2-12-8754/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2012.a

Tallinn,

Harju

Maakohtu

Kentmanni

kohtumaja kohtukantselei

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-12-8754

6953,10 eurot

Tsiviilasi

J K hagi BHOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu

lõpetamiseks

ja

kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J K (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts (Aachen

Õigusabi OÜ, Tehnika 83-1, Tallinn, e-post kaili-

helina.kolts@aachen.ee)

Kostja: BHOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja esindajad: vandeadvokaat Tõnu Meidra (Thor

Advokaadibüroo,

Pärnu

mnt

20,

Tallinn,

e-post

tony@thor.ee) ja Sven Veltmann (e-post sven@thor.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

30.10.2012

Istungil osalenud isikud

hageja J K, hageja esindaja Kaili-Helina Kolts, kostja

esindajad Sven Veltmann ja vandeadvokaat Tõnu Meidra

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata J K hagi BHOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud J K kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluse käik

J K esitas 30.12.2011 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse

BHOÜ vastu tekkinud kahju hüvitamiseks summas 6953,10 euro ulatuses ja saamata jäänud

ületunnitöö tasu väljamõistmiseks 23,28 euro ulatuses. Töövaidluskomisjoni 01.02.2012

otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/8 jäeti rahuldamata J K nõue kahju hüvitamiseks summas

6953,10 eurot. Sama otsusega lõpetati menetlus saamata jäänud ületunni töötasu summas

23,85 euro osas, kuna hageja loobus töövaidluskomisjoni istungil sellest nõudest.

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures CH E baarmani

ja teenindusjuhina perioodil 12.03.2009 – 01.12.2011.a. 01.12.2011 lõpetati temaga tööleping

TLS § 89 lg 1 alusel ning erakorralisel ülesütlemisel maksti hagejale hüvitis töölepingu

ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest ja ühe kuu keskmine töötasu, 18 ületunni

tasu, puhkusekompensatsioon 14 päeva eest ja novembrikuu töötasu. Hagejale jäeti maksmata

8 ületunni tasu kokku 23,85 euro ulatuses. Ületundide arvestust peetakse CHE nelja kuu vältel

(jaanuar – aprill; mai – august; september – detsember) ning makstakse välja iga neljanda kuu

lõppedes. Hageja töötas ajavahemikul september – november kokku 546 tundi, millest

ületunnid on 26 tundi ning hüvitati 18 tundi, seega on hüvitis välja maksmata 8 tunni eest

23,85 euro ulatuses. Samuti ei pakkunud tööandja hagejale teist tööd ning samal päeval võeti

CHE restorani tööle teenindaja. Hageja leiab, et olles üksikisa ja pidades üksinda ülal oma

alaealist tütart, on ta kannatanud kahju TLS § 95 ja 98 koostoimes. Kahju seisneb selles, et

kuigi võimalik teenindaja ametikoht on väiksema töötasuga, on see siiski märgatavalt suurem

sissetulek, kui kodus olles. Avaldaja leiab, et 6 kuu keskmine töötasu on mõistlik hüvitis

nimetatud rikkumise kompenseerimiseks.

Töövaidluskomisjoni 01.02.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/8 jäeti rahuldamata J K

nõue kahju hüvitamiseks summas 6953,10 eurot. Sama otsusega lõpetati menetlus saamata

jäänud ületunni töötasu summas 23,85 euro osas, kuna hageja loobus töövaidluskomisjoni

istungil sellest nõudest. 29.02.2012 esitas J K Harju Maakohtule hagi BHOÜ vastu, milles

palus tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tulenevalt aluse puudumise või

seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, palus lugeda, et tööleping ei ole tööandja poolse

ülesütlemisega lõppenud 01.12.2011, lõpetada tööleping 01.12.2011 ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 6953,10 eurot.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja töötas kostja juures CHE baarmeni ja teenindusjuhina perioodil 12.03.2009 –

01.12.2011.a. 01.12.2011 lõpetati temaga tööleping TLS § 89 lg 1 alusel ning erakorralisel

ülesütlemisel

maksti

hagejale

hüvitis

töölepingu

ülesütlemise

etteteatamistähtaja

mittejärgimise eest ja ühe kuu keskmine töötasu, 18 ületunni tasu, puhkusekompensatsioon 14

päeva eest ja novembrikuu töötasu. Hageja leiab, et kostjal oli juhindudes TLS § 98 lg 3

kohustus töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu pakkuda võimaluse korral teist tööd.

Hagejale teist tööd ei pakutud, kuid samal päeval (01.12.2011) asus CHE restorani tööle

teenindaja MK, kellega sõlmiti tööleping 30.11.2011 ja uue töötaja esimene tööpäev oli

01.12.2011. Hageja leiab, et olles üksikisa ja pidades üksinda ülal oma alaealist tütart, on ta

kannatanud kahju TLS § 95 ja 98 koostoimes. Kahju on tekkinud seoses sellega, et kostja ei

pakkunud hagejale teist tööd ning hagejal ei olnud võimalik otsustada, kas ta jätkab

töötegemist, vaid temalt võeti võimalus teenindajana edasi töötada. Hageja on kvalifitseeritud

ning väga hea teenindaja. Kuigi võimalik teenindaja ametikoht on väiksema töötasuga kui

teenindusjuhi ametikoht, on töötajal märgatavalt suurem sissetulek kui töötul. Hagejal puudub

tänaseni töökoht ning sellega on tõendatud kahju kannatamine. Kui kohus tuvastab töölepingu

ülesütlemise õigusvastasuse ja tühisuse, kuid rahuldab TLS § 107 lg 2 alusel esitatud tööandja

taotluse töölepingu lõpetamiseks, siis on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist TLS

§ 109 lg 1 alusel. Hageja leiab, et 6 kuu keskmine töötasu on mõistlik hüvitis nimetaud

rikkumise kompenseerimiseks.

Hageja esitas tähtaegselt avalduse töövaidluskomisjonile, kuid tegi seda ebaõiges vormis.

Hageja leidis, et sellest tulenevalt käsitles töövaidluskomisjon hageja nõuet ebaõigesti ja jättis

nõude rahuldamata. Sellest tulenevalt palus hageja TLS § 106 sätestatud tähtaeg ennistada.

Hageja palus tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise

või seaduse nõuetele mittevastavause tõttu tühine, palus lugeda, et tööleping ei ole tööandja

poolse ülesütlemisega lõppenud 01.12.2011, lõpetada tööleping kohtu poolt 01.12.2011 ja

kohustada kostjat maksma hagejale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses kokku

6953,10 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et esitatud hagiavalduse pinnalt jääb tervikuna

selgusetuks, millele tuginedes hageja alles hetkel töölepingu ülesütlemise õigusvastasusele

tugineb. Sisuliselt on hageja esitanud uue nõude, käesoleva töövaidluse asjaoludega seoses,

mis ilmselgelt väljub hageja esialgsest hüvitise nõude raamidest. Eelneva pinnalt tuleb asuda

seisukohale, et hageja vastav nõue on aegunud ning puuduvad põhjused ka selle tähtaja

ennistamiseks. Seda enam, et hageja esindajaks on olnud juriidilist kõrgharidust omav isik

ning seda juba töövaidluskomisjoniga seotud menetluses.

Töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendis puuduvad mistahes objektiivsed

asjaolud või viited, et hageja oleks soovinud vaidlustada töölepingu ülesütlemise

õigusvastasust.

Kostja

keeldub

tunnistamast

hageja

väidet

nagu

oleks

tegemist

mitteõiguspärase töölepingu lõpetamisega. Hageja tööleping on erakorraliselt ülesöeldud TLS

§ 89 lg 1 alusel majanduslikel põhjustel ja sellekohane viide on hagejale esitatud dokumendis.

Seega esineb otseselt seadusest tulenev alus. Lisaks selgitab kostja, et hageja on oma vastava

nõude esitanud hilinenult ning kohtul puudub materiaalõigusest tulenevalt võimalus

käesoleval ajahetkel õigusvastasuse tuvastamiseks tähtaja möödumise tõttu. Menetlustähtaja

ennistamise osas jääb kostjale arusaamatuks, kuidas hagejat esindav juriidilist kõrgharidust

omav isik ei saanud töölepingu ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada

tähtaegselt - seega puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks.

TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja

pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, väljaarvatud TLS § 89 lg 2 nimetatud juhtudel.

Eelnev sätestab esmase eelduse ehk võimaluse esinemise korral peab tööandja pakkuma teist

tööd. 01.07.2009.a kehtima hakanud töölepingu seaduse selgitustes, mille on koostanud

Sotsiaalministeerium sedastatakse järgnevat: tööandjal tuleb teist tööd pakkuda, kui see on

kõiki asjaolusid, sh mõlema poole huvisid, arvestades mõistlik. BHOÜ on seisukohal, et

mõlema poolte huvide hindamine ning mõistlikkus sisaldab endas nii subjektiivseid kui

objektiivseid kriteeriume. Subjektiivsete kriteeriumite kohapealt viitab kostja, et hageja oli

oma ametialaste oskuste osas üle kvalifitseeritud, sest alates 2009. aasta maikuust täitnud

teenindusjuhi ülesandeid ning samuti tema baasteadmised töö edukaks sooritamiseks

põhinesid jookide tundmisel. Baarmeni puhul ei ole võimalik automaatselt eeldada, et tema

oskused on restorani klienditeenindaja ametikohale sobivad. Lisaks oli hagejal (nagu selgub

ka avaldusest töövaidluskomisjonile) olemas teadmine CHE restorani klienditeenindaja

ametikohast ja selle konkursist. Asjaolu, et teenindusjuht ei ole objektiivselt nimetatud

teadmisega kursis, ei ole lihtsalt võimalik. Hageja ise ei väljendanud selget tahet nimetatud

ametikohale kandideerimiseks ja pretendeerib vastavale ametikohale alles tagant järele, mis

ilmestab hageja pahatahtlikkust. Fakt, et kostja ei ole käesoleval juhul kirjalikult fikseerinud

töökoha pakkumist kirjalikult on küll kahetsusväärne viga, kuid iseenesest ei saa see veel

kaasa tuua ebaproportsionaalselt töötasu hüvitamise nõuet.

Objektiivsete kriteeriumite osas tuleb hinnata eelkõige isiku ametikohale sobivuse osas seda,

kellel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus, kes oma teadmisi ja oskusi suudab

tulemuslikumalt kasutada. Mitte vähem tähtis ei ole tööandja jaoks olla motiveeritud täitma

tööülesandeid pika-aegselt. Võttes arvesse, et hageja oli juhtimiskogemuse tulemusel

ülekvalifitseeritud, baasteadmistelt sobimatu, arvestades, et restoraniteenindaja palgaaste oli

üksnes

pool

teenindusjuhi

omast

ning

hageja

teadmist

teenindusjuhina

restoraniklienditeenindaja ametikohast, siis nende tingimuste koosmõjus ei tõusetunud

vajadust kirjalikult fikseerida vabaneva, kuid olemasoleva ametikoha pakkumist. Kostja

selgitab samuti, et nimetatud restoraniklienditeenindaja ametikohta ei loodud, vaid sinna otsiti

asendajat seoses olemasoleva töötaja lahkumisega. Leping uue restorani klienditeenindaja

MK'iga sõlmiti 30.11.2011.a, kuid sisulised läbirääkimised ametikoha täitmiseks MK'i poolt

algasid 16.11.2011 tööintervjuuga, sellele järgnes proovipäev 17.11.2011.a. Sisulised

läbirääkimised töötingimuste osas lõppesid töölepingu allkirjastamisega 30.11.2011.a.

Restoraniklienditeenindaja ametikoht oli vabanenud 09.11.2011.a. Ilmestamaks vajadust tööd

ümber korraldada tulenevalt keerulisest majanduslikust olukorrast, tõsta keerulises ja

konkurentsirikkas tegevusvaldkonnas efektiivsust, anti teenindusjuhi ülesanded üle BHOÜ

toitlustusjuhile TS'ile, kes neid ka hetkel täidab.

Kostjale jääb hageja hagiavalduses selgusetuks TLS § 95 ja 98 koostoimes esitatud töötasu

hüvitamise nõude 6 kuu keskmise töötasu määras. Objektiivne hinnatav kahju, mis on

seisnenud töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgmises, on hagejale hüvitatud TLS § 100 lg

5 alusel. Kostja leiab, et töötasu hüvitise nõue 6 kuu keskmise töötasu määras on

põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Kuivõrd TLS § 95 lg 3 sätestab kohustuse rikkumise

korral üldsõnaliselt kahju hüvitamise kohustuse, siis selle põhjendatuse hindamiseks tuleb

kostja hinnangul juhinduda võlaõigusseadusest (VÕS). VÕS kohaselt on lepingulise kahju

hüvitamise nõude alus VÕS § 115 lg 1, mille järgi saab kahju hüvitamist nõuda kohustuse

rikkumise korral. Lisaks kohustuse rikkumisele peab kannatanud pool olema kandnud kahju

ning kohustuse rikkumine ja kahju peavad olema omavahel põhjuslikus seoses. Kostja on

seisukohal, et ta ei ole enesel lasuvaid kohustusi rikkunud ning tulenevalt sellest on kahju

hüvitamise nõude kohustuslik eeldus kohustuse rikkumise puudumise tõttu täitmata. Kostja

jaoks jääb hetkel ka selgusetuks töötasu hüvitamise nõude sisuline põhjendatus, sest hageja on

küll esitanud töötasu hüvitamise nõude, kuid on jätnud selle sisuliselt põhjendamata. Kostja

leiab, et iseenesest alternatiivse töökoha mittepakkumine ei saa olla sellise kahju

põhjenduseks ega tõestuseks. Hagejal tekiks negatiivne mõjutus sissetulekus isegi juhul, kui ta

oleks asunud restorani klienditeenindajaks, seega ei oleks vastav pakkumine ära hoidnud

negatiivset mõjutust. Seetõttu on võimatu kontrollida, kas hageja poolt väidetav kohustuse

rikkumine ja väidetav tekkinud reaalne kahju on omavahel põhjuslikkus seoses. Veelgi enam

kostjal puudub käesoleval ajahetkel võimalus sisuliselt veenduda, et hagejal on tekkinud

tõendatud kahju. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja teha hageja

töölepingu ülesütlemise seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele

mittevastavuse nõudes osaotsus TsMS § 450 lg 1 tähenduses ning jätta vastav nõue

läbivaatamata tähtaja möödumise (aegumise) tõttu.

30.10.2012 toimunud kohtuistungil määras kohus jätta hageja taotlus tähtaja ennistamise osas

rahuldamata ning jättis rahuldamata kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud

tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja töötas kostja juures baarmeni ja

teenindusjuhina perioodil 12.03.2009 – 01.12.2011.a. Käskkirjast nr 85 nähtub, et seoses

raske majandusliku olukorraga ja töö ümberkorraldamisega likvideeriti CHE teenindusjuhi

ametikoht alates 01.12.2011.a. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisega (tlk 9) on

tõendatud, et BHOÜ on lõpetanud J K sõlmitud töölepingu seoses raske majandusliku

olukorraga ja töö ümberkorraldamisega TLS § 89 lg 1 alusel 01.12.2011.a. Pooled ei vaidle ka

selle üle, et hageja on käesoleval ajal töötu.

Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusest töövaidlusasjas nr 4.4-2/8 nähtub, et

töövaidluskomisjon jättis rahuldamata J K kahju hüvitamise nõude summas 6953,10 eurot.

Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 3 kui

töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja

esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad

nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-48-08 märkinud,

et kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Kohtus

läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega. Kuivõrd hageja ei vaidlustanud

töölepingu ülesütlemist töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, siis ei ole tulenevalt ITLS §

24 lg 3 teisest lausest töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel sellise nõude kohtus

esitamine enam lubatav. ITLS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude

aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Töölepingu erakorralise

ülesütlemise teatisega (tlk 9) on tõendatud, et hageja sai töölepingu erakorralise ülesütlemise

teatise kätte 30.11.2011.a. Seega oli tal tulenevalt ITLS § 6 lg-st 2 töölepingu ülesütlemise

vaidlustamiseks aega kuni 30.12.2011.a. Hageja on tähtaegselt (30.12.2011) esitanud avalduse

töövaidluskomisjonile, kuid töövaidlusasja nr 4.4-2/8 materjalidest nähtuvalt ei vaidlustanud J

K töövaidluskomisjonile esitatud avalduses töölepingu erakorralist ülesütlemist, vaid nõudis

üksnes kahju hüvitamist ja saamata jäänud ületunni töötasu väljamõistmist. Töölepingu

ülesütlemist asus hageja vaidlustama alles kohtule 29.02.2012 esitatud hagiavalduses. Hageja

on taotlenud tähtaja ennistamist, kuna töövaidluskomisjon käsitles hageja nõuet ebaõigesti.

Töövaidluskomisjonile esitatud materjalides puuduvad mistahes viited sellele, et J K oleks

soovinud vaidlustada töölepingu ülesütlemise õigusvastasust. 30.10.2012 toimunud

kohtuistungil määras kohus jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, kuna puudub

mõjuv põhjus, miks hageja ei saanud vastavat nõuet õigeaegselt töövaidlusorganis esitada.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja nõue töölepingu ülesütlemise

vaidlustamiseks on aegunud ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna töölepingu ülesütlemise

vaidlustamise nõue on aegunud ning seda ei ole enam võimalik vaidlustada, siis ei ole ka

võimalik töölepingu lõpetamine kohtu poolt.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 6953,10 eurot. Hagiavalduse kohaselt on

hageja kandnud kahju TLS § 95 ja 98 koostoimes. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.

TLS § 95 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik

ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab

põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta

ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest

tekkinud kahju. Vastavalt TLS § 98 lg 1 ja 2 korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale

ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale

ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Kuivõrd TLS § 95 lg 3 sätestab kohustuse rikkumise korral üldsõnaliselt kahju hüvitamise

kohustuse, tuleb selle põhjendatuse hindamisel juhinduda võlaõigusseadusest (VÕS).

Tulenevalt VÕS § 115 lg 1 saab kahju hüvitamist nõuda üksnes kohustuse rikkumise korral.

Kostja on oma 30.11.2011 ülesütlemisavalduse esitanud kirjalikult ning ülesütlemisavalduse

põhjendusena on märgitud raske majanduslik olukord ning töö ümberkorraldamise vajadus.

Seega vastab töölepingu ülesütlemine TLS §-s 95 sätestatud nõuetele. Poolte vahel puudub

vaidlus selle üle, et käesolevaks ajaks on kostja tasunud hagejale kõik lepingu lõppemisel

sissenõutavaks muutunud summad. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kahju,

mis seisnes töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimises, on hagejale TLS § 100 lg 5 alusel

hüvitatud. Seega puudub alus kostjalt hüvitise väljamõistmiseks TLS §-de 95 ja 100 lg 5

alusel.

Hageja väidete kohaselt tekkis talle kahju seetõttu, et kostja ei pakkunud hagejale teist tööd

ning sellest tulenevalt on hageja kuni käesoleva ajani töötu. TLS § 89 lg 3 kohaselt enne

töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral

teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab

vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei

põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

30.11.2011 võttis kostja tööle restorani klienditeenindaja. Kostja on oma vastuväidetes

selgitanud, et ta ei pidanud mõistlikuks pakkuda hagejale restorani klienditeenindaja tööd,

kuna hageja oli oma ametialaste oskuste osas kõnealuse töö jaoks ülekvalifitseeritud,

baasteadmistelt sobimatu ning klienditeenindaja palgaaste oli üksnes pool hageja senisest

palgaastmest. Lisaks on mõlemad pooled möönnud, et hageja oli kõnealusest restorani

klienditeenindaja ametikohast teadlik ning soovi korral oleks ta võinud sellele ametikohale

kandideerida. Kohus leiab, et kostja poolseks kohustuse rikkumiseks ei saa lugeda asjaolu, et

kostja ei pakkunud hagejale alternatiivset tööd, kuivõrd kostja oli enese jaoks tuvastanud, et

hageja ei ole sobiv töötamaks restorani klienditeenindaja ametikohal. TLS § 89 lg-st 3 tuleneb

tööandaja kohustus pakkuda teist tööd võimaluse esinemise korral. Kohus on seisukohal, et

nimetatud sätte alusel ei saa kohustada tööandjat pakkuma töötajale ükskõik missugust teist

tööd, jättes seejuures tähelepanuta pakutava töö iseloomu ja spetsiifika ning töötaja oskused ja

teadmised. Kohtule esitatud andmete põhjal puudub kohtul alus eeldada, et kostjal oli

võimalik pakkuda hagejale tema kvalifikatsioonile ja teadmisele vastavat tööd.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 1

alusel on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on hagejal kohustus tõendada, et ta on

kandnud kahju 6953,10 euro ulatuses ning et nimetatud kahju on tekkinud seoses sellega, et

kostja ei pakkunud hagejale restorani klienditeenindaja töökohta. Kohus leiab, et hageja seda

teinud ei ole. Üksnes asjaolu, et hageja on töötu, ei tõenda 6953,10 euro suuruse kahju

kandmist. Samuti ei tõenda 6953,10 euro suuruse kahju kandmist fakt, et kostja ei pakkunud

hagejale alternatiivset töökohta. Kostja on kohtule selgitanud, et restorani klienditeenindaja

palk on poole väiksem hageja palgast ning seega oleks hageja kandnud kahju ka siis, kui

kostja oleks talle restorani klienditeenindaja kohta pakkunud. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et hageja nõue kahju hüvitamiseks on põhjendamata ja tõendamata ka VÕS § 115

alusel ning tuleb seepärast jätta rahuldamata.

Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka TLS § 109 lg 1 alusel, millele hageja oma hagis

viidanud on. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kuna töölepingu ülesütlemise vaidlustamise

nõue on aegunud ning seda ei ole enam võimalik vaidlustada, siis ei ole ka võimalik

töölepingu lõpetamine kohtu poolt ega sellel alusel hüvitise väljamõistmine.

Kohus jätab tähelepanuta 30.10.2012 toimunud kohtuistungil esitatud ettevõtluskoolituse

tunnistuse (tlk 71) ja ärakirja Eesti Töötukassa dokumentidest (tlk 72), kuna nimetatud

dokumendid ei tõenda kahju tekkimist ega suurust. Poolte vahel puudub aga vaidlus selle üle,

et hageja on töötu.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS

§ 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hageja

nõuet ei rahuldanud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

Marget Henriksen

kohtunik