3-12-1697/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-1697

Otsuse kuupäev

23. november 2012

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Siiri Reiljani kaebus Päästeameti tegevuse õigusvastaseks

tunnistamiseks ning Päästeameti kohustamiseks Valgas,

Kungla 46 uusehitise tuleohutuse riikliku järelevalve

läbiviimiseks

Asja läbivaatamise kuupäev kohtuistungil, 23. oktoobril 2012

Menetlusosalised

Kaebaja Siiri Reiljan, esindaja Janno Reiljan

Vastustaja Päästeamet

Resolutsioon

1. Rahuldada Siiri Reiljani kaebus.

2. Tunnistada õigusvastaseks Päästeameti 24. juuli

2012 keeldumine Valgas, Kungla 46 uusehitise

tuleohutuse väljaselgitamiseks järelevalvemenetluse

alustamisest.

3. Kohustada Päästeametit otsustada uuest järelevalve-

menetluse alustamine Valgas, Kungla 46 uusehitise

tuleohutuse väljaselgitamiseks.

4. Mõista Päästeametilt Siiri Reiljani kasuks välja 15

eurot kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 27. detsember 2012. a. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaebajale kuulub kinnistu Valgas, Karja 6. See kinnistu piirneb A. Järvele kuuluva kinnistuga,

mille aadressiks on Kungla 46.

2. Lõuna-Eesti Päästekeskus viis 21. juulil 2009 läbi tuleohutusülevaatuse aadressil Kungla 46,

Tuleohutusülevaatuse käigus tuleohutusnõuete rikkumisi ei tuvastatud. Hooned aadressil Kungla

46, Valga vastasid kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektile.

3. Lõuna-Eesti Päästekeskus osales Kunga 46 Valga linn ülevaatusel, mille kohta koostas 18.

novembril 2009 dokumendi nr 7-14/1-107 „Teatis objekti ülevaatusest“. Ülevaatuse käigus

tuvastati, et ajaviiteruum (nn esimese korruse saal) on eraldi sissepääsuga ja asub omaette

tuletõkkesektsioonis,

ruum

on

varustatud

esmaste

tulekustutusvahenditega

ja

evakuatsioonitähistega ning hoones on automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem.

4. Tartu Halduskohtu 31. mai 2010 otsusega asjas nr 3-08-1902 tunnistati õigusvastaseks Valga

Linnavalitsuse 16. oktoobri 2006 korraldusega nr 94 väljastatud ehitusluba Valga linnas Kungla tn

46 elamu ehitamiseks ja Valga Linnavalitsuse 16. juuli 2008. a korraldusega nr 222 väljastatud

Kungla tn 46 elamu kasutusluba. Kohtuotsus on jõustunud. Nimetatud aktide õigusvastasuse

tuvastamisel leidis kohus muu hulgas, et tõendatud ei ole tuleohutusnõuete järgimine seonduvalt

elamu ehitus- ja kasutusloaga.

5. S. Reiljan pöördus 6. märtsil 2012 Lõuna-Eesti Päästekeskuse juhataja poole avaldusega Valga

linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Valgas kinnistul Kungla tn 46 ohutusnõuetele

mittevastavate hoonete kasutamise tõkestamiseks.

5. aprillil 2012 kirjaga keeldus Päästeameti peadirektor nõutavat ettekirjutust tegemast.

6. S. Reiljan pöördus 24. juunil 2012 Päästeameti peadirektori poole avaldusega tuleohutuse

riikliku järelevalve teostamiseks Valgas kinnistu Kungla 46 elamu ja kõrvalhoone-sauna

tuleohutusabinõude

õigusaktidele

vastavuse

kindlakstegemiseks,

tuleohutuse

tagamise

õigusaktidest tulenevate abinõude rakendamiseks ettekirjutuse tegemiseks ja Lõuna-Eesti

päästekeskuse töötaja M. Lempu vastutusele võtmiseks õigusvastaselt antud kooskõlastuste ja

kohtus antud valeütluste eest.

24. juulil 2012 keeldus Päästeameti peadirektor järelevalvemenetluse alustamisest. Päästeameti

peadirektor asus seisukohale, et Valga linnas Kungla 46 asuvate hoone osas läbi viidud menetluste

käigus on korduvalt tuvastatud, et hoone vastab kehtivatele tuleohutusnõuetele. Seetõttu puudub

õiguslik alus järjekordse järelevalvemenetluse algatamiseks, sest see põhjustaks tarbetuid

ebameeldivusi hoone omanikule ja poleks kohane ega kooskõlas õiguskindluse põhimõtte ega hea

haldusega.

