2-12-29586/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2012. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-29586

Tsiviilasi

XXXja XXXavaldus avalikult teelt kinnistule juurdepääsu

saamiseks, kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja selleks

nõusoleku andmiseks kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Avaldaja II: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Avaldajate lepinguline esindaja: Peeter Malve,

e-post info@amantese.ee

Puudutatud isik I: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX,

e-XXX

Puudutatud isik II: XXX, registrikood XXX, asukoht XXX

Puudutatud isiku II seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX,

e-XXX

Puudutatud isik III: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

e-XXX

Puudutatud isik IV: Harku vald (Harku Vallavalitsuse

kaudu, Ranna tee 1, Tabasalu 76901,

e-post harku@harku.ee)

Asja läbivaatamine

Korraldaval kohtuistungil 25. septembril 2012 ja edasi

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Määrata kinnistult nr XXX (asukohaga XXX) tähtajatu ja piiranguteta juurdepääs

avalikult kasutatavale teele (XXX) XXX kinnistu nr XXX (asukohaga XXX) kaudu

järgmistel tingimustel:

2.1. juurdepääs on määratud kinnistu nr XXX igakordse omaniku, tema

pereliikmete ja külaliste kasuks, õigusega kasutada seda jalgsi või

transpordivahenditega

märgiga

“Õueala”

tähistatud

alal

liiklemiseks

liiklusseaduses ettenähtud tingimustel, kusjuures juurdepääsuteed võib neil

tingimustel kasutada ka läbisõiduks;

2.2. kinnistu nr XXX igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest

tasuma kinnistu nr XXX omanikele kokku 424,66 eurot aastas, alates

juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmisest; tasu tuleb maksta iga

2-12-29586

2 (8)

aasta eest ette;

2.3. juurdepääsutee pikkus on 253 meetrit, laius on 4 meetrit ja pindala 1012 m²;

juurdepääsutee plaan on määruse lahutatamatu osa.

3. Tuvastada puudutatud isikute XXX (isikukood XXX), XXX (registrikood XXX) ja

XXX (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek märke kandmiseks Harju Maakohtu

kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX III jakku kinnistu nr XXX

juurdepääsuõiguse kohta kinnistu nr XXX igakordse omaniku kaasuks käesoleva

kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 märgitud tingimustel.

4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui määruskaebus

esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse..

MENETLUSE KÄIK

1. Avaldajad esitasid 30. juulil 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule avalduse,

milles märkisid puudutatud isikute I–III ja kohaliku omavalitsusena Saue valla andmed.

Avaldajad taotlevad kinnistule nr XXX (edaspidi „avaldajate kinnistu“) juurdepääsu avalikult

kasutatavalt teelt kinnistu nr XXX (edaspidi „koormatav kinnistu“) kaudu ja vastava kande

tegemist kinnistusraamatusse.

2. Kohus võttis avalduse 10. augusti 2012. aasta määrusega menetlusse, kaasas avalduses

nimetatud puudutatud isikud ja määras neile arvamuse esitamiseks tähtaja. Saue vald teatas

15. augustil 2012 kohtule, et ta ei ole õige puudutatud isik. Kohus kõrvaldas Saue valla

menetlusest ja kaasas Harku valla (edaspidi „vald“) 16. augusti 2012. aasta määrusega.

3. Puudutatud isikud esitasid kohtule tähtaegselt arvamused. Vald esitas koos arvamusega

taotluse tema menetlusest kõrvaldamiseks. Avaldajad esitasid kirjaliku seisukoha arvamuste

kohta.

Kohtuistung

menetlusosaliste

ärakuulamiseks

ja

asja

arutamiseks

toimus

25. septembril 2012. Kohus arutas menetlusosalistega võimalusi vaidluse lahendamiseks

kokkuleppel ja määras kokkuleppe ja seisukohtade esitamiseks tähtajad.

4. Menetlusosalised kokkuleppele ei jõudnud ja esitasid kohtule täiendavaid seisukohti. Vald

esitas kohtu nõudel andmed juurdepääsutee hooldamise kulude kohta. Puudutatud isik III

esitas selle kohta täiendava arvamuse (kättesaadav veebilehel www.e-toimik.ee dokumendina

nr 28), teised menetlusosalised teehoiu kulude kohta uusi seisukohti ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Avaldajad on kinnistu ühisomanikud. Avaldajate kinnistu ei piirne ühegi avaliku teega,

XXX kui avalikule teele pääsemiseks tuleb läbida koormataval kinnistul asuv tee. Tee on

ajalooliselt eksisteerinud juba teadmata ajast. Muid sobivaid ja mugavaid lahendusi avalikule

teele pääsemiseks ei ole. Avaldajad on nõus tasuma juurdepääsu eest 19,02 eurot aastas.

Siinjuures lähtuvad nad senisest kohtupraktikast, kuid ei esita konkreetseid viiteid. Avaldajad

leiavad, et kuivõrd taotletav juurdepääs koormatavale kinnistule uue tee ehitamist ei nõua ja

2-12-29586

3 (8)

puudutatud isikute I–III endi elu-olu võrreldes senisega ei muutu, siis olemasoleva tee

kasutamisõiguse seadustamine ei saa kuigi märkimisväärselt mõjuda koormatava kinnistu

turuväärtusele. Avaldajad kinnitasid kohtuistungil, et juurdepääsuks piisab koormatava

kinnistu läbimiseks, muid kinnistuid taotletav juurdepääs ei puuduta.

6. Puudutatud isikud I ja II leiavad, et kohtusse pöördumine on olnud ennatlik, sest

avaldajatel on niigi võimalus taotletavat juurdepääsu kasutada. Puudutatud isik I soovib saada

juurdepääsu eest tasu 257,35 eurot aastas ja puudutatud isik II 247,25 eurot aastas (kokku

504,60 eurot aastas). Nõutud summa on põhjendatud, sest see moodustab juurdepääsu

seadustamise tõttu avaldajate kinnistu väärtuse tõusust ainult ca 2 %. Lisaks soovivad

nimetatud puudutatud isikud saada tasu kolme aasta eest ette ja leppida kokku ka teatavates

muudes juurdepääsu tingimustes, sh panna juurdepääsutee korrashoiu ja selle alla jääva maa

eest maamaksu tasumise kohtuse avaldajatele. Juurdepääsutee on vajalik avaldajatele ja

puudutatud isikule III, seetõttu on mõistetav, et tee ligipääsetavusse tagamine (selleks vajalike

korrashoiutööde tegemine) jääb avaldajate kanda. Juurdepääsuteel peaks kehtima

liiklusseaduses (LS) märgiga “Õueala” ettenähtud liiklustingimused. Tee kulgeb karjamaa

serva mööda ja selle aktiivsem kasutamine häirib põllumajandusloomade (hobused) turvalist

keskkonda. Avaldajad on aastaid loopinud oma olmeprahi koormatavale kinnistule ja

ladustavad seal ilma puudutatud isikute I–III nõusolekuta ehitusmaterjale. Arvestades senist

avaldajate suhtumist maasse, tekib peale juurdepääsu seadustamist oht prügikolooniate

laienemisele üle kogu teevööndi. Vaatamata sellele, et avaldajatel on takistusteta juurdepääs

avalikult teelt (XXX) oma kinnistule, on avaldajad loonud üle koormatava kinnistu

omaalgatuslikult veel teise juurdepääsutee Vääna-Tutermaa maanteele. Juurdepääs tuleks

kokku leppida või määrata tähtajaga kolm aastat. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

7. Puudutatud isik III märgib, et ka tema ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Ta

ei soovi juurdepääsu eest tasu ja on nõus juurdepääsuga, kui juurdepääsuteel sõidetakse

kiirusega kuni 15 km tunnis ning kui hilissügisel või varakevadel hakkavad ehitustegevuse

tõttu teed läbima raskeveokid, siis taastavad avaldajad tee esialgse olukorra oma kuludega ja

talvel on kohustatud ka tee lumest lahtihoidmise protsessis osalema. Puudutatud isik III teeb

ettepaneku käsitleda tee kasutajatena nii avaldajaid kui ka koormatava kinnistu omanikke

ning hoolduskulude arvestamise korral sellest lähtuda. Tee hoolduskulusid peaks kohus

arvesse võtma vaid kohtupraktikas käsitletud osas ehk eratee omanik, kes peab lubama teed

kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse

vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem teeseaduse (TeeS) § 37 lg 3 järgi

arvestatavast hüvitisest. Menetluskulusid puudutatud isik III enda kanda võtta ei soovi.

8. Vald toetab avaldajate kinnistule juurdepääsu õiguslikku fikseerimist. Vallale teadaolevalt

on avaldajate pöördumine koormatava kinnistu omanike poole ja seejärel kohtusse tingitud

laenu taotlemisest. Muul juhul oleks arvatavasti piisanud suulisest kokkuleppest ja vajadusel

ühisest tee hooldamisest, mis on praktikas tavaline.

9. Kõige varasemalt on taotletav juurdepääsutee osaliselt nähtav katastri aluskaardist 1978-

1989. Juba 1995. aasta ortofotol on näha tee paiknemine praeguses kohas. Tee kanti endise

XXXmaaüksuse maa tagastamisel ka XXX katastriüksuse plaanile, millelt nähtub, et selle

koostamise hetkel oli tee kruusakattega ja laius oli ligikaudselt 4 m.

10. Hetkel kehtiva (1996. aasta) üldplaneeringu kohaselt asub tee hajaasustusega alal

(põllumajanduspiirkond),

kus

puudub

detailplaneeringu

koostamise

kohustus.

Üldplaneeringust kõnealust juurdepääsuteed ei nähtu ja juurdepääsutee aluse ala osa

kehtestatud detailplaneering puudub.

11. Vald peab senise tee asukohta otstarbekaks, millega on kooskõlas ka olemasolevate

katastriüksuste piirid. Tee saab alguse kohalikult maanteelt (XXX) ja kulgeb XXX ca

2-12-29586

4 (8)

täisnurga all olemasolevate hoonestuste kõrvalt peaaegu sirgjooneliselt avaldajate kinnistule

olevate hooneteni.

12. Tee asukoht võimaldaks lisaks olemasolevatele hoonestustele teenindada ka teest

riigimaantee poole (kirdesse) jäävat ala, kuhu koostatava, Harku Vallavolikogu poolt

2009. aastal vastuvõetud üldplaneeringu (on hetkel maavanema järelevalve staadiumis)

maakasutusplaanilt nähtuvalt on ette nähtud ärimaa juhtotstarve. Vallal pole siiski kavatsust

määrata juurdepääsuteed avalikuks kasutamiseks.

13. Valla andmetel on võrreldava kattega tee hoolduskulud 15,90 eurot/m² kuus, kuid see ei

tarvitse kõnealuse tee koormust arvestades olla kohane. Vallale esitatud pakkumuse kohaselt

on taotletavat juurdepääsu võimaldava tee aastane hooldustasu 566,21 eurot (koos

käibemaksuga).

14. Valla arvates ei ole põhjendatud panna valla kanda asjaga seotud menetluskulusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Avaldajad taotlevad oma kinnistule (tlk 9) juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt

koormatava kinnistu (tlk 10) kaudu ja vastava asjaõiguse või märke kandmist

kinnistusraamatusse. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 475 lg 1 p 13¹ ja § 618¹ lg 1 järgi hagita menetluses.

16. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub

vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus

nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu

määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise

tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

17. Menetlusosalised ei ole toonud esile ja kohus ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis

annaksid alust täiendavalt kohaldada AÕS § 156 lg 2 või 3, seega tuleb avaldus lahendada

eelmises punktis viidatud normide põhjal.

18. Menetlusosalised on üksmeelsed, et avaldajate kinnistult juurdepääs avalikule teele

puudub. Ükski puudutatud isik ei ole väitnud, et juurdepääs pole vajalik või seda ei oleks

mõistlik korraldada avalduses märgitud viisil koormatava kinnistu kaudu. Asjakohane ei ole

puudutatud isikute I ja II väide, et avaldajad on rajanud veel täiendava juurdepääsu.

Avaldusest ja kohtule esitatud andmetest nähtub selgelt, et ajalooliselt on kasutatud

juurdepääsuks olemasolevat teed ja avaldajad soovivad seda kasutada ka edaspidi. Vald peab

samuti senist juurdepääsu ja selle õiguslikku fikseerimist otstarbekaks. Menetlusosaliste

avaldustest nähtub, et kokkulepet juurdepääsu kasutamise tähtaja ja tasu osas ei ole neil

õnnestunud saavutada. Järelikult määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu AÕS § 156 lg 1

kolmanda lause alusel kohus. Juurdepääsu määramisel määrab kohus selle olulised

tingimused, samuti juurdepääsu kasutamise tasu.

19. Menetlusosalised on esitanud andmed, et juurdepääsule vastav olemasolev tee on 253 m

pikk (tlk 75) ja ca 4 m lai. Tee saab alguse kohalikult maanteelt (XXX) ja kulgeb XXXst

praktiliselt risti koormataval kinnistu hoonete kõrvalt peaaegu sirgjooneliselt avaldajate

kinnistul olevate hooneteni. Sama nähtub kaartidelt, plaanidelt ja aerofotodelt (tlk 7–8, 53–59,

75, 120). Tee on ajalooliselt olemas ja kasutusel (tlk 53–55, 57). Praegune maakorralduslik

olukord on kujunenud maareformi käigus (tlk 60–63). Kohus määrab avaldajate taotletud

juurdepääsu selle tee kaudu.

20. Kohus ei pea otstarbekaks määrata juurdepääsu tähtajalisena. Puudutatud isikute I ja II

väited avaldaja ebaperemehelikust käitumisest ja koormatava kinnistu kahjustamisest ei anna

alust keelduda juurdepääsu määramisest. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta viidatud

2-12-29586

5 (8)

puudutatud isikute väited prahi ja ehitusmaterjali ladustamise kohta ning sellega seonduvad

tõendid (tlk 143, 146–167).

21. Järgmiseks hindab kohus, millised tingimused on juurdepääsu osas vajalikud ja

põhjendatud. Kuna avaldajate kinnistule muu juurdepääs puudub, siis tuleb määrata

juurdepääs nii jalgsi kui ka mootorsõidukiga. Kohus ei pea põhjendatuks piirata teel liiklevate

mootorsõidukite massi. Samuti ei ole põhjendatud keelata juurdesõiduteel peatumine ja

parkimine. Puudutatud isik III on taotlenud juurdepääsuteel liikumise kiiruse piiramist

15 km/h, puudutatud isikud I ja II soovivad, et teel kehtiksid LS-s märgiga “Õueala”

ettenähtud liiklustingimused. LS § 2 p 96 kohaselt on õueala jalakäijate ja sõidukite

samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud

sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda

kehtestavate liiklusmärkidega. LS-st tulenevad õuealal liiklemise kohta eelkõige järgmised

piirangud:

− peatatud või pargitud sõidukil ei tohi mootor töötada kauem kui kaks minutit (§ 13

lg 5);

− suurim lubatud sõidukiirus on 20 kilomeetrit tunnis ja alakäija vahetuses läheduses

tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega (§ 15 lg 1 p 6 ja § 64 lg 2);

− juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk

seisma jätta.

− mootorsõiduk võib sinna sõita vaid peatumiseks või parkimiseks (§ 64 lg 4);

− parkida tohib ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda

tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei

takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust (§ 64 lg 5).

22. Kohtu hinnangul on eelnevas viidatud piirangud käesolevas asjas juurdepääsuks taotletava

tee puhul põhjendatud, v.a LS § 64 lg-st 4 tulenev keeld kasutada õueala ainult selle

läbimiseks. AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada

koormatava kinnisasja omaniku huve. Kuna puudutatud isikud I–III on taotlenud teel kiiruse

piiramist, tee on üheaegselt kasutusel läbimiseks jalgsi ja mootorsõidukitega, teele suhteliselt

lähedal asuvad puudutatud isiku III kasutuses olevad hooned ning puudutatud isikute I ja II

peetavad loomad, siis on asjakohane piirata peatatud või pargitud sõiduki mootori töötamise

aega ja sõidukiirust, samuti tagada jalakäijatele võimalikult ohutud liiklemistingimused.

23. Lõpuks analüüsib kohus juurdepääsu eest makstava tasu suurust.

24. Puudutatud isik I soovib saada juurdepääsu eest tasu 257,35 eurot aastas ja puudutatud

isik II 247,25 eurot aastas (kokku 504,60 eurot aastas). Lisaks soovivad nimetatud puudutatud

isikud saada tasu kolme aasta eest ette ja leppida kokku ka teatavates muudes juurdepääsu

tingimustes, sh panna maamaksu tasumise kohtuse juurdepääsutee alla jääva maa eest

avaldajatele. Puudutatud isik III on huvitatud, et juurdepääsu eest saadavat tasu kasutataks tee

hooldamiseks. Avaldajad on valmis juurdepääsu eest tasuma 19,02 eurot aastas kõigile

koormatava kinnisasja omanikele kokku.

25. Riigikohtu senise praktika järgi on eratee omanikul õigus nõuda teed juurdepääsuna

kasutavalt isikult tasu AÕS § 156 lg 1 järgi. Teeomanikul on sellisel juhul õigus nõuda tasuna

vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutusi (vt Riigikohtu

7. juuni 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 28 ja 16. novembri 2011. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11, p 14 teine lõik).

26. Juurdepääsutasu suuruse määramisel AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 järgi tuleb

arvestada eelkõige TeeS-s sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja minevaid kulutusi.

Näiteks peab teel olema TeeS § 10 lg 1 järgi võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee

seisundi nõuetele. Eratee omanik korraldab TeeS § 25 lg 4 järgi tema omandis oleval teel

2-12-29586

6 (8)

teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Teetööde

tehnoloogia ja kvaliteet peavad TeeS § 30 lg 1 järgi vastama liiklusohutus- ja

keskkonnakaitse- ning tee seisundi kohta esitatavatele nõuetele. TeeS-st ei tulene, et

teeomanik vabaneb nendest kohustustest, kui tal on kohustus taluda kõrvalkinnistu omaniku

juurdepääsuõigust ja õigus nõuda selle eest tasu AÕS § 156 lg 1 alusel. Eratee omaniku

tasunõuet juurdepääsu taotlenud tee kasutaja vastu tee kasutamise eest ei välista asjaolu, et

tema ja/või mõni muu isik kasutab sama teed. Sellisel juhul tuleb tee kasutamise tasu

arvestamisel võtta arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb

eelduslikult pidada võrdseteks.

27. Käesolevas asjas on menetlusosalised selgitanud, et juurdepääsule vastavat teed kasutab

pooles ulatuses (XXX kuni koormataval kinnistul juurdepääsutee ääres olevate hooneteni) üks

koormatava kinnistu kaasomanikest (puudutatud isik III). Kogu teed kasutavad ainult

avaldajad. Kohtu hinnangul tuleb sellisel juhul jätta tee hoolduskuludest 25% koormatava

kinnistu omanike kanda (kes võivad omavahel kokku leppida selle kulu kandmise tingimustes)

ja 75% avaldajate kanda. Kohtule esitatud andmetel on tee hoolduskulu 566,21 eurot aastas

(tlk 221–222). Kohus ei pea põhjendatuks lähtuda teisest võimalikust tasumäärast 15,90 eurot

ruutmeetri kohta kuus (tlk 215). Järelikult jääb avaldajate kinnistu igakordse omaniku kanda

juurdepääsutee hoolduskulust 424,66 eurot. Kohus ei saa käesolevas asjas määrata tasu

kasutamise otstarvet ega viisi (aga ka selles võivad koormatava kinnistu omanikud omavahel

kokku leppida).

28. Riigikohus on märkinud, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed

kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse

vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast

hüvitisest (vt 12. oktoobri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 12). Puudutatud

isikud ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et niigi olemasoleva juurdepääsu

seadustamine mõjutaks koormatava kinnistu väärtust. Kohtule esitatud arvamus (tlk 191–194)

on liiga üldsõnaline ega ole kohtu hinnangul ka piisavalt selge tuvastamaks koormatava

kinnistuv väärtuse langust eelviidatud tähenduses. Kohtu hinnangul võib kinnistu väärtust

mõjutada eelkõige kas uue tee rajamine või senise tee varasemast suuremas mahus

koormamine, kuid selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Avaldajate kinnistu väärtuse

tõusu kohus juurdepääsu eest tasu määramisel arvestada ei saa.

29. Kohus ei arvesta juurdepääsu tasu määramisel maamaksu summaga. Maamaksuseaduse

§ 3 kohaselt maksab maamaksu üldjuhul maa omanik. Seega on tegemist omandi

maksustamisega. Juurdepääsu seadmisel ei muutu koormatava kinnistu omandisuhe. Kohus ei

tuvastanud, et koormatava kinnistu väärtus oleks vähenenud. Samuti ei tuvasta kohus, et

koormatava kinnistu omanikel oleks käesoleva kohtuasja asjaoludel nende maa kasutamise

võimalused kohtu määratava juurdepääsu tõttu senisest sedavõrd erinevad, mis annaks alust

kaaluda maamaksu kohustusega arvestamist juurdepääsu eest määratava tasu arvutamisel.

30. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud tasu juurdepääsu eest seega 424,66 eurot aastas.

Kohus märgib, et see jääb vahemikku, mis oli märgitud puudutatud isikute I ja II esitatud

arvamuses (tlk 191–194). Kohus ei pea põhjendatuks määrata tasu automaatset suurenemist

tulevikus ja jätab seetõttu tähelepanuta vastavad seisukohad ja tõendid (tlk 168–170). Tasu

tuleb maksta ette, sest sel viisil saavad koormatava kinnistu omanikud seda mõistlikult

kasutada teehoiu kulude katmiseks. Tasu jaotus koormatava kinnistu kaasomanike vahel

kuulub otsustamisele koormatava kinnistu omanike endi vahel. AÕS teise jao sätted, mis

reguleerivad kaasomanike vahelisi suhteid, kannavad mõtet, mille kohaselt saavad

kaasomanike kokkulepped omada üksnes internset tähendust. Sama mõte on ka AÕS § 71 lg-

l 2, mis sätestab, et kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast ning et

sellist jaotust on võimalik muuta kaasomanike vahelise tehingu või lepinguga (Tallinna

Ringkonnakohtu 4. septembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-57315, p 18).

2-12-29586

7 (8)

31. Avaldajad taotlevad juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemist.

Juurdepääsuõigust reguleeriv AÕS § 156 paikneb seaduse kolmanda peatüki („Kinnisomand“)

kolmandas jaos pealkirjaga „Kinnisomandi kitsendused“. AÕS § 53 lg 1 sätestab, et

kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS § 62 alusel kantakse

kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked. AÕS § 141 lg-te 1 ja 3 järgi kehtib seadusjärgne

kitsendus kinnistusraamatusse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud kohtuvaidluse

korral

kantakse

kitsendus

selle

kehtivuse

tuvastamisel

kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse

jakku kantakse muu hulgas ka kinnisomandi kitsendused. Juurdepääsuõiguse siduvaks

muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63¹

lg 7 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega.

32. KRS § 34¹ lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul kahjustab

juurdepääsu kohta koormatava kinnistu registriossa tehtav kanne selle kinnistu omanike

õiguseid. KRS § 34¹ lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

Samuti näeb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ette, et kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele

kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eelneva põhjal

tuvastab kohus koormatava kinnistu omanike kohustuse anda nõusolek kohtu määratud

juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks.

33. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot.

34. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Riigilõivu on tasunud avaldajad ja kuna lahend tehakse nende huvides, siis jääb vastav

kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldajate endi kanda. Kohtuvälistest

kuludest on menetlusosalised taotlenud õigusabikulude teiste menetlusosaliste kanda panemist.

Kohus märgib, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses

professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud

ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks.

Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on

mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai

otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase

lahenduse leidmise (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19

kolmas lõik). Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse

asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda.

Kohus võtab siinjuures arvesse, et avalduse põhitaotlus küll rahuldatakse, aga

juurdepääsupiirangud ja tasu määratakse sarnases ulatuses nagu seda soovisid puudutatud

isikud.

35. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks

isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast,

kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks

nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele

alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates

jõustumisest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

2-12-29586

8 (8)

kohtunik