2-11-46576/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-46576

Tsiviilasi

MTÜ Eesti Keskerakond hagi Harri Jallajase vastu

4729,46 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5042,03 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. aprilli 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

6. november 2012

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – MTÜ Eesti Keskerakond (rk: 80053370),

esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper

Vastustaja (kostja) – Harri Jallajas (ik: 34906262736),

esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta osaliselt Tartu Maakohtu 10. aprilli 2012 otsuse

põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus MTÜ Eesti

Keskerakond kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. MTÜ Eesti Keskerakond esitas 23.09.2011 maakohtule Harri Jallajase vastu hagi, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4729,46 eurot, viivis 23.09.2011

seisuga 69,37 eurot ja viivis TsMS § 367 alusel võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud

määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja 05.11.2009 Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnaga

lepingu, mille p-s 5 võttis kohustuse lahkuda Tartu linnavolikogust juhul, kui ta lahkub hageja

liikmeskonnast või Tartu linnavolikogu hageja fraktsioonist; juhul, kui kostja eeltoodud

kohustust ei täida, kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi 74 000 krooni (4729,46 eurot),

kompenseerimaks 2009. a kohalike omavalitsuste valimise kampaania jm kulusid. Kostja

astus hageja liikmeskonnast välja 05.05.2011. Kostja ei ole täitnud lepingu p-s 5 sätestatud

kohustusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.

05.03.2012 esitatud seisukohas leidis hageja, et poolte vahel allkirjastatud leping on

õiguslikult olemuselt konstitutiivne võlatunnistus, millega loodi iseseisev kohustus.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. 05.11.2009 dokumendi teiseks pooleks on Eesti Keskerakonna

Tartu piirkond, mis ei ole juriidiline isik, tal puudub õigusvõime ja seetõttu ei ole sõlmitud

lepingut, mis annaks hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja allkirjastas dokumendi

teadmisega, et ta peab Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna suhtes teatud viisil käituma.

Kostjal puudus tahe võtta kohustusi Eesti Keskerakonna ees. Kokkulepped, mille kohaselt oli

hagejal erakonnast väljaastumise korral kohustus lahkuda volikogust ning maksta leppetrahvi,

kui volikogust lahkumise kohustust rikutakse, on tühised, sest on vastuolus avaliku korraga,

s.o põhiseadusest tuleneva vaba mandaadi põhimõttega. Kuivõrd kokkulepe volikogust

lahkumise kohta on kehtetu, on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Lisaks ei

ole hageja teinud seoses kostjaga kulutusi 4729,46 euro ulatuses ja kostja palus vähendada

leppetrahvi 0 euroni.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 10. aprilli 2012 otsusega MTÜ Eesti Keskerakond hagi H. Jallajase

vastu 4729,46 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162

lg 1 alusel hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kohus mittetulundusühingute seaduse § 1 lg 1; § 7 lg 1

p 7, lg 4, erakonnaseaduse § 3 lg 1, 2 ja MTÜ Eesti Keskerakond 2009. a kehtinud põhikirja

p-de 3.1, 5.1.1 ja 5.1.4 (ka käesoleval ajal kehtiva põhikirja p-de 5.1.1 ja 5.1.4), 5.5.2 ja 5.5.3

alusel seisukohal, et kuna Eesti Keskerakonna Tartu piirkond on vastavalt põhikirjale

erakonna struktuuriüksus, siis oli tal ka õigus sõlmida leping erakonna nimel põhikirja alusel,

mille MTÜ Eesti Keskerakond on heaks kiitnud.

Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et lepingu p-i 5 tuleb vaadata kui iseseisvat

võlatunnistust. Lepingut tuleb vaadata tervikuna ja lepingu p-i 5 ei saa vaadelda lahusolevana

p-dest 1-4 või p-de 1-4 täitmiseks võetud lisakohustusena, sellist käsitlust ei võimalda ka

lepingu tekst. Lepingut või muud dokumenti selle kohta, mis eeldaks antud juhul

konstitutiivse võlatunnistuse olemasolu, kohtule esitatud ei ole.

TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on

osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Lepingu p-des 1-4

võetud kohustusi: aruandmise kohustust, artiklite kirjutamise kohustust, koosolekutel

osalemise kohustust ning teatud makse tasumise kohustust pooled vaidlustanud ei ole.

Lepingu p-st 5 nähtuvalt kohustus kostja lahkuma volikogust juhul, kui ta astub erakonnast

välja. Kostja liikmelisus MTÜ-s Eesti Keskerakond lõppes 05.05.2011 (tl 46) seoses kostja

teise erakonda astumisega. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et tema tahe oli sõlmida

leping, mille järgi ta kohustus maksma 10% sissetulekutest vastavalt lepingu p-le 4. Kostja

kinnitas, et tahet volikogust lahkuda tal ei olnud. Tunnistaja E.K. ütlustest nähtuvalt lisati p 5

lepingusse eesmärgiga hoida liikmeid erakonnas. MTÜ Eesti Keskerakond põhikirja p 2.3.14

järgi on keskerakonna liikmel õigus astuda erakonnast välja. Keskerakonnast väljaastumise

kord on sätestatud põhikirja p-des 2.5.2.1 kuni 2.5.2.3, mille kohaselt keskerakonnast

väljaastumise alus on erakonna osakonna juhatusele esitatud kirjalik avaldus, mis on

individuaalne ja allkirjastatud. Väljaastumine registreeritakse erakonna osakonna juhatuses,

piirkonna juhatuses ja erakonna juhatuses. Põhikirja järgi erakonnast väljaastunud isikule

sisseastumismaksu ega liikmemakse ei tagastata, mingeid muid tagajärgi põhikirjas sätestatud

ei ole. Seega oli lepingusse p 5 lisamine vastuolus kehtinud põhikirjaga.

TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine.

Avaliku korraga vastuolevaks loetakse ka tehing, mis on vastuolus põhiseadusest tulenevate

põhimõtete ja väärtushinnangutega. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 1 ja 10 tuleneb

esindusdemokraatia põhimõte, mille järgi kehtib vaba mandaadi põhimõte sarnaselt Riigikogu

liikmega ka volikogu liikme suhtes. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg 2

sätestab, et volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või

linnaelanike vajadustest ja huvidest. Lisaks sellele tähendab vaba mandaadi põhimõte, et

volikogu liiget ei saa tagasi kutsuda ei teda valinud hääleõiguslikud valla- või linnaelanikud

ega erakond või valimisliit, kelle nimekirjas ta on volikokku valitud. Volikogu liige teostab

avalikku võimu kohaliku omavalitsuse üksuse hääleõiguslike elanike esindajana, mitte ei

esinda volikogus üksnes oma valijate huve. Samuti tuleneb vaba mandaadi põhimõttest

volikogu liikme vabadus muuta oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke või

valimisliiduga seonduvaid eelistusi ilma ohuta saada seetõttu omavalitsuse esinduskogust

eemaldatud. Õigus vabale mandaadile hoiab ka volikogu liikme vaba valijate, erakonna ja

valimisliidu õiguslikult siduvatest juhistest. Eeltoodust tulenevalt on lepingu p-s 5 sätestatud

kohustus erakonnast lahkumisel kohaliku omavalitsuse volikogust lahkuda vastuolus

ühiskonnas välja kujunenud õiguse üldpõhimõtetega ning põhiseadusest tuleneva vaba

mandaadi põhimõttega. Seetõttu on lepingu p-s 5 kokkulepitu vastuolus avaliku korra ja

heade kommetega ning sellest tulenevalt tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei

ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna põhikohustust ei eksisteeri, siis on kehtetu ka

kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. MTÜ Eesti Keskerakond esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

10. aprilli 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning mõista

H. Jallajaselt MTÜ Eesti Keskerakond kasuks välja põhisumma 4729,46 eurot ja seadusjärgne

viivis

kuni

võlgnevuse

tasumiseni

ning

jätta

menetluskulud

vastustaja

kanda.

