3-12-2142/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

15. novembril 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2142

Haldusasi

O.S.i kaebus Eesti Vabariigi vastu avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud õigusvastase tagajärje kõrvaldamise

nõudes.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada O.S.i kaebus läbivaatamatult.

2. Saata määruse ärakiri kaebaja esindajale

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4,

§ 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 10.10.2012 saabus Tallinna Halduskohtule O.S.i kaebus nõudega kohustada Eesti Vabariiki

Veeteede Ameti kaudu heastama O.S.ile Hiiumaal Kõrgessaare vallas Ristna tuletorni kinnistul

(katastritunnus 39201:001:0282, kinnistu nr 795833) asuvate elu- ja abiruumide erastamata

jätmine ning võõrandama osutatud kinnistu O.S.ile eluruumide erastamisseaduses sätestatud

tingimustel. Alternatiivina palub kaebaja kohustada Eesti Vabariiki Veeteede Ameti kaudu

heastama O.S.ile Hiiumaal Kõrgessaare vallas Ristna tuletorni kinnistul (katastritunnus

39201:001:0282, kinnistu nr 795833) asuvate elu- ja abiruumide erastamata jätmine, sulgema

osundatud kinnistu registriosa ja viima O.S.i suhtes läbi tema poolt algatatud

erastamismenetlus vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ja korras.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud normis

sätestatakse, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõigust

reguleerib HKMS § 44, mille lõikes 1 sätestatakse, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda

isik üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus, kui on

ilmne, et isegi kaebuses nimetatud faktiliste asjaolude tõelevastavuse korral ei saa kaebajal olla

seda õigust, mida ta kaebusega kaitsta soovib. Kaebaja töötas 1987. aastast Ristna tuletornis

komandandina ning alates 1993. aastast samal ametikohal Veeteede Ameti koosseisus ja

tööandja eraldas talle praegusel Ristna tuletorni kinnistul 2-toaline elamu koos abiruumidega.

Kaebusest selgub, et kaebaja esitas Kõrgessaare Vallavalitsusele eluruumi erastamise avalduse,

kuid senini ei ole seda lahendatud. Kaebaja vabastati töölt Veeteede Ametist 2010. aasta

detsembris ning samal ajal teatati talle ka eelnimetatud eluruumi üürilepingu lõpetamisest.

Kaebaja leiab, et vaidlusalune eluruum oleks tulnud talle seaduse kohaselt erastada. Kaebaja

möönab, et käesoleval ajal on maatükk, millel vaidlusalune elamu asub, kinnistatud ning

eluruumi erastamine eluruumide erastamise seaduse alusel ei ole võimalik, ent siiski oleks

võimalik kinnistusraamatus vastav registriosa kustutada ning erastamismenetlus läbi viia või

igal juhul peaks kaebajale antama võimalus see eluruum omandada riigivaraseaduse alusel

sellistel tingimustel nagu oleks see pidanud olema võimalik erastamisel. Kaebaja soovib, et

eluruum võõrandataks talle otsustuskorras samadel tingimustel, nagu ta oleks saanud selle

varasemalt erastada.

3. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub nõudeõigus vaidlusaluse eluruumi võõrandamiseks

eluruumide erastamise seaduses sätestatud tingimustel. Ristna tuletorni kinnistul asuv

eluruumid, mida kaebaja kasutas, asub hoones, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasjaga (st. maatükiga) püsivalt

ühendatud ehitised kinnisasja olulised osad ning sellest tulenevalt ulatub neile kinnisasja

omandiõigus. Eluruumide erastamise seaduse (EES) §-st 3 tulenevalt on aga erastamise

objektiks eluruum koos sellele vastava muu osaga ehitisest. Seega pärast vaidlusaluse hoone

muutumist kinnisasja oluliseks osaks ei ole neis hoonetes asuvate ruumide erastamine EES

alusel enam võimalik. Seda põhjusel, et pärast maatüki kinnistusraamatusse kandmist ei saa

selle maatükiga püsivalt ühendatud ehitises asuvad ruumid olla eraldi tsiviilkäibes, mis

tähendab, et ehitise aluse maa kinnistamisega lakkas olemast eluruum kui eraldiseisev asi

(eluruum vallasasjana). Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-23-01 tehtud lahendis samuti

leidnud, et eluruumi erastamise õigust mõjutab elamu aluse maa õiguslik staatus ning

kinnisomandisse kuuluv ehitis ei saa olla erastamise objektiks EES § 3 lg 1 mõttes. Erandina

nähakse EES §-s 217 ette võimalus erastada korteriomandi esemeid, ent see säte ei ole

käesoleval juhul asjassepuutuv, kuivõrd vaidlusalust kinnisasja ei ole korteriomanditeks

jaotatud ning ESS ei anna ka mingisugust võimalust erastada korteriomanditeks jagamata

kinnisasja oluliseks osaks olevas ehitises paiknevaid eluruume, ka mitte juhul, kui kinnisasja

omanikuks on mõni erastamise kohustatud subjekt ning kinnisasja oluliseks osaks muutunud

ehitiste vallasasjana tsiviilkäibes liikumise korral oleks eluruumide erastamine kõne alla

tulnud. Seadus ei anna ka kaebajale õigust nõuda, et kinnisasja omanik selle korteriomanditeks

jagaks. Sellisele seisukohale on haldusasjas nr 3-11-1503 tehtud otsuses jõudnud 22.02.2012

ka Tallinna Ringkonnakohus. Seega, isegi kui kaebajal oli varem subjektiivne õigus nõuda

vaidlusaluste eluruumide erastamist, ei saa tal olla sellist õigust pärast ehitise aluse maa

kinnistusraamatusse kandmist.

4. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 72 lg-st 2 ei saa tuletada võimalust muuta kinnisasja

oluliseks osaks muutunud elamut uuesti vallasasjaks. Kaebuses toodud paralleel Riigikohtu

otsuses nr 3-2-1-26-03 käsitletud juhtumiga ei ole käesoleval juhul kohane, kuna eelviidatud

lahendis käsitletud juhtum puudutas maa erastamist või hoonestusõiguse seadmist, mitte aga

eluruumide erastamist. Samuti ei saa sellest lahendist teha järeldust, et avalik-õiguslikule

isikule kuuluva kinnisasja kohta registrikande kustutamine KRS § 72 lg 2 alusel annaks sellel

kinnistul asuvale elamule uuesti vallasasja staatuse. Kuigi kaebusest ei selgu täpselt, mis alusel

vastav kanne kinnistusraamatusse tehtud on, võib oletada, et selle aluseks on otsus maa riigi

omandisse jätmise kohta maareformi seaduse § 31 lg 1 p 1 alusel (riigi omandisse jäävate

hoonete ja rajatiste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa). Asjaolu, et selline haldusakt

võib olla õigusvastane, et lõpeta ega peata selle kehtivust ega anna veelgi vähem alust väita, et

selle alusel tehtud järgnevad toimingud, sh. maa kinnistusraamatusse kandmine, oleks

toimunud alusetult. Toimingu alusetus tähendab kehtiva aluse puudumist, käesolevas asjas pole

isegi

väidetud,

kaugelt

siis

tõendatud,

et

vastav

haldusakt,

mille

alusel

maa

kinnistusraamatusse kanti, oleks kehtetuks tunnistatud. Riigivaraseaduse § 33 lg 1 p 7, millele

kaebaja viitab, annab võimaluse riigivara võõrandada alla hariliku väärtuse juhul, kui seadus

näeb selle otseselt ette. Käesoleval juhul ei ole seadust, mis näeks ette vaidlusaluse kinnisasja

harilikust väärtusest madalama väärtusega (st. erastamishinnaga) kaebajale võõrandmise. Kuna

EES ei reguleeri käesolevat juhtumit, on kaebaja seisukohad nagu oleks kaebajal vaidlusaluse

elamu ja selle juurde kuuluva maa võõrandamist erastamise tingimustel, ekslikud.

5. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 11 lõike 1 kohaselt on kannatanul õigus avaliku võimu

kandjalt nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. See norm on kohaldatav juhul kui avaliku võimu

aktiivse tegevusel (haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel) on olnud mingisugused

tagajärjed, mida on võimalik kõrvaldada. Küll aga ei ole õigust selle normi alusel nõuda, et

avalik võim teeks toimingud, millega saavutataks see tagajärg, mis avaliku võimu õigusvastase

tegevusetuse tõttu saabumata jäi. RVS § 11 alusel ei saa isik nõuda sooritamata toimingute

sooritamist või andmata haldusaktide andmist selleks, et saavutada tagajärg, mis oleks pidanud

saabuma, ent jäi saabumata. Selleks on isikul võimalik esitada haldusorgani vastu haldusakti

andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamise nõue. Käesoleval juhul ei saa eluruumi

erastamiseks kohustamise nõuet enam esitada, sest eluruumi erastamine EES alusel on

välistatud eluruumi kinnisasja oluliseks osaks muutumise tõttu.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 2 ei kuulu

kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele.

Kadriann Ikkonen

kohtunik