3-12-1608/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1608

Haldusasi

K.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. juuni 2012

vastutusotsuse nr 13-7/283-14 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 5. novembril 2012

Menetlusosalised

Kaebaja: K.K.

Esindaja: Marko Bronzov

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Heli Insler

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.K. kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD VASTUTUSOTSUS

1. OÜ Elvaldaano käitas Pärnus Aisa tn 39 asuvat hotelli ning 21. maist 2003 kuni 31. oktoobrini

2011 oli K.K. selle äriühingu juhatuse liikmeks. 19. aprilli 2012 seisuga oli OÜ-l Elvaldaano 72

108,89 euro suurune maksuvõlg, mis koosnes ajavahemikul 2009. aasta maist kuni 2011. aasta

aprillini OÜ Elvaldaano poolt deklareeritud ning maksuteate alusel määratud tähtpäevaks tasumata

maksusummadest ning nendelt arvutatud intressidest. Maksuhalduri poolt 25. veebruaril 2011

alustatud ning hiljem maksuhalduri 29. juuni 2011 avalduste alusel kohtutäituri poolt läbi viidud

maksuvõla sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud OÜ Elvaldaano maksuvõlga sisse

nõuda, OÜ-l Elvaldaano puudub registervara ning reaalse majandustegevuse on äriühing 2011. aasta

märtsis lõpetanud.

2. 14. juunil 2012 tegi Maksu- ja Tolliamet vastutusotsuse nr 13-7/283-14, kohustades K.K.t

solidaarselt OÜ-ga Elvaldaano tasuma OÜ Elvaldaano maksuvõla summas 72 108,89 eurot.

Vastutusotsuses leitakse, et OÜ Elvaldaano vara arvelt ei saa tema maksukohustusi täita, sest K.K.

andis makseraskustes OÜ-le Elvaldaano üle enda isikliku laenukohustuse OÜ Microconsult ees ning

müüs selle kohustuse katteks kogu OÜ Elvaldaano vara. Vastutusotsuses on asutud seisukohale, et

olukorras, kus OÜ-l Elvaldaano esinesid maksuvõlad, oleks K.K. hoolsa juhatuse liikmena pidanud

hea seisma selle eest, et võlausaldajate nõuded saaksid esindatava vara arvel rahuldatud, kuid K.K.

otsustas esindatava vara arvel tasuda oma isikliku laenukohustuse, samas kui ta ei oleks müünud enda

laenukohustuse katteks OÜ Elvaldaano vara, oleks OÜ-l Elvaldaano olnud võimalik

maksukohustused täita või maksuhalduril maksuvõlg sisse nõuda. Maksuhaldur põhjendab

vastutusotsuse tegemist kokkuvõtvalt järgnevate asjaoludega:

•

OÜ Elvaldaano maksuvõlg tekkis äriühingu enda deklareerimiskohustuse täitmise tulemusena ning

juhatuse liige oli seega sellega kursis.

•

10. novembril 2009 müüs K.K. OÜ-le Elvaldaano kuuluva kinnistu koos kogu sisustusega OÜ-le

Microconsult, kusjuures ostuhind tasaarvestati OÜ Elvaldaano poolt 9. novembril 2009 K.K.lt üle

võetud K.K. ja OÜ Microconsult vahel 15. augustil 2008 sõlmitud laenulepingust nr 0801 tuleneva

kohustusega.

•

K.K. oli teadlik, et isikliku laenukohustuse üle andmine tema poolt juhitavale äriühingule on vastuolus

äriseadustiku § 159 lg 1 punktiga 4. Samuti püüdis K.K. varjata oma kohustuse OÜ-le Elvaldaano

üleandmisel selle tegelikku sisu, mis nähtub sellest, et OÜ Elvaldaano raamatupidamises kajastatakse

K.K. laenukohustust OÜ Elvaldaano ees käibeandmiku kontol ostjate laekumata arved ning

laenukohustuse üleandmise lepingus ei ole sätestatud kohustuse täitmise tähtaega ega tavapärase

laenulepinguga kaasnevaid intressi ega viivise maksmise kohustust.

•

Peale maksuhalduri poolt algatatud maksuvõla sissenõudmise menetlust oli K.K. tegevus suunatud

OÜ Elvaldaano maksuvõlgade tasumisest ja enda vastutusest kõrvale hoidmiseks. OÜ Elvaldaano

lõpetas aprillis 2011. majandustegevuse, kuid majutusteenuse pakkumine Pärnus Aisa tn 39 asuvas

hotellis ning kõik OÜ Elvaldaano töötajad viidi üle OÜ-sse Kaliiber, mille omanik ja juhatuse liige oli

samuti K.K., ent pärast seda kui maksuhaldur alustas menetlust ettevõtte ülemineku asjaolude

tuvastamiseks, müüs K.K. 28. oktoobril 2011 OÜ Elvaldaano ja OÜ Kaliiber osad 1 euro eest

Haktoline Konsult OÜ-le ning äriühingu juhatuse liikmeks sai Hillar Talts, kes on äriregistri andmetel

seotud 116 erineva äriühinguga, millest 71 on likvideerimisel, mille kohta on tehtud kustutamishoiatus

või mis on pankrotis.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. K.K. esitas 31. juulil 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti 14.

