraelis ja Nigeerias. Mitmed

hageja kaubamärgid sisaldasid ühe osana tähist „NRJ“, kuid olid seejuures

registreeritud mitte sõnaliste kaubamärkidena, vaid graafiliste kujutistena. Ainult

sõnalise kaubamärgina „NRJ“ oli registreeritud hageja kaubamärk Prantsusmaal

12.08.1982 klassis 12. Teistes riikides ei kuulunud hagejale registreeritud sõnalist

kaubamärki „NRJ“. Üheski riigis ei ole hagejale I kuulunud sõnalist kaubamärki

„NRJ FM“. Hagejale III kuulus 31.03.2000 seisuga erinevates riikides mitmeid

registreeritud kaubamärke, samuti mitmeid Euroopa Ühenduse kaubamärke ja

rahvusvahelisi kaubamärke. Nimetatud kaubamärkidest kuulus hagejale sõnaline

kaubamärk „NRJ“, mis registreeriti Prantsusmaal klassis 38 30.01.1996 ja klassides 9,

35 ja 41 alates 21.10.1996. Samuti kuulub hagejale III Euroopa Ühenduse kaubamärk

„NRJ“ alates 21.05.1996 klassides 35, 38 ja 41. Hagejale kuuluvad ülejäänud

kaubamärgid sisaldavad ühe osana tähist „NRJ“ ja on valdavalt mitte sõnalised, vaid

graafilised kaubamärgid. Hagejale ei kuulu üheski riigis sõnalist kaubamärki „NRJ

FM“. Eelviidatud tõenditega on tõendatud vaid see, et hagejatele kuulusid mitmed

erinevad varasemalt registreeritud kaubamärgid teistes riikides. Puudub vaidlus, et

hagejatele ei kuulunud varasemalt registreeritud kaubamärki „NRJ“ Eestis.

Kaubamärkide õiguskaitse puhul tuleb arvestada territoriaalsuse printsiipi, mille

kohaselt kehtib kaubamärgi õiguskaitse ainult selles riigis, kus märk on registreeritud.

Kuigi hagejale I kuulub ka Euroopa Ühenduse kaubamärk, puudub vaidlus, et

nimetatud kaubamärk ei omanud Eestis 11.01.2000 kaitset. Ainuüksi mitmete

kaubamärkide registreerimise faktist teistes riikides ei saa tõendatuks lugeda, et

sõnaline kaubamärk „NRJ“ oli Eestis enne 11.01.2000 üldtuntud. Konventsiooni art

6 bis mõtte kohaselt peab kaubamärgi üldtuntuks tunnistamisel olema tõendatud, et

märk on vastavas riigis kasutusel samasuguste või sarnaste toodete jaoks, mida

pelgalt kaubamärgi registreerimise faktist teistes riikides järelduda ei saa.

21. Hageja I 1999. aasta majandusaasta aruande väljavõttest nähtub, et hageja asutati

1981. aastal ja oli 1999. aastal üks olulisemaid ettevõtteid Euroopa raadioäris.

Vaatamata märkimisväärsele arvule raadiojaamadele Euroopas, mis hagejale 1999.

aastal kuulusid, olid nimetatud raadiojaamad kõik lokaalse levikuga ja hõlmasid

vastavate riikide kuulajaskondade koguarvust alla 10%-lise mahu. Kõige suurem arv

raadiojaamu ja kuulajaid oli hagejal Prantsusmaal, kuid nimetatud jaamadest kandis

vaid üks nimetust NRJ. Kuigi hagejate erinevad kaubamärgid leidsid kasutamist

paljudes riikides, on hagejate poolt esitatud tõendite pinnalt keeruline üheselt

järeldada, milline võis olla hagejate sõnalise kaubamärgi „NRJ“ üldtuntus või levik

teistes Euroopa riikides. Kaubamärgi kasutamist või üldtuntust Eestis nimetatud

tõendid ei tõenda. 2001. aastal avaldatud hageja brošüüris väideti, et nimetatud aastal

oli hagejal Euroopas 300 ringhäälingujaama ja 25 miljonit kuulajat igal nädalal.

Antud reklaambrošüür ei anna sisulist teavet selle kohta, kas või millisel viisil oli

2001. aastal hagejate kaubamärk „NRJ“ Euroopas üldtuntud, kuna hageja 1999. aasta

majandusaasta aruande kohaselt tegutsesid raadiojaamad erinevate nimede all ja olid

levinud lokaalselt. 2001. aastal Soomes avaldatud teatest nähtub, et alates 2001.

aastast sai „NRJ“ nimelist raadiojaama Helsingis kuulata ka läbi Interneti. Antud

tõend ei oma sisulist tähendust, kuna vaidlusalune kaubamärgitaotlus esitati aasta

varem. Tõendist võib pigem järeldada, et enne 2001. aastat ei olnud „NRJ“ nimeline

raadiojaam Interneti vahendusel kuulatav.

22. Hageja I 1999. aasta majandusaasta aruande täiendav väljavõte näitab, et hageja

korraldas 1999. aastal esimest korda „NRJ“ nimelise muusikaauhinna väljaandmise

Prantsusmaal. Ainuüksi 1999. aastal Prantsusmaal aset leidnud sündmusest ei saa teha

mistahes järeldusi hageja kaubamärgi „NRJ“ üldtuntuse kohta Euroopas või Eestis

nimetatud ajal. Väljavõtted erinevate ajalehtede artiklitest kajastavad hageja

raadiojaamade levikut ja kuulatavuse suurenemist Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal

ja Soomes. Avaldatud artiklid ei sisalda täiendavat teavet hageja kaubamärgi

üldtuntuse kohta võrreldes hageja 1999. aasta majandusaasta aruandega, kuid neist

nähtub, et mitte kõigis riikides ei kasutanud hageja tähist „NRJ“. Seega ei tõenda

esitatud tõendid hagejate sõnalise kaubamärgi „NRJ“ üldtuntust Skandinaavias või ka

Eestis läbi siin väidetavalt toimuva raadiolainete levi. Hageja poolt välja antud

trükisest „NRJ on Air“ nähtub, et 1998. aastal avas hageja Viinis raadiojaama, avas

antud perioodil muusikaportaali nrj.fr ning viis 2000. aastal Stockholmis läbi ürituse

NRJ Raadioauhinnad 2000. Sisulisi järeldusi hageja kaubamärgi üldtuntuse kohta

antud tõendist teha ei saa. Samuti ei saa vastavaid järeldusi teha hageja soomekeelsest

reklaambukletist 2000, kuna antud bukleti järgi tegutses hageja Soomes 2000. aastal

lokaalsete raadiojaamade kaudu kaheksas linnas.

23. Priit J kinnitas hagejate esindajale 30.04.2010 saadetud kirjas, et teab kaubamärki

„NRJ“ juba aastaid, vähemalt 1990-ndate aastate keskpaigast alates. P. J väitis, et

tegemist on Prantsuse päritolu kaubamärgiga, mida kasutab NRJ Group ja mis on

Euroopas laialt tuntud tegija raadioringhäälingu ning meelelahutuse valdkonnas.

Urmas K 26.04.2010 kirjast nähtub, et kirja autor on tegutsenud raadiolevi

valdkonnas enam kui 15 aastat ning kaubamärgid „NRJ“ ja „ENERGY“ on talle teada

kui Prantsusmaa päritolu raadiojaamade kaubamärgid. Samuti väideti kirjas, et umbes

90-ndate lõpust oli Põhja-Eestis võimalik Interneti teel ja Soomest siia ulatuvatel

raadiosagedustel kuulata „NRJ“ raadiojaama. Antud tõendid ei vasta tõenditele

esitatavatele vorminõuetele, kuna sisuliselt on tegemist kohtu jaoks koostatud

tunnistajate kirjalike kinnitustega. TsMS järgi kuulatakse tunnistajaid üle

kohtuistungil, kus kohus ja menetlusosalised saavad tunnistajaid küsitleda.

Menetlusosaliseks mitteolevate isikute kirjalikud seletused ei saa hagimenetluses olla

tõenditeks. Kohus jättis hagejate taotlused, kuulata mõlemad isikud üle tunnistajatena

kirjalikult, rahuldamata ja tegi hagejatele ettepaneku esitada kohtule taotlus nimetatud

isikute ülekuulamiseks tunnistajatena kohtuistungil, kuid sellist taotlust hagejad

kohtule ei esitanud. Eeltoodu alusel jättis kohus U. K ja P. J kirjalikud kinnitused

tõenditena tähelepanuta. Ka juhul, kui kohus nimetatud tõendeid arvestaks, ei saaks

ainuüksi kahe isiku seesuguse kinnituse alusel lugeda hagejate kaubamärki Eestis

enne 11.01.2000 üldtuntuks.

24. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks väljavõtte Interneti otsingumootorist

Google märksõnade „Energy“ ja „NRJ FM“ alusel. Kuna otsingud tehti 2010. aasta

juunis, ei tõenda nimetatud tõendid hagejate kaubamärkide üldtuntust või tundmatust

maailmas enne vaidlusaluse kaubamärgitaotluse esitamist 2000. aastal.

25. Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates ei tõendanud hagejad nende sõnalise

kaubamärgi „NRJ“ üldtuntust Eestis või ka Eestiga piirnevates Euroopa riikides enne

11.01.2000. Hagejate esitatud tõendid tõendavad peamiselt seda, milline oli hageja I

tegevuse olemus ja maht raadiovaldkonnas Euroopas, kuid esitatud tõenditest ei saa

järeldada ammendavalt, kui palju, millisel määral ja milliste teenuste tähistamisel

kasutas hageja I või teised hagejad sõnalist kaubamärki „NRJ“. Hagejatel puudus

sisuline tegevus Eestis ja ühestki kohtule esitatud tõenditest ei nähtu hagejate

kaubamärgi „NRJ“ kasutamine või tuntus Eestis. Hagejate raadiojaamad Euroopas

olid kõik lokaalsed, mis välistas nimetatud ajal nende kuulatavuse Eestis. Hagejate

esitatud tõendite kohaselt sai Soome raadiojaamu läbi Interneti kuulama hakata alles

2001. aastal. Kohus ei rahuldanud hagejate taotlust tunnistada nende sõnaline

kaubamärk „NRJ“ Eestis üldtuntuks enne 11.01.2000 ja hagejate nõue jäi KaMS § 8

lg 1 p 4 alusel rahuldamata.

26. Puudub vaidlus, et ühelgi hagejal ei olnud enne 11.01.2000 Eestis registreeritud

ärinime „NRJ“ või „NRJ FM“ ja et vaidlusaluse kaubamärgi registreerimistaotluse

esitamise ajal ei olnud Eesti Vabariik veel Euroopa Liiduga ühinenud. Käesolevas

asjas ei saa hagejate nõuet rahuldada KaMS § 8 lg 1 p 5 alusel, kuivõrd ühelgi hagejal

ei olnud enne kostja poolt kaubamärgitaotluse esitamist Eestis registreeritud ärinime.

Konventsiooni artiklist 8 ei saa hagejad teha ekslikku järeldust nagu oleksid selle

sätte

alusel

Eestis

automaatselt

kaitstud

kõigi

konventsiooniga

ühinenud

liikmesriikide ärinimed sõltumata Eesti siseriiklikest nõuetest. Kohus selgitas

hagejatele 12.04.2010, et konventsiooni näol on tegemist rahvusvahelise

konventsiooniga, mis on siduv sellega ühinenud riikidele, kuid sellest ei tulene

otseseid subjektiivseid õigusi füüsilistele või juriidilistele isikutele. Ärinime

definitsioon ja selle kaitsmise viisi määratlemine on liikmesriigi siseriikliku

seadusandluse määratleda, millest tulenevalt võivad ärinimede kaitse reeglid ka pärast

konventsiooniga ühinemist riigiti erineda. Konventsiooni artiklist 8 tuleneb üksnes

nõue, et ärinime kaitsmiseks ei pea esitama eraldi avaldust ja ärinime kaitse ei pea

olema allutatud registreerimise nõudele. Seega leidsid hagejad ekslikult, nagu oleksid

hagejate ärinimed olnud Eestis sõltumata siseriiklust seadusandlusest kaitstud ka enne

11.01.2000. Konventsioon kohustab liikmesriike tagama, et ärinimele kaitse

andmiseks ei või kehtestada selle eraldiseisva registreerimise nõuet läbi kohustusliku

taotluse esitamise, kuid konventsiooni art 8 ise ei defineeri, mida lugeda ärinimeks ja

milliseid ärinimesid kaitsta tuleb. Järelikult ei tulene konventsiooni artiklist 8 ühtegi

sellist subjektiivset õigust, millele eraõiguslikud isikud tugineda saaksid. Ärinimede

kaitsmise kriteeriumid sätestatakse iga konventsiooniga ühinenud riigi enda

seadusandluses.

27. Hagejad leidsid ekslikult, nagu Euroopa Kohus oleks konventsiooni artikli 8

otsekohaldatavuse oma otsuses nr C-245/02 ette näinud. Nimetatud sätte

otsekohaldatavuse osas Euroopa Kohus seisukohta ei võtnud. Kohus märkis üksnes,

et WTO liikmed peavad siseriiklikult kaitsma TRIPS lepingu alusel ärinimesid.

Ärinimi, mida ei ole registreeritud ja mis ei ole omandatud kasutuse alusel

liikmesriigis, kus kaubamärk on registreeritud ning kus kaubamärgi kaitset ärinime

suhtes nõutakse, tuleb lugeda TRIPS-lepingu art 16 lg 1 kolmanda lause mõttes

varem kehtinud õiguseks, kui ärinime omanikul on TRIPS-lepingu sisulisse ja ajalisse

kohaldamisalasse kuuluv õigus, mis on tekkinud enne kui kaubamärgiõigus, millega

ärinimi on väidetavalt vastuolus ning mille alusel on tal õigus kasutada kaubamärgiga

identset või sarnast tähist. Nimetatud seisukohast ei saa teha ekslikku järeldust, et

Eestis oleksid automaatselt kaitstud kõik Euroopa Liidu mistahes liikmesriigis

mistahes ajal registreeritud ärinimed. Euroopa Kohtu otsuse tõlgendamisel on oluline

silmas pidada, et Soome õiguse kohaselt kaitstakse seal ka selliseid ärinimesid,

milliste alusel ei ole ettevõtted äriregistrisse kantud, vaid milliseid ettevõtted on

faktiliselt kasutanud. Eestis analoogiline õigusnorm puudub ja hagejad ei saa pelgalt

viidatud Euroopa Kohtu otsuse alusel seesugust regulatsiooni Eestis enda suhtes

kehtivaks lugeda. Pooltevaheline vaidlus kostja kaubamärgitaotluse lubatavuse üle

tekkis enne, kui Eesti Vabariik ühines Euroopa Liiduga.

28. Samuti ei ole õige väide, nagu oleks konventsiooni otsekohaldatavus Eesti

kohtupraktikas kinnistunud. Eesti siseriiklikke õigusnorme tuleb tõlgendada

rahvusvaheliste konventsioonide põhimõtetest lähtuvalt. Välismaist kohtupraktikat ei

saa automaatselt üle võtta, aga välismaist kohtupraktikat võib arvestada

võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel. Eeskätt on see

vajalik Euroopa Liidu õiguse ja selle alusel kehtestatud siseriiklike õigusnormide

tõlgendamisel ja rakendamisel. Seetõttu on hagejate viidatud välismaised

kohtulahendid asjasse puutumatud ja hagejad ei saa neist enda jaoks täiendavaid

õigusi võrreldes Eestis kehtivate siseriiklike normidega tuletada. Eestis kehtiv ja

kaubamärgitaotluse esitamise ajal kehtinud ÄS § 7 nägi ette, et ärinimele kaitse

saamiseks peab ettevõtja olema selle nimega Eesti äriregistrisse kantud. Puudub

vaidlus, et ükski hagejatest enne kostja poolt kaubamärgitaotluse esitamist identse või

äravahetamiseni sarnase ärinimega Eesti äriregistrisse kantud ei olnud. Eeltoodu

alusel tuleb hagejate nõue kostja vastu KaMS § 8 lg 1 p 5 alusel rahuldamata jätta.

29. Hagejad ei tõendanud kostja pahausksust kaubamärgitaotluse esitamisel ja samuti ei

ole hagejate ning kostja poolt taotletud kaubamärgid identsed. Vaidlustatud

Patendiameti otsuse tegemise ajal nägi KaMS § 8 lg 1 p 10 võimaluse viidata

varasemale teises riigis registreeritud kaubamärgile vaid siis, kui see on taotletud

kaubamärgiga identne. Alles alates 01.05.2004 kehtima hakanud KaMS § 10 lg 1 p 7

laiendas seniseid suhtelisi kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja

sätestas, et lisaks identsusele võib varasem teises riigis kasutusel olnud kaubamärk

olla taotletud kaubamärgiga ka eksitavalt sarnane. Seega ei saa käesoleva vaidluse

lahendamisel arvestada, et hagejate ja kostja kaubamärgid on eksitavalt sarnased.

Hagejate kaubamärk „NRJ“ ja kostja kaubamärk „NRJ FM“ ei ole identsed vaatamata

sellele, et tähis „FM“ kuulub kaubamärgi mittekaitstava osa hulka. Kuigi kaubamärgi

registreerimisel ei saa kostja ainuõigust tähise „FM“ kasutamiseks, on see siiski

kaubamärgi üks osa ja identsuse tuvastamisel tuleb kaubamärke võrrelda tervikuna.

Identsuse puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada hagejate nõuet kostja vastu

KaMS § 8 lg 1 p 10 alusel. Isegi juhul, kui võrreldavad kaubamärgid oleksid identsed,

ei ole võimalik hagejate nõuet antud sätte alusel rahuldada, kuna hagejad ei

tõendanud kostja poolt kaubamärgi registreerimistaotluse pahauskset esitamist. Kohus

selgitas hagejatele vajadust tõendada oma väiteid kostja pahausksuse kohta

12.04.2010. Hagejate poolt kohtule esitatud tõendid kostja pahausksust ei tõenda.

30. BNS uudiste väljavõtte järgi teatati 08.09.2000 oktoobris raadiojaama „Energy FM“

tegevuse alustamisest. Varasemalt teatati 04.08.2000 raadiojaama „Energy FM“

tegevuse alustamisest 01.09. Tallinnas, selle lähiümbruses ja Rakveres. Avaldatud

uudises märgiti: „Algselt soovis raadioid Sky Plus, Raadio Eesti, Sky ja Russkoje

Radio haldav Taevameedia AS kasutada uue raadio nimena NRJ FM, kuid loobus

sellest

ettevõttega

mitte

seotud

samanimeliste

jaamade

tegevuse

tõttu

Skandinaaviamaades ja ka Prantsusmaal“. BNS kirjast advokaat Madis Pätsile

16.03.2001 nähtub, et BNS uudise koostamisel oli allikaks toimetaja intervjuu

M. Tõrvaga. Uudises märgiti, et Raadio Energy omanikuks oli tegevuse alustamisel

OÜ Clembia. Uudise viimases lauses on toodud: „Algselt soovis omanik kasutada uue

raadio nimena NRJ FM, kuid loobus sellest ettevõttega mitte seotud samanimeliste

jaamade tegevuse tõttu Skandinaaviamaades ja ka Prantsusmaal.“ Seega tuleneb

hagejate viidatud uudisest, et OÜ Clembia omanik loobus tähise „NRJ FM“

kasutamisest raadiojaama nimena samanimeliste raadiojaamade tõttu Skandinaavias

ja Prantsusmaal. Äriregistri andmete kohaselt oli OÜ Clembia omanikuks uudise

ilmumise ajal ja kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel ajal A. K, kes ei olnud

kostjaga seotud.

31. Patendibüroo Käosaar & Co kirjast OÜ-le Clembia nähtub, et patendibüroo viis läbi

uuringu kaubamärgile „NRJ“ ja otsingu tulemus oli negatiivne. Samuti ei tuvastatud

vastava nimega sarnaseid ärinimesid. Kirjast ei nähtu, et patendivolinik oleks

teavitanud OÜ-d Clembia hagejate mistahes hagejate registreeritud kaubamärkidest

teistes riikides. Äriregistri väljavõttest nähtub, et kostjaga olid omanike ja juhatuse

liikmetena seotud A. T ja H. T. Äriregistri väljavõttest OÜ Clembia kohta nähtub, et

H. T on käesoleval ajal ettevõtte juhatuse liige. Avalikult kättesaadava äriregistri

teabesüsteemi andmetel sai H. T antud äriühingu juhatuse liikmeks 19.02.2001. Enne

seda oli OÜ Clembia juhatuse liikmeks A. K. Nimetatud isik oli ka OÜ Clembia

ainuosanikuks kuni 01.01.2006. Seega ei olnud A. T ega H. T äriregistri andmete

kohaselt OÜ-ga Clembia ei hagejate poolt viidatud uudise avaldamise ajal või

kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise ajal seotud.

32. Kultuuriministeeriumi 20.12.1999 käskkirja nr 20 kohaselt anti OÜ-le Clembia

ringhäälinguluba raadioprogrammile nimetusega „NRJ FM“ kehtivusega alates

22.12.1999 kuni 22.12.2004. Hiljem pikendati ringhäälinguloa kehtivust kuni

16.11.2009. Alates 2000. aastast on antud raadiojaam Eestis tegutsev. Maakohtu

05.03.2012 istungil selgitas H. T, et raadioprogrammi edastamist nime all „Energy

FM“ alustas OÜ Clembia, kes oli kostja koostööpartner. Tunnistajana üle kuulatud A.

T kinnitas samuti, et 2000. aastal oli kostja ja OÜ Clembia vahel lepinguline suhe.

Ringhäälinguloa andmisel ei pööratud ringhäälingulubade komisjonis tähelepanu

sellele, et raadioprogrammi nimega võiks seonduda mõni probleem. Tunnistajana üle

kuulatud M. Pilt kinnitas, et ta on Eestis raadiovaldkonnaga seotud alates 1981.

aastast. Tunnistaja ei olnud 1990.-ndatel aastatel kuulnud tähekombinatsiooni „NRJ“.

Nimetatud ajal sai kuulata Eestis vaid neid raadiojaamu, mis siin raadiolainete kaudu

levisid. Tunnistaja ei osanud sellel ajal seostada tähist „NRJ“ raadiovaldkonnaga.

Ülejäänud hagejate poolt esitatud tõendid ei oma puutumust hagejate väidetega kostja

pahausksuse kohta.

33. Ülalviidatud tõendeid kogumis hinnates ei saa lugeda tõendatuks hagejate väiteid

selle kohta, et kostja esitas kaubamärgitaotluse pahauskselt ja kostja eesmärgiks oli

kasutada ära hagejate kaubamärgi mainet ning takistada hagejate tulekut Eesti turule.

Ainuüksi asjaolu, et kostja ja OÜ Clembia vahel oli enne kaubamärgitaotluse

esitamist koostöölepinguline suhe, ei ole piisav kostja või ka OÜ Clembia

pahatahtlikkuse tõendamiseks. Hagejad ei tõendanud, et kostja või OÜ Clembia olid

kaubamärgitaotluse esitamise ajal teadlikud sellest, et hagejatele kuuluvad Euroopas

registreeritud kaubamärgid, mis sisaldavad tähist „NRJ“. Kohtule esitatud

patendivoliniku kirjas nendele kaubamärkidele viited puudusid. Ainuüksi BNS

uudises tehtud viitest, mille järgi oli OÜ Clembia omanik A. K teadlik samanimeliste

raadiojaamade tegutsemisest Skandinaaviamaades, ei piisa kostja pahausksuse

tuvastamiseks. Ainuüksi sellisest teadlikkusest ei saa teha laiendavaid järeldusi

pahausksuse olemasolu kohta või selle kohta, et pahauskne oli ka kostja, kes

kaubamärgitaotlust ise Patendiametile ei esitanud.

34. Hagejad leidsid ekslikult, et pahausksuse tõendamisel piisab sellest, et hagejate

kaubamärgid olid väidetavalt Euroopas laialdaselt kasutusel. Pahausksuse puhul tuleb

tõendada taotleja tahet takistada mõnda kolmandat isikut mingit toodet müümast ja

sellise tahte olemasolu tuleb tõendada registreerimistaotluse esitamise ajal.

Pahausksuse puhul ei piisa üldsõnalistest väidetest kaubamärgi maine olemasolu

kohta, vaid sellise maine olemasolu tuleb tõendada ja ka igasuguse pahatahtliku

kaubamärgi maine ärakasutamist tuleb tõendada, arvestades kõiki asjaolusid ning

asjaomaste teenuste ning kaupade tarbijaid. Hagejad ei esitanud tõendid, milliste

kohaselt oleks kostjal või OÜ-l Clembia olnud tahe juba registreerimistaotluse

esitamise ajal kasutada ära hagejate kaubamärkide mainet ja takistada hagejatel Eesti

turule tulekut. Puudub vaidlus, et hagejad ei ole kunagi Eestis ringhäälinguloa

saamiseks taotlust esitanud. Samuti ei tõendanud hagejad, et nende kaubamärkidel

oleks olnud Eestis asjaomaste tarbijate või vastavat valdkonda tundvate isikute hulgas

kostja kaubamärgitaotluse esitamise ajal selline maine, mida kostja oleks saanud ära

kasutada. Eeltoodu alusel tuleb hagejate nõue kostja vastu KaMS § 8 lg 1 p 10 alusel

jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

35. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palusid

hagejad jätta kostja kanda.

36. Sõnaline tähis NRJ on hagejate I ja II nimele 25.03.1985 registreeritud ärinime

esmane ja peamine osa. Registreerimistaotluses nr M200000048 esitatud tähise NRJ

FM registreerimine põhjustab majanduslikus tegevuses arusaamatusi ja see kahjustab

hagejate varasemat õigust oma ärinimele, mistõttu tuleb keelduda kaubamärgi NRJ

FM registreerimisest kostja nimele.

37. Maakohus leidis ekslikult, et konventsiooni art 8 ei ole otsekohalduv ja hagejatel ei

teki sellest mingeid õigusi, mida kostja tähisele kaitse võimaldamisel rikkuda võiks.

Kohus jättis ekslikult nimetatud sätte kohaldamata. Eestile siduvates välislepingutes

reguleeritud kaubamärgiõigusega seonduvat tuleb arvestada nii Eesti seaduse

tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Konventsiooni art 8 tagab, et ühe riigi ettevõtjad

ei kasutaks ära teise isiku ärinime mainet ja eristatavust, isegi juhul kui see ärinimi

pole selles riigis registreeritud või kasutatud. Tarbijaid tuleb kaitsta eksitamise eest

ärilise pärinevuse suhtes ja elimineerida teiste isikute teod, mis põhjustavad ärinime

ja kaubamärgi eristatavuse ja väärtuse kahandamist ning kõlvatut konkurentsi. Eesti

Vabariik taasühines konventsiooniga 24.08.1994. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)

§-s 3 sätestatut arvestades peab konventsiooni art 8 rakendama ilma siseriikliku

seadusandja sekkumiseta. Nimetatud sätte sõnastus muudab võimalikuks selle otsese

rakendamise ja see neutraliseerib omakasupüüdlikkusest tulenevaid vastuolusid ja

konflikte. Olukorras, kus meil sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see

sarnase sätte puhul välja kujunenud, saab arvestada ka teiste riikide seadusi ja

praktikat. Maakohus pidas ekslikult hageja osasid tõendeid asjakohatuteks ja tagastas

need hagejatele. Tõendid olid olulised ja tuleb asja materjalide juurde arvata, kuivõrd

hagejad soovivad nendega konventsiooni art 8 otsekohaldatavust põhjendada.

38. Maakohus tuvastas, et konventsioon kohustab liikmesriigile tagama, et ärinimele

kaitse andmiseks ei või kehtestada selle eraldiseisva registreerimise nõuet läbi

kohustusliku taotluse esitamise, kuid samas põhjendas hagejate ärinimest tulenevate

õiguste kohaldamata jätmist hagejate ärinime Eestis registreerimata jätmisega.

Maakohus leidis ekslikult, et Euroopa Kohtu lahendis nr C-245/02 väljendatud

põhimõtted ei oma õigusttõlgendavat iseloomu konventsiooni artiklite kohaldamisel

ja et otsusest ei nähtu, et konventsiooni art 8 oleks liikmesriigis õiguses otsekohalduv.

Maakohus

tagastas

hagejale

ekslikult

tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni

21.05.2002 otsuse nr 378-0. Tegemist on olulise tõendiga, kuivõrd komisjon kohaldas

konventsiooni art 8 Eestis ilma siseriikliku õiguse sekkumiseta. Samuti viitasid

hagejad Tallinna Ringkonnakohtu otsusele nr 2-09-19060, kus kohus leidis, et

vaidluse lahendamisel kohaldati õigesti konventsiooni art 8, mille kohaselt

firmanimetust kaitstakse kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta

või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi

koosseisu või mitte. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 23.03.1994 ja see muutus

Eestile rahvusvaheliselt siduvaks alates 24.08.1994. Seega on konventsioon Eesti

õiguse osa ja otsekohaldatav. Ebaõige on kostja käsitlus, et ärinimi peab olema

registreeritud Eesti Vabariigis. Kuivõrd kostja kaubamärgi registreerimine põhjustab

kaubanduslikus tegevuses arusaamatusi, kahjustades hageja õigust oma ärinimele,

siis KaMS § 10 lg 1 p-s 6 sätestatust tulenevalt ei tohi kostja oma kaubamärgile

õiguskaitset saada. Konventsiooni art 8 eesmärgiks on muuhulgas tagada, et ühe

konventsiooniosalise ettevõtja ei kasutaks teise ettevõtja ärinime või sellega sarnast

ärinime või tähist, kui see võib põhjustada üldsuse eksitamist, isegi, kui ärinime ei ole

selles riigis registreeritud. Eeltoodust järeldub, et ärinime kaitstakse laiemalt, kui

tuleneb ÄS §-dest 11 ja 12.

39. Patendiameti teade kaubamärgi NRJ FM kostja nimele registreerimise kohta avaldati

02.01.2001. Oluline on sellel ajal kehtinud KaMS §-s 3 sätestatu, millest tulenevalt

prevaleerib konventsioonis ja TRIPS-lepingus sätestatu siseriikliku seaduse ees.

Lisades siia rahvusvahelise praktika näited, siis ei saa konventsiooni art 8

otsekohaldatavuse osas olla kahtlust. Kuivõrd kostja kaubamärgi NRJ FM

registreerimine põhjustab kaubanduslikus tegevuses arusaamatusi ja see kahjustab

hagejate varasemat õigust oma ärinimele, siis tuleb Eestis keelata kaubamärgi NRJ

FM registreerimine kostja nimele ja maakohus jättis nimetatud normi ekslikult

kohaldamata.

40. Hagejad tuginesid ka KaMS § 8 lg 1 p-s 10 sätestatud registreerimist välistavale

asjaolule ja leidsid, et kaubamärgi registreerimistaotlus nr M200000048 sisaldab

identset teises riigis registreeritud ja kasutatud kaubamärki NRJ ning et

registreerimistaotlus esitati pahauskselt. Maakohus jättis ekslikult KaMS § 8 lg 1 p 10

kohaldamata väites, et hagejad ei tõendanud piisavalt kostja teadlikkust hagejatest ja

nende kaubamärkidest ning et kostja pahatahtlikkus registreerimistaotluse esitamisel

ei leidnud tõendamist. Maakohus leidis ekslikult, et kaubamärgi NRJ FM

registreerimistaotluse

esitas

OÜ

Clembia.

Kaubamärgitaotluse

esitas

Taevameedia AS, milline loovutas hiljem taotluse kostjale. Patendiamet määras

kaubamärgi mittekaitstavaks osaks FM, mitte NRJ nagu maakohus ekslikult märkis.

Sellest tulenevalt leidis kohus ekslikult, et vaadeldavate märkide mittekaitstavad osad

on identsed. Hagejate kaubamärgid ei sisalda mittekaitstavaid osi, millest tulenevalt

jääb arusaamatuks, millisele tõendile toetudes kohus sellisele järeldusele jõudis.

41. Tehingute tõlgendamisel tuleb juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§-st 138 ja arvestada, et TsÜS kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste

täitmisel toimida heas usus. Hea usu põhimõte on sätestatud ka võlaõigusseaduse

(VÕS) §-s 6. Tehingu teinud isikute tahte väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millistel

asjaoludel kaubamärgitaotluse esitamiseni jõuti. Pahausksuse määratlemisel tuleb

arvestada seda, kas tähist kasutav või õigusi omav isik omas või pidi omama teadmisi

selle tähise esmakordsel kasutamisel, õiguste omandamisel või õiguste omandamise

taotluse esitamisel. Samuti tuleb arvestada, kas selle tähise kasutamine põhjustaks

teisele isikule kuuluva tähise eristava iseloomu või tuntuse ebaausat ärakasutamist või

seda õigustamatult kahjustada.

42. KaMS § 8 lg 1 p 10 on kõige laiemaks tähise registreerimist välistavaks asjaoluks.

Kaubamärgi registreerimise taotlus esitati pahauskselt. Kaubamärgi “NRJ FM”

registreerimise taotlusega on seotud vähemalt kolm juriidilist isikut: kostja,

Taevameedia AS ja OÜ Clembia. Maakohus tuvastas, et kostja ja OÜ Clembia olid

seotud äriühingud juba enne vaidlusaluse kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva.

Siinkohal tuleb arvestada 04.08.2000 ja 06.08.2000 artiklites toodut ja seda, et

kaubamärgi registreeritavuse lubatavuse kohta tellis Patendibüroolt Käosaar & Co

otsingu OÜ Clembia, mitte kostja. Ringhäälinguluba väljastati OÜ-le Clembia ja see

väljastati raadioprogrammi nimetusega NRJ FM edastamiseks. Kostja seaduslik

esindaja kinnitas 05.03.2012, et OÜ Clembia edastas raadioprogrammi ENERGY

FM. Arvestades kostja omanike ja juhtide tegevusala, on väheusutav, et OÜ Clembia,

kostja ja Taevameedia AS ei olnud teadlikud hagejate kaubamärkidest NRJ ja

samanimelisest ärinimest enne kaubamärgitaotluse esitamist. Kostja rikkus hageja

õigusi pahauskselt, kuna teadis või pidi teadma oma õigustuse puudumisest.

43. Kaubamärgi “NRJ FM” registreerimise taotluse esitaja soovis kasutada uue raadio

nimena NRJ FM, kuid loobus sellest ettevõttega mitteseotud samanimeliste jaamade

tegevuse tõttu Skandinaaviamaades ja Prantsusmaal. Seetõttu ei saanud ka kostja

kaubamärgi “NRJ FM” registreerimise taotluse ülevõtmisel jätta arvestamata hagejate

ärinimede ning hagejate tuntud ja mainekate kaubamärkidega, sest keegi teine peale

hagejate ei kasuta Skandinaaviamaades ja Prantsusmaal oma raadiojaamade

tähistamisel ja eristamisel tähekombinatsiooni NRJ. Kaubamärgi “NRJ FM”

registreerimise taotlus esitati teadlikult, et takistada hagejatel võimalikku Eestisse

laienemist ja kasutada oma kasuks Eestis ära rahvusvahelise ärinime ja kaubamärgi

NRJ tuntust ning mainet. Kaubamärgi “NRJ FM” registreerimisega kaasnev

ainuõigus tähekombinatsiooni NRJ kasutamiseks võimaldab kostjal takistada

hagejatel oma kaubamärgi NRJ kasutamist Eestis. Seda asjaolu silmas pidades sai

kostja hagejate ees Eestis ebaausa konkurentsieelise.

44. Kaubamärgitaotlus kaubamärgi “NRJ FM” registreerimiseks esitati järgmistele

teenustele: Klass 38 - raadiolevi, raadiosaated ja Klass 41 - raadioprogrammide

valmistamine,

produtseerimine;

raadiomeelelahutus-,

lõbustussaated;

raadiomeelelahutus. Kostja ei ole nimetatud kaubamärki ühegi eelpool nimetatud

kauba või teenuse suhtes kasutanud, kuigi tänaseks on taotluse esitamisest möödas

juba üle 12 aasta. Kostja, OÜ Clembia ja Taevameedia AS võtsid Eestis kaubamärgi

“NRJ FM” asemel kasutusele hoopis kaubamärgi “ENERGY FM”. Hinnates kõiki

hagejate tõendeid kogumis, ei toiminud kostja seoses kaubamärgiga “NRJ FM” heas

usus ja maakohtu järeldused pahausksuse puudumise kohta olid ekslikud.

45. Hagejate varasemad teistes riikides registreeritud kaubamärkide esitamiskuupäev oli

varasem kaubamärgitaotluse nr M200000048 esitamise kuupäevast. Kostja ei ole

Ühenduse kaubamärgiregistreeringuid nr 136150 “NRJ”, nr 140038 “ENERGY NRJ”

ja 1833649 “ENERGY”, mis muuhulgas kehtivaid Eesti suhtes, vaidlustanud.

Kaubamärgitaotluses esitatud kaubamärk “NRJ FM” sisaldab identset teises riigis

registreeritud ja kasutatud kaubamärki NRJ. Kostja teadlikkust nii hagejatest kui ka

nende kaubamärkidest tõendab 04.08.2000 Teabeagentuur BNS artikkel. Kaubamärgi

“NRJ FM” registreerimise taotlus esitati teadlikult, et takistada hagejatel võimalikku

Eestisse laienemist ja kasutada oma kasuks Eestis ära rahvusvahelise ärinime ja

kaubamärgi NRJ tuntust ning mainet. Nimetatut kinnitab kostja pöördumine hagejate

esindaja poole, milles väljendub kostja tegelik soov kasutada Eestis hoopis

kaubamärki ENERGY FM, mitte aga kaubamärki NRJ FM. Kaubamärgitaotlus esitati

pahauskselt selleks, et takistada hagejatel selle kasutamist Eestis.

46. Hagejad tuginesid ka kaubamärgi NRJ üldtuntusele, esmajoones hageja I Ühenduse

kaubamärgi reg nr 000136150 üldtuntusele Eesti turul teenuste osas, milliste suhtes

see registreeriti. Ühenduse kaubamärk (reg nr 000136150) esitati registreerimiseks

21.05.1996 prioriteediga 30.01.1996 ja otsus selle märgi registreerimise kohta tehti

09.03.1999. Maakohus tuvastas hagejate kaubamärgi laialdase kasutamise,

registreerimise teistes riikides, hageja tegevuse olemuse ja mahu raadiovaldkonnas

Euroopas, kuid järeldas ekslikult, et hageja poolt esitatud tõendite alusel ei saa

järeldada, kui palju, millisel määral ja milliste teenuste tähistamisel kasutas hageja

sõnalist märki NRJ. Maakohus leidis ekslikult, et kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS

§ 8 lg 1 p 4 kohaldamisel ja kaubamärgi üldtuntuse tuvastamisel ei saa kohaldada

käesoleval ajal kehtiva KaMS § 7 sätteid. Hagejad taotlesid kaubamärgi NRJ FM

õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks oma kaubamärkide NRJ üldtuntuks

tunnistamist vastavalt KaMS § 7 lg-le 1 ja juhindudes konventsiooni artiklis 6 bis

sätestatust. Vastavalt KaMS § 5 lg-le 1 saab lisaks registreerimisele, õiguskaitse ka

kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis konventsiooni artikli 6 bis tähenduses.

Kaubamärk NRJ on saavutanud üldtuntud kaubamärgi staatuse ja seeläbi lisaks

registreeritud õigustele ka õiguskaitse konventsiooni art 6 bis tähenduses ning seda

oluliselt laiemas ulatuses kui seda on registreeringutest tulenev kaitse. Arvestades

hetkel kehtiva KaMS § 72 lg-s 5 sätestatut, tuleb kaubamärgi NRJ FM osas kohaldada

nimetatud märgi registreerimise otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi

registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtuda hetkel kehtivast menetlusnormist.

Käesolevas asjas tuleb tuvastada KaMS § 8 lg 1 p-s 4 sätestatud õiguskaitset välistav

asjaolu koostoimes hetkel kehtiva KaMS §-s 7 sätestatud menetlusnormiga ning

konventsiooni artikkel 6 bis sätetega. Maakohus jättis ekslikult KaMS § 7

kohaldamata. Kuivõrd kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse igakordselt uuesti (KaMS

§ 7 lg 5), saab ja peab kaubamärgi üldtuntuse tuvastamisel lähtuma üldtuntuks

tunnistamise hetkel kehtivast kaubamärgiseaduse normidest. Sama põhimõte

väljendub ka KaMS § 72 lg-s 5. Nimelt ei ole KaMS § 7 näol tegemist kaubamärgi

registreerimisest keeldumise alusega, millisel juhul tuleks kohaldada Patendiameti

otsuse ajal kehtinud kaubamärgi redaktsiooni, vaid menetlust reguleeriva normiga,

milline annab raamid kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks kaubamärgi tuntuks

tunnistamise hetkel. Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgiseadus ei

sätestanud üldtuntuse tuvastamise kriteeriume. Seevastu antud asja menetlemise ajal

kehtiv KaMS reguleerib üldtuntuse aspekte § 7 lg-s 3. Oluline on ka KaMS § 7 lg-s 4

sätestatu. Seetõttu leidis maakohus ekslikult, et kuivõrd hagejate kaubamärki ei ole

Eestis kasutatud, ei saa seda Eestis üldtuntuks tunnistada. Eeltoodud põhimõtet

reguleerib ka TRIPS art 16 lg 2. Eeltoodust lähtuvalt ja KaMS § 7 lg-s 2 sätestatut

arvestades, ei ole kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise eelduseks kaubamärgi

kasutamine riigis, kus üldtuntuse tunnistamist taotletakse. Oluline on, et seda

konkreetset kaubamärki teaksid kaupade/teenustega seotud jaotusvõrgus tegutsevad

isikud. Hagejate kaubamärkide üldtuntust saab hinnata ja tuvastada ka ilma

kaubamärgi Eestis kasutamata. Eestis on üldtuntuks võimalik tunnistada ka selliseid

kaubamärke, mida teavad/tunnevad Eesti tarbijad ja seda kohalikust esindatusest

hoolimata. Arvestades KaMS § 5 lg-s 1 sätestatut, on ka registreerimata kaubamärgil

pärast üldtuntuks tunnistamist õiguskaitse võrdselt registreeritud kaubamärgiga ning

õiguskaitse saamisest tulenevalt on registreerimata kaubamärgi omanikul õigus

esitada kaubamärgiomaniku õiguste rikkuja vastu. Kaubamärk ei pea olema tuntud

laiale üldsusele, vaid piisab, kui see on „hästi tuntud“ vastavate kaupade ja teenustega

seostuvas tarbimis-, vahendus- või ärisektoris. Kuna kaubamärgi üldtuntuks

kvalifitseerimise tingimused ei ole seaduses ammendavalt loetletud, siis tuleb

arvestada kõiki teadaolevaid asjaolusid.

47. Maakohus eksis väites, et kuivõrd hagejate poolt esitatud tõenditest ei nähtu hagejate

poolt sõnalise kaubamärgi kasutus, ei saa ka sõnalist kaubamärki üldtuntuks

tunnistada. Hagejate poolt maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejate

kaubamärki NRJ on kasutatud nii sõnalise kui ka kombineeritud, s.o sõnalise ja

kujundelemendi kombinatsioonina. Seejuures on sõnaline osa NRJ üheselt ja selgelt

tajutav ning tuvastatav kõikide kombineeritud kaubamärkide koosseisus. Kujunduslik

element pigem rõhutab ja tõstab esile sõnalist osa NRJ. On üldtunnustatud põhimõte,

et kui kaubamärk sisaldab kujunduselemente ja selgestitajutavat sõnalist osa, siis

annab just nimetatud sõnaline osa kogu kaubamärgile tarbijate poolt koheselt tajutava

identiteedi. Seega ei oma minimaalse kujundelemendi kasutamine hagejate poolt

sisulist tähtsust, kuivõrd kujunduslik osa ei mõju tähisele kui tervikule sedavõrd

oluliselt, et muudaks kujundelemendi eraldiseisvaks ning eristusvõimeliseks

kaubamärgi osaks. Arvestades maakohtu poolt tuvastatud hagejate kaubamärgi NRJ

kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut,

registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides ning hinnangulist väärtust,

tuleb kaubamärk NRJ 11.01.2000 seisuga Eestis üldtuntuks tunnistada. Hagejate

kaubamärgid ja kostja poolt taotletav kaubamärk on oma vastastikustes suhetes

sellised, et viimases sisaldub varem registreeritud ja kasutusele võetud kaubamärk.

Kaubamärk “NRJ FM” sisaldab identset teises riigis registreeritud ja üldtuntud

kaubamärki, mistõttu tarbija saab teha väära järelduse, et kostja ja hagejate vahel on

mingi seos. Seega esineb KaMS § 8 lg 1 p-s 4 sätestatud kaubamärgi NRJ FM

registreerimist takistav asjaolu.

Vastus apellatsioonkaebusele

48. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

49. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab,

et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse

muutmata.

50. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

51. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse

norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi

nende alusel õigeid järeldusi. Apellatsioonkaebuses kordavad hagejad suures osas

maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba vastatud.

Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja

tulenevalt

TsMS

§

lg-s

sätestatust

neid

ei

korda.

Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

52. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tööstusomandi kaitse Pariisi

konventsiooni art 8 ei ole otsekohalduv. Maakohus on oma sellekohast seisukohta

piisavas ulatuses põhjendanud. Kui hagejad leidsid, et maakohus pidas ekslikult

hagejate osasid tõendeid asjakohatuteks ja tagastas need ebaõigesti hagejatele, oleks

pidanud nad esitama kohtu tegevuse kohta TsMS § 333 lg-s 1 sätestatu kohaselt

vastuväite. Kuna asja materjalist ei nähtu, et hagejad oleks seda teinud, ei või nad

sama paragrahvi lg 3 ja TsMS § 652 lg 6 järgi tugineda veale kohtu tegevuses

kohtulahendi peale edasi kaevates ning ringkonnakohus jätab sellekohased

apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta.

53. Põhjendatud

on

apellatsioonkaebuse

väide,

et

kaubamärgi

NRJ

FM

registreerimistaotluse esitas Taevameedia AS, mitte OÜ Clembia, nagu märkis

maakohus otsuse põhjendava osa p 37 alapunktis 4. See eksimus ei mõjuta aga

maakohtu otsuse õigsust. Ebaõige on aga apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks

maakohus otsuses märkinud, et Patendiamet määras kaubamärgi mittekaitstavaks

osaks NRJ. Maakohtu otsuse põhjendava osa p-s 67 märkis kohus, et kaubamärgi

mittekaitstav osa on tähis FM. Maakohus leidis õigesti, et arvestades Patendiameti

otsuse tegemise ajal kehtinud KaMS § 8 lg 1 p-s 10 sätestatut tuli kohtul

kaubamärkide identsuse tuvastamiseks võrrelda kaubamärke tervikuna. Hagejad

leiavad apellatsioonkaebuses ebaõigesti, nagu oleks kohus võrrelnud kaubamärkide

mittekaitstavaid osi. Asjaolu, et hagejate kaubamärgid ei sisalda mittekaitstavaid osi,

ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kaubamärgi registreerimistaotluse pahauskset

esitamist maakohus ei tuvastanud.

54. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus tuvastanud, et OÜ

Clembia ja kostja olid enne vaidlusaluse kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva

seotud isikud. Maakohus seda ei tuvastanud (otsuse p 70).

55. Asjaolu, et kostja ei ole vaidlusalust kaubamärki kasutama hakanud, on kostja nii

maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses põhjendanud sellega, et juba alates

02.03.2001 toimub vaidlus kaubamärgi registreerimise õiguspärasuse üle. Selline

põhjendus on eluliselt usutav. Kaubamärgi mittekasutamine ei tõenda iseenesest

kostja pahausksust.

56. Maakohus leidis õigesti, et kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 4 kohaldamisel

ja kaubamärgi üldtuntuse tuvastamisel ei kohaldata koos eelnimetatud sätetega praegu

kehtiva KaMS § 7 sätteid. Ringkonnakohus ei korda ka selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi. Maakohus märkis õigesti, et hagejad ei tõendanud sõnalise kaubamärgi

NRJ üldtuntust Eestis enne 11.01.2000 ega seda, et hagejatele oleks kuulunud

sõnaline kaubamärk NRJ FM.

57. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hagejate kanda, kuna

otsus tehti nende kahjuks. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka

apellatsioonimenetluse kulud hagejad.

58. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Iko Nõmm

Imbi Sidok-Toomsalu

Ande Tänav