Kaebuse põhjendused

4. S. Reiljan esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna-Eesti Päästekeskuse ja Päästeameti tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks ning Päästeameti kohustamiseks Valgas, Kungla 46 uusehitise

tuleohutuse riikliku järelevalve läbiviimiseks.

Kaebuse kohaselt on S. Reiljan viimase aasta jooksul esitanud andmed (sh kohtuekspert Ain Luhse

ekspertarvamused) selle kohta, et kinnistu Kungla 46 uusehitistel ei ole S. Reiljani kinnistu hoonete 8

m laiusse tuleohutuskujasse jäävatel hoonete osadel rakendatud vähendatud tuleohutuskujast

tulenevaid tule levikut aeglustavaid ehituslikke abinõusid, ebaseaduslikult välja ehitatud kolmandate

korruste tuleohutus on üldse hindamata, keeldusid Lõuna-Eesti Päästekeskus ja Päästeamet

tuleohutuse tagamise abinõude kontrollimiseks tehniliste ekspertiiside teostamisest ja ettekirjutuste

tegemisest, mille tõttu kaebaja vara ja elu on endiselt seatud kõrgendatud tuleohtu.

Päästeameti keeldumine kaebaja taotletud tuleohutuse ehitustehnilist ekspertiisi läbi viia rikub

kaebaja põhiseaduslikku õigust, mille kohaselt seadus kaitseb iga kodanikku riigiasutuste ja ametnike

omavoli vastu. Seega on kaebaja ekspertiisitaotluste rahuldamata jätmine põhiseadusvastane.

Tuleohutusnõuete täitmise kooskõlastuse andmise eeldusena tuleb kontrollida elektripaigaldiste

dokumentatsiooni ja teostuse korrektsust. Nn kõrvalhoonet-sauna kasutatakse juba ca viis aastat

elamuna, ilma et Päästeamet oleks kontrollinud selle hoone elektripaigaldiste dokumentatsiooni ja

teostust.

Kohtuvaidlused kinnistu Kungla 46 hoonete kasutuslubade väljastamise küsimuses on alles

algusjärgus. Elamu teine kasutusluba on haldusasja 3-10-883 raames esimese astme kohtus tühistatud

ja vaidlus jätkub ringkonnakohtus. Kõrvalhoone sauna osas ei ole hoolimata hoone viieaastasest

õigusvastasest kasutusloata mittesihipärasest kasutamisest veel kasutusloa väljaandmiseni jõutudki.

Haldusasja 3-11-2347 raames on jõustunud halduskohtu otsus, millega tühistati Valga lv katse

väljastada ehitusloa aluseks olevast projektist oluliselt erinevaks ehitatud kõrvalhoonele-saunale uued

projekteerimistingimused. Ülaltoodust tulenevalt on Siiri Reiljanil halduskohtu tuvastamisotsusest

otsene kasu järgmiste kasutuslubade menetlustes tuleohutuse järelevalve õiguspärasuse tagamiseks.

Vastustaja vastuväited

5. Päästeamet vaidles kaebusele vastu palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et Päästeamet ei ole teostanud

riiklikku järelevalvet ega reageerinud kaebuse esitaja avaldustele.

Lõuna-Eesti Päästekeskus on aadressil Kungla 46, Valga korduvalt tuleohutusülevaatusi läbi

viinud (21. juulil 2009, 18. novembril 2009) ning enda pädevusse mittekuuluvates küsimustes

saadud

informatsiooni

kontrollimiseks

Valga

Linnavalitsusele

edastanud

ning

Valga

Linnavalitsuse poolt algatatud menetlustes osalenud (2. augustil 2011, 22. märtsil 2012). Seetõttu

leiab vastustaja, et järelevalvet on korduvalt teostatud ja ei ole alust järjekordse uue järelevalve

menetluse algatamiseks.

Kaebaja on olnud seisukohal, et Päästeamet peaks takistama tuleohutusnõuetele mittevastavate

hoonete kasutamise. Päästeseaduse § 40 lg 2 kohaselt on riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul

õigus ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse, nõuda ehitise

kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamist. Kaebaja väitel on tema vara ja elu kõrgendatud

tuleohus

kinnistu

Kungla

uusehitistel

tuleohutuse

tagamise

ehituslike

abinõude

mitterakendamise tõttu. Vastustaja hinnangul on selline väide paljasõnaline ning tõendeid ohu

kohta, mis võiks kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse, ei ole kohtule esitatud.

Käesoleval juhul on kaebaja nõudnud Päästeametilt toimingute tegemist, mis ei kuulu Päästeameti

pädevusse: lõpetada kasutusloata hoone mittesihipärane kasutamine, lõpetada hoone kasutamise

vastuolu detailplaneeringus ja ehitusloas ning selle aluseks olevas ehitusprojektis fikseerituga,

lõpetada hoone kolmanda korruse kasutamine jmt. Ehituslubade ja kasutuslubadega seonduvad

küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse (Ehitusseadus § 22 ja 32) ning küsimused

ehitise ja ehitusprojekti nõuetele vastavuse ning ehitise kasutamisest lähtuvalt ehitise ohutusest ja

kasutamise otstarbest kuuluvad Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse (Ehitusseadus § 63).

Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-08-1902 tehtud otsusega tühistanud Valga

Linnavalitsuse 16.07.2008 korraldusega nr 222 Kungla 46 elamule väljastatud kasutusloa. Seega

on nimetatud haldusakti kehtivus lõppenud ja selle andmisega seotud menetlus ei saa omada

õiguslikku tähendust järgnevate menetluste osas.

Kohtu seisukoht

6. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja tegevus, mis puudutab Kungla 46, Valgas asuvale

hoonele kasutusloa väljaandmise menetlustes antud kooskõlastusi ei saa kaebaja õigusi iseseisvalt

rikkuda. Kaebaja õigusi võib rikkuda kasutusloa õigusvastane andmine. Seetõttu saab kaebaja

oma õigusi kaitsta kasutusluba vaidlustades ning kasutusloa väljaandmise aluseks olevad

kooskõlastused ei ole üldjuhul iseseisvalt vaidlustatavad. Kaebaja ongi sellisel viisil oma õigusi

kaitstes saavutanud Kungla 46 elamule väljastatud kasutusloa tühistamise.

Samuti on S. Reiljan kohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-10-883) Valga Linnavalitsuse 15.

veebruari 2010. a. korralduse nr 52, millega tunnistati kehtetuks Kungla tn 46 elamule algselt

väljastatud kasutusluba ja kohustati ehitusametit väljastama kasutusluba Valga linnas Kungla tn

46 elamu ühele osale (äriruum 43,6 m2) kasutusotstarve koodiga 12339 (muu teenindushoone)

ning ülejäänud osale (100,1 m2) kasutamise otstarve koodiga 11101 (elamu).

Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja etteheited vastustajale kasutusloa väljaandmise aluseks

olevate kooskõlastuste andmise kohta.

7. Kohus jätab tähelepanuta ka kaebaja etteheited vastustaja ametniku M. Lempu valeütluste

andmise kohta. Valeütluste andmine on karistatav vastavalt karistusseadustiku §-le 320.

Halduskohtul puudub pädevus nimetatud teo toimepanemise fakti või asjaolude selgitamiseks.

Samuti ei ole halduskohus pädev otsustama isiku süü ega võimaliku karistuse küsimust.

8. Kohus jätab samuti tähelepanuta etteheited vastustajale seoses M. Lempu distsiplinaarkorras

karistamata jätmisega. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastustaja ametniku karistamist

distsiplinaarmenetluses. Seetõttu ei saa isiku karistamata jätmine rikkuda kaebaja subjektiivset

õigust.

9. Eelnimetatud etteheidetega seoses ei ole kaebuses selgelt väljendatud taotlust esitatud. Seetõttu

ei pea kohus vajalikuks kaebust osaliselt tagastada. Kohtu eelnevad selgitused on vajalikud üksnes

kaebuse eseme piiritlemiseks. Kohus on menetlusse võtnud S. Reiljani kaebuse Päästeameti

tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning Päästeameti kohustamiseks Valgas, Kungla 46

uusehitise tuleohutuse riikliku järelevalve läbiviimiseks.

Seega on kaebaja eesmärgiks see, et vastustaja alustaks järelevalvemenetlust Kungla 46, Valgas

asuvate ehitiste tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks. Vastustaja tegevuse õiguspärasust

tuleb kontrollida seoses järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisega, kuna kaebaja ei ole

kaebuses ega hilisemates seisukohtades esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust iseseisvaks

tuvastamisnõudeks.

10. Riigikohtu halduskolleegium on 13. oktoobri 2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-44-10

selgitanud: “Kolleegium on seisukohal, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalve-

menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja

volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks

kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku

õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse

algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet

sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“

EhS § 62 lg 4 kohaselt teostab ehitusseaduse § 3 lõike 11 alusel kehtestatud ehitise ja selle osa

tuleohutusnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet Päästeamet. Järelevalvemenetluse alustamise

täpsemat korda ega järelevalvemenetluse alustamist tingivaid asjaolusid ehitusseaduses,

tuleohutuse seaduses ega päästeseaduses ei sätestata. Seega tuleb Päästeametil otsustada

järelevalvemenetluse algatamine üldise kaalutlusõiguse alusel.

11. Vaidlust ei ole selles, kaebajale kuulub kinnistu, mis piirneb Kungla 46 kinnistuga. Seetõttu

võib Kungla 46 asuvate ehitiste suhtes kehtivate tuleohutusnõuete rikkumine kahjustada kaebaja

õigushüve.

Täpsemalt leiab kaebaja, et tema elu, tervist ja vara ohustab see, et kaebajale kuuluval kinnistul

asuvate hoonete tuleohutuskujasse ehitatud Kungla 46 hoone sein ei vasta tuletõkkeseinale

esitatavatele nõuetele, hoonel puudub elektripaigaldiste projekt ning hoonet kasutatakse

õigusvastaselt kolmekorruselisena.

12. Päästeamet on keeldunud järelevalvemenetluse alustamisest 24. juuli 2012 vastuses nr 7.2-

1/4823-2 S. Reiljani avaldusele.

Vastuses on leitud, et kuna Valga linnas Kungla 46 asuvate hoonete osas on korduvalt tuvastatud,

et hoone vastab kehtivatele tuleohutusnõuetele, siis puudub õiguslik alus järjekordse

järelevalvemenetluse alustamiseks. Järelevalvemenetlus põhjustaks tarbetuid ebameeldivusi

hoone omanikule ega oleks kooskõlas õiguskindluse põhimõtte ega hea haldusega.

Täpsemalt on vastustaja keeldumise alusena viidanud 20. juulil 2009 on Lõuna-Eesti

Päästekeskuse läbiviidud tuleohutuskontrollile, 13. ja 18. novembril 2009 Lõuna-Eesti

Päästekeskuse osalemisele Kungla 46 elumaja esimese korruse saali ülevaatusele, samuti sellele,

et 22. märtsil 2012 teavitas vastustaja Valga Linnavalitsust kaebaja väitest hoone õigusvastase

kasutamise kohta.

13. Tartu Halduskohtu 31. mai 2010 otsusega haldusasjas nr 3-08-1902 on tunnistatud

õigusvastaseks Valga Linnavalitsuse 16. juuli 2008. a korraldus nr 222 Kungla 46 elamule

kasutusloa andmise kohta. Kohtuotsus on jõustunud.

Otsust põhjendades on kohus muu hulgas märkinud: “…asjas kogutud tõenditega ei ole vastustaja

kummutanud kõiki kaebaja poolt esitatud väiteid tuleohutusnõuete mittejärgimise kohta

seonduvalt elamu ehitus- ja kasutusloaga. Vastustaja on oma vastuväidetes kaebustele ja

kohtuistungitel tuginenud Lõuna-Eesti Päästekeskuse seisukohtadele, aga kohtumenetluses on asja

kaasatud Päästeamet osundanud, et halduskohtule esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik

tuvastada, kas elamu ehitamisel on kaebaja poolt probleemsena välja toodud osas

tuleohutusnõudeid elamu ehitamisel järgitud.“ (p 50, tl 208 pöördel)

14. Lõuna-Eesti Päästekeskus on kohtuotsuses väljendatuga nõustunud märkides 27. juuli 2011

kirjas nr 9-1.2/1865-2 Valga Linnavalitsusele tuleohutusnõuete täitmise kontrollimisega seoses, et

kuna hoone kaks külge peavad vastama tuletõkkesina nõudele tulepüsivusega EI-30, siis on

hinnangu andmiseks vajalik kolmanda osapoole ekspertarvamus nende seinte vastavuse kohta

tulepüsivusele EI-30. Kolmas osapool peab omama vastavat pädevust ning registreeringut

majandustegevuse registris.

Vastustaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et nimetatud ekspertarvamust ei ole käesoleva ajani

esitatud.

15. Kaebaja on 20. märtsi 2012 elektroonilise kirja (tl 91-92) lisana esitanud vastustajale A. Luhse

koostatud ekspertarvamuse (tl 14-30), millest nähtuvalt on A. Luhse jõudnud järeldusele, et

Kungla 46 hooned ei vasta ehitistele esitatavatele nõuetele muu hulgas seetõttu, et ei ole ehitatud

nõutavaid tuletõkkeseinu (ekspertarvamuse p 8.1.2. ja 8.2.3).

16. Kohus järeldab eelnevast, et järelevalvemenetluse alustamisest keeldumise otsuse tegemise

ajal oli vastustajale teada, et on olemas vähemalt kahtlus selles, et Kungla 46 hoonete seinad ei

vasta tuletõkkeseintele esitatavatele nõuetele. Haldusasja nr 3-08-1902 lahendamisel ei leidnud

kinnitust 2008. ja 2009. aastal läbi viidud tuleohutuskontrollide järeldused hoone vastavuses

tuleohutusnõuetele. Nähtuvalt 27. juulil 2011 Valga Linnavalitsusele saadetud kirjast on

vastustaja

oma

hilisemas

tegevuses

juhindunud

sellest,

et

vaidlusaluste

hoonete

tuleohutusnõuetele vastavuse selgitamiseks on vaja hooneid täiendavalt hinnata. Pärast asjas nr 3-

08-1902 kohtuotsuse tegemist ei ole vastustaja kontrollinud Kungla 46 hoonete vastavust

tuleohutusnõuetele. Samuti ei ole hoone omanik esitanud vastustajale kolmanda isiku

ekspertarvamust hoone kohta.

Seega on Päästeamet 24. juuli 2012 vastuses S. Reiljani avaldusele põhjendamatult tuginenud

sellele, et varasemate menetluste käigus on korduvalt tuvastatud, et hoone vastab

tuleohutusnõuetele, jättes arvestamata, et eelnevate kontrollide tulemused on kahtluse alla

sattunud. Ka kohtumenetluses ei ole vastustaja väitnud 24. juuli 2012 vastuses nimetamata

asjaolude kaalumist järelevalvemenetluse otsustamisel.

17. Kohus nõustub vastustajaga selles, et varasemate järelevalvemenetluste läbiviimine samal

objektil on iseenesest asjakohane ja põhjendatud kaalutlus uue järelevalvemenetluse alustamise

otsustamisel. Käesolevas asjas oleks vastustaja siiski pidanud kaaluma ka neid asjaolusid, mis

viisid kohtu asjas nr 3-08-1902 veendumusele, et tuleohutusnõuetele vastavus ei ole tõendatud,

samuti A. Luhse ekspertarvamuse järeldust tuletõkkeseinte puudumise kohta.

18. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Kui haldusorgan on jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib

olla tegemist olulise kaalutlusveaga.

Kohtu hinnangul on pärast 2009. aastal Kungla 46 hoonete tuleohutuskontrollide läbiviimist

ilmnenud, hoonete tuleohutusnõuetele vastavuse kahtluse alla seadnud, asjaolude arvestamata

jätmine järelevalvemenetluse alustamise otsustamisel oluline kaalutlusviga, mis võis viia ebaõige

otsustuseni.

Seetõttu on õigusvastane vastustaja otsus jätta algatamata järelevalvemenetluse Kungka 46,

Valgas asuvate hoonete tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks.

19. Arvestades, et kaebajal on õigus üksnes tema avalduse alusel järelevalvemenetluse alustamise

õiguspäraseks otsustamiseks, siis ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda ekspertiisi

korraldamist Kungla 46 hoonete suhtes. Seetõttu ei saa ekspertiisi tegemisest keeldumine

iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi. Sel põhusel ei anna kohus hinnangut ekspertiisi tegemisest

keeldumise õiguspärasusele.

20. Kaebaja on taotlenud vastustajale ettekirjutuse tegemist, millega kohustada vastustajat

järelevalvemenetlust alustama.

Vastustaja peab otsustama järelevalvemenetluse alustamise kaalutlusõiguse alusel. Tuvastatud

asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et kaalutluse piirid oleks sedavõrd ahenenud, et õiguspäraselt

on vastustajal võimalik jõuda üksnes järelevalvemenetluse algatamise otsustamiseni. Kuna kohus

ei saa ise asuda vastustaja asemele kaalutlusõigust teostama, siis puudub alus kohustada

vastustajat järelevalvemenetlust alustama. Kohus saab teha Päästeametile ettekirjutuse otsustada

järelevalvemenetluse algatamine kaebaja taotluse alusel uuesti.

21. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et S. Reilajni kaebus tuleb rahuldada. Kohus tunnistab

toimingu järelevalvemenetluse alustamisest keeldumisel õigusvastaseks ja kohustab Päästeametit

järelevalvemenetluse alustamise uuesti otsustama.

22. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud Päästeameti kanda.

Kaebaja esitas kohtuistungil taotluse mõista menetluskuludena vastustajalt kaebaja kasuks välja

õigusabikulu 2400 eurot ja OÜ-le ATL Ehituskonsult A. Luhse koostatud ekspertarvamuse eest

tasutud 600 eurot. Lisaks on S. Reiljan kaebuse esitamise tasunud riigilõivu 15 eurot.

Vastavalt HKMS § 101 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Asja läbivaatamise kulu on muu hulgas ka dokumentaalse tõendi saamise kulu (HKMS §

102 lg 1 p 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas ka menetlusosaliste esindajate kulud (HKMS §

103 lg 1 p 1).

HKMS § 31 lg 1 p 7 kohaselt võib menetlusosalise lepinguliseks esindajaks olla ka

menetlusosalise abikaasa. S. Reiljani lepinguliseks esindajaks kaebuse esitamisel ja asja läbi

vaatamisel on olnud tema abikaasa J. Reiljan. 15. detsembri 2010 otsuses asjas nr 3-08-1902 on

Tartu Ringkonnakohus selgitanud, et abikaasa menetlusosalise esindajana menetluses osalemise

lubamise eesmärk on võimaldada isikul menetluskulu säästa sellega, et tasulise õigusteenuse

osutaja asemel kasutatakse esindajana abikaasat. Kaebaja poolt abikaasale makstud tasu tuleb

lugeda ühtlasi ühisvaraks ja seega kaebaja tuluks. Nendel kaalutlustel ei pea kohus J. Reiljanile

makstud tasu kaebaja menetluskuluks. Isegi, kui pidada J. Reiljani kontole makstud 2400 eurot

kaebaja kuluks, siis ei ole see menetluses vajalik ega põhjendatud kulu, sest selle kandmine on

vastuolus HKMS § 31 lg 1 p 7 eesmärgiga.

Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole OÜ-le ATL Ehituskonsult A. Luhse koostatud

ekspertarvamuse eest tasutud 600 eurot kaebaja vajalik ega põhjendatud menetluskulu. Arvest (tl

237) nähtuvalt on ekspertarvamus koostatud 5. septembril 2012. Asjas oli vaidlus vastustaja 24.

juuli 2012 otsustuse õiguspärasuse üle. Kohus hindas järelevalvemenetluse algatamisest

keeldumise õiguspärasust otsuse tegemise aja seisuga. Seetõttu ei ole 5. septembri 2012

ekspertarvamusest nähtuv asja lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega. Lisaks kordab

nimetatud arvamus suures osas juba 2012. aasta kevadel vastustajale esitatud arvamust.

Kaebaja ei ole taotlenud riigilõivuna tasutud 15 euro väljamõistmist vastustajalt. Riigilõiv kaebuse

esitamisel möödapääsmatu menetluskulu. Kohtumenetluse alustamise tõttu on selle kandmine

vastustajale teada. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista riigilõiv kaebaja kasuks välja omal

algatusel.

Eeltoodu alusel tuleb Päästeametilt S. Reiljani kasuks menetluskuluna välja mõista 15 eurot.

Õigusabikulu 2400 eurot ja OÜ-le ATL Ehituskonsult A. Luhse koostatud ekspertarvamuse eest

tasutud 600 eurot jäävad kaebaja enda kanda.

Tanel Saar

kohtunik