2-11-46550/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-46550

Tsiviilasi

AS-i

YIT

Ehitus

hagi

Tamsalu

valla

(Tamsalu

Vallavalitsuse kaudu) vastu garantiikirja realiseerimise

õiguse puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tamsalu

valla

(Tamsalu

Vallavalitsuse

kaudu)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Tamsalu vald (Tamsalu

Vallavalitsuse kaudu) (registrikood: 75033431), esindajad

vandeadvokaat Denis Piskunov ja advokaat Kaidar Sultson

Vastustaja (hageja): AS YIT Ehitus (registrikood:

10093801), esindajad vandeadvokaat Kristina Uuetoa-

Tepper ja advokaat Kaido Tori

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2011.a

määrus hagi tagamise kohta tsiviilasjas nr 2-11-46550.

2. Jätta AS YIT Ehitus taotlus hagi tagamiseks

rahuldamata.

3. Rahuldada Tamsalu valla (Tamsalu Vallavalitsuse

kaudu) määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. AS YIT Ehitus esitas hagi Tamsalu valla (Tamsalu Vallavalitsuse kaudu) vastu

garantiikirja realiseerimise õiguse puudumise tuvastamiseks.

Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

pooled

20.07.2010

ehitustööde

töövõtulepingu

nr S04TAM/11, mille objektiks olid Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimistööd, samuti

nimetatud töödega seotud ning nendest tulenevad tööd ja toimingud.

Töövõtulepingu p-i 11.4. täitmiseks andis hageja kostjale üle Nordea Bank Finland Plc

Eesti filiaalilt tellitud pangagarantii 10 % ulatuses ehitustööde üldmaksumusest.

Garantiikiri nr 01T2081911476 väljastati 30.07.2010.

Töövõtulepingu täitmise käigus selgus, et Sirkel & Mall OÜ poolt koostatud

ventilatsiooniprojekt on sisuliselt kõlbamatu. Lisaks tuli välja, et ventilatsiooniprojekti

kõlbmatus oli kostjale tegelikult teada juba enne töövõtulepingu sõlmimist hankemenetluse

käigus, kuid seda infot pakkujatele ei edastatud.

Ajavahemikul 12.01.2011 - 27.01.2011 toimusid hageja ja kostja vahel läbirääkimised

töövõtulepingu muutmiseks. Läbirääkimiste käigus ei ole pooled kokkuleppele jõudnud.

Hageja

arvates

hoidus

kostja

kõrvale

töövõtulepingu

jätkamiseks

vajaliku

muudatuskokkuleppe sõlmimisest, olemasoleva projekti alusel ehitamine aga oli keelatud

ning hagejal puudus ka kohustus teha ise uus projekt. Hagejal ei olnud lõpuks muid

valikuid ja 28.01.2011 esitatud avaldusega lõpetas hageja töövõtulepingu ühepoolselt.

04.02.2011 esitas kostja hagejale omapoolse avalduse töövõtulepingu ülesütlemiseks.

31.03.2011 allkirjastasid pooled teostatud tööde lõppakti, mille kohaselt aktsepteerisid

pooled töid lõplikult kokku 62 312,69 euro väärtuses.

25.07.2011 esitas kostja aga üllatuslikult Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile nõude

garantiikirjast nr. 01T2081911476 tuleneva garantiikohustuse summas 142 625,10 eurot

täitmiseks, sest hageja rikkus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut. 05.08.2011 keeldus

pank kostjale garantiikirja alusel väljamakse tegemisest põhjendusel, et garantiikiri on

pangale tagastatud. 08.08.2011 edastas kostja pangale korduva nõude garantiisumma

väljamaksmiseks ja teatas, et kostja ei ole garantiist loobunud ega garantiikirja pangale

tagastanud. 28.09.2011 teavitas pank hagejat, et kavatseb garantiisumma 142 625,10 eurot

03.10.2011 kostjale garantiikirja alusel välja maksta.

Hageja arvates puudub kostjal õigus garantiikirja realiseerida, sest garantiikirja ei ole

kostjale üle antud ja garantiikohustust ei ole tekkinud. Isegi kui eeldada garantiikohustuse

tekkimist, ka sellisel juhul oleks garantiikirja realiseerimine kostja poolt hea usu vastane

ning käsitletav õiguste kuritarvitamisena, sest hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus TsMS § 377 lg 2 ja

3 alusel keelata hagi tagamise korras Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalil 30.07.2010

väljastatud garantiikirja nr. 01T2081911476 alusel väljamaksete tegemise kostjale.

Hagi tagamise avalduse kohaselt muutub hagi rahuldamisel tuvastus kostja suhtes siduvaks

alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti ei tohi hageja huvi garantiikirja mitterealiseerimise

suhtes jääda kaitseta kohtumenetluse ajaks, sest vastupidisel juhul osutuks kohtuotsuse

täitmine võimatuks. Nimelt garantiikirja alusel pangalt summade kättesaamisel

realiseeritaks lõpuni seesama õigus, millise õiguse puudumise tuvastamist hageja taotleb.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus rahuldas 30. septembri 2011 määrusega hagi tagamise taotluse.

Maakohus keelas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalil 30.07.2010 garantiikirja

nr 01T2081911476 alusel väljamaksete tegemise Tamsalu vallale (Tamsalu Vallavalitsuse

kaudu).

Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja esitanud tuvastushagi kostjal

garantiikirja nr 01T2081911476 realiseerimisõiguse puudumise tuvastamiseks. Kohus

nõustus hagi tagamise taotluse põhjendustega. Hagi tagamata jätmisel ei ole võimalik

hagejal käesolevas vaidluses õiguskaitset saavutada, sest kui pank kannab kostjale

garantiikirja alusel raha üle ja kui menetluses tuvastatakse, et kostjal ei olnud õigust

garantiikirja realiseerida, siis saab kostja raha ilma õigusliku aluseta. Seega esineb TsMS §

377 lg-s 1 sätestatud alus hagi tagamiseks ja hagi tagamise korras tuleb keelata pangal

garantiikirja alusel väljamaksete tegemine. Juhul, kui hagi tagamisega tekitakse kostjale

kahju, võib kostja TsMS § 391 sätestatud korras nõuda kahju hüvitamist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Tamsalu vald (Tamsalu Vallavalitsuse kaudu) esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru

Maakohtu 30. septembri 2011 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega hagi

tagamise taotlus jäetakse rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei kuulu perspektiivitu hagi tagamisele. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse enne

hagi menetlusse võtmist. Seega maakohus tagas menetlusse võtmata hagi. TsMS § 382 lg 1

kohaselt saab hagi tagada ka enne hagi tagamist, kuid avalduses tuleb põhistada, miks hagi

kohe ei esitata. Käesoleval juhul ei ole hageja seda teinud. Samuti maakohus ei arvestanud

TsMS § 382 lg-t 1, millega rikkus menetlusnormi. Kostja arvates ei tohtinud hagi esitatud

kujul menetlusse võtta ja menetlusse võetud hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel jätta

läbi vaatamata.

TsMS § 368 lg-st 1 tuleneb, et tuvastushagi esitamine on lubatud üksnes juhul, kui hagejal

on tuvastatava asjaolu vastu õiguslik huvi. Õigusliku huvi puudumise korral või juhul, kui

hageja esitatud õigustatud huvi ei ole õiguslikult veenev, on tuvastushagi menetlusse

võtmine lubamatu, st kohus peab sellise tuvastushagi menetlemisest keelduma või jätma

selle läbi vaatamata.

Hageja palub tuvastada, et pank ei tohi kostjale garantiisummat välja maksta.

Garantiisumma väljamaksmine toimub panga ja kostja vahelises võlaõiguslikus

õigussuhtes. Garantiisumma väljamaksmise aluseks on garantiileping, alternatiivselt on

hagis väidetud asjaoludel tegemist alusetu rikastumise normidel põhineva suhtega.

Võlaõiguslik õigussuhe tekitab, muudab ja lõpetab õigusi ning kohustusi üksnes selle

poolteks olevatele isikutele. Kuna panga ja kostja vahelises õigussuhtes toimuv ei tingi

selle õigussuhte pooleks mitteoleva hageja õiguste ja kohustuste tekkimist, muutmist ega

lõpetamist, ei ole hagejal õiguslikku huvi kõnealuse suhtega seotud asjaolude

tuvastamiseks. Hageja eesmärgiks on vältida olukorda, milles pank nõuaks hagejalt regressi

korras sisse kostjale makstud garantiisumma ja selle eesmärgi saavutamiseks peab hageja

esitama nõude väljamakse keelamiseks panga vastu. Tuvastusnõude esitamine kostja vastu

ei aita hagejal eesmärki saavutada. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu. Samuti

tuvastushagi esitamine kostja vastu ei ole kohane kaitsevahend garantii väljamaksmise

keelamiseks.

Hageja on korduvalt avaldanud, et tema arvates puudub kostjal õigus garantiid realiseerida

seoses garantiilepingu ennetähtaegse lõppemisega garantiikirja tagastamise tõttu. Kui pank

teostab väljamakse kostjale õigusliku aluseta, sh pärast garantiilepingu lõppemist, siis

erialakirjanduse kohaselt ei tekigi hagejal kohustust garantiid pangale regressi korras

hüvitada. Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust selle üle, et pank on algselt

garantiisumma väljamaksmisest keeldunud, kuid hilisemalt nõustus kostja õiguslike

põhjendustega ning kinnitas enda kohustust teostada garantiisumma väljamakse. Seega kui

nõustuda hagis märgituga, et väljamakse aluseks olev garantiileping on lõppenud

garantiikirja tagastamisega ning kostjal ei ole õigust väljamakset pangalt nõuda, ei mõjuta

väljamakse teostamine kuidagi hageja õigusi ega kahjusta tema huve. Hagejal on sellisel

juhul õigus keelduda panga regressinõude täitmisest.

Samuti garantii tellija vastu regressinõude esitamise alus ja kord ei ole üldteadaolevate

asjaoludena käsitletav. Samas ei ole hageja esitanud hageja ja panga vahelist lepingut, mis

sätestaks regressinõude esitamise aluse ja korra;

2) lahendas maakohus hagi tagamise taotluse ebaõige õigusnormi alusel ja rikkus sellega

menetlusõigust. Maakohus lahendas hagi tagamise taotluse TsMS § 377 lg 1 alusel, kuid

pidi lahendama TsMS § 377 lg 2 alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-74-10 selgitanud,

et „Tuvastushagi tagamise alusena ei ole TsMS § 377 lg 1 üldjuhul kohaldatav, kuna

kohtuotsus, millega tuvastushagi rahuldatakse, ei ole üldjuhul sundtäidetav. Tuvastushagi

tagamisel tuleb lähtuda TsMS § 377 lg-st 2, mille järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks,

mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida

vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või

omavoli vältimiseks või muul põhjusel“. Samas otsuses Riigikohus leidis, et tuvastushagi

tagamise otsustamisel „tuleb hinnata, kas hageja on põhistanud asjaolusid, millest saab

järeldada, et garandil kostjatele garantii alusel raha maksmise keelamine on vajalik olulise

kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel“. Asjakohase menetlusõiguse normi

kohaldamata jätmise tulemusena jäi tuvastamata keskset tähendust omav asjaolu – hagi

tagamine peab aitama vältida omavoli või olulise kahju tekkimise hagejal. Samuti hageja ei

ole piisavalt põhistanud, et hagi tagamata jätmine tekitaks talle olulise kahju.

