2-12-8820/32 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-8820

Tsiviilasi

V B hagi I B vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise

nõudes

Tsiviilasja hind

6 397,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V B (isikukood xx, elukoht xxx)

Hageja lepingulised esindajad I K (xxx) ja O S

Kostja I B (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja määratud esindaja riigi õigusabi korras Annemarie

Kunila

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 07.09.2012 ja 01.10.2012

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada V B ja I B abielu, mis on sõlmitud 18.02.2009 Tallinna

Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

3. Jagada poolte ühisvara alljärgnevalt:

3.1 Jätta V B omandisse :

• xxx, Tallinn korteriomand (registriosa nr xxx) väärtusega 40 000 eurot;

• Värava II kinnistu asukohaga xxx (registriosa xxx) väärtusega 5 000 eurot;

• Sõiduauto Volkswagen Sharan (reg.märk xxx) väärtusega 3 000 eurot.

3.2 Välja mõista V B enamsaadud ühisvara eest I B kasuks rahaline hüvitis 9 003

(üheksa tuhat kolm) eurot.

4. Jätta laenulepingutest nr xxx ja xxx tulenevate kohustuse täitmine V B kanda.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2. Jätta riigi õigusabi tasu ja kulud I B kanda ja välja mõista I B nimetatud tasu ja

kulud ühekordse maksena ühe aasta jooksul alates käesoleva tsiviilasja

lõpplahendi jõustumisest Eesti Vabariigi kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hageja palub kohtul lahutada poolte vahel 18.02.2009 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud

abielu, mille kohta koostati abieluakt nr xxx. Pooled on teist korda abielus. Esimene abielu

sõlmiti poolte vahel 20.12.2003 Tallinna Perekonnaseisuametis ja lahutati 02.10.2008

kohtuotsusega. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Poolte kooselu ajal alates 2003 aastast kandis kõiki

kulusid (korteri üür, laenud, toitlustamine jne) hageja, kostja ei ole kunagi millegi eest

maksnud. Abielu lahutamise põhjuseks on skandaalid, tülid, kostja lahkumine kodust ning

hagejaga mittearvestamine. Poolte abielusuhted lõppesid septembris 2011. Kostja keeldus

abielu lahutamisest perekonnaseisuametis. Hageja on seisukohal, et abielu taastamine ei ole

võimalik.

Abielu kestel soetasid pooled korteriomandi Xxx, Tallinn, turuväärtusega 40 000 eurot; talu

asukohaga xxx, turuväärtusega 5 000 eurot ning sõiduauto Volkswagen Sharan, reg.märk xxx,

turuväärtus 3 000 eurot. Mõlemad kinnistud on panditud pangale ning laenusid tasub hageja.

Hagejal on raske üksi kahte laenu tasuda. Korteriomandi laenujääk moodustab 20 694,47 eurot

ning talu laenujääk on 9 299,53 eurot. Ühisvara kogumaksumus on 48 000 eurot, laenujääk on

29 994 eurot.

Hageja palub kohtul lõpetada varaühisus ja jagada ühisvara. Hageja palub kohtul jätta hageja

omandisse kogu poolte abielu kestel omandatud ühisvara maksumusega 48 000 eurot ja mõista

hagejalt kostjale välja hüvitis 9 003 eurot. Kostja ei kasuta vara, ei ela korteris ega anna

nõusolekut kinnistu müügiks. Laenukohustused panga ees võtab hageja enda kanda.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja esitas 18.09.2012 kohtule arvamuse kostja vastusele, milles leiab, et kostja vastuses

toodud vallasvara jagamise nõe pidanuks olema vormistatud vastuhagina, tasudes seejuures

riigilõivu ning kostja pidanuks tõendama ülaltoodud vara maksumust. Hageja leiab, et antud

vara jagamine ei ole otstarbekohane, kuid kui kohus peab vajalikuks selle jagada, siis hageja

esitab oma arvamuse antud vara iga positsiooni juures.

Köögimööbel – käesoleval hetkel maksumus 150 eurot; külmik Samsung, külmikut Beco

pooltel ei ole – ostetud 24.01.2009, mitte abielu ajal; elektripliit AEG - ostetud 2007,

maksumus praegu 150 eurot (ahju uks katki, vana, kriimustatud); mikrolaineahi – ostetud

2002, maksumus „0“; köögikombain Braun – ostetud 2003, maksumus „0“, elektriline

veekeetja AEG – võttis kostja endale; veefiltriga tolmuimeja – ei ole kunagi olnud;

magamistoamööbel – ostetud enne abielu 2000; diivan – ostetud 2007, maksumus 150 eurot;

muusikakeskus Sony - katki, põles läbi kõlar, rikkis - maksumus „0“; raadio Sharp – ei ole

olnud; kodo – ostetud 2004, maksumus 100 eurot; kristalllühter – ostetud enne abielu

09.01.2009; esikumööbel – peegel katki, maksumus 25 eurot ja laelamp koos kahe öölambiga

– ostetud mitte abielu ajal 09.01.2009.

Hageja jääb oma nõude juurde ja palub jätta talle korteriomand, kuna hageja elab mainitud

korteris ja tasub selle laenu, kindlustust ning kommunaalmakseid. Kostja ise lahkus korterist

vabatahtlikult ning ta elab tütre Maria Smirnova korteris. Kohtuistungil avaldas kostja, et

temal on 20 000 eurot ning hageja leiab, et lisades sellele summale hagejalt saadava hüvitise

9 000, saab ta endale soetada uue korteri. Vastavalt riigikohtu praktikale jääb korter sellele

abikaasale, kes elas selles korteris ja tasus selle eest. Talu, asukohaga Lääne-Virumaa,

Laekvere vald, ei ole elamiskõlbulik. Samuti leiab hageja, et laenukohustusi ei ole

otstarbekohane jagada, kuna kostja on maksejõuetu aga hageja tasus ja tasub laenu kahe

kinnisvara eest.

Hageja olles abielus müüs 05.03.2007 korteri aadressil xxx, Tallinn, mis oli erastatud hageja

poolt 19.08.2006, so oli hageja lahusvara. Korteri ostjalt saadud raha oli koheselt kantud panka

esimese sissemaksena korteri ostmiseks aadressil Xxx, Tallinn.

Kostja vastuväited

Kostja on nõus abielu lahutamisega. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud abielu

lahutamise motiividele. Skandaale pooltele kuuluvas korteriomandis ei korralda mitte kostja,

vaid hageja. Hageja vägivaldse käitumise pärast oli kostja juba 2008 sunnitud oma isikuõiguste

kaitseks abinõude rakendamise avaldusega pöörduma kohtu poole. Kohtumenetluse käigus

sõlmisid pooled ühise eluruumi kasutamiseks kompromissi, mille Harju Maakohus kinnitas

09.12.2008 määrusega. Kostja ei saa juba alates 2011. aasta detsembrist kodus elada, sest

hageja on vahetanud eluruumi ukselukud ning kui kostja on püüdnud oma koju pääseda, on

hageja füüsilise vägivallaga ähvardanud.

Peale hagis nimetatud ühisvara soovib kostja jagada poolte ühisvarasse kuuluvad järgmised

koduse sisustuse esemed. Köögimööbel 800 eurot, külmik Beco 400 eurot, elektripliit AEG

650 eurot, mikrolaineahi 100 eurot, köögikombain Braun 150 eurot, elektriline veekeetja AEG

300 eurot, veefiltriga tolmuimeja 400 eurot, magamistoamööbel (kapp, voodi, öökapp) 800

eurot, diivan (2007) 1 200 eurot, muusikakeskus Sony (2007) 400 eurot, raadio Sharp 150

eurot, kodo Sony 350 eurot, kristalllühter 400 eurot, esikumööbel (peegel, nagi ja

jalatsikapp) 150 eurot ja laelamp koos kahe öölambiga 100 eurot. Kokku on koduse vara

maksumus 6 350 eurot.

Kostja ei vaidlusta hageja antud rahalist hinnangut korterile, maakodule ja sõiduautole. Kostja

ei ole nõus hageja poolt soovitava vara jagamise viisiga ja ei pea seda õiglaseks. Kostja teeb

ettepaneku

jagada

ühisvara

järgmiselt.

Sõiduauto

Volkswagen

Sharan,

riikliku

registreerimismärgiga xxx, maksumusega 3 000 eurot jätta hagejale, kuna kostjal puudub

autojuhtimise õigus ja autot on alati kasutanud hageja, kelle nimele see on ARK-is

registreeritud. Hoonestatud kinnistu nimega „Värava“ xxx maksumusega 5 000 eurot palub

kostja jätta hagejale. Hageja on sellest maakodust alati enam huvitatud olnud, talu nõuab palju

füüsilist tööd, mis pole kostjale jõukohane ning ilma autot kasutamata on Tallinnas elavale

kostjale talupidamine sisuliselt võimatu.

Koduse sisustuse esemed kokku 6 350 eurot soovib kostja jätta hagejale. Kuna hageja ei ole

saanud umbes kolmveerand aastat poolte korterit ega seal asuvat vara kasutada, siis peab ta

õigeks, et koduse sisustuse esemed mida hageja on pikemat aega oma äranägemisel üksi

kasutanud, ka edaspidi temale jääksid.

Korteriomandi Tallinnas, Xxx turuhinnaga 40 000 eurot soovib kostja jätta endale.

Korteriomand on ainus osa ühisvarast mis on kostjale oluliselt vajalik ning mida ta suudaks

kasutada ja majandada. Lähtudes sellest, et üks kinnisasi talu Laekvere vallas ja auto jääb

hagejale, on põhjendatud, et kõnealune eluruum, mis on kostja ainsaks koduks jääb kostjale.

Sellisel ühisvara jagamisel jääks hagejale vara 14 350 euro eest (sõiduauto 3 000 eurot, talu

5 000 eurot, kodune vara 6 350 eurot ja kostjale 40 000 euro eest (korter 40 000 eurot). Poolte

võrdsusest lähtudes peaks kummalegi abikaasale jääma vara 27 175 euro eest ((14 350 +

40 000) : 2). Kostja on nõus maksma hagejale enamsaadud vara arvel rahalist kompensatsiooni

12 825 eurot. Ühine varaline kohustus, see on 29 994 euro laenujäägi tasumine AS-le

Swedbank, peab kostja õigeks jagada pooleks.

Kostja esitas 25.09.2012 kohtule seisukoha hageja 18.09.2012 esitatud arvamuse kohta. Kostja

loobub oma nõudest kodusele varale või selle rahalisele kompensatsioonile, kuna tõenäoliselt

need pole kas üldse alles või pole endises korras. Ülejäänud vara peab kotja õiglaseks jagada

oma varasemas vastuses toodud viisil. Sellisel puhul jääks hagejale vara 8 000 eurot (sõiduauto

3 000 eurot, talu 5 000 eurot) ja kostjale 40 000 euro eest (korter Tallinnas). Poolte võrdsusest

peaks kummalegi abikaasale jääma vara 24 000 euro väärtuses. Sellest tulenevalt peab kostja

maksma hagejale enamsaadud vara arvel rahalist kompensatsiooni 16 000 eurot. Kuna AS-iga

Swedbank sõlmitud laenulepingute nr xxx 19.12.2006 ja nr xxx18.02.2008 alusel on laenu

saajateks nii hageja kui kostja ühiselt, siis tuleb neil jätkata võetud laenude tagastamist

vastavalt pangaga sõlmitud lepingutele.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtustungil ära pooled ning

hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu

lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Abielutunnistusest

nähtuvalt

on

pooled

18.02.2009

sõlminud

abielu

Tallinna

Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Pooled ei pea abielu

jätkamist võimalikuks ning leiavad, et abielusuhted on lõppenud. Nii hageja kui kostja on

kohtule kinnitanud, et abielulist kooselu neil enam ei ole ja nad kooselu ei taasta. Tulenevalt

eelnevast leiab kohus, et abielu tuleb vastavalt mõlema poole soovile lahutada.

Samuti kuulub hagi rahuldamisele ühisvara jagamise osas. Kohus märgib, et arvestab kostja

omapoolset ettepanekut ühisvara jagamiseks üksnes vastuväitena hagile. Ühisvara jagamiseks

enda pakutud viisil peab olema esitatud vastuhagi, üksnes vastuväitest hagile ei piisa. Kohus

saab jagada ühisvara ainult poole taotletud viisil.

Vaidlus puudub selles, et ühisvara koosseisu kuuluvad korteriomand asukohaga Xxx,

Tallinnas; xxx ja sõiduauto Volkswagen Sharan, reg.märk xxx. Asjas ei ole vaidlust selles, et

Värava kinnistu ja sõiduauto jätta ühisvara jagamise käigus hagejale. Samuti puudub vaidlus

ühisvara koosseisu kuuluvate korteriomandi, kinnistu ja sõiduauto väärtuse osas.

Laenukohustused panga ees soovib hageja võtta enda kanda.

Küll aga on pooltel erimeelsused korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinn osas.

Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud

või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu

tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 25. mail 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11 tehtud otsuse p-s 18

seisukohale, et asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka tuleb otsustada asja omandamise

ajal

kehtinud

perekonnaseaduse

sätete

järgi.

Seega

tuleb

ühisvara

kooseisu

kindlaksmääramiseks kohaldada enne 01. juulit 20101 kehtinud perekonnaseadust. Kuni

30.06.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne

abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara

ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 18 lg 2

kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse

ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist,

määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Ühisvara jagamise viisile tuleb kohaldada alates 01.076.2010 kehtinud perekonnaseadust

(PKS). PKS § 35 lg 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg

1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada

ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise

hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kooskõlas § 37 lg 3 ühisvara jagatakse

abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku

lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta

kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas

jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes

neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul

või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele.

Kohus on seisukohal, et korteriomand Xxx, Tallinn turuväärtusega 40 000 eurot tuleb jätta

hagejale ja kostjale tuleb hagejalt välja mõista õiglane kompensatsioon. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt kasutasid nimetatud korteriomandit pooled ühiselt. Käesoleval ajal

kasutab korterit hageja.

Pooled abiellusid esmakordselt 20.12.2003 ja lahutasid abielu 02.10.2008. Pooled abiellusid

uuesti 18.02.2009. Kohtule esitatud notariaalse korteriomandi müügilepinguga on tõendamist

leidnud, et hageja müüs esimese poolte vahel sõlmitud abielu ajal 05.03.2007 lahusvaraks

oleva korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinnas. Nimetatud lahusvara müügist saadud raha eest

omandasid pooled osaliselt korteriomandi Xxx, Tallinn.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-46-06 asunud seisukohale, et raha ükskõik kumma

abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks.

Samas ei tähenda lahusvara müügist saadud raha muutumine ühisvaraks seda, et nimetatud

asjaoluga ei saaks ega peaks arvestama ühisvara jagamisel.

Seega ei olnud hageja poolt korteriomandi Xxx, Tallinn omandamiseks antud raha enam hageja

lahusvara ning korteriomand osteti osaliselt ühisvaraks olnud raha eest, kuid arvestada tuleb

asjaoluga, et osaliselt omandati Astangu nt korteriomand hageja lahusvara arvelt. Samas on

oluline ka asjaolu, et hageja kantud summa ei katnud korteriomandi väärtust ning ülejäänud

summa katmiseks võeti laen perekonna huvides ning kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega

on tõendamist leidnud asjaolu, et laenumakseid tasus üksnes hageja. Kostja ei ole esitanud

kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks laenumakseid tasunud.

Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 järgi võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale

kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kohtule esitatud pangakonto

väljavõttega on tõendamist leidnud, et hageja tasus 03.01.2007 korteriomandi Xxx, Tallinnas

omandamiseks kokku 447 462,00 krooni, so 28 598,03 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule

tõendeid selle kohta, et ta oleks panustanud rahaliselt vaidlusaluse korteriomandi omandamisel.

Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomandi väärtus on käesoleval ajal 40 000 eurot. Kohus

leiab, et kuna korteriomand jääb hagejale, siis tuleb ka laenukohustus jätta hageja kanda.

Hageja poolt kohtule esitatud Swedbank AS 01.02.2012 tõendi kohaselt poolte ja Swedbank

AS vahel 19.12.2006 sõlmitud laenulepingu nr xxx laenu põhiosa jääk seisuga 01.02.2012 on

20 694,47 eurot ning poolte ja Swedbank AS vahel 18.02.2008 sõlmitud laenulepingu nr xxx

laenu põhiosa jääk seisuga 01.02.2012 on 9 299,53 eurot. Seega on ühisvara väärtus 48 000

eurot, laenujääk on 29 994 eurot ning kui arvata maha laenujääk on positiivse vara väärtus

18 006 eurot ning seega on kohtu arvates igati õiglane kompensatsioon kostjale 9003 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Kohus andis 17.05.2012 määrusega I B riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigile

riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena ühe aasta jooksul alates käesoleva tsiviilasja

lõpplahendi jõustumisest. Nimetatud määrus on jõustunud. Seega tuleb I B kohustada tasuma

riigile täielikult riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena ühe aasta jooksul alates

käesoleva tsiviilasja lõpplahendi jõustumisest.

Maie Seppo

kohtunik