2-09-40167/48 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-40167

Tsiviilasi

AZ hagi OÜ I vastu TLS § 82 alusel hüvitise,

saamata jäänud palga, puhkusehüvitise ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

2024,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AZ(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja esindaja RÕS korras vandeadvokaat Edith

Sassian (Advokaadibüroo Edith Sassian & KO, Pärnu

mnt 20, 10141 Tallinn, e-post menetlused@sassian.ee)

Kostja OÜ I (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja esindaja prokurist Paul Toom

Kohtuistungi toimumise aeg

16.10.2012, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tunnistada AZ ja OÜ I vahel 15.03.2009.a. sõlmitud tööleping nr 35 lõppenuks

EV TLS § 82 lg 1 alusel alates 27.04.2009.

3. Välja mõista OÜ I AZ kasuks EV TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis summas 1342,13

(tuhat kolmsada nelikümmend kaks eurot ja kolmteist eurosenti) eurot.

4. Välja mõista OÜ I AZ kasuks saamata jäänud põhipalk summas 682,26

(kuussada kaheksakümmend kaks eurot ja kakskümmend kuus eurosenti) eurot.

5. Jätta rahuldamata AZ hagi OÜ I vastu saamata jäänud puhkusehüvitise ja viivise

nõudes.

6. Jätta rahuldamata OÜ I taotlus 16.10.2012 toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 10 % ulatuses AZ ja 90% ulatuses OÜ I kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluse käik

1. Hageja esitas 28.04.2009 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile

(TVK) kostja vastu avalduse, milles palus kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi töölepingu

seaduse (TLS) § 82 alusel 21 000 krooni ja palga maksmisega viivitamise eest 300 krooni

viivist. 21.05.2009 TVK lõpetas menetluse seoses sellega, et hageja ja kostja

töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud. 26.05.2009 esitas hageja uue avalduse TVK-le.

16.07.2009 TVK otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/2507-09 TVK rahuldas hageja

avalduse, millega luges hageja ja kostja vahel 16.03.2009 sõlmitud töölepingu lõppenuks

töötaja algatusel 27.04.2009, mõistis välja kostjalt hageja kasuks kahe kuu keskmise palga

summas 21000 krooni ja viivise palga maksmisega viivitamise eest 300 krooni.

2. 14.08.2009 esitas kostja Harju Maakohtule taotluse hageja poolt TVK-le esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja palus jätta hageja nõude 21 000 krooni

saamiseks rahuldamata. Harju Maakohtu 07.09.2010 otsusega rahuldati hagi ja mõisteti

kostjalt välja kahe kuu keskmine palk 21 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu

28.09.2011 otsusega tühistati Harju Maakohtu 07.09.2010 otsus ning saadeti tsiviilasi

maakohtule uueks menetlemiseks.

3. 29.11.2011 esitas hageja Harju Maakohtule täiendava nõude, milles palus kostjalt välja

mõista hageja kasuks saamata jäänud palk 682,26 eurot ja viivis 141,14 eurot alates

28.04.2009 kuni 29.11.2011 ning alates 30.11.2011 viivisemääras 0,15 eurosenti päevas

kuni kostja poolt võla tasumiseni. Harju Maakohtu 16.08.2012 määrusega võeti

menetlusse hageja hagi kostja vastu saamata jäänud palga ja viivise nõudes ning liideti

hageja hagiga kostja vastu hüvitise nõudes ühte menetlusse.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

4. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.03.2009 töölepingu. Töölepingu järgi pidi kostja

maksma hagejale töötasu 10.04.2009, kuid maksis selle 14.04.2009. 13.04.2009 teatas

ettevõtte direktor GT hagejale, et ta on töölt lahti lastud, põhjendades seda asjaoluga, et

hageja on kohustatud ületunde tegema. 14.04.2009 tuli hageja oma dokumentidele järele,

mille peale GT ütles, et tal ei ole aega hagejaga tegeleda ja käskis hagejal ilma

dokumentideta ettevõttest lahkuda. 16.04.2008, 18.04.2008 ja järgnevatel päevadel kostja

ei andnud hagejale tööraamatut, lõpparvet ega vallandamisakti. 21.04.2009 tahtis G. T

töölepingu lõpetada 14.04.2009 kuupäevaga, millest hageja keeldus. Seejärel visati hageja

tööraamat lauale ja ähvardati, et hageja mingit lõpparvet ei saa ja hageja vallandatakse

töölt puudumise eest.

