Legislator Case Law & Legislation
2-11-44035/21 AI generated

2-11-44035/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-11-44035/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Marika Pault Time Finans AB kasuks 1768 (üks tuhat seitsesada Välja mõista Marika Pault Time Finans AB kasuks viivis protsendina põhinõudelt

Legislator headnote

AI generated

2-11-44035/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Marika Pault Time Finans AB kasuks 1768 (üks tuhat seitsesada Välja mõista Marika Pault Time Finans AB kasuks viivis protsendina põhinõudelt

Keywords

AI generated
financial market changed financial circumstances financial misconduct cross-border payments financial crisis financial hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-11-44035

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

19. november 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-44035

Tsiviilasi

Time Finans AB hagi Marika Pau vastu 2989,50 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1635,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Time Finans AB (Rootsi registrikood 556158-1041;

Box 947, 501 10 Borås, Rootsi Kuningriik);

hageja esindaja Anne-Liis Veski (OÜ Incure Inkasso

Agentuur; Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post anne-

liis.veski@incure.ee);

kostja Marika Pau (isikukood 46508222722; elukoht XXXX;

tegelik viibimiskoht Inglismaal; e-post marika.pau@mail.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Time Finans AB hagi Marika Pau vastu osaliselt.

2. Välja mõista Marika Pault Time Finans AB kasuks 1768 (üks tuhat seitsesada

kuuskümmend kaheksa) eurot ja 82 senti, millest 1509,25 eurot on tagastamata

laenusumma koos intressi ja meeldetuletustasuga, 133,44 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis 12.07.2012 seisuga ning 126,13 eurot kahju.

3. Välja mõista Marika Pault Time Finans AB kasuks viivis protsendina põhinõudelt

1472,51 eurot alates 13.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 1339,07 eurot.

4. Jätta hageja menetluskuludest 59% Marika Pau kanda ja 41% Time Finans AB

kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

5. Välja mõista Marika Pault Time Finans AB kasuks menetluskulu 185 (ükssada

kaheksakümmend viis) eurot ja 21 senti.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Time Finans AB võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

2(3)

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Marika Pau võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Time Finans AB (hageja) hagi Marika Pau (kostja) vastu

2989,50 euro

(põhinõue

1509,25 eurot,

intress

1216,33 eurot,

kahju

126,13 eurot

ja

sissenõutavaks muutunud viivis 137,79 eurot) ning lisanduva viivise nõudes.

Kostja taotles hagejalt eralaenu. Hageja kandis 13.05.2008 ja 25.11.2008 kostja arvelduskontole

kokku 29 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt poolte

vahel kokkulepitule. Kostja rikkus omapoolset kohustust, mistõttu ütles hageja laenulepingud

üles ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud.

2. Kohus kohustas kostjat 12.07.2012 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 37-38). Kohus hoiatas, et

kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja

kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressil marika.pau@mail.ee ja kostja kinnitas

menetlusdokumentide kättesaamist 17.10.2012 (tl 54). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 314 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia eralaenu tingimustest, laenutaotluste

kinnitustest, panga väljavõttest taotletud summade kostja kontole kandmise kohta ja 23.05.2011

arvest (tl 21-25).

7. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. Hageja nõuab hagis kostjalt intressi 1216,33 euro väljamõistmist, olles arvestanud

intressi alates 14.05.2008 (esimese laenusumma ülekandmisele järgnevast päevast) kuni

23.05.2011 võla jäägilt 1509,25 eurot määras 0,073% päevas. Samas nähtub kohtule esitatud

23.05.2011 arvest (tl 25), et nimetatud kuupäeva seisuga moodustab intress hoopis 32,59 eurot.

Arve kohaselt on eelmise kuu saldo 1472,51 eurot ja meeldetuletusmaks/viivis 4,15 eurot, mis

koos intressiga 32,59 eurot on kokku 1509,25 eurot, mida hageja on hagiavalduses pidanud

põhinõudeks ja arvestanud sellelt intressi. Kuivõrd hageja on kuni 23.05.2011 arvestanud intressi

summalt 1509,25 eurot, mis sisaldab intressi summas 32,59 eurot (keeld tuleneb VÕS § 113 lg-

3(3)

st 6), samas kui 23.05.2011 arve kohaselt on intress nimetatud kuupäeva seisuga 32,59 eurot, siis

tuleb hageja intressinõue summas 1216,33 eurot jätta rahuldamata.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab hagis

kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 137,79 euro väljamõistmist, olles arvestanud viivist

alates 24.05.2011 (intressi arvestuse lõppemisele järgnevast päevast) kuni 12.07.2012 (hagi

kohtusse esitamise aeg) võla jäägilt 1509,25 eurot seadusjärgses määras 0,022% päevas.

23.05.2011 arvest nähtuvalt on põhinõue, millelt viivist arvestada, 1472,51 eurot (eelmise kuu

saldo), mistõttu võlgneb kostja hagejale ajavahemikul 24.05.2011 kuni 12.07.2012 viivist

134,44 eurot (1472,51 eurot × 415 päeva × 0,022% päevas).

Hageja

nõue

kostjalt

võlgnevuse

(tagastamata

laenusumma

koos

intressi

ja

meeldetuletustasuga/viivisega), kahju ning lisanduva viivise sissenõudmise osas kuulub

rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6, § 101 lg 2, § 108

lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Kokkuvõttes tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1509,25 eurot, 12.07.2012 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 133,44 eurot, kahju 126,13 eurot ning lisanduv viivis seadusjärgses määras

põhinõudelt 1472,51 eurot alates 13.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures 12.07.2012

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada

põhinõude summat.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so 59% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda ja 41%

ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

10. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena kohtumenetluses tasutud riigilõivu 250 euro

ja hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 260 euro väljamõistmist.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude

olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte

vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,

peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 63,91 eurot.

Seega on hageja menetluskuluks käesolevas asjas kokku 313,91 eurot (250 + 63,91).

11. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt

välja menetluskuluna 185,21 eurot (59% 313,91 eurost).

Kohtunik