Kostja arvates ei ole väljamakstav garantiisumma hageja kahjuna käsitletav. Juhul, kui

tuvastatakse garantii realiseerimiseks õiguse puudumine, tekib kostjal kohustus saadud

summa pangale tagastada. Arvestades asjaolu, et raha saajaks on kohaliku omavalitsuse

üksus, kaitsevad PankrS § 8 lg 2 ja VÕS § 108 lg 1 hageja väidetavaid õiguseid piisavalt,

sest garantii realiseerimise õiguse puudumise kindlaks tegemisel saab pank väljamakstud

garantiisumma igal juhul tagasi;

3) on äriregistrist nähtuvalt hageja aktsiakapitaliks 2 199 583,29 eurot ning 2010.a

majandusaasta netokäive 13 271 573,38 15 €. Garantiisumma 142 625,10 € moodustab

vastustaja aktsiakapitalist u 6,5 % ja netokäibest kõigest ca 1 % ning ei ole olulise kahjuna

käsitletav;

4) esitas hageja kohtule eksitusse viiva väite, mille kohaselt AS-i YIT Ehitus ei ole mitte

kunagi Tamsalu Vallavalitsusele garantiikirja originaaleksemplari ega isegi selle koopiat

üle andnud ega ka garantiikirja originaali üleandmise teemadel Tamsalu Vallavalitsusega e-

kirja, telefoni teel või mingil muul moel suhelnud. AS YIT Ehitus projektijuhi Väino Kauri

10.08.2010 e-kirjast nähtub, et hageja on garantiikirja kostjale edastanud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis;

5) oleks kohus garantiisumma väljamaksmise keelamisel pidanud arvestama ka kostja

õigustatud huve. Garantiisumma aitaks kostjal katta töövõtulepingu nr SO4TAM/11

ennetähtaegsest lõppemisest tekkinud kahjusid ning saavutada kiiremini püstitatud

eesmärgi, milleks on Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimine. Hageja huvi keelata

garantiisumma väljamaksmine, millise kostja peaks niikuinii hagi rahuldamise korral

tagastama, ei kaalu üles Tamsalu elanike huve õppeasutuse rekonstrueerimise vastu;

6) oleks kohus pidanud kaaluma tagatise andmiseks kohustamist. TsMS § 383 lg 1 annab

kohtule võimaluse teha tagamise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva

võimaliku kahju hüvitamiseks. Tagatise andmiseks kohustamise otsustamine põhineb seega

kohtulikul kaalutlusõigusel. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud

kaalutlusõigust kasutanud. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine on oluline kaalumisviga.

Olulisel kaalumisveal põhinevat määrust ei saa seaduslikuks ega põhjendatuks pidada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. AS YIT Ehitus vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole maakohus hagi tagamisel enne asja menetlusse võtmist rikkunud menetlusnorme.

Kostja viited TsMS §-le 382 on asjakohased. TsMS § 372 lg-st 1 ja TsMS § 384 lg-st 1 ega

ka muudest TsMS sätetest ei saa tuletada kohtu keeldu tagada hagi enne hagi menetlusse

võtmise määruse vormistamist. Olukorras, kus on leitud, et hagi vastab hagiavaldusele

esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas ning kohus on jõudnud veendumusele asja

menetlusse võtmise suhtes, kuid vastavat määrust veel tehniliselt väljastanud ei ole, on

kohtul õigus ja ka kohustus hagi tagamine määrusega lahendada.

Isegi kui lähtuda ebaõigest eeldusest, et kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtmise

vormistama enne hagi tagamise avalduse läbivaatamist, siis ka sellisel juhul ei annaks

taoline absoluutselt ebaoluline asjaolu mingit alust hagi tagamine tühistada;

2) on eksitavad ja ainetud kostja väited, et hagejal puudub õigus garantiikirjaga seoses

nõudeid esitada. Kostja pahatahtlik ja põhjendamatu soov realiseerida garantiikiri kahjustab

otseselt hageja õigusi ja huve, mistõttu hageja õigustatud esitama kostja vastu tuvastushagi.

Kostja on hagi esemeks olevat nõuet vääriti sisutanud. Hageja ei taotle mitte seda, et

tuvastataks pangal õiguse puudumine kostjale garantiisummat välja maksta, vaid hoopis

kostjal õiguse puudumine garantiikiri realiseerida.

Hageja nõue ei tugine garantiilepingu ennetähtaegsele lõppemisele seoses garantiikirja

tagastamisega, vaid faktile, et garantiileping panga ja kostja vahel ei jõustunudki, kuna

garantiikirja originaali hageja poolt kostjale üle ei antud. Tagatist saab lugeda kostjale

hageja poolt üle antuks üksnes juhul, kui hageja on üle andnud garantiikirja

originaaleksemplari. Tuvastusnõue, mis põhineb mh asjaolul, et üle ei ole antud

garantiikirja originaali, tuleb lugeda esitatuks vaieldamatult poolte vahelise võlasuhte

raames ja panka ei saa pidada kohaseks kostjaks.

Kuigi hageja ei ole garantiisuhte osapooleks, eksisteerib hagejal kui pangagarantii tellijal

siiski otsene puutumus garantiisuhtega. Hageja omab äratuntavat huvi, et kostja realiseeriks

garantiikirjaga antud õigusi heas usus ning panga ja kostja vahelises õigussuhtes toimuv

mõjutab otseselt hagejat. Kui kostja saaks realiseerida hea usu vastaselt garantiikirja, tekiks

hagejal väljamakstud garantiisumma ulatuses otsene varaline kahju, mis väljenduks selles,

et kostja rikastuks väljamakstud garantiisumma ulatuses alusetult hageja arvel. Seega omab

hageja õigustatud huvi, et tuvastataks kostja õiguse puudumine garantiikiri realiseerida.

