2-11-53246/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2012.a. Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-53246

Tsiviilasi

EH hagi KÜ MP vastu töölepingu lõpetamise TLS § 89

lg 1 alusel 03.08.2011, TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel

hüvitise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise

ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

1992,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja EH(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja KÜ MP(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Ilja Zuev

(Vladimir Sadekovi Advokaadibüroo, Pärnu mnt 41a,

10119 Tallinn, e-post ilya.zuev@sadekov.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

17. september 2012 ja seejärel poolte kokkuleppel

kirjalikus menetluses

1. Rahuldada EH hagi KÜ MP vastu osaliselt.

2. Tuvastada, et EH ja KÜ MP vahel 01.03.2010 sõlmitud leping nr K-2/2010 on

lõppenud 03.08.2011 TLS § 89 lg 1 alusel.

3. Välja mõista KÜ-lt MP EH kasuks TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu

suurune hüvitis summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot (bruto).

4. Välja mõista KÜ-lt MP EH kasuks TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis summas 386,27

(kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja 27 senti) eurot (bruto).

5. Jätta rahuldamata EH hagi KÜ MP vastu lepingu lõpetamiseks TLS § 107 alusel.

6. Jätta rahuldamata EH hagi KÜ MP vastu TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise

väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

EH esitas töövaidluskomisjonile avalduse KÜ MP vastu 01.03.2010 temaga sõlmitud

tööleping K-2/2010 töölepingu lõpetamiseks TLS § 89 lg 1 alusel, saamata jäänud

puhkusehüvitise ning TLS § 100 lg 1 ja lg 5 aluse hüvitise, töölepingu lõpetamise tühisuse

tuvastamise ning TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjoni 4.4.-2/2136

otsustega jäeti EH avaldus rahuldamata. EH esitas ITVS § 24 lg 3 alusel Harju Maakohtule

hagiavalduse KÜ MP vastu.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt asus hageja KÜ MP raamatupidajana tööle 01.09.2006.a. Töösuhe

lõpetati 31.03.2009. a poolte kokkuleppel, seoses hageja avaldusega. Aastatel 2006 - 2009 oli

hageja ühistu raamatupidaja oma põhitöö kõrvalt. Seoses koondamisega põhitöökohast 2009,

asus hageja 01.03.2010.a põhikohaga tööle KÜ MP raamatupidajana, täites lisaks veel

juhatuse esimehe ülesandeid. Hagejaga sõlmiti leping K-2/2010, hagejale makstavalt töötasult

peeti kinni kõik riiklikud maksud, s.h. ka töötuskindlustusmaks. Hagejaga sõlmitud leping oli

vormilt kui käsundusleping, ilmselt mõjutatud hageja kuulumisest juhatusse, kuid sisult ja töö

tegemise laadilt tööleping. Mõlemad osapooled seda ka nii tõlgendasid.

01.01.2011. a tehti lepingule K-2/2010 täiendus, milles lepiti kokku, et lepingut on õigus

tööandja poolt ühepoolselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras. Soov

leping üles öelda peab olema väljendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning

tingimusteta. Hageja leiab, et ei ole vahet, kas lepingut käsitletakse töölepinguna või

käsunduslepinguna. Oluline on asjaolu, et pooled on kokku leppinud, et lepingut on õigus

ühistu poolt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras.

20.06.2011. a toimus KÜ MP liikmete üldkoosolek, kus otsustati hakata ostma

raamatupidamisteenust sisse, et esimees ja raamatupidaja ei oleks sama inimene. Tehti olulisi

muudatusi juhatuse kooseisus, mis hiljem saigi oluliseks takistuseks lepingu seaduslikuks

lõpetamiseks, sest uued juhatuse liikmed olid orienteeritud oma tegevuses vaid hageja ja

eelmise juhatuse poolt loodu hävitamisele. Juhatusele tehti ülesandeks kaaluda erinevaid

raamatupidamisteenuse pakkumisi ja leida sobiv firma ühistu teenindamiseks. 29.06.2011. a

toimus juhatuse koosolek, kus otsustati sõlmida alates 01.08.2011. a raamatupidamisteenuste

leping AF OÜ-ga ja hageja teostab 01. augustini raamatupidamisteenuseid. Juhatuse liikmena

juhtis hageja juhatuse tähelepanu TLS-le, mille § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ja lg 2 sätestab, et

tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Kahjuks ei esitatud hagejale sellest hoolimata mingit

lepingu ülesütlemisavaldust. 21.07.2011 saadeti juhatuse liikmetele e-postiga juhatuse

29.06.2011. a koosoleku protokoll. 03.08.2011. a toimus järjekordne juhatuse koosolek, mille

4. päevakorra punkt oli hagejaga töölepingu lõpetamine. Selleks korraks tegi hageja

juhatusele väljavõtte töölepingu seadusest, et aidata omalt poolt lepingut seaduslikult

lõpetada. Koosoleku alguses anti juhatuse liikmetele allkirjastamiseks uus variant juhatuse

29.06.2011 koosoleku protokollist?! 03.08.2011. otsustas juhatus päevakorra 4. punktis, et

hagejaga lõpetatakse leping 03.08.2011, hoolimata hageja poolt esitatud seaduse sätetest.

03.08.2011 tundis juhatus esmakordselt huvi hagejaga sõlmitud lepingu vastu. Lepingust tegi

koopia juhatuse liige PE (ühistu poolne esindaja lepingu sõlmimisel) ja edastas SP, kes väitis

töövaidluskomisjonis, et seab kahtluse alla allkirjade õigsuse, kuna pole näinud

originaallepingut. Raske on edastada originaaldokumente, kui juhatuse esimehe kt suhtleb

hagejaga vaid e-posti teel. S.Ptšjolkin oli isiklikult mitmeid kordi vestelnud PE lepingu

teemal. Ka PE üritas uutele juhatuse liikmetele selgeks teha, et leping on vaja lõpetada

vastavalt poolte kokkuleppele.

Mõlema juhatuse koosoleku otsused tehti ühistu liikmetele teatavaks 05.08.2011. Vastavalt

KÜ MP põhikirjale jõustub juhatuse otsus 10. päeval peale avalikustamist.

04.08.2011. a saatis ühistu esindaja hageja e-postile töölepingu ülesütlemise teate, milles oli

lepingu lõpetamise aluseks TLS § 89 lg 1, viimaseks tööpäevaks 03.08.2011 ning hagejale

lubati maksta hüvitist vastavalt seadusele, mis oleks antud olukorras tähendanud

puhkusekompensatsiooni 17 töötatud kuu eest, ülesütlemise hüvitist TLS § 100 lg 1 ja lg 5

alusel. Väljamakseid ei järgnenud, järelepärimistele vastuseid ei saanud.

Hagejale saadeti 12.08.2011. a SP poolt uus lepingu ülesütlemisteade, mis sel korral oli

vormistatud kui käsunduslepingu ülesütlemisteade ja lepingu lõpetamise aluseks VÕS § 631.

Hageja pidas seda teadet õigustühiseks, kuna olin saanud juba töölepingu ülesütlemisteate,

seetõttu ei pööranud uuele variandile olulist tähelepanu. Ei järgnenud ühistu poolt mingeid

selgitusi või põhjendusi ega ka rahasid.

Kuna üksi kolme last kasvatava emana on pere eelarve väga pingeline, hakkas hagejat ühistu

poolne käitumine tõsiselt häirima ja hageja saatis 29.08.2011. a kõigile juhatuse liikmetele

avalduse hagejaga sõlmitud lepingu seaduslikuks lõpetamiseks ja sellest tulenevate kohustuste

täitmiseks. Kirjale ei ole tänaseni reageeritud, kuid selle tulemusena maksti välja 3 päeva palk

50,09 eurot koos osalise puhkusekompensatsiooniga 215,94 eurot. Peale intensiivset

selgitustööd maksti 01.09.2011. a välja teine osa puhkusekompensatsioonist 308,49 eurot.

Hageja palub lõpetada 01.03.2010 hagejaga sõlmitud leping K-2/2010 vastavalt lepingu

osapoolte vahel kokku lepitule ehk töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras. Hageja

leiab, et seoses majandustegevuse ümberkorraldamisega ja raamatupidaja koha kaotamisega

ühistus on ainuõige lõpetada leping TLS § 89 lg 1 alusel. Hageja palub samuti mõista kostjalt

välja ülesütlemishüvitis vastavalt TLS § 100 lg 1, hüvitise suurus 384 eurot, mõista kostjalt

välja ülesütlemishüvitis TLS § 100 lg 5 alusel, hüvitise suurus 386,27 eurot ning lõpetada

leping TLS § 107 järgi ja välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisena hageja kolme kuu

keskmine töötasu summas 1152 eurot.

Hageja 08.10.2012 esitatud kirjalikus seisukohas hageja märgib, et nii 04.08.2011 kui

12.08.2011 ülesütlemisteates on kostja poolt rikutud ülesütlemise korda (TLS § 97). Hageja

märgib, et ühistus on kõik dokumendid olnud alati kättesaadavad kõigile, kes nende vastu on

huvi tundnud. Esmakordselt küsiti hageja käest hageja lepingut alles 05.08.2011 ja siis sai

koopia lepingust ka juhatusele edastatud.

TLS § 104 p 1 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

Hageja on seisukohal, et leping K-2/2010 on KÜ MP poolt lõpetatud ebaseaduslikult.

Tahtlikult on mööda mindud seadusest ning eiratud hea usu põhimõtteid, tekitades sellega

töötajale tugevat moraalset ja materiaalset kahju. Kuna kohtuistungil ei olnud kostja valmis

kahe kuu hüvitise peale kokku leppima, leiab hageja, et kolme kuu hüvitis olekski õiglasem:

üks kuu koondamishüvitisena, üks kuu etteteatamisaja rikkumise eest ja üks kuu moraalse

kahju eest. Hageja palub lõpetada leping K-2/2010 TLS § 107 järgi, välja mõista tööandjalt

töösuhte lõpetamise eest hüvitis TLS § 109 p 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Keskmise tasu arvutamise aluseks võtta kuupalk 384 eurot, seega 3 kuu tasu kokku

on 1152 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et 01.03.2010.a. poolte vahelise lepingu näol on tegemist

käsunduslepinguga ja mitte töölepinguga. Kui vaadata 01.03.2010.a. lepingu sisu, siis hageja

osutas kostjale raamatupidamisteenust, samuti oli hageja KÜ juhatuse liige. Seega oli

tegemist käsundilaadse õigussuhtega. Lisaks sellele hageja polnud kellegi alluvuses. Asjaolu,

et tegemist oli käsunduslepinguga kinnitab ka see, et 05.05.2010.a. koosolekul otsustati

sõlmida hagejaga nimelt käsunduslepingu.

Hageja viitab sellele, et lepingu lõpetamine peab toimuma kooskõlas lepingu punktiga 8.4,

mille kohaselt leping tuli üles öelda TLS sätestatud alustel ja korras. Kostja on seisukohal, et

kostja tahe ja see on ka tõendatud 05.05.2010.a. KÜ üldkoosoleku protokolliga oli suunatud

käsundlepingu sõlmimisele. Järelikult kostja sooviks oli kohaldada lepingu ülesütlemise osas

VÕS regulatsiooni. Kostja leiab, et isegi siis, kui kohus tuvastab, et lepingu ülesütlemine pidi

toimuma TLS alusel, ei ole kostja üles ütlemise korda kuidagi rikkunud.

29.07.2011.a.

KÜ

juhatuse

koosoleku

protokolli

kohaselt

otsustati

sõlmida

raamatupidamisteenuse leping AF OÜ-ga alates 01.08.2011.a. Samas on protokollis kirjas, et

1. augustini tegeleb S. P elanike probleemide jooksva lahendamisega, EH teostab

raamatupidamisteenust. Samas on kirjas, et 1. augustiks koostab hageja juhatuse esimehe

tööülesannete põhjal ametijuhendi. Otsustati lõpetada hageja käsundusleping. See viitab

sellele, et leping hagejaga oli lõpetatud juba augusti alguses. Seega oli hagejat üleütlemisest

ette teavitatud. Lepingu ülesütlemise teatis on vormi (kirjalik vorm) ja sisu (sisu on selge,

teade on motiveeritud) poolest kooskõlas nii TLS kui ka VÕS regulatsiooniga. Hageja on

selle protokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud, seega oli ta sellest ülesütlemisest juba juuli

alguses teadlik.

09.08.2011.a. hageja ja kostja e-kirjavahetuses möönab hageja, et temaga lepingu lõpetamine

otsustati juba juhatuse 29.06.2011.a. koosolekul. Seega võtab hageja ise omaks, et tema oli

lepingu ülesütlemisest ette teavitatud. Kostja on hagejale lõpparve tasunud ning seega ei pea

ta tasuma hagejale mingeid täiendavaid kompensatsioone.

Kostja ülesütlemisavaldus on tehtud VÕS-i järgi ja on edastatud hagejale 12.08.2011.a.

Tegemist on allkirjastatud versiooniga. 04.08.2011.a. edastatud dokument ei olnud

allkirjastatud juhatuse poolt, seega ei olnud ka õiguskehtiv. Tuleks lähtuda 12.08.2012.a. üles

ütlemisest. Hageja pole koondamise fakti vaidlustanud, mistõttu hageja nõue on alusetu.

Kostja 17.10.2011 seisukoha kohaselt kostja märgib, et hageja viimases menetlusdokumendis

märgitakse, et hageja nõuab koondamishüvitist, hüvitist etteteatamisaja rikkumise eest ja

moraalse kahju hüvitist. Ei ole selge, mille alusel nõuab hageja mittevaralist kahju hüvitist.

Hageja tugines 08.10.2012.a. seisukohas TLS §-le 107 (töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamine). ITLS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise

tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja pole oma sellist nõuet

tähtaegselt esitanud, mistõttu hageja õigus esitada sellist nõuet lõppes juba 2011.a.

septembrikuu alguses, kuna kostja ülesütlemisavaldus oli tehtud 12.08.2011.a. Kuivõrd ITLS

§ 6 lg 2 mõttes on tegemist ilmselt õigustlõpetava tähtajaga ja mitte aegumistähtajaga, siis

esitab kostja hageja nõudele vastuväide, millega palub kohaldada hageja esitatud töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude suhtes aegumist. Juhul kui kohus tuvastab, et hageja

nõude puhul on tegemist siiski õigustlõpetava tähtaja kohaldamisega, siis palub kosta jätta

nõue rahuldamata, kuna ülesütlemist pole tähtaegselt vaidlustanud ja see kehtib. Samas ei

anna kostja hagejale nõusolekut hagi eseme muutmiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke

tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 4.4-2/2136-11olevaid tõendeid) igakülgselt ja

objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et 01.03.2010 on sõlmitud hageja ja kostja vahel leping

nr K-2/2010, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale teenuseid ja kostja kohustus

tasuma hagejale teenustasu 6000 krooni kuus, millest kostja tasub kõik seadusandluses

ettenähtud maksud. 01. jaanuaril 2011 sõlmisid hageja ja kostja lepingu nr K-2/2010

täienduse, mille kohaselt lepiti kokku muuta 01. märtsil 2010 sõlmitud lepingut. 01. jaanuaril

2011 sõlmitud lepingu täienduse kohaselt lepiti kokku, et lepingu punkt 4.2 kohaselt juhatuse

liikmele makstava teenustasu suuruseks on 384 eurot kuus, millest ühistu tasub kõik EV

seadusandluses sätestatud maksud, punkti 8.4. kohaselt lepingut on õigus Ühistu poolt

ühepoolselt üle öelda töölepingu seaduses sätestatud alustel ja korras. Soov leping üles öelda

peab olema väljendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning tingimusteta.

Lepingu punkt 8.5 muutub kehtetuks kuna lepingu kehtivusaeg ei ole antud juhul seotud

juhatuse liikme volituste kehtivusajast.

Hageja leiab, et temaga sõlmitud leping oli vormilt käsundusleping, ilmselt seoses hageja

kuulumisega korteriühistu juhatusse, kuid sisult ja töö tegemise laadilt tööleping. Siiski

hageja leiab, et antud juhul ei ole vahet, kas lepingut käsitletakse töölepinguna või

käsunduslepinguna, oluline on asjaolu, et pooled on kokku leppinud, et lepingut on kostjal

õigus üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kostja leiab, et poolte vahel

oli sõlmitud käsundusleping ning lepingu lõpetamisel tuli järgida VÕS sätestatut.

Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb võtta kohtul kõigepealt seisukoht, mis leping on

poolte vahel sõlmitud. Töölepingu mõiste sätestab TLS § 1 lg 1, mille kohaselt töölepingu

alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja

kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 4 kohaselt töölepingu kohta

sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö

tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et

töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa

äriühingu filiaali juhataja lepingule. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks

isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Võrreldes töösuhet käsundussuhtega on käsundisaajal suurem iseseisvus käsundi täitmisel kui

töötajal töölepingu alusel töö tegemisel.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli 01.03.2010 lepingu sõlmimise ajal kostja juhatuse liige

ja osutas samal ajal ka kostjale raamatupidamisteenust. Kohus nõustub kostjaga, et

01.03.2010 hageja EH ja kostja KÜ MP vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist

käsunduslepinguga. Nimelt on 05.05.2010 KÜ MP üldkoosolek kiitnud heaks

käsunduslepingu sõlmimise hagejaga (TVK tlk 44). Hageja ja kostja vahel 01.03.2010

sõlmitud lepingu nr K-2/2010 kohaselt kohustub hageja osutama kostjale tasulisi teenuseid,

mille täpsem loetelu on sätestatud lepingu punktis 2. Lepingu punkti 2 kohaselt kohustus

hageja

korraldama

ühistu

raamatupidamisarvestust,

dokumenteerima

kõik

ühistu

majandustehingud,

kontrollima

kuludokumentide

sisu

ja

vormi,

säilitama

raamatupidamisdokumente, koostama finantsaruandeid, pidama veenäitude arvestust, esitama

korteriühistu liikmetele arveid, kontrollima korteriühistu liikmete poolt rahaliste kohustute

täitmist, koostama raamatupidamise aastaaruande, osalema majandustegevuse aastakava

koostamisel, juhtima ja korraldama juhatuse igapäevast tegevust, esindama ühistut kõikides

õigustoimingutes (TVK tlk 20-23). Eelnimetatud lepingu punktist nähtuvalt oli vaidlusaluse

lepinguga kokku lepitud nii hageja poolt korteriühistu juhatuse liikme ülesannete täitmine kui

raamatupidamisteenuse osutamine. Leping punkt 4.2. kohaselt maksab kostja juhatuse

liikmele teenustasu summas 384 eurot kuus, millest kostja tasub kõik EV seadusandluses

sätestatud maksud. Kohus leiab, et erinevalt töölepingust ei ole vaidlusaluses lepingus kostja

poolt hagejale ette kirjutatud, kuidas ja millal hageja oma tööd tegema peab, kes annab

hagejale töökorraldusi ja kontrollib nende täitmist. Samuti on hageja näol tegemist

korteriühistu juhatuse liikmega, kellega TLS § 1 lg 5 alusel ei saa sõlmida töölepingut.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel 01.03.2010 sõlmitud

lepingu, mida on täiendatud 01.10.2011, näol on tegemist käsunduslepinguga.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lõpetamine peab

toimuma vastavalt Võlaõigusseadusele või Töölepinguseadusele. Hageja on seisukohal, et

lepingu lõpetamine peab toimuma kooskõlas lepingu punktiga 8.4, mille kohaselt tuli

tööleping üles öelda TLS sätestatud alustel ja korras. Kostja on aga seisukohal, et kuna poolte

tahe oli suunatud käsunduslepingu sõlmimisele, siis järelikult oli kostja sooviks kohaldada

lepingu ülesütlemise osas VÕS regulatsiooni. Kohus ei nõustu kostja väitega, et juriidilise

isiku juhtorganiga sõlmitud lepingule ei või kohaldada töölepingus sätestatut. Riigikohus on

08.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-04 leidnud, et tulenevalt tsiviilõiguse

dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku

organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu

seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku

tegevust sätestava seadusega. Sellest tulenevalt kohus leiab, et lähtudes tsiviilõiguse

dispositiivsusest oli käesoleval juhul hagejal ja kostjal õigus lepingu punktis 8.4. kokku

leppida selliselt, et lepingut on õigus ühistu poolt ühepoolselt üles öelda töölepingu seaduses

ettenähtud alustel ja korras ning soov leping üles öelda peab olema väljendatud kirjalikus

taasesitavas vormis. Vaidlusalusele käsunduslepingule töölepinguseaduses sätestatud lepingu

lõpetamise sätete kohaldamine ei ole kohtu hinnangul vastuolus juriidilise isiku tegevust

sätestavate imperatiivsete normidega. Lisaks sellele ei ole nimetatud käsunduslepinguga

reguleeritud mitte üksnes hageja poolt KÜ juhatuse liikme ülesannete täitmine, vaid ka

hageja poolt kostjale raamatupidamisteenuse osutamine, mida üsna tavapäraselt osutatakse

äriühingutele käsunduslepingu vormis. 01.01.2011 sõlmitud lepingu täienduse on kostja poolt

allkirjastanud kostja juhatuse liige PE. Kostja ei ole vaidlustanud 01.01.2011 kostja juhatuse

liikmena lepingu täienduse allkirjastanud kostja juhatuse liikme PE esindusõigust, millest

tulenevalt on 01.01.2011 sõlmitud lepingu nr K-2/2010 täiendus kehtiv ja kostjal tuli lähtuda

hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamisel leping punktis 8.4 kokkulepitud lepingu ülesütlemise

korrast.

Lepingu punkti 8.4. kohaselt lepingut on õigus Ühistu poolt ühepoolselt üle öelda töölepingu

seaduses sätestatud alustel ja korras. Soov leping üles öelda peab olema väljendatud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ning tingimusteta. Seega tuli kostjal hagejaga töölepingu

lõpetamisel lähtuda TLS sätestatud alustest ja korras.

04.08.2011 on kostja esindaja SP poolt hageja e-postile saadetud töölepingu ülesütlemise

teade, mille kohaselt lepingu lõpetamise aluseks on TLS § 89 lg 1, hageja viimaseks

tööpäevaks on 03.08.2011 ja hagejale makstakse hüvitist vastavalt seadusele. 12.08.2011

saadeti kostja juhatuse liikme SP poolt hagejale uus lepingu ülesütlemisteade, mis oli

vormistatud kui käsunduslepingu ülesütlemisteade, mille kohaselt lõpetatakse leping VÕS §

631 alusel, viimaseks tööpäevaks on 03.08.2011 ja väljamaksmisele kuulub kasutamata

puhkusehüvitis (tlk 13). Pooled vaidlevad selle üle, milline lepingu ülesütlemise avaldus on

kehtiv. Hageja leiab, et kehtiv on temale SP poolt 04.08.2011 saadetud ülesütlemisavaldus.

Kostja aga leiab, et kehtiv on kostja poolt 12.08.2011 hagejale saadetud ülesütlemisavaldus.

Kostja leiab, et esimene avaldus oli õigustühine kuna see ei olnud digiallkirjastatud.

Kohtule esitatud kostja esindaja SP poolt 04.08.2011 hageja e-postile saadetud töölepingu

ülesütlemise teatisest nähtuvalt hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamise aluseks on TLS § 89 lg

1, hageja viimaseks tööpäevaks on 03.08.2011 ja hagejale makstakse hüvitist vastavalt

seadusele (tlk 12). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna 04.08.2011 hagejale edastatud

lepingu ülesütlemisavaldus ei ole digitaalselt allkirjastatud, siis on nimetatud avaldus tühine.

Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud lepingu punktis 8.4, et kostja poolt lepingu

ülesütlemine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist. TsÜS § 79 sätestab,

et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing

olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud

isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kuivõrd pooled olid kokku

leppinud, et kostja poolt lepingu ülesütlemine peab toimuma kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning vastavalt TsÜS § 79 ei pea kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis tehtud tehing olema omakäelisest ega ka elektrooniliselt allkirjastatud, siis kohtu

hinnangul ei ole kostja poolt 04.08.2011 hagejale esitatud lepingu ülesütlemisavalduse puhul

lepingu punktis 8.4 kokkulepitud vorminõuet rikutud.

Kostja poolt hagejale 04.08.2011 edastatud teatisest nähtub TsÜS § 69 lg 1 järgi selge ja

ühemõtteline tahteavaldus lõpetada pooltevaheline võlasuhe ehk tööleping TLS § 89 lg 1

järgi. Tahteavalduse vorm vastab TLS § 95 lg-le 1 ja sisu lg-le 2, kuna see oli kirjalik ja

põhjendatud. Lisaks nähtub teatest ka tahteavalduse saaja ehk hageja. Eeltoodu alusel ei ole

lepingu ülesütlemiseavaldus tühine. Puudub vaidlus, et viidatud lepingu ülesütlemise teate sai

hageja kätte 04.08.2011. Seega muutus kostja lepingu ülesütlemise avaldus, st TLS § 89 lg 1

alusel tehtud lepingu lõpetamise tahteavaldus ka TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi hagejale

kättesaamisega kehtivaks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks TLS § 89 lg 1 alusel tehtud

lepingu ülesütlemise tahteavalduse tagasivõtnud TLS § 72 alusel ehk enne seda kui ta lepingu

ülesütlemise avalduse hagejale teatavaks tegi või oleks selle tagasivõtmise avalduse koos TLS

§ 89 lg 1 alusel tehtud ülesütlemise avaldusega hagejale kätte toimetanud. Vaidlust pole

selles, et kostja avaldus, mis oli vormistatud kui käsunduslepingu ülesütlemisteade, mille

kohaselt lõpetatakse leping VÕS § 631 alusel, viimaseks tööpäevaks on 03.08.2011 ja

väljamaksmisele kuulub kasutamata puhkusehüvitis, on hagejale kätte toimetatud 12.08.2011.

Seega lõppes pooltevaheline leping kostja poolt hagejale 04.08.2011 edastatud avalduse alusel

ning kostja poolt 12.08.2011 hagejale edastatud käsunduslepingu ülesültemise avaldusel ei

ole enam mingit õiguslikku tähendust. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostja

seisukohaga, et lepingu lõpetamisel tuleks lähtuda kostja poolt 12.08.2011 edastatud lepingu

ülesütlemise avaldusest.

Kostja poolt 04.08.2011 hagejale edastatud lepingu ülesütlemisavalduse kohaselt kostja ütleb

hagejaga sõlmitud töölepingu üles 03.08.2011 töölepinguseaduse § 89 alusel. TLS § 89 lg 1

kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine

kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise

tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Hageja ei ole vaidlustanud temaga lepingu

lõpetamist TLS 89 alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud

käsundusleping on vastavalt lepingu punktile 8.4. lõppenud TLS § 89 alusel koondamise

tõttu.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista TLS 100 lg 1 alusel hüvitise ühe kuu keskmise

töötasu ulatuses summas 384 eurot. TLS § 100 lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemisel

koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu

ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et kostja hagejale nimetatud hüvitist maksnud ei ole. Kohus

leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks TLS § 100 lg 1 alusel hüvitis 1 kuu

keskmise töötasu ulatuses summas 384 eurot (bruto).

Hageja palub kostjalt välja mõista TLS 100 lg 5 alusel ühe kuu keskmise kuupalga suurune

hüvitise summas 386,27 eurot. TLS § 97 lg 1 ja 2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab

tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis

tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva. Kuna hageja ja kostja vahel oli leping sõlmitud

01.03.2010, siis oleks kostja pidanud hagejale lepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30

päeva. Hageja leiab, et TLS kohaselt oleks kostja pidanud lepingu üles ütlema 04.09.2011.

Kostja seevastu leiab, et hageja oli töölepingu lõpetamisest teadlik juba 29.06.2011, millal

toimus juhatuse koosolek ja otsustati hagejaga lõpetada käsundusleping alates 01.08.2011.

Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et 29.06.2011 vastu võetud juhatuse koosoleku otsusega

on täidetud lepingu punktis 8.4. sätestatud lepingu ülesütlemine kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ja on järgitud TLS-s sätestatud lepingu etteteatamistähtaega. Kostja ei ole

vaielnud vastu hageja seisukohale, et kostja juhatuse 29.06.2011 toimunud koosoleku

protokoll edastati allkirjastamiseks alles 03.08.2011 ja avalikustati alles 05.08.2011 ning see

hakkas kehtima alles 15.08.2011, mistõttu loeb kohus kostja poolt nimetatud hageja väited

omaksvõetuks. Kostja esitas hagejale alles 04.08.2011 lepingu ülesütlemise avalduse, mille

kohaselt leping lõppeb 03.08.2010. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks hagejale

varasemalt esitanud lepingu ülesütlemise avalduse. Seega ei ole kostja järginud TLS §-s 97

sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tähtaega. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui

tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või

kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida

tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kohus leiab, et põhjendatud on

hageja nõue TLS § 100 lg 5 alusel ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest

hüvitis summas 386,27 eurot. Kostja ei ole hüvitise suurusele vastuväiteid esitanud.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt TLS § 100 lg 5 alusel hageja kasuks hüvitise

summas 386,27 eurot (bruto).

Hageja palub kohtul leping K-2/2010 lõpetada TLS § 107 järgi ja TLS § 109 lg 1 alusel

kostjalt välja mõista hageja kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis summas 1152 eurot.

Kohus leiab, et hageja nõue TLS § 107 lg 1 alusel lepingu lõpetamiseks ja TLS § 109 lg 1

alusel hüvitise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole lepingu lõpetamist

koondamise tõttu vaidlustanud, vastupidiselt hageja on palunud tunnistada leping lõppenuks

TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või

töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu

põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus leiab, et

hageja ei saa samaaegselt paluda tuvastada, et leping on lõppenud TLS § 89 lg 1 alusel, nõuda

hüvitist TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel ning paluda kohtul tuvastada, et leping on lõppenud

TLS § 107 lg 1 alusel ja välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel. Tegemist on teineteist

välistavate nõuetega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue lepingu lõpetamiseks TLS § 107

lg 1 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel jätta rahuldamata.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust,

mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama

paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise

nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tuginedes TsMS § 124 lg 1 ja §

134 lg 1 on tsiviilasja hind 1992,28 eurot.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid poolte endi kandi. Lähtudes TsMS § 161 lg-st 1 jätab kohus

menetluskulud poolte endi kanda.

Marget Henriksen

kohtunik