2-11-34725/21 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 15.05.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2-11-34725 muutmata, hageja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks ja apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud V D kanda.

Edasikaebamise kord

Otsusele võivad menetlusosalised esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päev a jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetluslikke taotlusi ja vastuväiteid võib Riigikohtule esitada vandeadvokaadi vahenduseta.

Menetlusosalised võivad esitada maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates

Asjaolud Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2012 Tallinnas Kohtuasja number 2-11-34725 Kohtuasi

V D hagi V D pankrotihalduri Peep Lillemäe ja Ektornet Residential Estonia OÜ vastu 28.06.2011 enampakkumiste kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.05.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V D (pankrotis) apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind 1597,79 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V D (pankrotis, isikukood xxxxxxxxx) Kostja I pankrotihaldur Peep Lillemäe Kostja II Ektornet Residential Estonia OÜ (registrikood 11582583), lepinguline esindaja Merle Lember Menetluse liik Kirjalik menetlus

Harju Maakohus kuulutas 04.11.2009 määrusega välja hageja pankroti ja määras pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Võlgniku pankrotivara hulka kuulusid muuhulgas kinnistud aadressil xxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxx) ja xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxx). Nimetatud kinnistute müümiseks kuulutas pankrotihaldur 31.05.2011 välja enampakkumised, mis toimusid 28.06.2011.

V D esitas Harju Maakohtule 25.07.2011 hagiavalduse hageja pankrotihalduri Peep Lillemäe ja Ektornet Residential Estonia OÜ vastu, milles palus tunnistada kehtetuks 28.06.2011 toimunud enampakkumised ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hageja esitas 27.06.2011 võlausaldajatele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Esitatud kompromissettepanekule vaatamata toimusid 28.06.2011 hageja kinnistute enampakkumised, kus kinnistud müüdi. Pankrotihalduril puudus pankrotivara müümiseks õigus. Pärast 27.06.2011 kompromissettepaneku tegemist ja enne enampakkumise läbiviimist ei toimunud võlausaldajate üldkoosolekut, kus oleks otsustatud, et kinnistud võib kompromissettepanekule vaatamata müüa. PankrS § 134 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 alusel esineb alus 28.06.2011 enampakkumiste kehtetuks tunnistamiseks.

Kostjate vastuväited

Kostja I hagi ei tunnistanud. Hageja võlausaldajate üldkoosolek toimus 13.04.2011 järgmise päevakorraga: Võlgnik V D (pankrotis) kompromissettepaneku ja teiste pankrotimenetlusega seonduvate probleemide arutamine. Üldkoosolek otsustas kompromissettepanekut mitte kinnitada, kuna sellele ei lisatud dokumente, millised tõendaksid võlgniku poolt raha saamist. Võlgnik ei avaldanud võlausaldajatele ega pankrotihaldurile, kes on tema nimetatud „Vene investor“. Samuti sisaldas kompromissettepanek tasumise osas olulisi vasturääkivusi ja ei olnud seetõttu reaalne ega usutav.

23.05.2011 toimus hageja võlausaldajate üldkoosolek järgmise päevakorraga: 1. Võlgniku esitatud kompromissettepaneku läbivaatamine; 2. Pankrotimenetlusega seonduvate teiste probleemide arutamine. Üldkoosolek otsustas teistkordselt võlgniku poolt esitatud kompromissettepanekut mitte kinnitada, kuna puudusid dokumendid, millised tõendaksid võlgniku poolt reaalselt raha saamist. Kompromissettepanek sisaldas tasumise osas olulisi vasturääkivusi ja ei olnud seetõttu reaalne, kuna Briti Neitsisaartel asuvat äriühingut Rainglen Trading S.A. ei olnud võimalik Euroopa äriregistritest leida. Vaatamata võlgniku poolt 16.05.2011 esitatud kompromissettepanekule, otsustas üldkoosolek PankrS § 134 lg-le 1 vastavalt vara müüa ja teha seda ka sellisel juhul, kui võlgnik peaks ka tulevikus kompromissettepanekuid esitama. Võlgnik esitas 27.06.2011 järjekordse kompromissettepaneku, millise näol oli tegemist sisuliselt 16.05.2011 kompromissettepaneku uuesti esitamisega, millise tingimusi võlausaldajate üldkoosolek 23.05.2011 juba arutas. Sama kompromissettepaneku uueks läbivaatamiseks ja järjekordse üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudus vajadus.

Kostja II hagi ei tunnistanud. Kostja II omandas enampakkumisel xxxxxxxxxxxx kinnistud, milliste omanikuna kanti kostja II kinnistusraamatusse 19.07.2011. Kostja II osales enampakkumistel ostjana ja omandas kinnistud heauskselt. Kostja II ei saa ega peagi teadma pankrotitoimkonna enampakkumisele eelnevat sisemist töökorraldust. Hageja ei vaidlustanud enampakkumise võitjat ega enampakkumise läbiviimise protseduuri. TMS § 98 lg-s 2 sätestatu kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis viidatud sättes nimetatud asjaoludest või mitte. Sellisel juhul on kinnisasja omandajal TMS § 98 lg-s 4 toodud õigused. Arvestades eespooltoodut, ei ole kostjal II TsMS § 373 lg-st 1 tulenevad alused vastuhagi esitamiseks täidetud.

Maakohtu otsus

Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 319,55 eurot, milline tuleb tasuda 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest arvates, ning määras, et tasumisega viivitamise korral tuleb tasumata riigilõivult tasuda ka viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lõivu tasumiseni.

Kohus tuvastas, et Harju Maakohus kuulutas 04.11.2009 määrusega välja V D pankroti ja määras pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Võlgniku pankrotivara hulka kuulusid muuhulgas Andrekse tee 62 ja 76 kinnistud. Nimetatud kinnistute müümiseks kuulutas pankrotihaldur 31.05.2011 välja enampakkumised, mis toimusid 28.06.2011.

23.05.2011 võlausaldajate üldkoosolekul arutati võlgniku kompromissettepanekut. Käesoleval juhul müüdi vara kooskõlas PankrS § 135 lg-s 1 sätestatuga. Kohtule esitati 27.06.2011 kompromissettepanek, millest nähtub, et hageja tasub hüpoteegipidajale 475 000 eurot, mis laekub äriühinguga Rainglen Trading S.A sõlmitud laenulepingu alusel. 23.05.2011 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolek otsustas kompromissettepanekut mitte kinnitada, kuna sellele ei lisatud dokumente, millised tõendaksid võlgniku poolt reaalselt raha saamist ning Briti Neitsisaartel asuvat äriühingut Rainglen Trading S.A ei ole võimalik Euroopa äriregistritest leida. Üldkoosolek otsustas vastavalt PankrS § 134 lg-le 1 vara müüa, vaatamata võlgniku poolt 16.05.2011 esitatud kompromissettepanekule ja ka tulevikus vara müüa, vaatamata võlgniku poolt esitatavatele võimalikele kompromissettepanekutele. Kompromissettepanek peab vastama PankrS § 179 lg

1 teises lauses sätestatule, kuid võlausaldajad ei pidanud võlgniku kompromissettepanekuid usutavaks ega reaalseks. Võlausaldajatel ei olnud vajadust ega kohustust vaadata 27.06.2011 kompromissettepanek uuesti läbi, kuivõrd tegemist oli sisuliselt 16.05.2011 kompromissettepaneku uuesti esitamisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tunnistada kehtetuks hageja pankrotimenetluses 28.06.2011 toimunud enampakkumised või tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

PankrS § 134 lg-s 1 ei anna võlausaldajatele õigust otsustada üldsõnaliselt ja etteulatuvalt kõikide võlgniku poolt tulevikus tehtavate kompromissiettepanekute kinnitamata jätmise üle. Antud sätte mõtte kohaselt tuleb iga konkreetse kompromissettepaneku tegemise järgselt võlausaldajate üldkoosolek kokku kutsuda, koosolekul võlgniku ettepanek läbi vaadata ja otsustada selle kinnitamise üle. Antud juhul seda ei tehtud, mistõttu rikuti PankrS § 134 lg-s 1 sätestatut ja seetõttu olid 28.06.2011 toimunud enampakkumised õigusvastased. PankrS § 134 lg 1 mõttega ei ole kooskõlas 23.05.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsus ka tulevikus mitte ühtegi hageja kompromissiettepanekut kinnitada. Sellise etteulatuva otsuse tegemise võimalikkus võtaks võlgnikelt võimaluse pankrotimenetlust kokkuleppel lõpetada ja ei oleks kooskõlas ka võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui eeldada, et seaduse kohaselt võiks olla lubatav võlausaldajate poolt etteulatuva seisukoha võtmine kõikide võlgniku kompromissiettepanekute osas, siis võlausaldajad, kes 23.05.2011 üldkoosolekul ei osalenud, ei saanud otsustada küsimuse üle, mis puudutab ka nende õiguseid. Kostja I poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud võlausaldajate 23.05.2011 üldkoosoleku kokku kutsumise teates märgiti, et koosolekul vaadatakse läbi võlgniku esitatud konkreetne kompromissettepanek. Ka kostja I poolt kohtule esitatud 23.05.2011 koosoleku protokolli päevakorrast nähtus, et arutamisele pidi tulema vaid 16.05.2011 ettepaneku kinnitamine.

On võimalik, et 23.05.2011 võlausaldajate üldkoosoleku otsused võeti vastu PankrS-s sätestatud korda rikkudes. Kostja I esitas kohtule kaks faili võlausaldajate üldkoosoleku protokollidega, millised olid allkirjastama. Samuti ei selgu protokollist, kui palju hääli koosolekul osalenud igal võlausaldajal oli ja kuidas iga võlausaldaja hääletas. Kuna hagejal sellekohane informatsioon puudub, siis palub ta kohtul TsMS § 236 lg 2 kohaselt antud tõendid koguda. 23.05.2011 võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt osales koosolekul Swedbank AS, OÜ Finance Center ja OÜ Lundet. Kuna Swedbank AS ja OÜ Lundet nõuded on pandiga tagatud, siis sai hääletada vaid OÜ Finance Center. Swedbank AS ja OÜ Lundet oleksid saanud vaid hääletada nõude selle osa ulatuses, mis ei olnud pandiga tagatud. Käesoleva asja õiglaseks lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas 23.05.2011 otsus võeti vastu PankrS-s ettenähtud nõuetega kooskõlas.

Maakohtule 13.04.2011 esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul vaid Swedbank AS. Kuna Swedbank AS on pandipidaja, siis ei olnud tal õigust otsustada hageja poolt 01.03.2011 esitatud kompromissiettepaneku kinnitamata jätmise üle. Seega on nimetatud koosolekul vastuvõetud otsus õigusvastane. Kuna 13.04.2011 toimunud koosolekul lubas kostja I Swedbank AS-1 ainuisikuliselt kompromissiettepaneku kinnitamata jätmise üle otsustada, siis on tõenäoline, et kostja I lubas 23.05.2011 toimunud koosolekul kompromissi kinnitamata jätmise, sh tulevikus esitatavate ettepanekute kinnitamata jätmise üle otsustada ka võlausaldajatel, kelle nõue oli pandiga tagatud. Sellisel juhul on 23.05.2011 otsused õigusvastased ja maakohtu otsus tugineb õigusvastasel üldkoosoleku otsusel.

Maakohus tugines ekslikult asjaolule, et hageja poolt 16.05.2011 ja 27.06.2011 esitatud kompromissiettepanekud olid samad. Kohus ei analüüsinud, kas ettepanekud oli samasugused või mitte. Kohus tugines selles osas vaid kostja I paljasõnalisele väitele, kuid kostja I ei tõendanud, et antud ettepanekud olid samasugused (TsMS § 230 lg 1). Tegelikult olid hageja poolt 27.06.2011 ja 16.05.2011 esitatud kompromissiettepanekud nii tähtaegadelt, summade osas kui ka põhjenduse osas erinevad. 27.06.2011 ettepaneku tingimused olid oluliselt paremad ja ettepanekut põhjendati täiendavalt. Seega leidis kohus ekslikult, et mainitud ettepanekud olid samasugused ja kostja I ei pidanud 27.06.2011 ettepaneku arutamiseks uut võlausaldajate koosolekut kokku kutsuma.

Võlausaldajate ja kostja I seisukohad hageja 16.05.2011 ettepaneku kinnitamata jätmise osas on ebaõiged. Võlausaldajate üldkoosolekul jäeti kompromissettepanekud ekslikult muu hulgas seetõttu kinnitamata, et võlgnik ei tõendanud oma suutlikkust tasuda võlgu ettepanekus märgitud ulatuses, ajal ja viisil. Hageja põhjendas 16.05.2011 ja 27.06.2011 ettepanekutes oma võimekust kompromissitingimustes sätestatut kohaselt tasuda. Hageja viitas lepingutele ja kinnituskirjadele, milliste kohaselt tagati hagejale piisav sissetulek nii laenu kui ka töötasu näol. Samuti osundati äriühingutele, kellega leping sõlmiti või kelle poolt kinnituskiri väljastati. Hageja ettepanekud vastavad PankrS § 179 lg 1 teises lauses sätestatud nõuetele ja võlausaldajate üldkoosolekul puudus õigus jätta ettepanek nimetatud põhjusel kinnitamata.

Vastus apellatsioonkaebusele

Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

PankrS § 134 lg. 1 kohaselt ei või kompromissettepaneku tegemise korral vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa vaatamata kompromissettepanekule.

Nagu maakohus tuvastas, otsustas hageja võlausaldajate üldkoosolek 23.05.2011 vaatamata võlgniku tehtud kompromissettepanekutele vara müüa. Seega ei olnud enampakkumisel vara müümiseks ülalmärgitud paragrahvist tulenevat keeldu.

Ringkonnakohtu hinnangul on PankrS § 134 lg. 1 sätestatud võlausaldajatele antud õiguse otsustada vara müüa vaatamata esitatud kompromissettepanekule üheks eesmärgiks vältida vara müügi põhjendamatut takistamist vastuvõetamatute ja süstemaatiliselt esitatavate kompromissettepanekute tegemisega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus seadust vääralt kohaldanud ega tõlgendanud.

Apellanti taotuse täiendavate tõendite kogumiseks seonduvalt tema väitega, et „on võimalik“ et võlausaldajate 23.05.2011 üldkoosoleku ostus vara müügi kohta oli vastu võetud pankrotiseaduses ettenähtud korra rikkumisega, jätab ringkonnakohus rahuldamata ja apellandi sellekohased väited tähelepanuta. Maakohus ei ole hageja tuginenud väitele, et võlausaldajate üldkoosoleku 23.05.2011 otsus on tühine või kehtetu. Kuna tegemist on hagimenetlusega, siis ei saa apellatsioonkaebuses TsMS §-dest 631 lg. 1 ja 652 tulenevalt tugineda esimese astme kohtus esitamata jäetud asjaoludele ja tõenditele.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.

Tiit Kollom Reet Allikvere Kaupo Paal