Kuna kostja üritab oma õigusi realiseerida talle üleandmata jäetud garantiikirja alusel ning

samuti olukorras, kus hageja ei ole faktiliselt töövõtulepingust tulenevaid kohustusi

rikkunud, on kostja poolt garantiikirja realiseerimine vaieldamatult hagejale varalist kahju

tekitav. Samuti õiguskirjanduses on ühemõtteliselt tunnustatud võlgniku nõudeõigust

garantii realiseerinud võlausaldaja vastu, kui võlgniku ja võlausaldaja võlasuhtest tulenevalt

ei eksisteerinud kohustust, mida garantiisumma arvel täita sooviti või kui võlausaldaja

rikub garantiid realiseerides võlgnikuga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostjal

lasub kohustus käituda heas usus ning mitte üritada realiseerida garantiikirja olukorras, kus

garantiikohustust ei ole kunagi tekkinud.

Isegi kui eeldada garantiikohustuse tekkimist ja olemasolu, siis ka sellisel juhul on ilmne, et

kostja kuritarvitaks garantiikirja realiseerides oma õigusi ja realiseeriks garantii vastuolus

hagejaga kokkulepitule. Poolte vahel 20.07.2010 sõlmitud töövõtulepingu nr S04TAM/11 p

11.4. kohaselt kuuluvad ehitusaegse garantii arvel täitmisele tellija nõuded töövõtjapoolsete

lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise korral. Seega tuleb

tuvastusnõue lugeda esitatuks vaieldamatult hageja ja kostja vahelise võlasuhte raames.

Garantii eesmärgiks on tagada teatava kohustuse täitmine garantii arvel olukorras, kus

tagatise organiseerinud isiku poolt teatavaid kohustusi ei täideta. Garantii realiseerimine ei

või olla vastuolus garantii realiseerimist käsitlevate töövõtulepingus sisalduvate

kokkulepetega ega teist isikut teadvalt kahjustav.

Hagi tagamine ei riku ülemäära kostja õigusi, sest hagi rahuldamata jätmise korral teostab

pank vastava väljamakse.

Pangagarantii tellimine on finantsteenus ning garantiiväljamakse teostamise korral nõuab

pank vastava summa sisse hagejalt. Samuti panga võimalik õigusvastane käitumine ei

välista hageja nõudeõigust õigusvastaselt käituva kostja vastu, kes on ka kohane kostja.

Kohus on põhjendatult vaidlustatud määruses märkinud, et garantiikirja alusel pangalt

summade kättesaamisel realiseeritaks lõpuni seesama õigus, millise õiguse puudumise

tuvastamist hageja kohtule esitatud hagiga soovib.

Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-74-10 leidnud, et garantii tellijast võlgnikul on õigus

taotleda kohtulikus menetluses tuvastamist, et garantii saajal ei ole õigust nõuda garandilt

garantii väljamaksmist ning taotlus keelata garandil väljamaksete tegemine mahub TsMS §

377 lg 2 mõistes hagi esemeks oleva õigussuhte esialgse reguleerimise alla. Hageja

hinnangul on käesoleval juhul tegemist analoogse olukorraga. Järelikult on esitatud hagi

lubatav, esitatud õige kostja vastu ja hagi tagamine ka kehtivat kohtupraktikat arvestades

vajalik ja põhjendatud;

3) ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks kostja väited, mille kohaselt lahendas

kohus hagi tagamise ebaõige menetlusnormi alusel. Kostja leiab, et maakohus oleks saanud

hagi tagada mitte TsMS § 377 lg 1 alusel, vaid TsMS § 377 lg 2 alusel. Kostja arvates

rikkus maakohus sellega oluliselt menetlusõigust. Hageja arvates ei ole maakohus

menetlusõigust rikkunud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-74-10 leidnud, et

tuvastushagi tagamise alusena ei ole TsMS § 377 lg 1 üldjuhul kohaldatav. Seega ei ole

välistatud, et arvestades konkreetset kaasust võib olla tuvastushagi TsMS § 377 lg 1 alusel

tagamine ka lubatav ja õiguspärane. Isegi kui kohus on märkinud hagi tagamise õigusliku

alusena ekslikult TsMS § 377 lg 1, on kohtumäärus sellele vaatamata sisuliselt motiveeritud

ja täiesti õiguspärane.

Kohus nõustus hagi tagades hageja poolt esitatud põhjendustega hagi tagamiseks ka TsMS

§ 377 lg 2 alusel. Hageja on hagi tagamise taotluses muuhulgas viidanud otsesõnu TsMS

§ 377 lg 2 sõnastusele ning kinnitanud, et garantiikirja alusetu realiseerimine kostja poolt

tekitaks hagejale otsese varalise kahju.

TsMS § 372 lg 2 võimaldab hagi tagada ka juhul, kui see on vajalik omavoli vältimiseks

või muul põhjusel. Tagatiseks oleva garantiisumma õigusvastane realiseerimine on

sisuliselt käsitletav ka omavolina, s.o õiguste realiseerimine ilma õigusliku aluseta,

eesmärgiga tekitada hagejale kahju või muu olulise asjaoluna, mis annab põhjendatud aluse

tuvastushagi tagamiseks. TsMS § 377 lg 2 kohaldamise küsimuses ei oma ka mingit

tähtsust, kas hagi tagamist taotleval isikul on võimalik saavutada tulevikus kahjude

hüvitamine;

4) ei saa väita, et vähemalt 142 625,10 € suuruse rahalise kohustuse kandmine panga ees

seoses kostja poolt garantii kuritarvitamisega oleks marginaalne summa. Sõltumata isiku

varalisest seisundist on 142 625,10 € kaotus käsitletav olulise kahjuna. Olukorras, kus

hageja 2010.a majandusaasta lõppes 44 113 krooni suuruse kahjumiga, puudub ka sisuline

alus väita, et hageja tegutseb kasumlikult ning 142 625,10 € suurune alusetu väljaminek

oleks tähtsusetu;

5) ei

ole

hageja

kohut

eksitanud

ega

esitanud

kohtule

valeväiteid.

Hageja

esindusõiguslikud isikud ei ole mitte kunagi kostjale garantiikirja originaaleksemplari ega

isegi selle koopiat üle andnud ega ka garantiikirja originaali üleandmise teemadel kostjaga

e-kirja, telefoni teel või mingil muul moel suhelnud. Projektijuht Väino Kaur omas

töövõtulepingu kohaselt esindusõigust üksnes tehnilistes küsimustes. Lisaks on antud juhul

vaidluse all garantiikirja originaaleksemplari, mitte mingis muus vormis üleandmine.

Kostja poolt lisatud 10.08.2010 e-kiri ja esitatud väited kinnitavadki hageja väidet, et

garantiikohustust ei ole tekkinud, kuna garantiikirja originaaleksemplari ei ole kostjale

kunagi üle antud;

6) on ainetud kostja väited tema huvide arvestamata jätmise kohta hagi tagamise

otsustamisel. Hageja ei saa kanda vastutust kostja ebakohase käitumise tõttu Tamsalu valla

elanike ees ega pea finantseerima Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimist;

7) on alusetu kostja väide, et kohus oleks pidanud kaaluma tagatise andmiseks

kohustamist. TsMS § 383 lg 1 annab kohtule võimaluse seada hagi tagamine või tagamise

jätkumine

sõltuvaks

tagatise

andmisest

vastaspoolele

tekkiva

võimaliku

kahju

hüvitamiseks. Mitterahalise nõudega hagi tagamise seadmine sõltuvusse tagatise

esitamisest on kohtu kaalutlusotsus, mille langetamise korral tuleb seda määruses

põhjendada. Oluline on ka märkida, et kostja määruskaebusest ei nähtu, nagu võiks hagi

tagamisega kostjal tekkida kahju.

RINGKONNAKOHTU 12.12.2011.a MÄÄRUS

5. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 12.12.2011.a määrusega määruskaebuse rahuldamata

ja

maakohtu

määruse

muutmata.

Ringkonnakohus

nõustus

maakohtu

määruse

põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata.

Ringkonnakohus leidis, et hageja põhistas hagi tagamise avalduses nii nõuet, mille tagamist

soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses

nimetatud põhistused märkinud ning ringkonnakohus ei korranud neid. Maakohtu määrus

vastab TsMS §-dele 463 ja 465. Hagi tagamist ei muuda seadusevastaseks asjaolu, et hagi

menetlusse võtmise määrus on tehtud hiljem kui hagi tagamise määrus.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta kostja väited hagi perspektiivituse kohta, sest hagi

tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Samuti ei ole maakohus

keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel, s.o maakohus ei ole

lugenud esitatud hagiavaldust alusetuks või perspektiivituks. Hagi esitamise sisuline

põhjendatus selgub edasise menetluse käigus.

Maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldamisel rakendanud ebaõiget menetlusnormi, st

kohus tagas hagi TsMS § 377 lg 1 alusel, pidi aga kohaldama TsMS § 377 lg-t 2. Samas ei

ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks vaidlustatava määruse

tühistamise.

Ringkonnakohus juhindus Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 (p 14) ja

leidis, et praegusel juhul esinevad kõik tingimused hagi tagamiseks hageja taotletud viisil,

s.o panga antud garantii on seotud tihedalt käimasoleva vaidlusega, garantii realiseerimine

põhjustaks hagejale olulisi kulutusi, mis väljenduksid garandile tagatissumma ja viivise

tagasimaksmises, ning garantii realiseerimise peatamine ei ole kostja huve arvestades

ebaproportsionaalne, sest hagi rahuldamata jätmise korral ei kaota kostja õigust nõuda

garantiist tuleneva tagatissumma tasumist.

Kostja väitel aitaks garantiisumma tal katta töövõtulepingu nr SO4TAM/11 ennetähtaegsest

lõppemisest tekkinud kahjusid ning saavutada kiiremini Tamsalu Gümnaasiumi

rekonstrueerimise. Ringkonnakohus möönis, et hagi tagamine võib kostjat koormata, kuid

selline koormamine ei ole ülemäärane.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on teinud diskretsiooniotsustuse mitte kohustada

hagejat andma TsMS § 383 lg 1 alusel tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju

hüvitamiseks. Seejuures ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire ning ringkonnakohtul

ei ole alust kohustada hagejat TsMS § 383 lg 1 alusel andma tagatist.

RIIGIKOHTU SEISUKOHT TSIVIILASJAS NR 3-2-1-86-12

6. Riigikohus tühistas oma 25.09.2012.a määrusega Ringkonnakohtu määruse ja saatis asja

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohus märkis viitega tsiviilasjale nr 3-2-1-7-12 (p12), et hagi tagamine praeguse

juhuga sarnastel juhtudel on põhjendatud ainult siis, kui garantii realiseerimine oleks hageja

ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, st kostja rikuks garantii

esitamisega töövõtulepingut. Käesoleval juhul heidab hageja kostjale sisuliselt ette

töövõtulepingu rikkumist, mis seisneb garantiinõude esitamises.

Hagi tagamise menetluses tuleb kohtul hinnata hagi tagamisest või tagamatajätmisest

pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Käesoleval juhul ei ole kohtud

hagi tagamist põhjendanud sellega, et garantii realiseerimine oleks hageja arvates käsitatav

töövõtulepingu rikkumisena.

Hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas

hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust. Hagi perspektiivikust ei ole

hagi tagamise menetluse raames võimalik tuvastada seoses hageja alternatiivse väitega, et

garantiikohustuse olemasolu korral on selle esitamine vastuolus töövõtulepinguga ja hea

usu põhimõttega.

Riigikohus leidis, et maakohus ei ole teinud diskretsioonil põhinevat otsust mitte kohustada

hagejat andma tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Maakohtu määrusest

ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud TsMS § 383 lg 1 kohaldamist, vaikimist ei saa aga

käsitada diskretsiooniõiguse teostamisena.

VASTUSTAJA AS YIT EHITUS TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

7. AS YIT Ehitus esitas ringkonnakohtule 08.10.2012.a täiendavad seisukohad, juhindudes

Riigikohtu 25.09.2012.a määrusest nr 3-2-1-86-12. Hageja AS YIT Ehitus asus

seisukohale, et Viru Maakohtu 30.09.2011.a kohtumäärus hagi tagamise kohta tuleb jätta

jõusse ka pärast Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt osundatud asjaolude täiendavat

kaalumist ja analüüsimist. Samuti ei ole põhjendatud vastustajalt tagatise nõudmine

vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Vastustaja märkis, et:

1) Tamsalu vald (kostja) rikuks garantiikohustust realiseerides töövõtulepingut. Hageja

hinnangul on kostja poolt garantiikirja realiseerimine töövõtulepinguga vastuolus. Esiteks

tuleneb pooltevahelise töövõtulepingu p-st 11.4 ühemõtteliselt, et Tamsalu vald saab

õiguspäraselt realiseerida tagatist (garantiid) üksnes juhul, kui vastav tagatis on Tamsalu

vallale hageja poolt originaaldokumendina üle antud. Hageja ei ole seda aga teinud, s.o

AS-i YIT Ehitus esindusõiguslik isik ei ole garantiikirja Tamsalu vallale Panga poolt

väljastatud kujul ja vormis üle andnud. Kuna garantiikohustust ei ole tekkinud, siis oleks

garantii realiseerimine vastuolus töövõtulepingu p-ga 11.4.

Teiseks oleks ka juhul, kui eeldada garantiikohustuse tekkimist ja olemasolu, garantiikirja

realiseerimisel tegemist Tamsalu valla poolse kuritarvituse ja töövõtulepingu rikkumisega.

Lepingu p 11.4 järgi kuuluvad ehitusaegse garantii arvel täitmisele tellija nõuded

töövõtjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral. Tamsalu vald aga asus

garantiikirja realiseerima alles pärast töövõtulepingu lõppemist ning seejuures arusaadavalt

selgitamata, millise nõude katteks. Töövõtulepingust tulenevalt oli Tamsalu vald õigustatud

garantiid realiseerima üksnes töövõtjapoolsete kohustuste mittetäitmise või mittekohase

täitmise korral. AS YIT Ehitus ei ole aga oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi

rikkunud.

Lisaks on täitmistagatise alusetu realiseerimine vastuolus ka hea usu põhimõttega (TsÜS

§ 138 lg 1, VÕS § 6 lg 1);

2) hagi tagamine on vajalik ja põhjendatud. Seaduse kohaselt tuleb hagi tagava abinõu

valikul hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest mõlemale poolele tekkida võivaid

negatiivseid tagajärgi. Vastustaja on seisukohal, et hagi tagamata jätmisel tekivad

ettenähtavalt negatiivsed tagajärjed üksnes AS-le YIT Ehitus, mitte aga Tamsalu vallale.

Hagi tagamata jätmine tekitaks hagejale olulist kahju. See tooks kaasa hageja rahaliste

vahendite vähenemise vähemalt 142 625,10 € võrra ja hagejal tuleks teostada täiendavaid

kulukaid menetlustoiminguid vastava summa tagasinõudmiseks.

Teisalt ei ole hagi tagamine tekitanud ega tekita jätkuvalt Tamsalu vallale mistahes

nähtavaid negatiivseid tagajärgi. Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimistööd on lõppenud

ja Tamsalu vald ei vaja garantiikirja alusel taotletud summat, et finantseerida vastavate

tööde teostamist. Seega ei koorma konkreetsel juhul hagi jätkuv tagamine kuni vaidluse

lahendamiseni kaebajat mingil tingimusel ebamõistlikult;

3) hagi tagamata jätmise korral ja Tamsalu vallale garantiijärgsete maksete teostamisel võib

osutuda raskendatuks AS-i YIT Ehitus kahjunõude realiseerimine Tamsalu valla suhtes.

Kostjal kui alla 5000 elanikuga väikevallal ei pruugi jätkuda piisavaid rahalisi vahendeid

142 625,10 € suuruse garantiisumma ja sellele lisanduvate kulude/kahjude (intress,

kohtumenetluse kulud) hüvitamiseks hagejale. Seega oleks hagi jätkuv tagamine vajalik ka

Tamsalu valla enda huvides;

4) arvestades kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve on hagi jätkuv tagamine kostjale

garantiisumma väljamakse keelamise näol käesoleval juhul vajalik ning kohane abinõu.

Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne ega tekita Tamsalu vallale täiendavaid kulusid

või muid kõrvaldamatuid negatiivseid tagajärgi. Olukorras, kus täitmistagatise arvel ei ole

vajadust lõpetada Tamsalu Gümnaasiumi ehitustöid, vaid koolihoone on juba kasutusel, ei

kaalu Tamsalu valla huvid 142 625,10 € koheseks saamiseks üles hageja õigustatud huvi, et

hageja arvel ei teostataks alusetut väljamakset;

5) käesoleval juhul on tegemist erandliku olukorraga mh seetõttu, et hageja on vaidlustanud

garantiikirja kehtivuse. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta ei ole kunagi saanud

garantiikirja originaali;

6) hagi tagamise tühistamine oleks ebamõistlik ka menetlusökonoomia seisukohalt. Nimelt

tooks hagi tagamise tühistamine kaasa vajaduse esitatud haginõuet seoses muutunud

olukorraga täiendada, sh asendada tuvastusnõue rahalise nõudega. Kaasnev ajaline ja

menetluslik lisakulu ei ole ei kohtu ega poolte huvides. Hagi rahuldamata jätmise korral

saab Tamsalu vald esitada AS-le YIT Ehitus hagi tagamisega tekitatud võimaliku kahju

hüvitamise nõude;

7) tagatise määramine ei oleks põhjendatud. Ka Tamsalu vald ise märgib oma

määruskaebuses, et AS YIT Ehitus on võrreldes kaebaja endaga majanduslikult suutlikum.

Tegemist ei saa olla kahtlusega hageja majanduslikus suutlikkuses hüvitada kostjale hagi

tagamisega tekkinud kahju. Hagi tagamine ei saa tekitada olukorda, kus hagi rahuldamata

jätmisel jääks garantiikirja summa Tamsalu vallavalitsusel saamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 30.09.2011.a määrus tuleb menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi tagamise

taotlus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Tamsalu valla määruskaebus

kuulub rahuldamisele.

9. Hageja on esitanud tuvastushagi, mille esemeks on üksnes kindlaks teha, et kostjal

(Tamsalu vallal) puudub õigus garantiikirja nr 01T2081911476 realiseerimiseks.

Hagi tagamise korras on põhimõtteliselt võimalik keelata kolmandast isikust garandil

väljamaksete tegemine kostjatele. Olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjal ei

ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist, mahub hageja taotletud hagi tagamise

abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise

alla. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib

raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 3 järgi võib

tagada ka tuvastushagi. Tegemist on TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise

abinõuga, mille kohaselt on võimalik keelata garandil anda raha üle just kostjale.

Hagi tagamine taotletud viisil võib aga olla põhjendatud ainult siis, kui garantii

realiseerimine kostja poolt oleks hageja ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövõtulepingus

kokkulepituga, st kostja rikuks garantii esitamisega töövõtulepingut. TsMS § 368 lg 1

mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel

garantiid realiseerimast, on ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii

realiseerimisega pooltevahelist lepingut.

10. Maakohtule esitatud hagiavalduses ega selle juurde kuuluvas hagi tagamise avalduses ei

ole hageja tuginenud sellele, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist

20.07.2010.a

ehituse

töövõtulepingut.

Hagiavalduses

kirjeldatakse

pooltevahelise

töövõtulepingu täitmisel tekkinud erimeelsusi ning esitatakse mh asjaolu, et mõlemad

pooled on teinud teisele poolele tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks. Hageja ei ole aga

esitanud nõuet kohustada kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kostja poolt

toimepandud lepingurikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ega sellega tekitatud kahju

hüvitamiseks.

Hagi tagamise alusena on hagejal võimalik tugineda üksnes sellele, et kostja on rikkunud

hageja ja kostja vahelistest võlasuhetest (töövõtulepingust) tulenevaid kohustusi. Hageja on

käesolevas asjas asunud seisukohale, et Tamsalu vald (kostja) rikuks garantiikirja

realiseerimisega pooltevahelist töövõtulepingut esiteks seetõttu, et garantiikohustust ei

olegi tekkinud ja teiseks seetõttu, et ehitusaegse garantii arvel kuulunuksid täitmisele

üksnes tellija nõuded töövõtjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral,

kuid kostja on asunud garantiikirja realiseerima alles pärast seda, kui töövõtuleping oli juba

lõppenud.

11. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud ega anna alust hagi tagamiseks hageja

seisukoht, et garantiikohustust ei ole pooltevahelises suhtes üldse tekkinud, kuna kostjale

(Tamsalu vallale) ei ole antud üle garantiikirja originaaldokumendina.

VÕS §-s 155 ei sätestata garantiilepingu sõlmimise kohustuslikku vormi. Seejuures ei

käsitle garantii andmist reguleeriv VÕS § 155 üldse garantiikirja mõistet ega õiguslikku

tähendust. Erialakirjanduse kohaselt (Varul jt, VÕS I. Kommenteeritud vln, Tallinn 2006,

lk 526 p 4.2.2) on garantiilepingu sõlmimine garantiikirja väljastamise teel küll praktikas

tavaline, kuid sellest ei tulene, nagu ei oleks garantiilepingu sõlmimine muul viisil võimalik

ega lubatav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Ei nähtu ka, et pooled oleksid kokku leppinud või hageja oleks enne garantiilepingu

sõlmimist esitanud taotluse mitte lugeda lepingut sõlmituks enne sellele kindla vormi

andmist (VÕS § 11 lg 2).

12. Hageja viidatud töövõtulepingu p-st 11.4 ei tulene ringkonnakohtu arvates hageja poolt

väidetut,

nagu

oleks

kostjal

õigus

garantiid

realiseerida

üksnes

garantiikirja

originaaldokumendi olemasolu korral. Lepingu p 11.4 kohaselt oli töövõtja (hageja)

kohustatud ehitusaegse tagatisena andma tellijale hiljemalt 7 päeva jooksul üle ehitusaegse

garantii. See sõnastus võimaldab ringkonnakohtu arvates garantii üleandmist mistahes

vormis. Hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis võimaldaksid lepingu p 11.4

tõlgendamisel (VÕS § 29) asuda seisukohale, et lepingupoolte ühine tahe oli lepingu

sõlmimisel anda õiguslik tähendus üksnes garantiikirja originaali üleandmisele.

Ringkonnakohtu arvates on asjakohane ja piisav lähtuda hagi tagamise otsustamisel sellest,

et garantii andja (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal) on pidanud ennast garantiisuhtega

seotuks, sh esitanud 28.09.2011.a dateeritud kinnituskirja (nr 1.1-7/5786-3), mille kohaselt

lubab Pank teostada väljamakse garantiisumma kogu ulatuses Tamsalu Vallavalitsuse

arvelduskontole kolme pangapäeva jooksul. Hagi tagamise üle otsustamisel ei ole kohtul

võimalik lõplikult kindlaks teha kõigi vaidlusaluste õigussuhete asjaolusid, vaid nende

asjaolude usutavust tuleb kohtul üksnes esmaselt kontrollida.

13. Hagi tagamise aluseks ei saa käesoleval juhul olla hageja väited selle kohta, et kostja

arvatavad nõuded hageja vastu ei olevat garantiiga hõlmatud tulenevalt sellest, et poolte

kokkuleppe kohaselt oli tegemist nn ehitusaegse garantiiga, kuid kostja asus garantiikirja

realiseerima alles pärast töövõtulepingu lõppemist. Garantii näol on tegemist tagatisega

lepingu täitmiseks, mis VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu sellega tagatavast võlgniku

kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele

kohustusele. Garantii olemusega on kooskõlas garantii saaja ehk võlausaldaja (Tamsalu

valla) õigus esitada garantii andjale (pangale) nõue garantiisumma väljamaksmiseks ilma,

et eelnevalt tuleks tuvastada võlausaldaja nõuete põhjendatus garantiisuhte tähenduses

võlgniku (käesoleval juhul hageja) vastu.

14. Pooltevahelise töövõtulepingu p 11.4 kohaselt oli garantii mõeldud tagamaks tellija

(kostja) nõudeid töövõtja (hageja) poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või

mittevastava täitmise korral. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja (Tamsalu vald) teatanud

hagejale

töövõtulepingu

ülesütlemisest,

tuginedes

töövõtja

(hageja)

poolsete

töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumisele. Kuna garantii mõte ja olemus

seisnebki selles, et võimaldada garantii saajal (võlausaldajal) ka vaieldavate õigussuhete

puhul saada enda käsutusse garantiisumma, puudub alus seisukohaks, et Tamsalu vald

rikub garantii realiseerimisega töövõtulepingut. Samadel põhjendustel on alusetu ka hageja

seisukoht, nagu oleks täitmistagatise realiseerimine käesoleval juhul vastuolus hea usu

põhimõttega või kujutaks see endast õiguste kuritarvitamist.

Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole sisuliselt tuginenud

asjaolule ega põhistanud, et garantii realiseerimisega rikuks kostja töövõtulepingut.

Garantii realiseerimist ei muuda õigusvastaseks poolte vaidlus selle üle, kas ja kumb neist

rikkus oma töövõtulepingu järgseid kohustusi.

15. Piisav ei ole hagi tagamise põhjendamine ka sellega, et hagi tagamata jätmise korral ei

ole hagejal võimalik õiguskaitset saavutada. Praeguse hagi korral ei ole hagi tagamise

eesmärgiks kohtulahendi täitmise tagamine, vaid pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte

esialgne reguleerimine TsMS § 377 lg 2 järgi.

16. Kuna puudub alus hagi tagamiseks (s.o hageja ei ole põhistanud, et garantii

realiseerimise näol kostja poolt oleks tegemist pooltevahelise töövõtulepingu rikkumisega),

ei ole ringkonnakohtu arvates vajadust TsMS § 378 lg 4 alusel täiendavalt käsitleda ka hagi

tagamisest või tagamatajätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid

tagajärgi.

Ringkonnakohus märgib siiski, et hagi tagamise aluseks ei ole hageja seisukoht, et tagamata

jätmise korral tekiks hagejal oluline kahju (varaliste vahendite vähenemine vähemalt

142 625,10 € võrra), kuna hagejal tekiks kohustus tagastada nimetatud summa garantii

andjale (pangale) ning tuleks teha kulutusi selle summa kostjalt tagasi nõudmiseks. Kostjale

pooltevahelisest töövõtulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks garantii andmisel

tuli hagejal põhimõtteliselt arvestada ka võimalusega, et garantii realiseeritakse ning tal

tuleb garantiisumma koos sellele lisanduvate võimalike kõrvalnõuetega garantii andjale

tagastada. Niisugune tagajärg vastab garantii olemusele ning õiguskord ei pea üldjuhul

pakkuma õiguskaitset selle vältimise eesmärgil (v.a kui garantii maksmapanek kujutaks

endast tõepoolest kostja poolset rikkumist, seisnedes nt õiguse kuritarvitamises).

17. Põhjendatud ei ole ka hageja seisukoht, et hagi tagamata jätmise korral ja Tamsalu

vallale garantiist tulenevate maksete sooritamisel võiks osutuda raskendatuks AS-i YIT

Ehitus kahjunõude realiseerimine Tamsalu valla suhtes. Tamsalu valla poolt kohtule

esitatud seisukohtadest nähtuvalt on Tamsalu vald sellest teadlik, et lõpptulemusena võib

selguda vajadus garantiisumma koos kõrvalnõuetega hagejale regressi korras tagastada.

Ühtlasi puudub alus kahelda kostja – Tamsalu valla – maksevõimes, s.o tema suutlikkuses

hüvitada hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed (nt

garandi tagasinõue, intressi maksmise kohustus). Tuginetud ei ole ka sellele, nagu võiks

garantii realiseerimine põhjustada hageja maksejõuetuse või olulisi makseraskusi. Garantii

kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilitamise huvides puudub seega

käesoleval juhul alus eelistada hageja huve ning hagi tuleb jätta tagamata.

18. Seoses hageja väitega menetlusökonoomia kohta märgib kolleegium, et haginõude sisu,

s.o hageja selgelt väljendatud nõude (hagi eseme) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud,

määratleb TsMS 363 lg 1 kohaselt eelkõige hageja ise. Hagi tagamiseks ei anna alust

asjaolu, et hageja langetas valiku esitada tuvastusnõue tegemaks kindlaks kostjal garantii

realiseerimise õiguse puudumine, selle asemel, et esitada kohustuse täitmisele või kahju

hüvitamisele suunatud nõue.

19. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole

pidada hagi selgelt perspektiivituks, kuna hageja olevat veendunud garantiilepingu

puudumises. Hagi tagamise menetluses saab üldjuhul hinnata hagi lubatavust, sh küsimust,

kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (TsMS § 371 lg 2 p 1).

Praegu on aga hageja esitanud lisaks garantiilepingu puudumisele ka alternatiivse väite, et

garantiikohustuse olemasolu korral on selle esitamine vastuolus töövõtulepinguga ja hea

usu põhimõttega. Sellise sisuga väite kohta ei saa aga hagi tagamise menetluses tuvastada

perspektiivikust.

20. Kuna hagi ei kuulu esitatud asjaolude põhjal tagamisele, puudub vajadus kaaluda ka

TsMS § 383 lg-st 1 tulenevat võimalust teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest

vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

21. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt lahendi tegemisel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp