3-12-1542/50 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-1542

Haldusasi

Evgeny Ignashevi kaebus Viru Vangla peale seoses

toidunormi mittetäitmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Evgeny Ignashevi määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. E. Ignashev esitas kaebuse Tartu Halduskohtule Viru Vangla tegevuse peale seoses

toidunormi mittetäitmisega.

Vangla on rikkunud 2012. a maikuus õigusaktides sätestatud toidunormi ja andnud

kolmapäevastel päevadel kaebajale ettenähtust väiksema kalorsusega toitu. Kaebaja esitas

24.05.2012 Viru Vanglale toitlustamisnormide rikkumise peale vaide. Vangla rikkus vaide

läbivaatamise 30-päevast tähtaega.

2. Kaebaja esitas kohtule riigi õigusabi taotluse.

3. Tartu Halduskohus jättis 23.08.2012. a määrusega E. Ignashevi taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi

riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi

andmisele advokaadi õigusabi eest kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes

niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Kaebaja on vastanud kohtu esimesele kaebuse käiguta jätmise määrusele

ning kohtu hinnangul on kaebaja võimeline vastama ka kohtu 23.08.2012. a kaebuse käiguta

jätmise määrusele, milles palutakse kaebajal täpsustada oma nõuet. Halduskohtus on

uurimisprintsiip, mistõttu õigusalaste teadmiste vähesus ei aseta kaebajat halvemale

positsioonile, kui on vastustaja. Lisaks ei ole kaebuse näol tegemist keeruka õigusvaidlusega

ning kui kaebaja järgib kaebuse käiguta jätmise määruses toodud juhiseid ja vastab kohtule,

siis on võimalik tema kaebust menetleda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. E. Ignashev esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega tema riigi õigusabi taotlus rahuldada.

Halduskohus on rikkunud menetlusnorme, kuna ei vabastanud kaebajat riigilõivu tasumisest,

aga samas vaatas läbi riigi õigusabi taotluse. Halduskohus tegi vastuolulise määruse, kuna

samaaegselt kaebajat ei vabastatud riigilõivu tasumisest, aga õigusabi võimaldamise taotlus

vaadati sisuliselt läbi ja määruse resolutsioonis jäeti rahuldamata. Halduskohus peaks

kõigepealt lahendama riigilõivu vabastamise taotluse. Kui isikut ei vabastata riigilõivu

tasumisest, siis ei saa halduskohus läbi vaadata sisuliselt ka riigi õigusabi võimaldamise

taotlust.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Viru Vangla palub jätta E. Ignashevi määruskaebuse rahuldamata.

Kaebaja on eelnevalt korduvalt erinevate vaidlustega oma õiguste kaitseks pöördunud nii

vangla kui halduskohtu poole, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebaja on võimeline oma

õigusvaidlustega toime tulema ning ei vaja seejuures riigi õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

7. HKMS § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude

kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu

hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi

õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

8. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või

juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel

ja korras. Tulenevalt RÕS § 4 lg 3 p-st 5 on riigi õigusabi liigiks ka isiku esindamine

halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS

§ 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Taotleja on käesolevas haldusasjas halduskohtu esimesele käiguta jätmise määrusele esitanud

arusaadava ja põhjaliku vastuse, milles on ära toodud nii haldusasjas olulist tähtsust omavad

asjaolud, põhjendused ning kaebuse õiguslikud alused. Seega on kaebaja ise võimeline

kaitsma oma õigusi ja temale riigi õigusabi andmine ei ole vajalik. Samuti ei ole võimalik

halduskohtule ette heita seda, et riigi õigusabi taotlus lahendati enne riigilõivust vabastamise

taotluse lahendamist. Kohus lahendas kaebaja riigi õigusabi taotluse ennem kui kaebaja

riigilõivust vabastamise taotluse, sest riigi õigusabi taotluse esitamine on riigilõivuvaba.

9. Taotleja õiguste kaitsele aitab kaasa ka halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip.

Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad

vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata

ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal

oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii halduskohus kui ka

ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

10. Eelnevast lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi

korras esindajat.

Madis Ernits

Maili Lokk

Agu Timmi