Apellatsioonkaebuse esitamise seisuga moodustasid viivised 312,57 eurot.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on võlatunnistuse allkirjastanud vaid kostja ja sellest tulenevad kohustused vaid kostjale,

mistõttu on dokumendi näol kogu ulatuses tegemist VÕS §-s 30 sätestatud konstitutiivse

võlatunnistusega, s.o dokumendiga, milles antud lubadusega loodi iseseisev kohustus.

Eeltoodut tõendab ainuüksi asjaolu, et võlatunnistuse p-s 5 on märgitud kostja rahalisi

kohustusi hageja ees, mis on seotud 2009. a kohalike omavalitsuste valmimiskampaaniaga.

Kuna kostja on allkirjastanud võlatunnistuse, siis on tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest

(3-2-1-146-05; 3-2-1-21-06; 3-2-1-146-11; 3-2-1-149-11) sellele võimalik esitada vaid

võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid (võltsituse, eksimuse vms vastuväide) ja

kohustuse olemasolu tuleb eeldada, ning isegi, kui sellist kohustust reaalselt ei olnud, tekkis

võlatunnistusega uus abstraktne kohustus, mille täitmist on hagejal õigus nõuda. Kuna kostja

ei ole esitanud hagi võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisest vabanemiseks alusetu

rikastumise sätete alusel, ei esine alust, millele tuginedes saaks jätta hagi rahuldamata;

2) kohus, kes põhistab tehingu tühisust läbi õigusnormide, ei saa tugineda TsÜS § 86 lg-le 1,

kuivõrd seadusandja on kehtestanud TsÜS §-s 87 sätte, mille järgi seadusest tuleneva keeluga

vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa

tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

Kohtuotsus on vastuoluline, kuivõrd tehingu tühisuse alusena on kohus märkinud heade

kommete või avaliku korra vastasust (TsÜS § 86 lg 1), kuid faktiliselt on tuginenud

põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätetele, millisel juhul pidanuks

kohaldama tehingu tühisuse alusena TsÜS § 87, mis on TsÜS § 86 lg 1 suhtes erisäte.

TsÜS § 87 kohaldamiseks on Riigikohus andnud selged juhised (3-2-1-113-11, 3-2-1-79-08),

millest juhindumisel on antud juhul ainuvõimalik hagi rahuldada, sest nii põhiseaduses kui ka

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses puuduvad sätted, mis keelaksid volikogu liikmetel

võtta kolmandate isikute ees võlaõiguslikke kohustusi, sh kohustusi valimiskampaania kulude

hüvitamiseks teatud tingimuste saabumisel. Kuna sellist keeldu üheski kehtivas õigusaktis

otseselt sätestatud ei ole, ei ole võlatunnistus tühine;

3) ei ole kostja poolt võetud kohustus vastuolus esindusdemokraatia või vaba mandaadi

põhimõtetega. Faktiliselt on tegemist kostja poolt hageja ees võetud alternatiivsete

kohustustega: juhul, kui kostja otsustab, et ta volikogust ei lahku, hüvitab ta erakonnale

kampaaniakulud, mistõttu termin leppetrahv on eksitav. Kohustuse tegelik sisu –

kampaaniakulude hüvitamine – nähtub võlatunnistuse p 5 viimasest lausest. Kohus ei ole

selgitanud, millisel viisil on kampaaniakulude hüvitamise kohustuse võtmine vastuolus

avaliku korra või heade kommetega. Hagejaks on erakond, mis oma sisus on erakonda

kuuluvate isikute poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on erakonna programmi elluviimiseks

poliitilise võimu taotlemine ja osalemine Eesti riigi poliitikas. Selleks, et erakonnal oleks

vahendeid valimistel osalemiseks, kogutakse liikmemaksu ning annetusi, mida kasutatakse

valimiskampaaniate korraldamisel. Isik, kes oma kampaaniaks erakonna rahalisi vahendeid

kasutades osutub valituks, võib võtta endale kohustuse hüvitada need kulud juhul, kui ta enam

erakonna programmi elluviimisel ei osale. Selline kohustuse võtmine on lisaks

õiguspärasusele ka moraalselt igati aktsepteeritav, kuivõrd erakonna vahendid, mida

kasutatakse erakonna programmi ellu viimiseks, pärinevad suures osas erakonna liikmetelt,

kes on need vahendid selleks sihtotstarbeks erakonnale annetanud.

5. H. Jallajas vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) leidis kohus ebaõigesti, et 05.11.2009 dokument on Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna

poolt Eesti Keskerakonna nimel sõlmitud leping. Vastustaja palub selles osas muuta

kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Tulenevalt TsÜS § 26

lg-test 1 ja 2 on õigusvõime üksnes juriidilisel isikul, mis on kantud seadusega ettenähtud

registrisse. Juriidilise isiku struktuuriüksusel või organil õigusvõime puudub. Eesti

Keskerakonna Tartu piirkond ei ole kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse,

ei ole seega juriidiline isik ning ei saa sõlmida kehtivaid lepinguid ja olla esindajaks;

2) on dokument tühine, sest Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnal puudub õigusvõime. Hageja

ei ole menetluse vältel olnud järjepidev, väites esmalt, et tegemist on pooltevahelise

lepinguga, seejärel aga, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Ebaõige, üllatav ja

hagiavaldusega vastuolus on väide, et lepingu p 5 puhul on tegemist kostja poolt hageja ees

võetud alternatiivsete kohustustega, mistõttu termin leppetrahv on eksitav. Hageja on

dokumendi p-le 5 tuginedes esitanud hagi leppetrahvi väljamõistmiseks. Vastavalt VÕS

§-le 163 on lepingu kehtetuse korral kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Hageja

peab tõendama, et leppetrahviga tagatud kohustus on kehtiv ning et kostja on seda rikkunud;

3) ei ole tegemist võlatunnistusega, kuivõrd dokumendi sõlmimise eelselt ega ka lepingu

allkirjastamise hetkel ei olnud juttu võlatunnistuse sõlmimisest, millega kostja endale

iseseisva kohustuse võtab. Kostja allkirjastas dokumendi teadmisega, et ta peab Eesti

Keskerakonna Tartu piirkonna suhtes teatud viisil käituma. Kostjal puudus tahe võtta endale

kohustusi Eesti Keskerakonna ees. Vastustaja leidis, viidates Riigikohtu seisukohtadele

lahendis nr 3-2-1-56-11, et kuivõrd kostja mõistis lepingutingimusi tähenduses, et ta peab

Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna suhtes teatud viisil käituma, mitte aga, et ta allkirjastab

võlatunnistuse, millega võtab endale uue iseseisva kohustuse, ja hageja seda lepingu

sõlmimise ajal teadis, siis tuleb lepingut tõlgendada selliselt, nagu kostja seda mõistis. Seega

pidi hageja tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuste tähendust kostja lepingu

sõlmimisel teadis või pidi teadma. Riigikohus on väljendanud seisukohta (3-2-1-146-11,

3-2-1-21-06, 3-2-1-63-08, 3-2-1-15-09), et abstraktse võlatunnistuse puhul peavad pooled

olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks ja et kokkuleppe

tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitega;

4) on kohus märkinud, et TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga

vastuolus olev tehing tühine. Avaliku korraga vastuolevaks loetakse ka tehing, mis on

vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. Sellist seisukohta

toetab ka õigusteooria:

Kuna seadusandja ei suuda ette näha kõiki neid juhuseid, mil tehingu kehtivus tuleks

välistada, ega nendeks juhtudeks tühisuse aluseid kehtestada, katabki § 86 need situatsioonid,

mil seadusest tulenevalt oleks tehing kehtiv, kuid ometi ei saaks kehtivust lubada, kuna tehing

on vastuolus ühiskonna liikmete enamuse õiglustunde ja väärtushinnangutega või

põhiseadusest tulenevate põhimõtetega. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud

väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 271)