juuni 2012 vastutusotsuse nr 13-7/283-14 tühistamist. Kaebaja leiab, et vaidlusaluses vastutusotsuses

ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, miks asus maksuhaldur seisukohale, et kaebaja on

maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult rikkunud ja samuti ei

selgu, milline on põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Kaebaja leiab, et

vastutusotsusest jääb mulje, et maksuvõla tekkimise põhjustas see, et kaebaja tasus isikliku

laenukohustuse äriühingu vara arvel. Kaebaja selle käsitlusega ei nõustu, rõhutades esiteks, et OÜ

Elvaldaano vara kaebaja isikliku laenukohustuse ülevõtmisel ja tasumisel ei vähenenud, kuna

kohustuse tasumisel eraldati äriühingu varade hulgast ja anti üle OÜ-le Microconsult kinnistu, mis oli

mittelikviidne vara ning selle kinnistuga ei olnud võimalik tasuda maksuvõlga, samas tekkis OÜ-l

Elvaldaano nõue K.K. vastu, mis leidis kajastamist äriühingu bilansis varade hulgas.

4. Kaebaja selgitab, et OÜ Elvaldaano maksuvõlg tekkis ajavahemikul 10. märtsist 2009 kuni 20.

aprillini 2011, ent kaebaja kohustused OÜ Microconsult ees läksid OÜ-le Elvaldaano üle alles 9.

novembril 2009 sõlmitud lepingu alusel, mistõttu ei saa enne 9. novembrit 2009 tekkinud

maksuvõlad olla põhjustatud isiklike kohustuste üleandmisest kaebaja poolt OÜ-le Elvaldaano.

Kaebaja selgitab, et maksuvõla tekkimise põhjuseks oli majandussurutisest tingitud käibe langus ja

hinnatõusust tingitud üldine kulude kasv, ent kaebaja isiklike kohustuste üleandmine OÜ-le

Elvaldaano ei mõjutanud mingil moel äriühingu igapäevast majandustegevust ja käibevahendite

hulka, samuti ei ole kaebaja isikliku kohustuse ülevõtmise ning kinnistu omandiõiguse üleandmisega

OÜ-l Elvaldaano täiendavaid maksukohustusi tekkinud. Kaebaja selgitab veel, et maksukohustuste

täitmine on jooksev majandustegevuse kulu, mille katmine kinnisvara müügist saadavate vahendite

arvelt ei ole enamasti võimalik, sest kinnisvara müük on pikaajaline protsess. Samuti märgib kaebaja,

et kinnistu üleandmine võla katteks OÜ-le Microconsult võimaldas äritegevuse jätkumist, kuna

poolte kokkuleppel ei võõrandanud viimane kinnistut ja võimaldas jätkata majutusasutuse tegevust.

5. Kaebaja märgib, et vastustaja ei ole teinud kaebajale mitte ühtegi etteheidet seoses tema tegevusega

OÜ Elvaldaano majandustegevuse korraldamisel ega ole väitnud, et maksuseaduste rikkumise

põhjustanud käibevahendite nappus tekkis kaebaja süülise tegevuse tõttu. Kaebaja on seisukohal, et

arvestades maksuvõla tekkimise asjaolusid saaks vastutusotsuse tegemine käesoleval juhul olla

põhjendatud vaid siis, kui tasumata maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsusega oleks olemas alus

ka juhul, kui isikliku kohustuse üleandmise tehingut ei oleks toimunud ja kinnistu müügist laekunud

vahenditest ei oleks piisanud kogu maksuvõla kustutamiseks.

6. Kaebaja leiab, et asjaolust, et OÜ Elvaldaano maksuvõlg on tekkinud tema enda

deklareerimiskohustuse täitmise tagajärjel, ei saa järeldada, et maksuseaduste rikkumine on kaebaja

poolt pandud toime tahtlikult. Kaebaja selgitab, et vaatamata raskele majanduslikule olukorrale jätkas

OÜ Elvaldaano oma tegevust kuni tema arveldusarvete arestimiseni maksuhalduri poolt ning selle

ajani rakendas OÜ Elvaldaano kaebaja juhtimisel kõiki meetmeid käibe ja kasumi suurendamiseks, et

tasuda tekkinud maksuvõlg. Kaebaja leiab samuti, et asjaolu, et majandustegevuse lõppemisega

lõppes kaebaja jaoks OÜ Elvaldaano omanikuks olemisel majanduslik mõte ning ta otsustas

võõrandada oma osaluse äriühingus ja loobuda selle äriühingu juhtimisest, ei tõenda maksude

tasumisest kõrvalehoidumise kavatsust. Kaebaja märgib, et lähtus OÜ Elvaldaano tegevuse

korraldamisel eelkõige äriühingu huvidest täites kohustused, millede täitmine oli hädavajalik

äriühingu tegevuse jätkamiseks ning kui kaebaja oleks otsustanud hädavajalike kohustuste täitmise

asemel suunata kõik vahendid maksuvõla kustutamiseks, oleks OÜ Elvaldaano tegevus paratamatult

katkenud veelgi varem ja kadunud oleks igasugune võimalus edaspidi teenida lisavahendeid

maksuvõla tasumiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb K.K. kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja

selgitab, et kaebajale oli teada, et 9. novembril 2009 oli OÜ-l Elvaldaano 632 394,96 krooni suurune

maksuvõlg, kuid hoolimata sellest sõlmis kaebaja OÜ-le Elvaldaano kahjuliku lepingu, tekitades juba

olemasolevatele maksukohustustele juurde täiendava 2 850 000 krooni suuruse kohustuse, võttes üle

kaebaja isiklikud kohustused OÜ Microconsult ees ja seda olukorras kus kaebajal endal oli

registervara, millega tagada oma isiklike laenukohustuste täitmist OÜ Microconsult ees. Vastustaja

leiab, et see ei olnud OÜ Elvaldaano huvides. Vastustaja hinnangul oli kaebaja teadlik, et kaebaja

selline tegevus on vastuolus äriseadustiku § 159 lg 1 p 1 ja 4 sätestatuga. Vastustaja toob välja, et

kuivõrd 10. novembril 2009 on OÜ Elvaldaano ja OÜ Microconsult vahel sõlmitud kinnistu

müügileping, siis oli kaebajale 9. novembril 2009 kohustuste üleandmise ja selleks nõusoleku andmise

sõlmimise lepingu ajaks teada, et kaebaja isikliku laenukohustuse ülevõtmise tagatiseks müüb ta OÜ-

le Elvaldaano kuuluva põhivara täpselt laenukohustuse summas.

8. Vastustaja toob välja, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millistest nähtuks, et kinnistu ja sisustuse

väärtus 2009. aasta lõpus oli 2 825 000 krooni ega ka tõendeid, milles nähtuks äriühingule

iseloomulik tegevus ja käitumine vara müügil ostja leidmise teel kas avalike infokandjate kaudu,

enampakkumistel või oksjonitel või muul moel. Viidates OÜ Elvaldaano 2009. majandusaasta

aruandele, leiab vastustaja, et kaebaja võõrandas kinnistu koos kogu sisustusega alla bilansilist

maksumust, tehes sellega sisuliselt otsustuse majandustegevuse lõppemiseks. Vastustaja märgib, et

kui kinnistu müügil laekunuks raha OÜ Elvaldaano pangakontole, olnuks tagatud maksuvõlgnevuse

likvideerimine/laekumine vastustajale, sest vastustaja oli 14. detsembril 2009 arestinud OÜ

Elvaldaano pangakontod.

9. Vastustaja ei pea põhjendatuks väidet, et OÜ Elvaldaano vara isikliku laenukohustuse ülevõtmisel

ja tasumisel ei vähenenud, kuna sisuliselt asendus reaalne põhivara, mille jääkmaksumus oli 31.

detsembri 2008 seisuga 7 210 396 krooni, nõudega summas 2 850 000 krooni kaebaja vastu ning seda

ilma tingimusi, s. h tähtaega sätestamata. Ebaõigeks peab vastustaja ka väidet, et kinnistu müügiga ei

olnud võimalik tasuda maksuvõlga. Kaebaja väidet, et ta tasub maksegraafiku alusel oma võlgnevust

OÜ-le Elvaldaano, peab vastustaja paljasõnaliseks ning märgib, et talle teadaolevalt on kaebaja

alustanud 28. veebruaril 2012 maksete tasumisega OÜ-le Elvaldaano, kuid maksegraafikut ja kaebaja

ning OÜ Elvaldaano vahelist lepingut kaebaja esitanud ei ole.

10. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille kohaselt ei saa 2009. aasta novembris sõlmitud

lepingud olla põhjuslikus seoses maksuvõlaga, mis tekkis varem. Vastustaja märgib, et kinnistu

müügist laekunud vahendid katsid OÜ Elvaldaano maksuvõlga, ent OÜ Elvaldaano eelistas

kolmandate isikute kohustuste täielikku täitmist vastustaja ees. Mis puudutab kaebaja väidet, et

kinnistu võõrandamine andis kaebajale võimaluse majandustegevust jätkata, siis toob vastustaja välja,

et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millistest nähtuks kinnistu koormamine OÜ Elvaldaano kasuks

selliselt, et OÜ-l Elvaldaano olnuks kindlus majandustegevuse jätkamiseks kinnistul, esitatud ei ole ka

rendilepingut.

11. Vastustaja leiab, et maksude tasumisest kõrvalehoidmise tahet kinnitab ka see, et OÜ Elvaldaano

lõpetas aprillis 2011 majandustegevuse, ent majutusteenuse pakkumine Aisa 39, Pärnus asuvas

hotellis ning kõik OÜ Elvaldaano töötajad viidi üle OÜ-sse Kaliiber, mille omanik ja juhatuse liige oli

kuni 31. oktoobrini 2011 samuti kaebaja.

12. Viimaks selgitab vastustaja, et kaebaja tahtlust maksuvõlgnevuse tasumist vältida väljendab lisaks

ilmekalt asjaolu, et 13. oktoobril 2009 esitas kaebaja taotluse maksuvõla ajatamiseks, mille suhtes

kaebaja isiklike kohustuste ülevõtmise ja kinnistu võõrandamistehingu ajaks ei olnud vastustaja veel

otsustust langetanud, mis tähendab, et kaebaja asus võtma OÜ-le Elvaldaano põhjendamatuid

kohustusi ning realiseerima kahjumlikel tingimustel OÜ Elvaldaano põhivara ajal, mil vastustaja oli

esitanud OÜ-le Elvaldaano tagatise esitamise nõude maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamiseks.

Vastustaja leiab, et kaebaja hoolitses ettenägelikult kinnistu võõrandamistehingu sõlmimisel selle eest,

et OÜ Elvaldaano pangakontole ei laekuks kinnistu müügist raha, millest maksuvõlgnevust tasuda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses,

lein, et K.K. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on kogutud

tõenditele tuginedes põhjendatult leidnud, et K.K. on OÜ Elvaldaano juhatuse liikmena tahtlikult

rikkunud kohustust tagada OÜ Elvaldaano maksukohustuste täitmine, mille tõttu on tekkinud

maksuvõlg, mille sissenõudmine OÜ-lt Elvaldaano ei ole tulemusi andnud.

14. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Elvaldaano maksuvõlg, mille tasumist vaidlusaluse

vastutusotsusega kaebajale nõutakse, koosneb 2009. aasta aprilli ja 2011. aasta mai vahelisel perioodil

OÜ

Elvaldaano

poolt

deklareeritud

(erijuhtude

tulumaks,

kinnipeetud

tulumaks,

kogumispensionimaksed, käibemaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed) ning makseteate alusel

määratud (maamaks) tähtpäevaks tasumata maksusummadest ning nendelt arvutatud intressist ega

selles, et kaebaja oli OÜ Elvaldaano juhatuse liige 21. maist 2003 kuni 31. oktoobrini 2011. Samuti

pole vaidlust selles, et 9. septembril 2009, mil OÜ-l Elvaldaano oli juba märkimisväärse suurusega

maksuvõlg, sõlmis kaebaja OÜ Elvaldaano esindajana iseenda, OÜ Elvaldaano ning OÜ

Microconsult vahel lepingu (tl 33), millega OÜ Elvaldaano võttis üle K.K. isikliku 2 850 000 krooni

suuruse võlakohustuse OÜ Microconsult ees ega ka selles, et 10. novembril 2009 sõlmitud lepinguga

(tl 160) võõrandas OÜ Elvaldaano OÜ-le Microconsult Pärnus Aisa tn 39 asuva kinnistu koos seal

asuva hotelli sisustusega hinnaga 2 825 000 krooni, kusjuures OÜ Microconsult ei tasunud

omandatud asja eest OÜ-le Elvaldaano rahas, vaid tasumisele kuuluv summa tasaarvestati OÜ

Elvaldaano samaväärse kohustusega OÜ Microconsult ees. Viimaks pole vaidlust ka selles, et

käesoleval juhul on täidetud maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 96 lõikes 5 sätestatud

formaalsed eeldused vastutusotsuse tegemiseks ning ei esine sama paragrahvi 6. lõikes sätestatud

vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid – vastutusotsus on tehtud maksusumma määramise

aegumistähtaja jooksul, enne vastutusotsuse tegemist oli OÜ Elvaldaano suhtes oli alustatud

sissenõudmist ning selle tulemusel ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda, OÜ

Elvaldaano maksuvõlg on tekkinud, selle sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole

kustutatud. Vaidlus on poolte vahel aga selles, kas antud juhul on täidetud MKS §-s 40 sätestatud

vastutusotsuse tegemise sisulised eeldused, eeskätt selles, kas on tuvastatud kaebaja tahtlik või raskest

hooletusest tingitud kohustuste rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega.

15. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes

seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.

MKS § 40 lõikes 1 sätestatakse, et kui seaduslik esindaja [...] rikub tahtlikult või raskest hooletusest

MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. MKS § 8 lõikest 1 tuleneb, et juriidilise [...] isiku seaduslik esindaja on

kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, kusjuures rahalised kohustused täidetakse

esindatava vara arvel. Haldusasjas nr 3-3-1-41-05 märkis Riigikohus, et vastutusotsuse puhul on

tegemist maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult, kusjuures vastutuse eelduseks on juhatuse

liikme poolt süüliselt tahtluse või raske hooletuse vormis oma kohustuste täitmata jätmine, mille

tõttu on tekkinud maksuvõlg. MKS §-st 32 tulenevalt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt

tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud

intress. Maksuvõlg tekib niisiis konkreetse maksukohustuse täitmise tähtpäevale järgnevast päevast,

kui maksukohustust tähtpäevaks ei täideta.

16. MKS § 40 lõikes 1 kasutatud sõnastust vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest, ei saa siiski

tõlgendada selliselt, et juhatuse liikme suhtes on vastutusotsuse tegemine võimalik üksnes siis, kui

juhatuse liikme poolne kohustuste rikkumine on põhjustanud selle, et konkreetne maksukohustus

seaduses sätestatud tähtpäevaks täitmata jäi. Maksukohustuse täitmise tähtpäeva möödumine ei

lõpeta maksukohustust ning MKS § 32 mõistes maksuvõla tekkimise hetk ei lõpeta juhatuse liikme

vastutust. MKS § 8 lõikest 1 tulenev kohustus tagada esindatava maksukohustuste täitmine hõlmab

ka kohust likvideerida maksuvõlad ehk täita mingil põhjusel tähtajaks täitmata jäänud

maksukohustused ning neist tulenevad intressikohustused. Seega sisuliselt on MKS § 40 lg 1 kohaselt

juhatuse liikme vastutuse aluseks see, et tema tahtlik või raskest hooletusest tingitud rikkumine on

põhjustanud selle, et juriidilisel isikul on maksuvõlg mistahes konkreetsel ajal.

17. MKS § 40 lõiget 1 tuleb tõlgendada koosmõjus MKS § 96 lõikes 5 sätestatud vastutusotsuse

tegemise eeldustega. Vastutusotsuse näol on tegemist maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult

ning juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise eelduseks on see, et

maksukohustuslaselt endalt ei ole olnud võimalik kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda.

Seetõttu tuleb MKS § 8 lõiget 1 ja § 40 lõiget 1 tõlgendada just selliselt, et juriidilise isiku juhatuse

liige vastustab juriidilise isiku maksuvõla eest ka sõltumata maksuvõla esialgse tekkimise asjaoludest

ja põhjustest, kui selle juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu on juriidilisel isikul mistahes

hilisemal ajal jätkuvalt maksuvõlg, mille sissenõudmine juriidiliselt isikult ei ole õnnestunud.

18. Kuna MKS § 96 lg 1 ja 5 kohaselt on vastutusotsuse tegemise aluseks kustutamata ja aegumata

maksuvõla olemasolu ning vastutusotsuse tegemine ei ole võimalik, kui maksuvõla saab sisse nõuda

maksukohustuslaselt endalt, siis tuleneb MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 koosmõjust, et vastutusotsuse

saab teha äriühingu juhatuse liikmele, kelle tahtliku või raskest hooletusest tingitud tegevuse tõttu ei

ole juriidiliselt isikult maksuvõla sissenõudmine võimalik. Ettevõtte majanduslik olukord, millest on

tingitud maksuvõla sissenõudmise reaalne võimatus, võib olla tekitatud enne maksuvõla tekkimist (st

enne maksukohustuse täitmise tähtpäeva möödumist) või ka hiljem. Eeltoodust tulenevalt ei saa

nõustuda kaebaja seisukohaga, et vastutusotsuse tegemine on käesoleval juhul välistatud pelgalt

seetõttu, et maksuhalduri poolt kaebajale ette heidetud toimingud (isikliku võlakohustuse üle

andmine OÜ-le Elvaldaano ning OÜ Elvaldaano kinnistu võõrandamine reaalselt raha vastu

saamata) leidsid aset pärast ajavahemikku, mil tekkis OÜ Elvaldaano maksuvõlg. Kaebaja käsitluse

puhul tekiks olukord, kus äriühingu juhatuse liikmed saaksidki pärast maksukohustuse täitmise

tähtpäeva möödumist hakata tegema toiminguid, mille eesmärk on juba tekkinud maksuvõla

sissenõudmise vältimine. See ei oleks kooskõlas MKS §-dest 8 ja 40 tuleneva juhatuse liikme

vastutuse regulatsiooni eesmärgiga, milleks on välistada võimalus, et juriidilise isiku esindajad saaksid

tahtliku või raskest hooletusest tingitud õigusvastase käitumise teel juriidilise isiku tegevusega

kaasnevat maksukohustust vältida.

19. Eeltoodud põhjustel ei ole käesoleva vaidluse kontekstis oluline, millistel põhjustel jäid OÜ-l

Elvaldaano tähtpäevaks täitmata maksukohustused, mille täitmise tähtpäev oli enne 9. ja 10.

novembrit 2011. Vastutusotsuse tegemise aluseks on käesoleval juhul olnud see, et kaebaja, olles OÜ

Elvaldaano juhatuse liige ning olles teadlik maksuvõlgade olemasolust, ei võtnud vastu

juhtimisotsuseid, mille tulemusena oleks maksuvõlg olnud võimalik likvideerida, vaid selle asemel tegi

äriühingu nimel tehinguid, mille tulemusena muutus äriühingu majanduslik olukord selliseks, et

maksuvõla sissenõudmine osutus võimatuks.

20. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et K.K. rikkus MKS § 8 lõikest 1 tulenevat kohustust

tagada OÜ Elvaldaano maksukohustuste täitmine. Kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuste

täitmine on avar, hõlmates kohustuse korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega

kaasnevad maksukohustused oleksid täidetud. Selle kohustuse rikkumisena on käsitatavad kõik

juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisotsused ning juriidilise isiku nimel tehtud tehingud, mille

tulemusena kas vahetult tekib maksuvõlg või mille tulemusena satub juriidiline isik sellisesse

majanduslikku olukorda, et maksuvõla sissenõudmine muutub võimatuks. Maksuhaldur on õigesti

tuvastanud, et kaebaja poolt OÜ Elvaldaano nimel 9. novembril 2009 sõlmitud kohustuse

üleandmise leping ning 10. novembril 2009 sõlmitud kinnistu võõrandamise leping olid OÜ-le

Elvaldaano kahjulikud ning põhjustasid lõppkokkuvõttes selle, et OÜ Elvaldaano maksuvõla

sissenõudmine ei osutunud võimalikuks. Eelviidatud tehingute tegemise ajal oli OÜ-l Elvaldaano

tekkinud juba märkimisväärne maksuvõlg – 13. oktoobril 2009 oli kaebaja esitanud maksuhaldurile

551 781,90 krooni suuruse maksuvõla tasumise ajatamise taotluse (tl 87), millest nähtuvalt pidas

kaebaja maksuvõla ajatamist vajalikuks sisuliselt maksuvõla tasumiseks vajalike käibevahendite

puudumise tõttu. Olukorras, kus äriühingul on maksuvõlg, mille tasumiseks on ta taotlenud ajatamist,

on juhatuse liikme kohustus astuda samme selleks, et äriühingu majandustegevusest laekuks piisavalt

vahendeid maksuvõla likvideerimiseks ning igal juhul tuleb vältida äriühingu majandusliku olukorra

halvenemist. Äriühingule täiendavate kohustuste võtmine või põhivara võõrandamine saavad sellises

olukorras MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustusega kooskõlas olla vaid juhul, kui sellised sammud on

majanduslikult põhjendatud ning tavapärast majandusriski arvestades sellised, mis eelduslikult aitavad

äriühingu

majanduslikku

olukorda

parandada

ning

senini

täitmata

kohustused

täita.

Majandusraskustes oleva äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus on tavapärasest isegi suurem

ning sellises olukorras peab iga juhatuse liikme majandusotsustus ning täiendava riski võtmine

põhinema mõistlikul lootusel, et selle tagajärjel äriühingu majanduslik olukord paraneb.

21. Juhatuse liikme isikliku võlakohustuse ülevõtmine äriühingu poolt ning selle kohustuse täitmine

äriühingu põhivara võõrandamise teel pole eelkirjeldatud olukorras millegagi õigustatud – sõltumata

sellest, kas selline võlakohustuse üle võtmine oli vastuolus äriseadustikus sätestatud laenukeelu

regulatsiooniga või mitte, on ilmne, et see koosmõjus sellele vahetult järgnenud ning sellega ilmselges

põhjuslikus seoses oleva kinnistu võõrandamise tehinguga kahjustas OÜ Elvaldaano niigi viletsat

majanduslikku olukorda veelgi. Seda, kas mingi tehing on äriühingule kahjulik või mitte, saab hinnata

üksnes selle äriühingu vaatepunktist ja viimase majanduslikku olukorda arvestades. Kuivõrd

äriühingu eesmärk on majandustegevuse tulemusena kasumi teenimine, siis tuleb mistahes selle

eesmärgiga vastuolus olevat tehingut käsitada äriühingule kahjulikuna. Käesoleval juhul ei ole

võimalik tuvastada ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et leping, millega OÜ Elvaldaano võttis üle K.K.

võlakohustuse OÜ Microconsult ees või millega OÜ Elvaldaano võõrandas sisuliselt kogu oma

ettevõtte põhivara (kinnistu hotelli sisustusega), oleks võimaldanud mistahes otsesel või kaudsel moel

OÜ-le Elvaldaano kasumi teenimist või et see oleks kuidagigi olnud suunatud sellele, et suureneks

OÜ Elvaldaano käibevahendite maht ning võimalus maksuvõlg tasuda. Vastupidi, nende kahe

tehingu tulemusena tekkis reaalselt olukord, kus OÜ Elvaldaano majanduslik olukord ei paranenud,

ent samas oli äriühing ilma jäänud varast, mille arvelt oleks reaalselt olnud võimalik maksuvõlad

tasuda.

22. Kaebaja väide, et kinnistu näol on tegemist mittelikviidse varaga, mille arvelt maksuvõla tasumine

võimalik ei ole, on väär. Maksuvõlgade tasumine olnuks võimalik selle vara raha eest müümisel,

samuti oleks see võinud sobida ka tagatiseks, mille esitamisel oleks maksuhaldur võinud maksuvõla

tasumise ajatada ning anda OÜ-le Elvaldaano võimaluse majandustegevuse jätkamise teel maksuvõlg

tulevikus tasuda. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, et OÜ-l Elvaldaano tekkis kinnistu väärtuses

nõue K.K. vastu. Selline nõue on küll OÜ Elvaldaano raamatupidamises üles võetud, ent seejuures ei

ole maksuhaldurile ega kohtule esitatud ühtki dokumenti, millest nähtuks selle kohustuse täitmise

tähtaeg või tingimused. Seega mingisugust reaalset majanduslikku väärtust sellisel nõudel OÜ

Elvaldaano jaoks ei ole, sõltumata selle kirjendamisest raamatupidamises. Seda ei muuda ka asjaolu,

et K.K. on alates 2012. aasta veebruarikuust OÜ Elvaldaano arvele väidetavalt selle kohustuse

täitmiseks kandnud 4000 eurot (tl 213). Arvestades OÜ Elvaldaano maksuvõla suurust (sh

maksuvõla suurust kinnistu võõrandamise ajal) ning võõrandatud kinnistu väärtust, ei ole see summa

märkimisväärne. Olukorras, kus äriühing on kinnisvara vahetanud nõude vastu, mille täitmise

tähtpäev ja tingimused ei ole fikseeritud ning millest on kahe aasta jooksul pärast kinnistu

võõrandamist reaalselt rahuldatud umbes 2%, kusjuures puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et

K.K. isikliku võlakohustuse ülevõtmise ja kinnistu võõrandamise ajal oleks olnud mingitki mõistlikku

põhjust arvata, et sellised tehingud võiksid OÜ Elvaldaano majanduslikku olukorda parandada, ei saa

rääkida sellest, et nende tehingute tulemusena OÜ Elvaldaano majanduslik olukord ei halvenenud.

Eeltoodud asjaoludel on ilmne, et 9. ja 10. novembril 2009 tehtud tehingud kahjustasid OÜ

Elvaldaano majanduslikku olukorda ning maksuvõla tasumise või sissenõudmise võimalusi oluliselt.

23. Asjakohatu ja ebaloogiline on ka kaebaja väide, et kinnistu võõrandamine OÜ-le Microconsult

võimaldas OÜ-l Elvaldaano jätkata sellel kinnistul paiknevas hoones hotelli käitamist. Põhimõtteliselt

ei ole vaidlust selles, et OÜ Elvaldaano jätkas kõnealuses hoones hotelli käitamist kuni 2011. aasta

veebruari lõpuni, mil maksuhaldur arestis kaebaja pangakontod. See aga ei tähenda, et K.K. isikliku

võlakohustuse ülevõtmine OÜ Elvaldaano poolt ning selle kohustuse täitmiseks kinnistu

võõrandamine oleks olnud OÜ Elvaldaano huvides. Ärilises mõttes ei võõrandanud OÜ Elvaldaano

kinnistut mitte oma majandustegevusest tulenenud kohustuste täitmiseks, vaid kaebaja isiklikest

huvidest lähtudes. Maksuhaldur on seejuures põhjendatult käsitlenud 9. novembril 2011 sõlmitud

võlakohustuse ülevõtmise lepingut ning 10. novembril 2011 sõlmitud kinnistu võõrandamise lepingut

majanduslikus mõttes tervikuna. Arvestades, et tehingud tehti üksteisele vahetult järgnevatel päevadel

ning pidades silmas kinnistu võõrandamise lepingu (tl 160) punktides 3.5 ja 3.6 sisalduvat

tagasiostuklauslit, on ilmne, et kaebaja ja OÜ Elvaldaano sõlmisid võlakohustuse ülevõtmise lepingu

ning OÜ Microconsult andis sellele oma nõusolekul teades ning olles eelnevalt kokku leppinud, et

sellele järgneb kohe ka kinnistu võõrandamine OÜ-le Microconsult. Kinnistu võõrandamine oleks

OÜ Elvaldaano huvides võinud olla näiteks juhul kui selle eest oleks laekunud raha, mille arvelt täita

oma kohustusi või kui see oleks mingil muul mõistlikul moel andnud võimaluse parandada OÜ

Elvaldaano majandustulemusi senise majandustegevuse jätkamisel. Ühtki sellist põhjust aga ei esine.

Kõnealused tehingud olid tehtud üksnes kaebaja isiklikes huvides.

24. Käeoleva kohtuotsuse punktides 16-18 esitatud tõlgenduse valguses on ilmne põhjuslik seos

kaebaja poolt OÜ Elvaldaano juhatuse liikmena 9. ja 10. novembril 2011 tehtud võlakohustuse

ülevõtmise ning kinnistu võõrandamise tehingute ning OÜ Elvaldaano maksuvõla vahel. Juhul kui

OÜ Elvaldaano ei oleks kinnistut võõrandanud või kui ta oleks selle võõrandanud raha eest, oleks tal

olnud piisavalt vara, mille arvelt oleks maksuhaldur saanud maksuvõla sisse nõuda. Kaebaja väide, et

vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg oleks tekkinud ka juhul kui kaebaja ei oleks oma isiklikku

kohustust OÜ-le Elvaldaano üle andnud, põhineb jällegi kaebaja ekslikul arusaamal, nagu vastutaks

juhatuse liige juriidilise isiku maksukohustuste täitmise eest üksnes kuni konkreetse maksusumma

tasumiseks seaduses ette nähtud tähtpäevani (maksuvõla tekkimiseni). Nõnda see ei ole, MKS § 8 lg

1 hõlmab samamoodi ka kohustust tagada ettevõtte juhtimisotsuste tegemise ja nende elluviimise

kaudu see, et tekkinud maksuvõlad likvideeritaks ning keeldu teha toiminguid, mis sellele eesmärgile

vastu töötavad ning maksuvõla sissenõudmist takistavad. Ekslik ning maksuotsuses sõnaselgelt

väljendatud seisukohtadega vastuolus on niisiis ka kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole teinud ühtegi

etteheidet seoses OÜ Elvaldaano majandustegevusega korraldamisega ega väitnud, et kaebaja

käibevahendite nappus tekkis kaebaja süülise tegevuse tõttu. Maksuotsuses on üheselt mõistetavalt

ning õigesti heidetud kaebajale ette just seda, et kaebaja kahjustas OÜ Elvaldaano majanduslikku

olukorda ning muutis seeläbi maksuvõla sissenõudmise võimatuks, samas kui tal oli käibevahendite

puuduse all kannatava äriühingu juhatuse liikmena kohustus astuda samme selleks, et vajalikke

käibevahendeid hankida ning keeld ühingu majanduslikku olukorda kahjustada. Ettevõtte kahjumlik

majandamine ei pruugi iseenesest tähendada juhatuse liikme kohustuste rikkumist, ent seda juhul kui

ilmneb, et juhatuse liige on astunud mõistlikke samme ettevõtte kasumlikkuse saavutamiseks või kui

ettevõtte kahjumliku tegevuse jätkamine põhineb mõistlikul analüüsil, millest nähtuvad positiivsed

tulevikuperspektiivid. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebaja oleks sellisele analüüsile tuginenud. Seega

on maksuhaldur kaebuse esitaja poolse kohustuste rikkumise õigesti tuvastanud ning kuna OÜ

Elvaldaano maksukohustuste täitmata jätmine on ettevõtluse ebaotstarbeka korraldamise ja

juhtimisega vahetus põhjuslikus seoses, siis on tegemist MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuste

täitamata jätmisega, mis on aluseks juhatuse liikme vastustusele vastavalt MKS § 40 lõikele 1.

25. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü ning asjakohaselt ja piisavalt vastutusotsuses

põhjendanud, et kaebaja tegevus oli tahtlik. Maksukorralduse seadus tahtluse mõistet ei ava, mistõttu

tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud tahtluse mõistest. VÕS § 104 lõikes 5 määratletakse

tahtlust kui õigusvastase tagajärje soovimist. Isik soovib teatud tagajärje saabumist, kui ta on teadlik

sellest, et tema tegevus sellise tagajärje kaasa toob ega võta samas ette midagi selleks, et tagajärg ei

saabuks. Tagajärje soovimine VÕS § 104 lg 5 mõistes ei ole emotsionaalne kategooria ning seega ei

saa tahtluse esinemist pareerida paljasõnalise väitega, et isik tegelikult negatiivse tagajärje saabumist ei

soovinud või et see polnud tema eesmärk. Käesoleval juhul on ilmne, et kaebaja sai oma

ettevõtluskogemust arvestades aru sellest, et võttes OÜ-le Elvaldaano täiendava võlakohustuse,

millest ei tekkinud OÜ Elvaldaano ettevõtluse seisukohast mistahes kasu ning võõrandades selle

kohustuse täitmiseks sisuliselt kogu OÜ Elvaldaano ettevõtlustegevuses kasutusel oleva vara, ei ole

võimlik majandustegevusega seotud maksukohustuste täitmine ning tekkinud maksuvõlgade

likvideerimine, samas ei teinud ta midagi selleks, et majandustegevust ümber korraldada selliselt, et

maksukohustused täidetud saaksid. Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud seisukohta, et kaebaja

tegevus oli suunatud OÜ Elvaldaano maksuvõla sissenõudmise vältimisele. Vaadeldud 9. ja 10.

novembri 2009 tehingud olid kantud just sellest eesmärgist.

26. Kaebaja väide, et ta lähtus OÜ Elvaldaano tegevuse korraldamisel eelkõige äriühingu huvidest,

täites eelkõige hädavajalikud kohustused, on eeltoodud asjaoludel väär. Kohustus, mille OÜ

Elvaldaano põhivara võõrandamise arvelt täitis, ei olnud majanduslikus mõttes seotud OÜ

Elvaldaano ettevõtlusega, tegemist oli juhatuse liikmelt üle võetud isikliku võlakohustusega, mille üle

võtmine omakorda ei olnud mitte kuidagi OÜ Elvaldaano huvides. Asjakohaseks ei saa ka pidada

kaebaja väidet, et kui ta oleks hädavajalike kohustuste täitmise asemel kõik vahendid suunanud

maksuvõla kustutamiseks, oleks OÜ Elvaldaano tegevus katkenud veelgi varem. Põhimõtteliselt ei

saa välistada, et nõuetekohast hoolsust üles näitav juhatuse liige oleks OÜ Elvaldaano

majandustegevuse otsustanud lõpetada varem, kui oleks ilmnenud, et ühing on sattunud püsivasse

maksejõuetusse või et ettevõtluse jätkamine ei ole majanduslikult mõistlik. Sel juhul oleks tulnud läbi

viia likvideerimismenetlus, mille käigus oleks muuhulgas võõrandatud ühingu vara ning kaetud selle

arvelt ühingu kohustused. Siinkohal ei ole põhjust arutada selle üle, kas kinnistu võõrandati

turuhinnaga või odavamalt, kuivõrd ilmne on, et kinnistu müügiväärtus ületas igal juhul maksuvõla

suuruse. Äriühingu tegevuse jätkamine on mõistlik ja otstarbekas juhul, kui on mõistlik lootus, et

seda on võimalik kasumlikuks muuta ning selle käigus juba tekkinud kohustused mõistliku aja jooksul

täita. Vajadusele majandustegevuse jätkamise huvides kinnistut mitte võõrandada, saaks kaebaja

käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades tugineda juhul, kui ta suudaks põhjendada, miks oli OÜ

Elvaldaano huvides selle kinnistu võõrandamine OÜ-le Microconsult. Seda kaeabaja teha suutnud ei

ole ning on ilmne, et mingit sellist põhjust ka olla ei saa.

27. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks

menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik