3-12-1579/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1579 Haldusasi TRANSIIDIKESKUSE AS-i kaebus tühistada majandusja kommunikatsiooniministri 26. juuni 2012. a vaideotsus nr 12- 0008 osas, millega jäeti rahuldamata vaie Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 2. mai 2012. a otsuse nr EU42732 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata toetuse saamise taotlus, ning tühistada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 2. mai 2012. a otsus nr EU42732 osas, millega jäeti toetuse saamise taotlus rahuldamata ning kohustada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust taotlust uuesti läbi vaatama Menetlusosalised Kaebaja – TRANSIIDIKESKUSE AKTASIASELTS, volitatud esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Erki Kergandberg; Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Piret Jõhvik; Vastustaja – majandusja kommunikatsiooniminister, volitatud esindajad Gerly Lootus ja Kristel Hook Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung, 17. oktoober 2012. a Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27. detsembril 2012. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TRANSIIDIKESKUSE AS esitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS) taotluse registreerimisnumbriga EU42732 projektile „Projekt TransRussia 2012“ (edaspidi Projekt) toetuse saamiseks majandusja kommunikatsiooniministri 22. oktoobri 2010. a määruse nr 86 „Ekspordi arendamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi Määrus) alusel.

2(3)

2. EAS-i juhatuse 2. mai 2012. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata, kuna taotlus sai hindamise tulemusena koondhindeks 1,23 ja hindamiskriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ hinnati hindega 0,73. Tulenevalt Määruse § 17 lg 4 kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,00 ja ei ole üheski Määruse § 17 lg 3 toodud hindamiskriteeriumites hinnatud hindega alla 1,50. Otsuse kohaselt ei ole TRANSIIDIKESKUSE AS taotluses prognoosinud ekspordist tulenevat müügitulu ning kuna Määruse § 4 p 1 kohaselt on eksport „kauba võõrandamine koos selle toimetamisega Eestist välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile“, siis pole Määruse mõistes eksporti ka AS-il Refetra ja AS-il Muuga CT (kellega kaebaja vahepeal ühinenud üheks isikuks), kes esitavad arved ekspediitorfirmadele ja sellist tulu kajastatakse majandusaasta aruannetes real „Eesti teostatud müügilt saadud tulu”.

3. Majandusja kommunikatsiooniministri 26. juuni 2012. a vaideotsusega nr 12-0008 jäeti rahuldamata TRANSIIDIKESKUSE AS-i vaie Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 2. mai 2012. a otsuse nr EU42732 kehtetuks tunnistamiseks. Vaideotsuse kohaselt peab toetuse taotleja ekspordi müügitulu olema otseselt seotud taotleja ja välisriigi residendiga ning ei toetata vahendusfirmasid kasutavaid ettevõtjaid, kellele ei laeku otsest ekspordi müügitulu.

4. TRANSIIDIKESKUSE AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada majandusja kommunikatsiooniministri 26. juuni 2012. a vaideotsus nr 12-0008 osas, millega jäeti rahuldamata vaie EAS-i 2. mai 2012. a otsuse nr EU42732 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata toetuse saamise taotlus, ning tühistada EAS-i 2. mai 2012. a otsus nr EU42732 osas, millega jäeti toetuse saamise taotlus rahuldamata ning kohustada EAS-i taotlust uuesti läbi vaatama. Põhjendused:

1. Kaebaja osutab stividori täisteenust Muuga sadamat läbivale transiitkaubale, korraldades laevade laadimist ja lossimist. Rahvusvahelises kaubanduses on üldlevinud tavaks, et teenust, mis sisaldab nii kauba mereveo, stividoriteenuse hankimise kui ka kauba maanteevõi raudteeveo (kaup liigub ühe lepinguga kauba müüjalt ostjale), osutavad ekspedeerijad. Ilma kaebajata ei oleks ekspediitorfirma poolt ekspedeerimisteenuse osutamine, mida Määruse alusel loetakse ekspordiks, üldse võimalik. Taoline ekspordi tõlgendamine Määruses on juba oma olemuslikult vale, sest ekspediitori käive on vaid stividorifirma teenusele lisatav protsent ehk nende kasumimarginaal. Ekspediitor on logistika korraldaja, mitte aga teenuse osutaja. Seega liigub eksportkaup nii Vene Föderatsiooni, Valgevenesse, Ukrainasse, Kasahstani kui ka kolmandatesse riikidesse kaebaja äritegevuse tulemusena.

2. Määruses toodud ekspordi definitsioon ei eelda kauba võõrandamist või teenuse osutamist vahetult välisriigi residendile. Kaebaja poolt Muuga sadamas osutatavate teenuste näol tegemist teenuste ekspordiga KMS § 15 lg-te 8-10 tähenduses, kuna teenuse tegelik või lõppsaaja on välisriigi resident ehk kauba omanik. Kui lähtuda vastustajate arusaamast Määruse sisustamisel, siis oleks toetust võimalik saada ainult ekspedeerijatel. Ekspedeerijatel reeglina puudub mis tahes vara peale kontoritehnika, sest tulenevalt nende äritegevuse iseloomust polegi muud vara vaja. Ekspordi areng saab toimuda justnimelt stividoriteenust osutava kaebaja toetamise kaudu.

3. Kui tõlgendada Määrust nii nagu seda teevad vastustajad, siis on tegemist ebaproportsionaalse piiranguga, mis on vastuolus ekspordi arendamise toetuste mõtte ja eesmärgiga, ja tuleb seetõttu jätta kohaldamata.

4. EAS on varem korduvalt rahuldanud kaebaja analoogilisi taotlusi toetuse saamiseks.

5. EAS-i hinnangud on paljasõnalised ja analüüsivabad ning sisaldavad arvutusvigu. Valesti on hinnatud projekti mõju eesmärkide saavutamisele.

6. Vaideotsus on jäetud osade väidete osas põhjendamata.

5. Vastustajad vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad see jätta rahuldamata, jäädes oma haldusaktides toodud seisukohtade juurde.

3(3) KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlus taandub sellele, kuidas tõlgendada ekspordi mõistet Määruse, mille alusel TRANSIIDIKESKUSE AS taotles toetust, tähenduses. Kohus leiab, et EAS jättis 2. mai 2012. a otsusega nr EU42732 kaebaja toetuse saamise taotluse õigesti rahuldamata. Kohus nõustub vaideotsuse põhjendava osa p-s 4.4 ja EAS-i otsuses toodud tõlgendusega, et kaebajale ei saa toetust määrata, kuna ta pole vahetu eksportija.

7. Põhimõtteliselt tuleb nõustuda, et stividor omab ekspordiahelas keskset rolli. Vaieldamatult võib stividori edukas turundustegevus Vene Föderatsioonis toimuval messil tõsta kokkuvõttes Eesti majanduse ekspordivõimet. See tõdemus ei oma aga tähtsust, kuna praeguses vaidluses on oluline ekspordi mõiste juriidiline, mitte majanduslik sisu.

8. Nimelt sätestab Määruse § 4 p 1 üheselt mõistetavalt, et eksport selle Määruse tähenduses on „kauba võõrandamine koos selle toimetamisega Eestist välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile“. Puudub vaidlus selles, et kaebaja ei sõlmi välisriigi ettevõtjaga lepinguid kauba võõrandamiseks või teenuse osutamiseks. Vahetult tekib eksporditulu ekspedeerijal, kes on Eestis omakorda tellinud laeva lossimise ja laadimise teenuse stividorilt.

9. Kaebaja viide käibemaksuseadusele ei ole asjakohane, kuna Määruse §-s 4 sisaldub ekspordi ammendav definitsioon selle Määruse aluse toetuse taotlemise menetluse jaoks. Riigil on soovi korral võimalus maksta toetust ka KMS § 15 lg 3 p-des 8-10 loetletud eksporditehinguga lähedalt seotud teenuste osutamise toetamiseks, kuid praegusel juhul on riik teinud teistsuguse valiku.

10. Sisuliselt leiab kaebaja, et stividori tegevus peab kuuluma Määruse alusel toetatavate tegevuste hulka, kuna tema tegevuse tagajärjel suureneb Eesti majanduse ekspordivõime. Kohus leiab, et tegemist on majandusja kommunikatsiooniministri pädevusse kuuluva ja kohtulikule kontrollile mittealluva poliitilise otsustusega, millist tegevust toetada ja millist mitte. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et riik looks meetme, mis rahastaks tema tegevust.

11. Seoses kaebaja väitega, et EAS on varem tema samasisulisi taotlusi rahuldanud, tuleb viidata Riigikohtu halduskolleegiumi 6. detsembri 2004. a otsusele nr 3-3-1-53-04, milles asuti seisukohale, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Seega ei saa kaebaja väide olla praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide tühistamise aluseks.

12. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustajad ei taotlenud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa