3-11-2657/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

22. novembril 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2657

Haldusasi

V. I. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse

27.04.2011

vastutusotsuse

nr

13-7/156-12

tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotlus

ja lõpetada haldusasja nr 3-11-2657 menetlus.

2. Tagastada V. I. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx (AS

Swedbank)

14.11.2011

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

221023778606,

viitenumbrile

2900072673,

selgitusega

„KAEBUS

TALLINNA

HALDUSKOHTUSSE“ tasutud riigilõiv summas

15,97 eurot.

Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Pärast käesoleva

kohtumääruse jõustumist, tuleb see edastada täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest (HKMS § 124 lg 3; 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 14.11.2011 esitas V. I. Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse (PMTK) 27.04.2011 vastutusotsuse nr 13-7/156-12 tühistamise nõudes. Eelnimetatud

vastutusotsusega kohustas maksuhaldur V. I. ja A. I. solidaarselt tasuma OÜ Nerelli maksuvõlga

summas 28 295,70 eurot. Kaebuse kohaselt loeti vastutusotsus kaebajale kätte toimetatuks Ametlike

Teadaannete kaudu 10.06.2011 (avaldatud 31.05.2011), kuid kaebaja sai faktiliselt kõnesoleva

otsuse kätte oma esindaja kaudu 18.07.2011, mille järel esitas kaebaja koheselt vastutusotsusele

vaide koos taotlusega vaide tähtaja ennistamiseks. Kuna Maksu- ja Tolliamet (MTA) ei ennistanud

vaide esitamise tähtaega, esitas kaebaja 31.08.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Nimetatud

kaebus võeti menetlusse ja kohus menetles seda haldusasjas nr 3-11-2105. Kaebaja soovis nimetatud

kaebust 18.10.2011 täiendada, kuid kohus ei pidanud seda võimalikuks, mistõttu esitas kaebaja

vastutusotsusele eraldi kaebuse. Kaebaja leiab, et vastutusotsuse koostamine enne MTA ametnikega

kokkulepitud tähtaja möödumist on vastuolus nii hea haldustavaga kui ka tehingu sõlmimise

tingimuse ühepoolseks rikkumiseks. 20.04.2011 kohtus kaebaja koos isa A. I. MTA ametnikega, sh

ka Triin Kutbergiga ning arutas kokkuleppe sõlmimist maksuvaidluse lahendamiseks. Vastustaja ei

pidanud kokkuleppest kinni ja koostas juba 4 päeva enne tähtaega, so 27.04.2011 vastutusotsuse,

mistõttu soovis kaebaja kindlasti ise vastutusotsust MTA ametnikelt vastu võtta ja nõuda selgitust,

miks MTA taganes ühepoolselt varem sõlmitud kompromissist. Vastutusotsus jõudis Eesti Posti

Priisle kontorisse 10.05.2011. Kaebaja sai pereliikmetelt teada, et talle tuli tähtkiri. Kuna kaebaja

töötas Narvas, ei olnud tal võimalik sellele kohe järele minna. Kui kaebaja läks postkontorisse seda

vastu võtma, teatati talle, et kiri saadeti talle tagasi. Kaebajal oli õigustatud ootus, et talle saadetakse

kordusteade, kuid seda ei tehtud. Kaebaja ei hoidnud eemale vastutusotsuse kättesaamisest, mistõttu

ei saa pidada õigustatuks temale vastutusotsuse kättetoimetamist Ametlike Teadaannete kaudu.

Kaebaja palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

2. 24.11.2011 jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta, kuna kaebuselt oli tasutud ettenähtust

vähem riigilõivu ning kaebus oli esitatud tähtaja rikkumisega.

3. 09.12.2011 saabus kohtule kaebuse täiendus, milles kaebaja taotleb kohtult menetlusabi andmist

ja lubada tasuda riigilõivu osaliselt, s.o. 15,97 eurot ning ülejäänud summa ulatuses anda kaebajale

menetlusabi. Kaebuse tähtaegsuse osas märgib kaebaja täiendavalt, et sama kohtukoosseisu

menetluses on haldusasi nr 3-11-2105, milles taotletakse MTA 27.04.2011 vastutusotsusele nr 13-

7/156-12-4 vaide esitamise tähtaja ennistamisest keeldumiseks tehtud 01.08.2011 otsuse nr 6-1/297-

6 tühistamist ja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamist ning

nimetatud haldusasi on käesoleva haldusasjaga omavahel seotud. Kaebaja selgitab, et töötas Narvas

ning tööandja ei võimaldanud tal koheselt vastutusotsusele järele minna. Kui kaebaja puhkepäeval

vastutusotsuse vastuvõtmiseks postkontorisse läks, teatati talle, et kiri oli tagasi saadetud. Kaebajal

ei ole teadmisi Ametlikest Teadaannetest tema kohta avaldatava info otsimiseks. Kaebaja esindaja

Rein Küttim viibis pikemat aega Eestist eemal ja saabus tagasi 11.07.2011. 13.07.2011 võttis ta

kontakti V. I. ja küsis, kas ta on MTA-lt vastutusotsuse kätte saanud. Kuna V. I. vastas eitavalt,

võttis R. Küttim ise samal päeval ühendust MTA-ga ning sai esialgu teada, et vastutusotsust ei ole

teistkordselt veel välja saadetud aga seda tehakse. Tunni möödudes parandati seda infot ja teatatigi

kättetoimetamisest Ametlike Teadaannete kaudu. Esitades 18.07.2011 kõnesoleva vastutusotsuse

peale vaide koos selle esitamise tähtaja ennistamise taotlusega ületati V. I. tegevusest sõltuvalt

kaebetähtaega vaid 5 päeva võrra. MTA menetles vaidega seotud asjaolusid 14 päeva ja keeldus

01.08.2011 otsusega nr 6-1/297-6 vaiet menetlusse võtmast. Antud otsust sai V. I. vaidlustada kuni

31.08.2011. V. I. esitas vastava kaebuse tähtaegselt ja jäi ootama kohtu menetlustoiminguid. Kohus

teatas, et kaebus võeti menetlusse ja viitas, et vaid MTA 01.08.2011 otsuse vaidlustamisega võib

kaebajal tema tegelik taotlus jääda saavutamata. Kuna kohtult ei saadud 48 päeva jooksul muid

menetlusteateid, otsustati kaebust täiendada ja lisati sinna 18.10.2011 ka kaebuse sisulised asjaolud,

sh taotlus tühistada PMTK vastutusotsus nr 13-7/145-12. Kohus menetlus seda kaebuse täiendust 17

päeva ja otsustas oma 04.11.2011 määrusega jätta V. I. taotlus kaebuse täiendamiseks alternatiivse

nõudega rahuldamata, pidades vajalikuks eraldiseisva kaebuse esitamist. V. I. esitaski 10 päevaga

uue kaebuse. Kaebaja leiab, et formaalselt saab täheldada kaebetähtaja ilmset ületamist, kuid

enamus sellest ajast on kulunud menetlusorganite seaduslikult põhjendatud töö tegemisele.

4. Tallinna Halduskohtu 16.01.2012 kohtumäärusega vabastas kohus V. I. kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest ja võttis kaebuse menetlusse. Kohus peatas haldusasja menetluse kuni

haldusasjas nr 3-11-2105 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

5. Tallinna Halduskohtu 09.10.2012 kohtumäärusega uuendas kohus haldusasja nr 3-11-2657

menetluse kuna haldusasjas nr 3-11-2105 jõustus Tallinna Halduskohtu 27.12.2011 kohtuotsus

27.01.2012 edasikaebamata. Kohus märkis, et kaebaja võib hiljemalt 26.10.2012 esitada

kaebetähtaja ennistamise taotluse koos täiendavate põhjendustega või avalduse kaebusest

loobumiseks.

6. 26.10.2012 seisukohas viitas kaebaja, et on juba kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud ning

jääb varasemates taotlustes toodu juurde. Kaebajal on praktikas kujunenud tava kohaselt õigustatud

ootus saada tähtkiri teistkordse väljastusteate alusel. Nii tähtsa dokumendi edastamine Ametlike

Teadaannete kaudu, on ebaõige. Kaebaja esindaja käis koos tema isa A. I.ga maksuhalduri juures, et

võtta vastu viimasele tehtud vastutusotsus. Vastuvõtmise käigus avaldati maksuhaldurile, miks V. I.

temale tehtud vastutusotsust sellel ajal vastu võtma tulla ei saanud ja paluti määrata selleks teine

aeg. Hoolimata sellest väljastati vastutusotsus esialgselt ikkagi posti teel. Kaebaja täitis pingelisi ja

pikaajalisi ning tähtajalisi lepingulisi tööülesandeid kaugel väljaspool oma elukohta, mistõttu ei

olnud tal ka ei ajaliselt ega rahaliselt võimalust minna kohe ükskõik milliseid tähtsaadetisi vastu

võtma. Samas ei teadnud kaebaja ka seda, milline on antud tähtsaadetise tähtsus selle sisust

olenevalt. Kaebajal ei olnud ka mingeid tehnilisi vahendeid, oskusi ega aimugi sellest, et tal on

vajadus kontrollida Ametlike Teadaannete kaudu temale võimalikke esitatavaid teateid. V. I. kui

eraisiku kohta ei ole võimalik eeldada, et ta saab või peab alati postisaadetisi kätte saama. Kaebaja

esindaja arvates on kaebetähtaega küll ületatud, kuid mitte olulisel määral. Kaebetähtaja ületamine

sai teoks juhuste kokkulangemise tõttu. Jõudnuks V. I. esindaja puhkuselt tagasi mõned päevad

varem, poleks tähtaja ületamist toimunud. Ametlike Teadaannete kasutamine eraisikutele

menetlusdokumendi edastamiseks on erandlik abinõu, kui seda pole võimalik teha muul viisil.

Antud juhtumis ei kasutanud maksuhaldur vastutusotsuse kättetoimetamiseks kõiki tavavahendeid,

milleks oleks kahtlemata olnud teistkordne tähtkirjaga menetlusdokumendi väljastamine. Kaebaja

pidas vajalikuks kaitsta oma õigusi esialgu ikkagi vaide korras ja esitas selle koheselt. Maksuhaldur

kurikasutas V. I. vastutusotsuse kättetoimetamise käigus oma positsiooni. Kaebaja esindaja esindas

maksumenetluses nii V. I. kui tema ise A. I. Kuna isa A. I. on pensionär ja ei tööta, sai ta kõnesoleva

vastutusotsuse kätte ja esitas selle tühistamiseks tähtaega ületamata vaide, seda 26.05.2012. MTA

menetles vaiet seadust oluliselt rikkudes ligi 5 kuud, kuid kuna esitatud argumendid vastutusotsuse

ebaseaduslikkuse kohta olid mõjuvad, siis vaideotsusega nr 6-1/297 rahuldati vaie 8 498,49 eurot

suuruses summas, mis on koguni 30% esialgselt nõutud summast. Kuna tegemist on solidaarse

vastutusega, siis vaideotsuse rahuldamine A. I.osas ei laiene iseenesest V. I.le, millest seletub ka

maksuhalduri vastuseis kaebetähtaja ennistamisele. Kui kaebuse esitamise tähtaega ei ennistata viib,

see V. I. suhtes suurele ebaõiglusele. Arvestades seda, et maksuhaldur on ise A. I. vaidemenetluses

vähendanud solidaarselt väljanõutavat summat pretsedenditult suures ulatuses, pole võimalik ka V.

I. kaebust arutades teistsugusele lahendile jõudmine. Ka on PMTK-le antud luba seada Eesti

Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek V. I. nimele kinnistusregistrisse kantud registriosale nr

xxxxxxxxx ning käsutamiskeeld V. I. omandis olevale sõiduautole Fiat Bravo. Seega toob

kaebetähtaja ennistamata jätmine ja kaebuse õige ning õiglase arutamata jätmine kaasa reaalselt

selle, et kaebaja kaotab oma kodu.

7. 07.11.2012 seisukohas palus MTA jätta V. I. taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendas Tallinna Halduskohtu sisuliselt juba haldusasjas nr 3-11-

2105 – kaebuse faktilised asjaolud ühtivad käesolevas haldusasjas esitatuga. Viidatud haldusasja

raames analüüsis kohus V. I. poolt maksuhaldurile esitatud vaide ennistamisega seonduvat ja leidis

27.12.2011 otsuses, et vaide esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Seega, kui vaie

haldusasjas nr 3-11-2105 ei olnud tähtaegne, ei saa lugeda ka haldusasjas nr 3-11-2657 esitatud

kaebust tähtaegseks. Põhjusel, et kaebaja on asunud haldusasjas nr 3-11-2105 öeldut taasesitama,

tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus 27.12.2011 otsuses nr 3-11-2105 toodud motiividel

rahuldamata jätta.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud olulise tähtaja rikkumisega. Kaebuse esitamise hetkel,

so 14.11.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) redaktsiooni § 9 lg 1 kohaselt

võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti

teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduseredaktsiooni § 9 lg 3 sätestas,

et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates

päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise

või täieliku rahuldamata jätmise kohta. PMTK 27.04.2011 vastutusotsus nr 13-7/156-12 toimetati

kaebajale kätte läbi selle avaldamise Ametlikes Teadaannetes. Maksukorralduse seaduse (MKS) §

55 kohaselt kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või

ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või

tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib

maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest.

Teade vastutusotsuse resolutsioonist avaldati Ametlikes Teadaannetes 31.05.2011. Lähtudes MKS §

55 viimasest lausest, tuleb lugeda vastutusotsus V. I.le kättetoimetatuks 10.06.2011. Kaebaja

pidanuks esitama hiljemalt 11.07.2011 vastutusotsusele kas vaide Maksu- ja Tolliametile või

kaebuse halduskohtule. Kaebaja soovis läbida vastutusotsuse vaidlustamiseks vaidemenetluse, kuid

esitas vaide 27.04.2011 vastutusotsusele nr 13-7/156-12 tähtaja rikkumisega. MTA jättis 01.08.2011

otsusega nr 6-1/297-6 V. I. taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. 31.08.2011 esitas V. I.

Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu-ja Tolliameti 01.08.2011 otsuse nr 6-1/297-6 tühistamiseks

ning vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Tallinna

Halduskohus jättis 27.12.2011 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-11-2105 eelnimetatud kaebuse

rahuldamata. 27.12.2011 kohtuotsus jõustus 27.01.2012 edasikaebamata. Seega ei läbinud kaebaja

vaidemenetlust PMTK 27.04.2011 vastutusotsuse nr 13-7/156-12 osas. Kaebuse nimetatud

vastutusotsuse tühistamiseks esitas kohtule alles 14.11.2011, ca 4 kuud hiljem. Seega on kaebus

esitatud olulise tähtaja rikkumisega.

9. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt loetakse

mõjuvaks põhjuseks eeskätt isikust sõltumatuid asjaolusid. Riigikohtu halduskolleegium on

määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00 asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja

ennistamisel saab kohus lugeda üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset

esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või

ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja möödalasknud

protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate

põhjustena välja toonud. Riigikohtu halduskolleegium on määruses haldusasjas nr 3-3-1-65-09

leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv

takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et

haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave

haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast

olenev põhjus.

10. Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna

kaebaja ei ole esile toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse halduskohtule

õigeaegset esitamist. Dokumentide, sh haldusaktid, kättetoimetamise viisid on toodud MKS § 52 lg

1. MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte

allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektroniliselt või avaldatakse perioodilises

väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud

kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Kohus jääb 27.12.2011 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-11-2105

väljendatud seisukoha juurde, et vastutusotsus loeti õiguspäraselt kättetoimetatuks selle

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 31.05.2011. Maksuhaldur saatis kaebaja ja tema isa

esindajale R. Küttimile 02.05.2011 e-kirja, milles teavitas vastutusotsuse üleandmise vajadusest.

Haldusasjas nr 3-11-2105 toodud faktilistest asjaoludest ilmneb, et kaebaja oli teadlik asjaolust, et

tema ja tema isa suhtes on vastutusotsus tehtud, pärast seda kui tema isale väljastati vastutusotsus.

Kaebaja oli seega sisuliselt juba siis teadlik, et ka talle üritatakse vastutusotsust kätte toimetada.

Peale kaebaja esindajale vastutusotsuse üleandmise nurjumist edastas maksuhaldur veel

vastutusotsuse tähtkirjaga kaebaja kodusele aadressile. Kaebajal ei olnud võimalik tähtsaadetisele

teatisel märgitud tähtajaks järgi minna, mistõttu see tagastati MTA-le. Kaebaja väited, nagu tal oleks

tekkinud õigustatud ootus, et talle üritatakse veel teist korda tähtkirja posti teel edastada, ei ole

põhjendatud. On äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja ei aimanud või ei saanud aru, et tema suhtes on

tehtud vastutusotsus olukorras, kus vastav teade on jäetud postkasti. Lisaks kasutas kaebaja

maksumenetluse käigus ka juriidiliste teadmistega esindaja abi. Isegi juhul, kui kaebaja ei olnud

volitanud oma esindajat võtma vastu tema suhtes koostatud vastutusotsust, on faktiliste asjaolude

pinnalt loogiline, et vastustaja kasutas MKS § 55 sätestatud võimalust dokumendi

kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel. Olukorras, kus kaebaja oli teadlik, et tema

suhtes on koostatud vastutusotsus, oli tal endal võimalik astuda samme selleks, et korraldada selle

vastuvõtmine. Kuigi kohus ei selgitanud kaebajale viivitamatult haldusasjas nr 3-11-2105, et

kaebajal tuleb esitada kohtule kaebus vastutusotsuse tühistamiseks eraldi kaebusena, ei saa see

asjaolu siiski olla aluseks kaebetähtaja ennistamisel. Juhul, kui kaebaja oleks esitanud vastutusotsuse

tühistamise nõude ühes kaebuses MTA 01.08.2011 otsuse nr 6-1/297-6 tühistamise nõudega, oleks

ka sellisel juhul kaebetähtaeg olnud möödunud. Kaebaja oli teadlik haldusasjas nr 3-11-2105

kaebuse kohtusse esitamisel, et tema suhtes on nimetatud vastutusotsus tehtud ja et see võib rikkuda

tema õigusi. Kaebaja väited vastutusotsuse õigusvastasuse ning tema vara suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad, kuna kohus ei saa lahendada

kaebetähtaja küsimuse juures asja sisuliselt.

11. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral

vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124

lg 4 kohaselt võib tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Ühtlasi selgitab kohus, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine

lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle

kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud

riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 alusel. Kaebaja

tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15,97 eurot, mis kuulub kaebajale tagastamisele. Käesolev

kohtumäärus tuleb saata pärast kohtumääruse jõustumist riigilõivu tagastamise toimingute

tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kadriann Ikkonen

kohtunik