Isikule põhiseadusega tagatud põhiõiguste ja -vabaduste kitsendamine lepingu alusel peaks

olema piiratud. Põhiseadusega antud õigus vabale eneseteostusele, vabadusele ja

isikupuutumatusele, perekonna- ja eraelu puutumatusele, tegevusala, elukutse ja töökoha

valikule, südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele jms on võõrandamatud õigused, mida

isik enda suhtes ise võib piirata, kuid teine isik ei saa toetuda lepingus antud lubadusele

selliste õiguste piiramise või nendest loobumise kohta. Selliseid lubadusi sisaldavad

kokkulepped tuleks lugeda heade kommete vastaseks ja tühisteks. Põhiseaduse normid ei ole

otsekohaldatavad tsiviilõiguste ja -kohustuste määramisel, küll aga on tehingud, mis on

vastuolus põhiseaduse printsiipidega, eelkõige vastuolus isiku põhiõigustega ja -kohustustega,

sh diskrimineerimiskeeluga, tühised seetõttu, et nad on ühtlasi vastuolus heade kommetega.

(Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve,

M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 274 p 3.3.5)

Tehingu sisu puuduste osas tuleb hinnata kõigepealt seda, kas tehing ei ole tühine vastuolu

tõttu seadusest tuleneva keeluga (§ 87) või heade kommete vastasuse tõttu (§ 86).

(Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve,

M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 267)

Järelikult võib tehingu kehtivuse kontrollimisel tugineda nii ühele kui teisele sättele ning isegi

kui eeldada, et tehing ei ole tühine vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga, siis on võimalik

tehingu tühisusele tugineda heade kommete vastasuse tõttu.

Avaliku korraga on vastuolus käitumine, mis on vastuolus põhiseaduse normidega ning

põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. (Tsiviilseadustiku üldosa

seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura,

Tallinn 2010, lk 269)

Tsiviilõigusele on põhiseadusel oluline mõju just läbi selle, et tehingute tegemisel tuleb

järgida põhiseadusest tulenevaid printsiipe, nendega vastuollu sattudes on tegemist ühtlasi

vastuoluga heade kommete ja avaliku korraga. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn

2010, lk 270)

Antud juhul tuleneb heade kommete või avaliku korraga vastuolu põhiseadusest ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse sätete olemusest. PS §-dest 1 ja 10 tuleneb

esindusdemokraatia põhimõte, mille järgi kehtib vaba mandaadi põhimõte sarnaselt Riigikogu

liikmega ka volikogu liikme suhtes, mis viimase puhul tähendab, et:

a) volikogu liige ei teosta mandaati mitte üksnes oma valijate, vaid kogu kohaliku

elanikkonna huvides, ehk on kõigi kohalike elanike esindajaks kohaliku võimu teostamisel;

b) volikogu liiget ei saa tagasi kutsuda ei kohalikud elanikud, kes teda valisid, ega erakond

või valimisliit, kelle nimekirjas kandideerimise tulemusel ta volikogus mandaadi sai;

c) volikogu liige peab saama teha poliitilisi valikuid, mh muuta oma maailmavaatelisi

seisukohti ja seetõttu soovi korral ka erakonnast või valimisliidust välja astuda, oma

südametunnistusest lähtuvalt – teisisõnu ei ole volikogu liige seotud ei varasemate

valimislubadustega ega ka oma valijate juhistega.

Eeltoodust tulenevalt on tehing, millega nähakse ette kohustus erakonnast lahkumisel

kohaliku omavalitsuse volikogust lahkuda, vastuolus põhiseadusest tuleneva vaba mandaadi

põhimõttega. Tehing on vastuolus nii seadusega kui ka avaliku korraga ja sellest tulenevalt

tühine. Seetõttu on VÕS § 163 alusel kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta.

Ebaõige on apellandi seisukoht, et sellise kohustuse võtmine on lisaks õiguspärasusele ka

moraalselt igati aktsepteeritav. Kui erakonna vahendid pärinevad suures osas just erakonna

liikmetelt, siis seda enam on heade kommetega vastuolus küsida erakonnast lahkumise

järgselt endiselt erakonna liikmelt n.ö karistuseks erakonnast lahkumise eest leppetrahvi;

5) juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et leppetrahvi tasumise kohustus on kehtiv, jääb

kostja maakohtus esitatud leppetrahvi vähendamise nõude juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

10. aprilli 2012 otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1

p 21 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

7. Vaidlusaluse 05.11.2009 lepingu pealkirjast nähtuvalt on lepingu teiseks pooleks Eesti

Keskerakonna Tartu piirkond.

Maakohus on otsuses leidnud, et kuna Eesti Keskerakonna Tartu piirkond on vastavalt

põhikirjale erakonna struktuuriüksus, siis on tal õigus sõlmida leping erakonna nimel

põhikirja alusel. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu.

Vastavalt TsÜS § 26 lg-le 2 eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega

registrisse kandmisest. Kuna Eesti Keskerakonna Tartu piirkonda ei ole kantud

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, siis puudub tal õigusvõime ning ta ei saa

sõlmida kehtivaid lepinguid. Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti leidnud, et Eesti

Keskerakonna Tartu piirkonnal oli õigus sõlmida vaidlusalune leping erakonna nimel.

Otsustamaks selle üle, kas 05.11.2009 lepingu teiseks pooleks on Eesti Keskerakonna Tartu

piirkond või Eesti Keskerakond, ei saa lähtuda üksnes lepingu pealkirjast. VÕS § 29 lg 1

kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see

tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine

tahe. Poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb eelkõige lähtuda vaidlusaluse lepingu

tekstist. 05.11.2009 lepingu sissejuhatusest nähtuvalt on H. Jallajas võtnud endale kohustused

seoses kuulumisega Eesti Keskerakonda. Lepingu lõpus on H. Jallajas kinnitanud, et ta on

teadlik, et lepingu mittetäitmisel on erakonnal õigus rakendada sanktsioone. Tunnistaja

E. K. on kinnitanud maakohtu istungil (t.l 102), et leping oli linnavolikogu liikme ja erakonna

vahel ning lepingust ei tulnud kohustusi Tartu piirkonnale. Eelneva alusel leiab

ringkonnakohus, et lepingu teiseks pooleks Eesti Keskerakond, kellel juriidilise isikuna on

õigus lepinguid sõlmida.

8. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu

kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse

norme ning põhjendatult jätnud MTÜ Eesti Keskerakonna hagi H. Jallajase vastu

rahuldamata.

8.1. 05.11.2009 lepingu p 5 kohaselt kohustus H. Jallajas lahkudes Eesti Keskerakonnast või

Tartu linnavolikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonist lahkuma ka linnavolikogust.

Vastupidisel juhul kohustus H. Jallajas tasuma Eesti Keskerakonna Tartu piirkonnale

leppetrahvi 74 000 krooni, kompenseerimaks 2009. a kohalike omavalitsuste valimise

kampaania jm kulusid.

Maakohus on õigesti leidnud, et lepingut tuleb vaadelda tervikuna ning lepingu p 5 ei saa

käsitleda iseseisva võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses.

Riigikohus on 17.01.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-146-11 asunud seisukohale, et

abstraktse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise

võlatunnistuse sõlmimiseks. 17.03.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09 on Riigikohus

märkinud, et võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus

määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega ning analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise

põhjust ja eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. Tahet

sõlmida abstraktne võlatunnistus peab tõendama pool, kes sellele tugineb.

Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole tõendanud, et pooltel oli tahe sõlmida 05.11.2009

lepingu p-s 5 märgituga iseseisev võlatunnistus. Tunnistaja E. K. ütlustest nähtub, et lepingu

sõlmimise eesmärgiks oli volikogu liikmete poolt saadavast tulust 10% maksmise kohustus

erakonna kassasse, lisaks oli lepingu eesmärgiks erakonna liikmete hoidmine erakonnas.

Kunagi ei olnud juttu sellest, et lepingu puhul oleks tegemist võlatunnistusega. H. Jallajase

vande all antud seletusest nähtub samuti, et lepingu sõlmimise eesmärgiks oli 10% erakonna

kaudu saadud ametikoha eest laekuvast netotulust tasumise kohustuse fikseerimine. Eelnevast

tuleneb, et 05.11.2009 lepingut tuleb vaadelda tervikuna ning välistab võimaluse, et E.

Jallajas oleks sõlminud lepingu, kui see oleks sisaldanud ainult p-s 5 sätestatud leppetrahvi

tasumise kohustust juhul, kui ta ei lahku linnavolikogust erakonnast lahkumise korral.

Seetõttu ei saa 05.11.2009 lepingu p-i 5 käsitleda võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses ning

H. Jallajas ei pidanudki esitama hagi võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisest

vabanemiseks alusetu rikastumise sätete alusel.

8.2. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et 05.11.2009 lepingu p 5 on tühine TsÜS § 86 p 1

järgi. Apellandi väide, et maakohus on TsÜS § 86 p 1 ebaõigesti kohaldanud, ei ole õige.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 05.11.2009 leping on osadeks jagatav ning kostja

vande all antud seletuse ja tunnistaja E. K. ütluste põhjal saab eeldada, et leping oleks tehtud

ka ilma p-s 5 märgituga. Nimetatud asjaolu ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud.

Apellandi seisukoht, et maakohtu otsus on vastuoluline, kuna kohus on tehingu tühisust

põhistanud läbi õigusnormide ning sellisel juhul oleks kohus pidanud tühisuse alusena

kohaldama TsÜS §-i 87, on ekslik.

Tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 1 on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

tühine. Ringkonnakohus märgib, et avaliku korraga on vastuolus käitumine, mis on vastuolus

põhiseaduse normidega ning põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega.

Avaliku korra vastane tehing on ühtlasi heade kommete vastane. Paragrahv 86 on üldnormiks,

mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine ning nimetatud norm on

kohaldatav ka juhul, kui tehing on vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtetega.

PS § 48 esimese lause järgi igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja-liitudesse.

PS §-st 156 tuleneb, et kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse

vabadel valimistel kolmeks aastaks.

05.11.2009 lepingu p-st 5 tulenevalt kohustus H. Jallajas tasuma leppetrahvi juhul, kui ta ei

lahku linnavolikogust Eesti Keskerakonnast või Tartu linnavolikogu Eesti Keskerakonna

fraktsioonist lahkumise korral.

PS §-dest 1 ja 10 tuleneb esindusdemokraatia põhimõte. Nimetatud põhimõttega on hõlmatud

isiku õigus koonduda ning ka lahkuda erakonnast (s.h erakonna fraktsioonist) ning kuna

H. Jallajas oli valitud Tartu linnavolikogu liikmeks kolmeks aastaks, siis on lepingu p-s 5

kokkulepitu vastuolus põhiseadusest tuleneva esindusdemokraatia põhimõttega ja sellest

tulenevalt ka avaliku korraga, s.t lepingu p 5 on tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi.

8.3. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant lisaks sellele, et 05.11.2009 lepingu p 5 puhul

pidasid pooled silmas kampaaniakulude hüvitamise kohustust.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et 05.11.2009 lepingu p-st 5 nähtuvalt ei ole leppetrahv

mõeldud kampaania jm kulude kompenseerimiseks. Seetõttu on ekslik apellandi väide, et

leppetrahvi kohustuse tegelikuks sisuks on ainult kampaaniakulude hüvitamise kohustus.

Ringkonnakohus märgib, et kuna leppetrahvi 74 000 krooni tasumise kohustuse aluseks olnud

põhikohustus (lahkuda linnavolikogust Eesti Keskerakonnast või Tartu linnavolikogu Eesti

Keskerakonna fraktsioonist lahkumise korral) on tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi, siis on

leppetrahvi aktsessoorsusest tulenevalt tühine ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta.

9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja