2-12-21230/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-21230

Tsiviilasi

AEOÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik AEOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku esindaja juhatuse liige HT

Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts (aadress Jõe 2, II korrus,

10151 Tallinn, telefon 50 26 222, e-post truuts@autente.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AEOÜ pankrotiavaldus.

2. Kuulutada välja AEOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) pankrot

26.novembril 2012.a kell 14.00.

3. Nimetada AEOÜ pankrotihalduriks Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus, 10151

Tallinn, tel 50 26 222, faks 66 01 761, e-post truuts@autente.ee).

4. Määrata AEOÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14.detsember

2012.a algusega kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis

nr 418.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Määrata AEOÜ ajutise pankrotihalduri Jüri Truutsi tasuks 1 820 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 600,60 eurot, kokku 2 420,60 eurot ja kulutuste katteks

31,07 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta 25.09.2012 ATMGmbh Stedinger poolt

Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr XXXXXXXXX pankrotimenetluse

kulude katteks tasutud summast (3 500 eurot) 2 420,60 eurot Jüri Truutsi

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank ja 31,07 eurot OÜ

Autente arvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbank AS-s.

9. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

AEOÜ esitas 30.05.2012 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis 07.06.2012 määrusega

avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Kohus tegi

22.08.2012 määrusega AEOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda

hiljemalt 05.09.2012 kohtudeposiiti 3 500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna

tähtajaks pankrotimenetluse kulusid deposiiti ei tasutud, lõpetas kohus 12.09.2012 määrusega

AEOÜ pankrotiavalduse menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

ATMGmbH esitas 24.09.2012 määruskaebuse Harju Maakohtu 12.09.2012 määrusele ja

pankrotimenetluse kulude kohtudeposiiti tasumise tähtaja ennistamise avalduse.

19.10.2012 määrusega rahuldas kohus ATMGmbH menetlustähtaja ennistamise avalduse,

ennistas võlausaldaja jaoks AEOÜ pankrotimenetluse kulude kohtudeposiiti tasumise tähtaja

ja võttis ATMGmbH 24.09.2012 määruskaebuse menetlusse.

20.11.2012 määrusega rahuldas kohus ATMGmbH 24.09.2012 määruskaebuse ja tühistas

Harju Maakohtu 12.09.2012 määruse, millega kohus lõpetas AEOÜ pankrotiavalduse

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Ajutise halduri aruanne

Ajutine haldur märgib 16.08.2012 esitatud aruandes, et võlgnikul on vara 365 euro ulatuses

ja kohustusi vähemalt 583 991 euro ulatuses. Võlgnik on sõlminud mitmeid liisinglepinguid,

millest tulenevalt on Nordea Finance Estonia AS-ile tasumata kokku 469 093,56 eurot.

Liisinglepingute

objektideks

olid

kaks

roomikekskavaatorit

ATLAS,

kolm

materjalikäsitlusmasinat ja kaks Renault sõidukit. Tänaseks on Nordea Finance Estonia AS

need liisinglepingud üles öelnud. Võlgnik on jätnud liisingettevõtjale tagastamata kaks

ekskavaatorit ja kolm materjalikäsitlusmasinat. Nende masinate asukoht ei ole teada. Nordea

Finance Estonia AS nõue võlgniku vastu on tagatud endise juhatuse liikme TF käendusega.

Võlgniku juhatuse liige HT on ajutisele haldurile andnud infot, et võlgnikul võib olla

kohustus suurusjärgus 1 miljon eurot OÜ OI ees. Nii OÜ OI kui ka võlgniku osaniku OÜ

PRO juhatuse liige on AL. Kohustuse aluseks olevaid dokumente ei ole ajutisele haldurile

esitatud. Ajutine haldur on arvamusel, et selle kohustuse olemasolu või puudumine ei muuda

võlgniku maksevõimet (võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu) ja selle olemasolu tegelik

väljaselgitamine ei ole praeguses menetluse staadiumis ka väga oluline. Vastavalt Maksu- ja

Tolliameti andmebaasile on võlgnikul maksuvõlg 82 751,73 eurot ja intressivõlg

21 560,65eurot. Kuna raamatupidamise andmeid ei ole ajutisele haldurile esitatud, on ajutine

haldur välja toonud täitemenetluse registri põhjal tuvastatud kohustused summas 10 585,17

eurot. Seega on võlgnikul kohustusi vähemalt 583 991,11 eurot (ilma võimaliku kohustuseta

OÜ OI ees.

Võlgnik on kantud äriregistrisse 18.09.1997, asutajateks on ARSBF GmbH Rostock Stralsund

(50% osakapitalist) ja aktsiaselts Cleanaway Tartu (50% osakapitalist). Pärast seda on

osanikeks olnud AH OÜ ja TF. Alates 01.10.2010 on 100% osaluse omanikuks OÜ PRO .

Juhatuse liikmeteks on viimastel aastatel olnud AL, TF, UJ, IL ja TP. Võlgniku tänane

juhatuse liige HT on meedias avaldatud andmete põhjal tuntud probleemsete äriühingute

likvideerijana. Tema nimega on äriregistris kehtiv seos rohkem kui 100 äriühingul, neist

enamus on kas pankrotis, likvideerimisel või kustutamishoiatusega.

Võlgniku põhitegevuseks oli ekskavaatorite ja muude materjalide teisaldamise seadmete

müük. Esindati rahvusvahelist kaubamärki Atlas. Müügitulu on põhiliselt koosnenud

ehitusmasinate ja lisaseadmete müügist, ehitusmasinate varuosade müügist, ehitusmasinate

rendist ning ehitusmasinate remondist, hooldusest, konsultatsioonist. Ajutine haldur ei saa

anda hinnangut raamatupidamise seisukorrale, kuna raamatupidamine ei ole menetluse käigus

olnud haldurile kättesaadav. Halduri poolt kogutud materjalide (mõned raamatupidamise

programmi väljatrükid) põhjal võib järeldada, et raamatupidamises on kasutatud

majandustarkvara HansaWorld SBE. Endiselt juhatuse liikmelt IL saadud andmetel võib

raamatupidamise andmebaas paikneda mingis arvutis, mis on ladustatud Jüris laos koos

raamatupidamise algdokumentidega. Ajutisele haldurile ei ole juurdepääsu sellele arvutile ja

dokumentidele võimaldatud (IL on telefoni teel öelnud, et ega seal midagi vaadata ei ole,

raamatupidamise registreid ei ole võimalik sealt niisama lihtsalt kätte saada). Ka võlgniku

tänane juhatuse liige on pidanud sellises olukorras raamatupidamist võrdväärseks

raamatupidamise puudumisega. On alust arvata, et raamatupidamise taastamine vajab

rahakulu, et vastava ala spetsialistid raamatupidamise tarkvara uuesti toimima paneksid. Kuna

2008 majandusaasta ja eelnevad aruanded on auditeeritud, mis ei ole võimalik ilma korras

raamatupidamiseta, siis peab asuma seisukohale, et raamatupidamist on peetud vähemalt

auditi sooritamiseni. Ajutine haldur on võlgniku maksevõime hindamisel ja makseraskustesse

sattumise põhjuste analüüsil aluseks võtnud avalikest registritest, krediidiasutustest,

kreeditoridelt ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasist saadud informatsiooni. Seoses

raamatupidamise registrite puudumisega on ajutine haldur saanud olulise osa informatsioonist

majandustegevuse

kohta

perioodil

01.01.2009

kuni

tänaseni

tutvudes

võlgniku

pangaväljavõtetega ning Maksu- ja Tolliametis deklareeritud majandustegevuse andmetega.

Vastavalt halduri poolt kogutud informatsioonile olid võlgniku olulisemad majandusnäitajad

järgmised:

kroonides

Müügitulu

Kasum

Bilansimaht

Omakapital

2003

27 857 139

-3 060 212

9 488 166

1 949 247

2004

11 703 005

-1 035 692

3 444 305

913 555

2005

18 377 793

1 979 775

7 523 953

2 893 330

2006

27 710 389

-505 253

12 970 551

2 388 077

2007

24 510 580

-1 936 894

13 042 338

451 183

2008

25 048 073

80 652

9 718 298

531 835

2009

4 732 529

Ei ole teada

Ei ole teada

Ei ole teada

2010

5 000 372

Ei ole teada

Ei ole teada

Ei ole teada

2011*

5 833 459

Ei ole teada

Ei ole teada

Ei ole teada

2012

Puudub

Ei ole teada

Ei ole teada

Ei ole teada

*2011 müügitulu seisneb põhilises osas laojäägi võõrandamises kogumina ja ei tulene seega

tegelikust aktiivsest majandustegevusest

Kuna võlgnik ei ole haldurile esitanud mingeid andmeid majandustegevuse kohta ning

äriregistrile on esitamata perioodi 2009 - 2011 majandusaasta aruanded, on tabelis selle

perioodi kohta toodud müügitulu andmed pärit Maksu- ja Tolliameti andmebaasis olevatel

käibedeklaratsioonidel kajastatud müügitulu põhjal. Alates 2011. aasta septembrist on

käibedeklaratsioonid esitamata, seega puuduvad ka müügitulu andmed. Kättesaadavatel

pangaväljavõtetel ei ole perioodil 2011 september kuni 2012 juuli mingeid liikumisi, seega on

põhjust arvata, et võlgnikul majandustegevus puudus. Olemasolevate andmete põhjal on

võlgniku majandustulemuse tulem olnud äärmiselt kõikuv. Hoolimata sellest, et 2005.

majandusaastal õnnestus võlgnikul teenida ligi 2 miljoni krooni suurune kasum, on

kokkuvõtlikult võlgniku omakapital perioodil 2004-2008 pidevalt vähenenud. 2008.

majandusaasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital vähenenud 532 tuhande kroonini (2003.

aasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital 1,9 miljonit krooni). Võlgniku müügitulu on olnud

aastatel 2006-2008 suhteliselt stabiilne 24,5-27,7 miljonit krooni. Raamatupidamise registrite

puudumise tõttu ei ole võimalik analüüsida tegevuse tulemuslikkust tegevussuundade lõikes

(ehitusmasinate ja lisaseadmete müük, ehitusmasinate varuosade müük, ehitusmasinate rent

ning ehitusmasinate remont, hooldus, konsultatsioon). Maksu- ja Tolliameti andmebaasis

kajastatud käibedeklaratsioonide andmete põhjal on 2009. majandusaastal toimunud

müügitulu hüppeline langus. Müügitulu on võrreldes 2008. majandusaastaga langenud ~82%,

so 4,7 miljoni kroonini (2008 aastal 25 miljonit krooni). 2010 majandusaastal on õnnestunud

müügitulu natuke suurendada 5 miljoni kroonini. Ajutisel halduril ei ole 2009. ja 2010.

majandusaasta kulude kohta õnnestunud saada adekvaatseid andmeid. Maksu- ja Tolliameti

andmebaasi

põhjal

on

võlgniku

palgakulud

2009.

majandusaastal

vähenenud

proportsionaalselt vähem kui müügitulu. Palgakulud 2008. aastal olid 2,2 miljonit krooni,

2009. aastal 1,93 miljonit krooni (vähenemine võrreldes 2008 aastaga 14% ) ja 2010 aastal

1,34 miljonit krooni (vähenemine võrreldes 2008. aastaga 40% ). Võlgniku endine juhatuse

liige IL on ajutisele haldurile telefoni teel müügitulu vähenemise põhjusena välja toonud

ülemaailmse majanduskriisi, millest tulenevalt ei müüdud 2009. ja 2010. majandusaasta

jooksul mitte ühtegi ekskavaatorit ega muud liikurmasinat. Samas ei olevat endine juhatuse

liige TF suutnud 2009. ja 2010. majandusaastal kulusid piisavalt kärpida. IL seletus

maksejõuetuse põhjuste kohta on usutav, samas ei ole võimalik seda dokumentaalsete

materjalide puudumise tõttu võimalik kontrollida. 2011. ja 2012. aastal on majandustegevus

praktiliselt puudunud. 2011. a. mais võõrandati võlgniku laojääk, mis koosnes ekskavaatorite

ja liikurmasinate varuosadest. Võõrandatud laojäägi raamatupidamislik maksumus oli

90 188 eurot. Laojääk võõrandati 165 000 euro eest. Laojäägi võõrandamise dokumente ei ole

ajutisele haldurile esitatud. Laojäägi võõrandamise kohta pärinevad andmed mais 2011

Maksu- ja Tolliametile deklareeritud müügitulu andmetest ja HT antud seletustest. Laojääk

müüdi OÜ- OI(võlgnikuga seotud osaniku OÜ PRO juhatuse liikme AL kaudu).

Müügitehingu tulemusena OÜ OI vastu tekkinud nõue olevat tasaarvestatud võlgniku

kohustusega OÜ OI ees. Ajutisele haldurile ei ole aruande kirjutamise ajaks esitatud selle

kohustuse algdokumente, mis võimaldaksid hinnata, kas võlgniku kohustus OÜ OI ees

eksisteeris. Tänaseks on võlgniku majandustegevus lõppenud, töötajad puuduvad, tulevikus

kasumit teenida võimaldavad lepingud puuduvad. Vara ja majandustegevuse puudumise tõttu

ei suuda võlgnik oma kohustusi täita, võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid rohkem

kui tuhat korda. Ajutine haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega

tervendamiseks. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustused ületavad oluliselt

varasid ja kohustuste maksetähtaeg on saabunud, on võlgnik selgelt maksejõuetu.

Olemasolevate andmete põhjal asub ajutine haldur seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks

on ebapiisav reageerimine majanduslangusest tulenevale müügitulu langusele. See võib olla

juhtimisviga, kuid ajutise halduri hinnangul ei ole selline juhtimisviga raske. Ajutine haldur ei

tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu.

Arvestades asjaoluga, et võlgnik ei ole liisingettevõtjale Nordea Finance Estonia AS

tagastanud viit liisingobjekti, võib maksejõuetuse põhjuseks olla ka mõni muu asjaolu, näiteks

vara kõrvaldamine, kuid sellele ei ole võimalik anda selgemat hinnangut enne, kui on

õnnestunud taastada raamatupidamise registrid ja saada neist andmeid majandustegevuse

kohta. Olemasoleva informatsiooni kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2010. aastal, kui

ta ei suutnud täita jooksvaid kohustusi kreeditoride ees. Võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katmiseks. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes

algatatud 17 täitemenetlust. Kuna mingeid vara võõrandamise dokumente ei ole ajutisele

haldurile esitatud, ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalusi. Võttes arvesse, et võlgniku aktiivne majandustegevus on juba pikka aega enne

ajutise halduri nimetamist puudunud, ei ole tõenäoline, et esineb tehinguid, mille

tagasivõitmine annaks rahaliselt positiivse tulemuse. Teadaolevalt on 2011. aasta mais

võõrandatud tõenäoliselt võlgnikuga seotud isikule võlgniku laojääk. Ajutise halduri

hinnangul ei esine aga selle tehingu tagasivõitmise võimalusi, kuna laojääk on võõrandatud

hinnaga 165 000 eurot, mis olemasolevate andmete põhjal ületab tõenäoliselt selle laojäägi

tegeliku turuhinda. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutuse halduri

tasu ja hüvitatavate kulude määramiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et juhul kui

võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud

summat, tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

22.10.2012 saadetud vastuses määruskaebusele on ajutine haldur seisukohal, et juhul kui

võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summa,

tuleks pankrotiseadusega sätestatud pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks pankrot

välja kuulutada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AEOÜ pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi

ega pankrotimenetluse kulusid. Ajutuse halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi

vähemalt 583 991 euro ulatuses ja vara 356 euro ulatuses. Võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara

tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi.

25.09.2012 on võlausaldaja ATMGmbH tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude

katteks 3 500 eurot.

Kohus leiab, et kuna AEOÜ vara ei kata olemasolevaid kohustusi ega pankrotimenetluse

kulusid, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see

ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on tunnistanud oma

maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuivõrd võlausaldaja on tasunud

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, tuleb pankrot

välja kuulutada.

Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimaluste, maksejõuetuse põhjuste ja juhatuse tegevuse kohta. Kohus

nõustub ajutise halduriga, et võlgniku juhatuse liige on jätnud korraldamata võlgniku

raamatupidamise ja õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. Kohus on seisukohal, et

pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega võib juhatuse liige olla toime pannud KarS

(karistusseadustiku) § 385¹ (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine)

kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Seoses asjaoluga, et võlgnik on jätnud esitamata 2009.,

2010. ja 2011. majandusaasta aruanded ja ei ole suutnud ajutisele haldurile esitada

raamatupidamise registreid, võib olla toime pandud KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse

rikkumine) kirjeldatud kuriteo tunnustega tegu.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on 16.08.2012 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks 26 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 820 eurot,

millele lisandub sotsiaalmaks 600,60 eurot ja hüvitada kulutused summas 31,07 eurot.

Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt

asjaolust, et võlausaldaja on nõus, et ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused

tasutakse tema poolt kohtu deposiiti kantud summast, tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele

ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud summast

3 500 eurot vastavalt ajutise halduri poolt 16.08.2012 esitatud taotlusele.

Tiia Mõtsnik

kohtunik