5. Kostja ei teavitanud hagejat töölepingu lõpetamise alusest ega edastanud hagejale

töölepingu lõpetamise teadet. EV TLS §-s 71 järgi tööleping lõpeb poolte kokkuleppel,

tähtaja möödumisel, töötaja algatusel, tööandja algatusel, kolmandate isikute nõudmisel

või pooltest sõltumatutel asjaoludel. Alused töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel on

sätestatud EV TLS §-s 86. Pooltevahelises töösuhtes ühtegi neist töölepingu lõppemise

alustest ei tuvastatud. Töölepingu lõpetamise vormistamine eeldab töölepingu lõpetamise

aluse äranäitamist. Kui kostja leidis, et ta soovib lõpetada töölepingu katseaja

ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis oleks ta saanud sellel alusel tööleping lõpetada

järgides EV TLS §-des 86 p 5 ja 102 sätestatut. Kostja ei lõpetanud töölepingut EV TLS-s

ette nähtud alusel ja korras. Seega kehtis pooltevaheline tööleping kuni 27.04.2009, mil

hageja edastas kostjale töölepingu lõpetamise avalduse EV TLS § 82 alusel tähtkirja teel

kostja äriregistris registreeritud aadressile ja hageja töölepingu lõpetamise avaldus tuleb

kostjale kätteantuks ja tööleping lõppenuks alates 27.04.2009 EV TLS § 82 lg 1 alusel.

6. EV TLS § 49 punkti 1 alusel tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud

tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ja punkti 2 alusel maksma töö

eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Hageja jätkas tööl käimist peale 14.04.2009 kuni

töölepingu lõpetamiseni 27.04.2009. Kostja ei lubanud hagejat tööle ega kindlustanud

tööga. ITVS § 7 lg 1 alusel nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle

päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja või pidi saama teada

oma õiguse rikkumisest. Kostja ei ole ITVS § 7 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul

vaidlustanud töölepingu EV TLS § 82 alusel lõpetamise õigust. EV TLS § 82 lg 2 alusel

määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1 lõike alusel

maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hageja palub mõista

kostjalt välja EV TLS § 82 lg 2 järgne hüvitis summas 21 000 krooni. Kostja hilines

2009.a märtsi palga maksmisega 4 päeva ja hageja palub kostjalt välja mõista palga

maksmisega viivitamise eest palgaseaduse § 35 alusel viivis 300 krooni.

7. Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on aegunud. Hageja ei ole kasutanud TVK-s

õigusabi, ta ei valda eesti keelt. On näha, et TVK-le esitatud avaldused on tehtud

kirjaoskamatult, kuid see ei tähenda, et nendest ei saa lugeda välja hageja tegelikku tahet.

Hageja pöördus TVK poole avaldusega 28.04.2009. Selles väljendas hageja selgelt, et

13.04.2009 ütles tööandja talle, et töötaja on töölt vallandatud, seepärast, et töötaja on

kohustatud tegema ületunde. Samuti on avalduses väljendatud, et töötaja käis peale

14.04.2009 iga päev tööl, kuid tööandja teda tööle ei lubanud. 21.04.2009 soovis tööandja

lõpetada temaga töölepingu tagantjärele 14. kuupäevaga, millega töötaja ei nõustunud

ning 21.04.2009 visati talle täidetud tööraamat. Avalduse viimases lauses palus töötaja

lahendada tekkinud intsident ja sundida ettevõtet maksma töölepingu tasuna avaldajale

kahe kuu töötasu 21 000 krooni (TLS § 82) ning viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest

summas 300 krooni. Avaldusele oli lisatud töötaja venekeelne kiri tööandjale, kus töötaja

palus selgelt lõpetada tööandjal tööleping TLS § 82 alusel. Nende dokumentide

tõlgendamisest selgub töötaja tegelik tahe ja nõue tunnistada töölepingu lõpetamist TLS §

82 alusel. 21.05.2009 lõpetas TVK asjas menetluse ITVS § 15 lg 2 p 2 alusel, sest töötaja

ei ilmunud TVK istungile. ITVS § 15 lg 3 kohaselt asja menetluse lõpetamisel käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel uuendab TVK asja menetluse, kui avaldaja

taotleb töövaidlusasja uuesti menetlusse võtmist. Sellisel juhul kohaldatakse aegumise

kohta sätestatut. Hageja viimane faktiline tööpäev oli tööandja juures 13.04.2009, peale

seda hagejat enam tööle ei lubatud. Hageja sai töölepingu lõpetamisest teada 21.04.2009,

kui talle visati tööraamat. Hageja pöördus TVK poole ITVS § 6 lg 2 ettenähtud ühe kuu

jooksul. 26.05.2009 esitatud avaldust tuleb lugeda menetluse uuendamise avalduseks ning

kohaldada üldist hagi aegumise regulatsiooni. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt hagi

aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Hagi aegumine peatus

28.04.2009 kuni 21.05.2009 ning jätkus 22.05.2009 kuni 25.05.2009, siis uuesti peatus.

Sellelt tulenevalt mahub TVK menetluse uuendamise avaldus TLS § 143 lg 2 ja ITVS § 6

lg 2 ettenähtud ühekuulisesse tähtaja sisse ning nõue tunnistada tööleping lõpetatuks TLS

§ 82 alusel on tähtaegne ning ei ole aegunud.

8. Hagejal on saamata jäänud palk (töötasu aprilli 2009 eest ja puhkusetasu, mis kokku

moodustavad lõpparve). Lõpparvet ja aprilli 2009 palka ei ole kostja seni hagejale

maksnud. Hageja oli tööl 13.04.2009, kuid samal päeval väidetavalt vormistatud

korraldust töölepingu lõpetamise kohta töödistsipliini rikkumise eest ei ole töötajale

tutvustatud. Samuti ei ole selles korralduses juttu sellest, et tegelikult on töötaja töölt

vabastatud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Korralduses puudub viide seadusele,

mille alusel tööleping väidetavalt lõpetati. Aprilli 2009 töötasu ja saamata jäänud

puhkusetasu arvestamisel lähtub töötaja sellest, et tööleping on lõpetatud 27.aprillil 2009.

9. Poolte vahel ei ole vaidlust, et töötaja kuutasu oli 10 500 krooni (671, 07 eurot).

Töölepingu punkti 6.1. kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Seega

saamata jäänud palk 27.aprilli 2009 seisuga on 10 675 krooni ehk 682, 26 eurot (aprilli

2009 töötasu 9 450 krooni ja puhkusetasu 1 225 krooni).

10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates 28.04.2009 järgnevalt: 141, 41 eurot

(viivis alates 28.04.2009 kuni täiendava nõude esitamise päevani 29.11.2011) ning alates

30.11.2011 viivisemääras 0, 15 eurosenti päevas kuni tööandja poolt võla tasumiseni.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

12. Kostja vastuväidete kohaselt asus hageja 16.03.2009 neljakuulise katseajaga kostja

tehasesse tööle. Märtsikuu töötulemused olid head. Aprilli esimesel poolel rikkus hageja

neljal korral jämedalt töökorda: 02.04.2009 ei ilmunud tööle, 08.04.2009 hilines tööle,

09.04.2009 lahkus loata töökohalt kell 15:00 ja 10.04.2009 hilines tööle. Hageja töös

esines praak konteineri ML 35 m3 keevitamisel. Tulenevalt eeltoodust lõpetas kostja

juhatuse liige G. Tevet alates 14.04.2009 hagejaga töösuhte katseaja ebarahuldavate

tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel. Ülalmainitud asjaolud leidsid kajastuse

tootmisdirektori poolt koostatud dokumentides ning tehase direktori korraldustes

(03.04.2009, 08.04.2009,10.04.2009 ja 13.04.2009), millega hagejale avaldati noomitused.

Mainitud korraldused on tehtud hagejale teatavaks kõikide tehase töötajate juuresolekul

enne töökäskude tööpäevaks andmist. Korralduse ärakirja vastuvõtmisest hageja keeldus,

mille kohta tehti vastav märge kostjapoolses töölepingus ja tööraamatus. Hageja

töölepingusse jäi vastav märge tegemata, kuna hageja keeldus töölepingut kostjale

andmast. Samuti keeldus hageja andmast allkirja kostja käsutuses olevale töölepingule.

Kostja leiab, et ta on hagejaga lõpetanud töölepingu 14.04.2009 TLS § 86 p 5 alusel ja

hagejal puudub õiguslik alus töölepingu lõpetamiseks alates 27.04.2009.a TLS § 82 alusel,

sest töösuhe temaga lõpetati tööandja algatusel 14.04.09. a EV TLS § 86 p 5 järgi ning

vormistati kooskõlas kehtinud õiguskorraga.

13. Kostja on seisukohal, et isegi kui lähtuda hageja sõnadest, et 21.04.2009. a „GT tahtis

töölepingu lõpetada 14-da kuupäevaga millest mina keeldusin. [...] Siis visati minu

tööraamat lauale...“, siis nendest ühemõtteliselt tuleneb, et hagejal tekkis õiguslik alus

mitte töölepingu lõpetamiseks tema algatusel, vaid õigus vaidlustada selle lõpetamise

õigsust ning tuginedes TLS §-le 119 nõuda hüvitist tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise

eest. Eeltoodust tuleneb, et hageja teadis täpselt, et tööleping temaga on lõpetatud

tööandja algatusel 14.04.2009. a TLS § 86 p 5 järgi. Peale seda oli tal seaduslik alus (TLS

§ 143 lg 2, ITVS § 6 lg 2) ühe kuu jooksul pöörduda töövaidlusorgani poole üksnes

töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudega. Selle asemel esitas ta

28.04.2009. a avalduse TVK-le ja palus tunnistada tööleping lõppenuks tema algatusel

ehk TLS § 82 järgi. 21.05.2009. a TVK istungile hageja ei ilmunud ning TVK lõpetas

vaidlusasja menetluse. Täpselt samasisulise avaldusega pöördus hageja TVK poole

26.05.2009 ehk rohkem kui 30 päeva pärast töölepingu kostja poolt ülesütlemist

14.04.2009. a. Järelikult hageja esimene nõue kostja vastu aegus ning ei kuulu

rahuldamisele, sest ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude

aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Peale seda kui hageja

ei ilmunud TVK 21.05.2009 istungile ja TVK lõpetas vaidlusasjas menetluse, puudus

töövaidlusorganil õiguslik alus hageja samasisulise 26.05.2009 avalduse läbivaatamiseks

TLS §143 lg 2 ja ITVS § 6 lg 2 tähendustes. TVK pidi lõpetama asja menetlemise

aegumise tõttu. Kostja leiab, et hageja nõuded kostja vastu on aegunud ning ei kuulu

rahuldamisele.

14. Kostja on seisukohal, et hageja nõue tema vastu aprillikuu palga saamiseks on vastuolus

faktiliste asjaoludega, sest tööleping hagejaga lõpetati 14.04.2009 tööandja algatusel.

Töötasu aprillikuu eest jäi maksmata, kuna hageja süül tekkis praak konteiner ML 35 m3

keevitamisel (PalS § 19 lg 1). Puhkusetasu kasutamata puhkuse eest (27 päeva) hagejale ei

makstud 02.04.2009. a tööle mitteilmumise, 08.04.2009 ja 10.04.2009 hilinemiste ning

09.04.2009. a töölt loata lahkumise eest. Hageja poolt 29.11.2011 esitatud täiendav

saamata jäänud palga nõue kostja vastu on TLS § 143 lg 1 alusel aegunud. Kostja leiab, et

hagejal oli peale töölepingu ülesütlemist seaduslik alus pöörduda töövaidlusorgani poole

tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise ning mitte saamata jäänud palga nõudega, sest palk

on töötasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kohtule esitatud

tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 9.4-2/2507 olevaid tõendeid) igakülgselt ja

objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi

kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

16. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik

(töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja

maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on

16.03.2009 sõlmitud tööleping nr 35 ja hageja samal päeval asus 4- kuulise katseajaga

keevitajana tööle kostja tehases. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel

sõlmitud tööleping on lõpetatud 14.04.2009 kostja algatusel TLS § 86 lg 5 alusel või

27.09.2009 hageja algatusel TLS § 82 alusel. Samuti on pooltel erimeelsused, kas hagejal

on õigus nõuda kostjalt saamata jäänud palka ja puhkusehüvitist. Kostja on palunud

kohaldada hageja nõudele aegumist.

17. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas hageja ja kostja vahel

sõlmitud töölepingu on lõppenud 14.04.2009 kostja algatusel või 27.09.2009 hageja

algatusel.

18. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist kostja poolt hagejaga

14.04.2009 töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel. Töölepingu seaduse (TLS) § 131

lg 2 järgi kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutel, mis on tekkinud

või tehtud enne 2009.a. 1. juulit senikehtinud seadust. 01.01.2009 — 30.04.2009 kehtinud

Eesti Vabariigi Töölepingu seadus (edaspidi EV TLS) § 73 lg 1 alusel tööandja teeb

töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse

formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu

lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu

tagastamine. Töölepingu lõpetamise kanne tuli teha töölepingu mõlemale eksemplarile.

EV TLS ei näinud ette töölepingu faktilist lõppemist ilma aluseta ning lepingu lõpetamist

vormistamata (Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07 ja

Riigikohtu 25. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-09). Töölepingu

lõppemiseks peab olema alati seaduses sätestatud alus. Kohus leiab, et juhul kui kostjal oli

alus lõpetada hagejaga tööleping katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis oleks ta

saanud sellel alusel töölepingu lõpetada järgides EV TLS §-des 73, 86 p 5 ja 102

sätestatut. Kostja väidab, et kostja juhatuse liige GT lõpetas oma 13.05.2009 korraldusega

alates 14.04.2009 töösuhted hagejaga TLS § 86 p 5 alusel. Kostja väidete kohaselt

korralduse ärakirja vastuvõtmisest hageja keeldus, selle kohta on tehtud vastav märge

tööandjapoolsesse töölepingusse ning tööraamatusse. Oma töölepingu esitamisest kostjale

hageja keeldus. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole leidnud tõendamist, et kostja

oleks teavitanud hagejat töölepingu lõpetamise alusest ning edastanud hagejale töölepingu

lõpetamise

teate.

Hageja

pöördus

28.04.2009

ja

26.05.2009

avaldusega

töövaidluskomisjoni. Kostja ei ole esitanud töövaidluskomisjonile kostja poolt

03.04.2009, 08.04.2009, 09.04.2009, 10.04.2009 ja 13.04.2009 vormistatud korraldusi

(TLK 14-18). Nimetatud korraldused on välja ilmunud alles 14.08.2009 kohtule esitatud

taotluses. Kõigile nendele korraldustele on alla kirjutanud ühed ja samad isikud. GT, IR,

MK ja R . GT ja IR on kostja juhatuse liikmed. Vaidlust ei ole selles, et MK on GT poeg,

kes ei töötanud kostja juures. Kohus leiab, et tegemist on omavahel seotud ja asjast

huvitatud isikutega ning nende allkirjad antud korraldustel ei tõenda hagejale väidetavate

noomituste tegemist ja korraldustest hageja teavitamist. Samuti on nimetatud korraldused

vastuolus teiste kostja poolt esitatud tõenditega. Kostja poolt esitatud aprill 2009

töögraafikust nähtub, et R ei viibinud 1.-3. aprill 2009 tööl, 8. ja 9. aprillil jäi tööle hiljaks

ning 10. ja 11. aprilli 2009 kanded on ilmselgelt parandatud (tlk 12). Eelnimetatu tõendab,

et R ei saanud viibida hagejale noomituste tegemise juures. Kohtu hinnangul eelnimetud

korraldused on tõenäoliselt vormistatud kostja poolt tagantjärele õigustamaks kostja

käitumist. Kostja poolt 13.04.2009 tehtud korraldust hagejaga töölepingu lõpetamise

kohta alates 14.04.2009 ei ole üritatud hagejale kätte toimetada.

19. Kostja väidab, et lähtudes TLS –st 73 tegi töölepingu lõpetamise kohta kande hageja

tööraamatusse ja tööandja kasutuses olnud töölepingusse, hageja valduses olnud

töölepingusse jäi kanne töölepingu lõpetamise kohta tegemata, sest hageja keeldus

lepingut tööandjale esitamisest. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et töölepingu

lõpetamiseks piisab kande tegemiseks tööraamatusse. Töölepingu lõpetamise kande

tegemine tööraamatus ei vabasta tööandjat TLS § 73 lg-1 sätestatud kohustustest

töölepingu lõpetamise vormistamiseks. Hageja tööraamatu väljavõttest ei nähtud

töölepingu lõpetamise alus (TVK tlk 12). Samas töölepingu lõpetamise vormistamine

tähendab just töölepingu alusel äranäitamist.

20. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-68-99 märkinud, et kui töölepingu lõpetamist pole

võimalik töötajale teatavaks teha töökohas, tuleb tööandja kohustus teatada töötajale

töölepingu lõpetamisest, lugeda täidetuks tähitud kirjaga vastava teate saatmisega töötaja

poolt tööandjale teatatud viibimiskohta. Seega juhul kui kostjal ei olnud võimalik mingil

põhjusel töölepingu lõpetamist teatavaks teha hageja töökohas, oleks kostja saanud

edastada töölepingu lõpetamise teate hagejale tähitud kirjaga, seda kostja aga teinud ei

ole. Samuti oleks kostjal olnud võimalik töölepingu lõpetamine teatavaks teha tunnistajate

juuresoleku. Ka seda võimalust ei ole kostja kasutanud.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukoha, et kostja ei lõpetanud hagejaga töölepingut EV

TLS-s ette nähtud alusel ja korras, mistõttu hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping ei

lõppenud 14.04.2009 TLS § 86 p 5 alusel.

22. EV TLS § 49 punkti 1 alusel tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud

tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ja punkti 2 alusel maksma töö

eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Hageja väidetel jätkas ta tööl käimist peale

14.04.2009 kuni töölepingu lõpetamiseni 27.04.2009. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja

ei lubanud hagejat tööle ega kindlustanud tööga. EV TLS § 82 lg 1 kohaselt töötaja teatab

nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt

viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu

tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline

halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või

töökorralduses. Hageja on edastanud kostjale 27.04.2009 tähitud kirjaga avalduse

töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel ja 2 kuu keskmise palga suuruse hüvitise

väljamõistmiseks (TVK tlk 18). Kostja väidab, et ta ei ole hageja poolt 27.04.2009

edastatud teadet töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 alusel kätte saanud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ( TsÜS) § 29 lg 1 alusel on juriidilise isiku asukoht tema

juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva

majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Osaühingu asukoht ja aadress tuleb

äriseadustiku § 145 p 2 kohaselt kanda registrisse. Kostja pidanuks ise hoolitsema, et ta

oleks töölepingu lõpetamise avalduse registrisse märgitud aadressilt kätte saanud. TsÜS §

69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb

tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale

isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama sätte lõike 2

järgi tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks

tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud

tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sama

sätte lõike 3 alusel lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse

kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam

seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja

esindajatel pidi olema mõistlik võimalus kostja registrisse kantud aadressil saadetud

dokumentidega tutvuda. Seega tuleb lugeda hageja töölepingu lõpetamise avaldus kostjale

kätteantuks. Kostja ei ole vastanud hageja avaldusele ega vaidlustanud hageja poolt

töölepingu lõpetamise avaldust ITVS § 6 lg 1 sätestatud ühe kuu jooksul. Seega kehtis

pooltevaheline tööleping kuni 27.04.2009, mil hageja edastas kostjale töölepingu

lõpetamise avalduse EV TLS § 82 alusel tähtkirja teel kostja Äriregistris registreeritud

aadressile.

23. Järgnevalt käsitleb kohus kostja poolt hageja nõude suhtes esitatud aegumise vastuväidet.

Kohus leiab, et nimetatud kostja vastuväide ei ole põhjendatud ja hageja nõue töölepingu

lõpetamiseks TLS § 82 alusel ei ole aegunud. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

24. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega hagi

esitamiseks nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p-le, on

hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seadusega sätestatud kohtueelses

menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. TsÜS

§ 160 lg 3 sätestab, et nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva

menetluse jõustunud lahendi lõppemisega. TsÜS §168 lg 1 näeb ette, et aega, mille kestel

aegumine on peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka ning lg 2 sätestab, et nõue ei

aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette

nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. ITLS § 15 lg 2 sätestab, et töövaidluskomisjon

lõpetab asja menetluse, kui avaldaja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ega ole esitanud

põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. ITLS § 15 lg 3 näeb ette, et asja

menetluse lõpetamisel ITLS § 15 lg 2 p-s sätestatud alusel uuendab töövaidluskomisjon

asja menetluse, kui avaldaja taotleb töövaidlusasja uuesti menetlusse võtmist. Sellisel

juhul kohaldatakse aegumise kohta sätestatut. Töövaidluskomisjoni otsusega asjas

menetlus lõpetada ilma asja sisuliselt lahendamata (ITLS § 15) ei ole tegemist kohtu

korras vaidlustatava otsusega. ITLS § 15 lg 2 p 2 sätestatud otsuse puhul saab

töövaidluskomisjon ise otsustada, kas võtta vaidlusasi menetluse uuendamise avalduse

esitamise korral uuesti menetlusse või mitte.

25. Hageja pöörudus töövaidluskomisjoni poole avaldusega 28.04.2009. 21.05.2009

töövaidluskomisjon lõpetas asjas menetluse ITLS § 15 lg 2 alusel, sest töötaja ei ilmunud

istungile (TVK tlk 5). 26.05.2009 esitas hageja töövaidluskomisjonile uue avalduse, mida

töövaidluskomisjon ja ka kohus käsitleb menetluse uuendamise avaldusena. Hagi

aegumine peatus 28.04.209 kuni 21.05.2009 ning jätkus 22.05.2009 kuni 25.05.2009 ja

siis peatus uuesti. Kuna töövaidluskomisjoni poolt 21.05.2009 menetluse lõpetamise ja

avaldaja poolt 26.09.2009 esitatud avalduse, mida kohus loeb menetluse uuendamise

avalduseks, esitamise vahele jäi lühem periood, kui kaks kuud, ei olnud hageja nõue

töövaidluskomisjoni poolt uuesti menetlusse võtmisel TsÜS § 168 lg 2 järgi aegunud.

26. Hageja on palunud tunnistada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppenuks EV

TLS § 82 alusel alates 27.04.2009 ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis EV TLS §

82 lg 2 alusel summas 21 000 krooni (1342,13eurot). EV TLS § 49 p 1 kohaselt tööandja

on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt

vajalikke korraldusi. Vaidlust ei ole selles, et pärast 14.04.2009 kostja hagejale tööd ei

andnud. Kohus leiab, et tööga mittekindlustamine on oluline tööandjapoole kohustuse

rikkumine ja hageja oli õigustatud nõudma temaga sõlmitud töölepingu lõpetamist TLS §

82 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel 16.03.2009

sõlmitud tööleping on lõppenud TLS § 82 lg 1 alusel alates 27.04.2009.

27. EV TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva

paragrahvi lõike 1 alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise

palga. Hageja on palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis

summas 21 000 krooni. Kostja vastuväiteid hageja poolt keskmise palga arvutusele

esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks TLS § 82 lg 2

alusel hüvitise summas 21 000 krooni so. 1342,14 eurot.

28. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 300 krooni palga tasumisega viivitamise

eest. Viivis palga maksmisega viivitamise eest on kostja poolt kantud hageja arvele

10.03.2010.

29. Järgmisena käsitleb kohus hageja poolt esitatud saamata jäänud palga, puhkusehüvitise ja

viivise nõuet. Hageja poolt 29.11.2011 esitatud täiendava nõude kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista aprilli 2009 eest saamata jäänud töötasu 9 450 krooni s.o 603,97

eurot ja puhkusetasu 1225 krooni s.o 78,29. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

viivised alates 28.04.2009 kuni täiendava nõude esitamise päevani 29.11.2011 summas

141,41 eurot ja alates 30.11.2011 määras 0,15 eurosenti päevas kuni kostja poolt võla

tasumiseni. Kostja ei vaidle vastu hageja poolt aprill 2009 eest saamata jäänud palga ja

puhkusehüvitise nõude suurusele, kuid on seisukohal, et tööleping lõpetati hagejaga

14.04.2009 kostja algatusel ning aprillikuu töötasu jäi hagejale välja mõistmata

Palgaseaduse § 19 lg 4 alusel kuna hageja süül tekkis praak konteiner ML 3³ keevitamisel

ning puhkusetasu hagejale ei makstud seoses 02.04.2009 tööle mitteilmumise, 08.04.2009

ja 10.04.2009 hilinemise ja 09.04.2009 töölt loata lahkumise eest. Lisaks eelnevale palub

kostja kohaldada TLS § 143 lg 1 alusel hageja poolt saamata jäänud töötasu,

puhkusehüvitise ja viivise nõudele aegumist.

30. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kostja poolt esitatud aegumise vastuväite osas.

Vastavalt ITVS § 6 lg-le 1 on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud

õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks

reeglina neli kuud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt palga maksmise nõude esitamise tähtaeg

on kolm aastat.

31. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes

27.04.2009 TLS § 82 alusel. Riigikohus on oma 28.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-

65-01 leidnud, et TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve

töölepingu lõpetamise päeval; kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei

võtnud, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates

nõude esitamisele järgnenud päevast. Palgaseaduse § 32 lg 1 esimese lause kohaselt

tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt

saada olevad summad. Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes

27.04.2009, siis oli kostja kohustatud tasuma 27.04.2009 hagejale saamata jäänud palga ja

puhkusehüvitise. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval

pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada

oma õiguse rikkumisest. Seega algas hageja saamata jäänud palga ja puhkusehüvitise

nõude esitamise tähtaeg 28.04.2009. Hageja on saamata jäänud palga, puhkushüvitise ja

palga tasumisega viivitamise eest viivise nõude esitanud kohtule 29.11.2011. ITLS § 6 lg

3 näeb ette üksnes lõpparvena saamata jäänud palga nõudele kolme aastase

aegumistähtaja. Vastavalt ITLS § 6 lg 1 saamata jäänud puhkusehüvitise ja palga

maksmisega viivitamise eest viivisenõudega kohtusse pöördumise tähtaeg on 4 kuud.

Käesoleval juhul on hageja esitanud saamata jäänud puhkusehüvitise ja palga maksmisega

viivitamise eest viivise nõude pärast nelja kuu möödumist päevast, mil ta pidi töölepingu

lõpetamise päeval lõpparve saamise õiguse rikkumisest teada saama ning sellest tulenevalt

tuleb hageja poolt esitatud puhkusehüvitise ja viivise nõudele kohaldada aegumist.

32. Kuivõrd saamata jäänud palga nõude esitamise tähtaeg algas 28.04.2009 ja vastavalt ITLS

§ 6 lg-le 3 lõpparvena saamata jäänud palga maksmise nõude esitamise 3 aastane

aegumistähtaeg saabub 28.04.2012 ning hageja on esitanud kostja vastu saamata jäänud

palga nõude 29.11.2011, siis ei ole hageja saamata jäänud palga nõue aegunud. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja vastuväite saamata jäänud palga nõude osas

aegumise kohaldamiseks.

33. Hageja nõuab kostjalt aprilli 2009 eest palka summas 9 450 krooni s.o 603,97 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et kostja hagejale 2009.a aprilli palka ei ole maksnud. Samuti

vaidlust ei ole selles, et hageja viimaseks töötamise päevaks oli 13.04.2009 ja edaspidi

kostja hagejat enam tööle ei lubanud. Kostja on seisukohal, et tööleping lõpetati hagejaga

14.04.2009 kostja algatusel ning aprillikuu töötasu jäi hagejale välja mõistmata

Palgaseaduse § 19 lg 4 seoses sellega, et hageja süül tekkis praak konteiner ML 3³

keevitamisel. Puhkusetasu hagejale ei makstud seoses 02.04.2009 tööle mitteilmumise,

08.04.2009 ja 10.04.2009 hilinemise ja 09.04.2009 töölt loata lahkumise eest. Kostja

vastuväiteid hageja töötasu suuruse osas ei ole esitanud.

34. 01.01.2009-30.09.2009 kehtinud palgaseaduse PalS § 19 lg 4 sätestas, et töötaja süül

tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest

makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astme. Kostja väited

hageja poolt praagi tekitamise ja tööle hilinemise ja töölt puudumise osas on

paljasõnalised ja tõendamata. PalS § 3g lg 2 sätestab, et tööandja võib töötaja palgast

kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt

makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale

tekitatud kahju hüvitamise summasid. Käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et

hageja oleks andnud kirjaliku nõusoleku hageja poolt kostjale tekitatud kahju hüvitamise

summade hageja palgast kinnipidamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

kostjal puudus õiguslik alus teha kinnipidamisi lõpparvena hagejale väljamaksmisele

kuuluvast palgast.

35. TLS § 48 lg 1 p 1 kohaselt on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud täitma töö- ja

kollektiivlepingu tingimusi. EV TLS § 49 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud

kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke

korraldusi ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud

ajal ja suuruses. PaS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale tehtud

töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv-või

töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud

juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. EV TLS § 38 kohaselt

toob tööga mitte kindlustamine (tööle mitte lubamine) kaasa palga või hüvitise maksmise

kohustuse sõltuvalt töötaja nõudest. Töötajal on õigus nõuda töölepingu täitmist ja

kokkulepitud palka või hüvitist töölepingu täitmisest keeldumise eest kolme kuupalga

ulatuses. Kuivõrd hageja on täitnud oma töökohustusi kuni 13.04.2009 ja alates

14.04.2009 kuni 27.04.2009 ei ole kostja hagejast sõltumatutel asjaoludel kindlustanud

hagejat kokkulepitud tööga, siis on hageja aprill 2009 eest saamata jäänud palga nõue

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja saamata jäänud palga summas 9450 krooni so. 603,97 eurot.

36. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna määramine

37. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1

sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja

sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud

varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tuginedes TsMS §

124 lg 1 ja § 134 lg 1 on tsiviilasja hind 2024,40 eurot.

Protokolli parandamise taotluse lahendamine

38. Hageja on esitanud ka taotluse 16.10.2012.a toimunud istungi protokolli parandamiseks.

Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et 16.10.2012 toimunud

istungi protokoll sisaldab antud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise

seisukohalt olulist ja kostja seisukohtade põhisisu, mistõttu tuleb kostja taotlus protokolli

parandamiseks jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

39. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks

menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

40. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi

rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud jätta 10 % ulatuses hageja kanda ja

90 % ulatuses kostja kanda.

Marget Henriksen

kohtunik