3-10-3124/75 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne

Aasma

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-10-3124

Haldusasi

O N kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 14.10.2010

otsuse tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – O N

Vastustaja – Eesti Advokatuuri aukohus, volitatud

esindaja v. adv Andres Aavik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.05.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O N apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

29.10.2012

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 23.05.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-3124 muutmata ja

esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.12.2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

3-10-3124

2(9)

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vandeadvokaat O N esitas 05.05.2010 Viru Maakohtule riigi õigusabi tasu ja kulude hü-

vitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse (tl 41-42) Maria D kriminaalasjas nr 1-10-5325.

Taotluse kohaselt oli riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toiminguks „toimiku tutvustami-

ne, ettevalmistus lihtmenetluseks“. Lahtrisse „ettevalmistus kohtuvaidlusteks“ oli märgitud

„ettevalmistus lihtmenetluseks 450 krooni“. Tasuks riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks

kulutatud aja eest oli märgitud „Narva 212 km, 750 krooni“. Riigi õigusabi osutamisel kantud

vajalikeks kuludeks olid „sõidukulud 212x2x2=848 krooni“. Taotletud kulud kokku koos käi-

bemaksuga olid 1017,6 krooni. Viru Maakohus jättis 02.07.2010 määrusega (tl 35) asjas nr

1-10-5325 vandeadvokaat O. N taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmää-

ramiseks rahuldamata, leides, et advokaat ei olnud taotluses märgitud toimingut sooritanud.

2. Advokatuuri aukohtu 14.10.2010 otsusega (tl 6-8) tunnistati vandeadvokaat O. N süüdi

distsiplinaarüleastumises ning määrati talle distsiplinaarkaristuseks 10 000 krooni suurune

rahatrahv advokatuuri kasuks.

Aukohus jõudis Viru Maakohtu 02.07.2010 määruse ja advokaadi selgitustega tutvudes järel-

dusele, et O. N esitas taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks toimingu osas, mida ta tege-

likult ei teostanud. Sellega rikkus O. N eetikakoodeksi § 9 lõiget 1, mille kohaselt peab advo-

kaat suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning

kooskõlas heade kommete ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma

advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest. Kuivõrd Viru Maakohus oli

rikkumise tuvastanud ning määrus selles asjas on jõustunud, tugines aukohus viidatud määru-

sele ega pidanud vajalikuks asjaolusid täiendavalt hinnata.

3. O. N esitas 29.11.2010 kaebuse (tl 3-4) Advokatuuri aukohtu 14.10.2010 otsuse tühista-

miseks, põhjendades kaebust järgmiselt.

1) Kaebaja sai riigi õigusabi tellimuse Viru Ringkonnaprokuratuuris olevas kriminaalasjas.

Pärast toimiku materjalide kättesaamist ja nendega tutvumist otsustas ta kohtuda kliendiga, et

kliendile kriminaalasja materjale tutvustada. Kaebaja sõitis kaitsealusega tutvumiseks Narva.

Olles Narva jõudnud, helistas ta kaitsealusele, kes aga avaldas, et on toimiku sisust teadlik

ning tal on prokuröriga kokkulepe, et asi lahendatakse käskmenetluse korras. Vaatamata selle-

le arutati telefoni teel läbi toimiku materjalid ja süüdistusakt. Kuna kaebajal tekkisid Narva

sõidu tõttu kulud, esitas ta taotluse nende hüvitamiseks. Kaebaja taotles kulude määramist,

mitte tasu toimiku tutvustamise eest. Ta loobus 28.06.2010 kulude hüvitamise taotlusest, kuid

kohus menetles seda alusetult edasi.

2) Advokatuuri aukohtu otsuse tegemisel on rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud, samuti

pole järgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud

välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral selleks omal

algatusel tõendeid koguma. Vastustaja pole aukohtumenetluse käigus ühtegi tõendit kogunud.

4. Advokatuuri aukohus palus 02.03.2011 vastuses (tl 33-34) jätta O. N kaebus rahuldama-

ta.

1) Advokatuuri juhatus kontrollis Viru Maakohtust laekunud materjale ning palus O. N sel-

gitust. O. N selgitas 02.08.2010 e-kirjas, et ta tõepoolest helistas kliendile, kuid temaga fakti-

3-10-3124

3(9)

liselt ei kohtunud. Pärast aukohtu menetluse algatamist paluti O. Nil esitada oma seisukohad

hiljemalt 07.09.2010. O. N teatas 08.09.2010, et jääb Advokatuuri juhatusele esitatud seisu-

kohtade juurde, väljendades valmidust seisukohti kommenteerida aukohtu istungil.

2) Advokatuuri aukohus arutas kogutud materjalide põhjal Viru Maakohtult laekunud in-

formatsiooni ja kohtumääruses fikseeritud O. Ni tegevust ning asus 14.10.2010 otsusega sei-

sukohale, et O. N on toime pannud distsiplinaarüleastumise ning väärib karistamist. Aukohtul

puudus vajadus O. Nit täiendavalt üle kuulata, kuna ta oli Advokatuuri juhatusele andnud kir-

jaliku selgituse ja jäi selles toodu juurde ka aukohtule esitatud vastuses. O. Ni tegevus on tu-

vastatud seadusjõus kohtumäärusega, mida O. N pole vaidlustanud. Aukohtul puudub võima-

lus revideerida seadusjõus kohtumäärust. Seega on igasugused kohtumääruses toodule vastu-

pidised arutlused ainetud.

3) Advokatuuri aukohus lisas täiendavates seisukohtades (tl 96-97), et ettepanekute, seisu-

kohtade ja vastuväidete esitamise võimaluse andmine ongi ärakuulamine. Ärakuulamine ei

tähenda, et see peaks toimuma üksnes suuliselt. Ärakuulamisel kehtib vormivabadus. O. Nile

oli kaebuse menetluses tagatud võimalus esitada seisukohti, selgitusi ja vastuväiteid. Advoka-

tuuriseaduse (AdvS) § 17 lg 3 kohaselt võib aukohus lahendada asja kirjalikus menetluses, kui

huvitatud isik ega advokaat pole taotlenud, et asi lahendatakse suulises menetluses. Kaebaja

suulist menetlust ei taotlenud.

4) Asjas kogutud kirjalikud tõendid ei kinnita O. Ni poolt kohtuistungil väidetut, et ta ei

taotlenud hüvitust toimiku materjalide tutvustamise eest ja Viru Maakohtu 02.07.2010 määrus

on selles osas vale. Kirjavahetusest kaebaja ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja konsultandi

Anna Kozlova vahel nähtub, et kaebaja taotles tasu kliendile osutatud õigusabiteenuse eest.

Kaebaja on kohtule selgitanud: „Minu viimane taotlus on seotud aga toimiku materjalide tut-

vustamisega (mitte nendega tutvumisega) kliendile. Tutvustamise päeval mul ei olnud Narvas

ühtegi muud toimingut.“ Kohus on põhjendatult taotluse rahuldamata jätnud ning tuvastanud,

et O. N esitas kohtule ebaõigeid andmeid. Nimetatud faktis on kaebaja suhtes Ida Prefektuuri

menetluses ka kriminaalasi nr 10740000237 tuvastamaks, kas tegu on süüteoga.

5. O. N lisas aukohtu seisukohtadele vastuseks (tl 106-107), et aukohus tugines otsuses ai-

nult Viru Maakohtu määrusele ning alles 16.05.2012 esitatud täiendavates seisukohtades hak-

kas aukohtu esindaja üllatuslikult viitama kaebaja meilivahetusele Viru Maakohtu konsultan-

diga. Meilivahetus toimus juba pärast riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse esitamist. Vas-

tates konsultandi küsimusele, miks pole kaebaja toimikuga pärast selle Viru Prokuratuurist

saamist tutvunud, vastaski kaebaja, et esitatud taotlus on seotud toimiku tutvustamisega, mitte

toimikuga tutvumisega. Ehk siis tegusõna tutvustamine on viidatud kirjas kasutatud ainult

selleks, et selgitada kohtule sõidu eesmärki, milleks oli toimiku materjalide tutvustamine, mit-

te nendega tutvumine (mis toimus juba varem ja mille eest Viru Ringkonnaprokuratuur on

varasemalt määranud ka vastava tasu). Tutvustamise päeva all mõtles kaebaja päeva, mil ta

viibis Narva linnas eesmärgiga esindatavale toimiku materjale tutvustada. Kaebaja viibis sel

eesmärgil Narvas korduvalt ning ta võib seda tunnistajate ütlustega tõendada. Vastustaja hili-

nenud ja asjakohatu viide mainitud kirjavahetusele ei oma mingit tähtsust olukorras, kus kae-

baja pole kunagi taotlenud tasu toimiku materjalide tutvustamise kui menetlustoimingu eest.

Taotluses sooviti üksnes sõidule kulunud aja ja kulude hüvitamist. Lisaks eeldas kaebaja, et

teda kutsutakse aukohtu istungile, sest nii on tehtud aukohtu praktikas. Kaebajat ei kutsutud

istungile ega tehtud talle teatavaks ka aukohtu istungi päeva.

6. Tallinna Halduskohtu 23.05.2012 otsusega (tl 114-120) jäeti O. Ni kaebus rahuldamata.

1) Väär on O. Ni väide, et aukohtu otsusest ei selgu süükspandav tegu. Aukohtu otsuses

leiti, et: „O. N esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks toimingu

3-10-3124

4(9)

osas, mida advokaat tegelikkuses ei teostanud.“ Seega on arutatav tegu piisavalt piiritletud

taotluses väljendatud riigi õigusabi osutamise toiminguga.

2) Erinevalt O. Ni 22.05.2012 avalduses soovitust ei saa kohus jätta Viru Maakohtuga pee-

tud elektronkirjavahetust tähelepanuta, kuna maakohus on määruses seda refereerinud ja selle-

le oma järelduste tegemisel tuginenud. Aukohtu otsus tugineb omakorda maakohtu määrusele

ja elektronkirjavahetust käsitlevad tõendid olid süüdimõistva otsuse langetamisel aukohtu

käsutuses.

3) O. N esitas 05.05.2010 Viru Maakohtule kriminaalasjas nr 1-10-5325 taotluse, mille ko-

haselt oli osutatud riigi õigusabi toiminguks „toimiku tutvustamine, ettevalmistus lihtmenetlu-

seks“. Lahtrisse „ettevalmistus kohtuvaidlusteks“ on märgitud „ettevalmistus lihtmenetluseks

450 krooni“. O. Ni 13.05.2010 e-kirjas Viru Maakohtule on märgitud, et advokaat peab tut-

vuma toimikuga ja tutvustama seda oma kliendile. Prokuratuur maksis tasu toimikuga tutvu-

mise ja toimiku kättesaamisega seotud kulude eest. Järgneb lause: „Pärast aga pidin toimikut

ka tutvustama ja seda isikule kes asub Narvas“. O. Ni 28.06.2010 e-kirjas Viru Maakohtule

märgitakse, et: „Minu viimane taotlus on seotud aga toimiku materjalide tutvustamisega (mit-

te nendega tutvumisega) oma kliendile. Tutvustamise päeval mul ei olnud Narvas ühtegi

muud toimingut.“

4) Viru Maakohtule esitatud taotlusest järeldub üheselt, et O. N sõitis Tallinnast Narva (sel-

lele viitab taotluses märgitud vahemaa 212 km), mis päädis kliendile toimiku tutvustamisega

(vastavalt taotluse p-le 3 ning 13.05.2010 ja 28.06.2010 kohtule esitatud vastustele). Seega

sisaldas taotlus tõele mittevastavaid andmeid. Lisaks on O. N 02.08.2010 seletuskirjas Advo-

katuuri juhatusele ka ise möönnud, et ei pidanud Ida-Virumaale sõitma ainult M. Dle toimiku

tutvustamise eesmärgil, kirjutades: „Seejärel loomulikult otsustasin kohtuda kliendiga ja kasu-

tasin selleks olukorda, kus ühel heal päeval (nüüd ei mäleta täpset kuupäeva) viibisin Ida-

Virumaal ja otsustasin sõita Narva Dga kohtumiseks.“

5) O. Nil oli vastuseks Viru Maakohtu järelpärimisele võimalik taotlust täpsustada, selgita-

des, et ta sõitis Narva mitte Tallinnast, vaid mujalt Ida-Virumaalt; toimiku tutvustamist ta

enne sõitma hakkamist M. Dga kokku ei leppinud; ta sai esindatavaga ühendust telefoni teel

Narva jõudes, kuid toimiku tutvustamine jäi M. D soovil ära ning nad arutasid süüdistusakti.

Selgitused oleksid andnud kohtule võimaluse seadust tõlgendada ja otsustada, kas sellises

olukorras kuuluvad kulud hüvitamisele.

6) Kliendiga telefoni teel vestlemine pole käsitatav toimiku tutvustamisena, mis on krimi-

naalmenetluses selgelt piiritletud toiming. Toimiku tutvustamine tähendab seda, et advokaat

näitab füüsiliselt kliendile toimikus asuvaid materjale, selgitab nende sisu ja vastab kliendi

küsimustele. Telefonikõne, milles arutatakse süüdistuse sisu, ei kvalifitseeru toimiku tutvus-

tamiseks selle klassikalises tähenduses.

7) AdvS § 17 lg-d 4 ja 5 näevad ette aukohtumenetluses uurimispõhimõtte ja tõendite vaba

hindamise kohustuse, mistõttu on ekslik väita, et aukohus ei saa jõustunud kohtumääruses

tuvastatut ümber hinnata. Vaatamata sellele ei oleks praegusel juhul muude tõendite kogumi-

ne ja hindamine saanud mõjutada aukohtu otsuse lõppjärelduste õigsust. Süüteo asjaolud on

lihtsad ning sisuliselt taandub hinnang vaid sellele, kas toimiku tutvustamine M. Dle tegeli-

kult aset leidis või mitte. Aukohus võttis süüteo kirjelduse üle maakohtu määrusest ja tugines

samadele tõenditele, mis olid maakohtu määruse tegemise aluseks ja ka aukohtule esitatud.

Kuna kaebaja versioon, mille kohaselt ta osutas riigi õigusabi telefoni teel, ei mõjuta tuvasta-

tud distsiplinaarsüüteo – toimiku tutvustamise kohta kohtule ebaõige sisuga kulude hüvitami-

se taotluse esitamise - olemasolu, polnud kaebaja versiooni tõendamiseks vajalik täiendavaid

3-10-3124

5(9)

tõendeid koguda. Asja lahendus ei sõltu sellest, kas O. N rääkis telefoni teel kliendiga süüdis-

tusaktist või mitte, oluline on see, et ta ei tutvustanud toimiku materjale.

8) Aukohus ei ole karistuse mõistmisel ületanud temale AdvS § 19 lõigetes 2 ja 4 sätestatud

diskretsiooni piire. Otsus on usaldusväärne, mõistlik ja proportsionaalne, vastates distsipli-

naarsüüteo asjaoludele ja O. Ni süü suurusele. Kuna O. N ei esitanud aukohtule AdvS § 17 lg-

s 3 sätestatud taotlust istungi pidamiseks, võis aukohus lahendada asja kirjalikus menetluses.

O. Ni poolt aukohtule saadetud kinnitus, et ta jääb juhatusele esitatud seisukohtade juurde ja

on valmis esitama täiendavad kommentaarid aukohtu istungil, ei ole taotlus istungi pidami-

seks, vaid valmisolek istungi toimumise korral sellest osa võtta. Aukohtu praktika ei puutu

antud juhul asjasse, sest küsimus on reguleeritud seadusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. O. N esitas 22.06.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 125-128)

halduskohtu 23.05.2012 otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

1) Halduskohus väljus distsiplinaarasja piiridest, kui hakkas lisaks enda poolt piiritletud

süükspandavale teole, milleks oli põhjendamatu taotluse esitamine kulude osas, hindama ka

seda, kas advokaadi taotlus tasu osas oli põhjendatud või mitte. Advokaadi taotlus tasu osas ei

olnud Viru Maakohtus arutluse all. Maakohus arutas vaid esitatud taotlust riigi õigusabi kulu-

de hüvitamiseks. Advokatuuri aukohus tugines oma otsuses Viru Maakohtu määrusele ja asja-

olusid täiendavalt ei hinnanud. Sellest tulenevalt on distsiplinaarmenetlus piiratud maakohtus

menetletud kulude hüvitamise taotlusega. See nähtub ka aukohtu otsuse sellest osast, mis hal-

duskohtu arvates teo piiritles: „O. N esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi kulude

hüvitamiseks toimingu osas, mida advokaat tegelikkuses ei teostanud.“ Kui asuda seisukohale,

et viidatud väljavõte aukohtu otsusest ei piiritle distsiplinaarmenetluses arutatud tegu, siis pole

etteheidetav tegu piisava täpsusega identifitseeritav ning aukohtu otsus tuleb sel põhjusel tü-

histada.

2) Advokatuuri aukohtu otsusest ei selgu, mida konkreetselt aukohus kulu hüvitamise taotlu-

sega seoses apellandile süüks paneb, kas Narvas käimist ilma toimikut tutvustamata, Narvas

mittekäimist vms.

3) Aukohus pole taganud apellandile õigust olla ära kuulatud. Kohtuistungil märkis Advoka-

tuuri aukohtu esindaja, et aukohtu töövormiks on istung ning selle ajast antakse alati teada

(istungi protokolli lk 3 viimane lõik). Apellandile ei teatatud istungist, kus tema väidetavat

süütegu arutati. Otsustades asja lahendamise erandkorras kirjalikus menetluses, pidanuks au-

kohus kaebuse esitajale andma tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Selline nõue

tuleb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 403 ning AdvS § 17 lg-st 2, sest ilma kirjalikust

menetlusest teavitamata ja tähtaega andmata pole tagatud advokaadi õigus esitada vastuväi-

teid, põhjendusi, kaalutlusi, taandusi, taotlusi ning võtta osa tõendite vaatlemisest ja uurimi-

sest. Kaebajal oli võimalik anda üksnes kirjalik seletus (kaebuse esitaja 08.09.2010 vastus

aukohtu 27.08.2010 kirjale). Alles halduskohtu istungil õnnestus apellandil pöörata nii kohtu

kui ka vastustaja tähelepanu sellele, et ta pole esitanud riigi õigusabi tasu taotlust toimiku tut-

vustamise eest. Apellant pole kunagi nõustunud kirjaliku menetlusega.

4) Halduskohus hakkas süütegu ise sisustama, leides, et advokaat esitas ebaõigeid andmeid

selle kohta, justkui oleks advokaat Narvas kaitsealusele vahetult toimikut tutvustanud ja sel-

leks spetsiaalselt Tallinnast Narva sõitnud. Süüteo iseseisev sisustamine kohtu poolt pole

kooskõlas kehtiva õigusega.

3-10-3124

6(9)

5) Ei seadus ega advokatuuri kehtestatud kord ei sätesta, et kaitsjal on õigus esitada kulude

hüvitamise taotlus vaid juhul, kui asjaomase toimingu eesmärk õnnestus täita. Käesoleval ju-

hul jäi toimiku vahetu tutvustamise eesmärk täitmata apellandist mitteolenevatel põhjustel.

See ei muuda asjaolu, et toimiku tutvustamiseks Narva sõitmisel tekkis kaitsjal kulu. Praktikas

sellised kulud ka hüvitatakse.

6) Ei seadusest ega advokatuuri kehtestatud korrast ei tulene ka see, et kaitsjal on õigus nõu-

da sõidukulude hüvitamist vaid juhul, kui sõit võeti ette spetsiaalselt konkreetse kaitseülesan-

de täitmiseks. Advokatuuri korras sätestatud kulumäär ei kata tegelikke sõidukulusid. Seda

kinnitab ka tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14.07.2006

määrus nr 164, mille kohaselt tuleb sõiduauto kasutamise eest maksta hüvitist 0,3 eurot kilo-

meetri kohta (Advokatuuri kord näeb ette 0,12 eurot kilomeetri kohta). Sõidukulude katmiseks

püütakse sõidud tihti ühitada.

7) Juhul, kui erinevalt kaebuse esitajast asuda seisukohale, et kaitsjal pole õigust sõidukulu-

de hüvitamisele, on see riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise alus, kuid ei saa olla advo-

kaadi distsiplinaarkorras karistamise alus. Advokaat käis Narvas, et tutvustada kaitsealusele

toimikut. Seega ei ole advokaat riigi õigusabi kulude hüvitamise taotlust esitades rikkunud

eetikakoodeksi § 9 lõiget 1.

8) Halduskohus on apellandile ette heitnud seda, et advokaat ei täiendanud ega täpsustanud

oma kulude taotlust. Apellant möönab, et jättis kohtu 22.06.2010 e-kirjale sisuliselt vastamata.

Samas ei saa vastamata jätmist võrdsustada ebaõigete andmete esitamisega. Küll oleks see

võinud olla aluseks taotluse rahuldamata jätmisele. Selline kohtu argument on üllatuslik ning

jällegi väljaspool antud vaidluse piire.

9) Halduskohus asus otsuse p-s 14 põhjendatult seisukohale, et aukohus, tuginedes üksnes

Viru Maakohtu määrusele, rikkus AdvS § 17 lõikeid 4 ja 5. Selle asemel, et põhimõtteliselt

vääral alusel tehtud aukohtu otsus tühistada, asus halduskohus ise tõendeid hindama ja asja-

olusid tuvastama ning leidis selle tulemusel, et seaduserikkumine ei saanud mõjutada aukohtu

otsuse lõppjärelduste õigsust. Seejuures hindas halduskohus tõendeid, mida aukohtu otsusest

tulenevalt ei uuritudki. Sisuliselt võttis halduskohus endale aukohtu pädevuse. Sellist võima-

lust seadus ei anna.

8. Advokatuuri aukohus palub 25.07.2012 vastuses (tl 146-148) jätta O. Ni apellatsioon-

kaebus rahuldamata.

1) Esimese astme kohus ja aukohus hindasid põhjalikult O. Ni tegevust, mis seisnes riigi

õigusabi kulude kindlaksmääramise taotluse esitamises menetlustoimingute eest, mida advo-

kaat tegelikult teinud polnud. Aukohus asus seisukohale, et sellisel juhul on tegemist distsipli-

naarüleastumisega, mis väärib karistamist. Esimese astme kohus kontrollis põhjalikult ka Viru

Maakohtu poolt tuvastatud fakte ja leidis, et kaebajale süüksarvatav tegu oli toime pandud ja

tõendatud. Kohus on õigesti leidnud, et asjas kogutud tõendite põhjal tegi aukohus kaebaja

suhtes õige otsuse. Täiendavate tõendite kogumine ja hindamine ei saanud aukohtu lõppjärel-

dusi muuta, kuna sisuliselt tuli anda hinnang asjaolule, kas advokaat tutvustas kliendile toimi-

kut või ei. Kuna M. D kinnitas, et tema advokaadiga ei kohtunud, on üheselt tuvastatud, et

toimiku tutvustamist ei toimunud.

2) Kohus tegi õige järelduse, et aukohtul oli õigus teha otsus kirjalikus menetluses, kuna

kaebaja ei esitanud taotlust istungi pidamiseks. AdvS § 17 lg 3 sätestab suulise menetluse ju-

hul, kui huvitatud isik või advokaat esitab selleks vastava taotluse. Kaebajale anti võimalus

esitada oma seisukohad kirjalikult.

3-10-3124

7(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Asja lahendamiseks tuleb määratleda, milline oli tegu, mille eest aukohus kaebajat karis-

tas, hinnata, kas teo toimepanemine on tõendatud ning kas karistus on määratud formaalselt

õiguspäraselt.

10. Asjast parema arusaamise nimel käsitleb ringkonnakohus kõigepealt riigi õigusabi seadu-

se (RÕS) asjakohaseid sätteid. RÕS § 21 1. lõige näeb ette, et riigi õigusabi tasu on advokaa-

dile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Sama paragrahvi 2. lõige ütleb, et riigi õigus-

abi kulud on vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses

advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega. RÕS § 21 3. lõige näeb ette, et eelnimetatud tasu-

de ja kulude hüvitamise korra kehtestab advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades

riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. Advoka-

tuuri juhatus kehtestab tasumäärad ja kulude hüvitamise ulatuse arvestusega, et riigi õigusabi

oleks tagatud eelarveaasta lõpuni. Advokatuuril on kohustus tagada riigi õigusabi kohane ja

katkematu osutamine ka juhul, kui riigieelarvest eraldatud rahast eelarveaasta lõpuni ei jätku.

11. Selline regulatsioon kehtib alates 01.01.2010, mil jõustunud seadusemuudatusega anti

riigi õigusabi korraldamine üle advokatuuri ainupädevusse. Kuigi riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitab advokaat taotluse riigi

õigusabi andmise otsustanud kohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile, määrab vastav asu-

tus tasu või kulude hüvitamise ulatuse kindlaks advokatuuri tasude ja kulude korra alusel, mis

kehtis vastava tasu või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal (RÕS § 22 lõi-

ked 1 ja 6). RÕS § 24 lg 1 kohaselt korraldab tasu või kulu väljamaksmist advokatuur, kusjuu-

res advokatuuril on laialdased volitused kahtluse korral kontrollida määratud tasu ja kulude

põhjendatust, nõuda selgitusi advokaadilt ja kohtult, prokuratuurilt, uurimisasutuselt ja riigi

õigusabi saajalt. Viidatud sätte viimane lause näeb ette, et kohtulahend, uurimisasutuse või

prokuratuuri määrus ei vabasta advokaati vastutusest riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigus-

abi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluses valeandmete või selgelt põhjen-

damatute andmete esitamise eest.

12. Riigi õigusabi tasu ja kulude taotlus esitati kaebaja poolt 04.05.2010, mil kehtis Eesti Ad-

vokatuuri 15.12.2009 otsusega (arvestades 09.02.2010 muudatusi) kinnitatud tasu ja kulude

arvestamise kord. Eelnimetatud korra p 22 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja

kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamise eest 450 krooni, punkti 52 kohaselt makstakse

advokaadile riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmise aja eest tasu 750 krooni, kui

vastav koht asub rohkem kui 200 kilomeetri kaugusel; punkti 56 kohaselt hüvitatakse riigi

õigusabi osutamisega seoses advokaadile või advokaadibüroo pidajale sõidu- ja majutuskulud,

tõlkekulud ja tõendite esitamise kulud. Sõidukulud isikliku sõiduauto kasutamise korral hüvi-

tatakse vastavalt korra punktile 59 2 krooni iga läbitud kilomeetri kohta.

13. Aukohtu otsuse kohaselt karistati kaebajat selle eest, et ta esitas taotluse riigi õigusabi

kulude hüvitamiseks toimingu osas, mida ta tegelikult ei teostanud. Advokatuuri aukohus on

kaebajale süüks pannud taotluses valeandmete esitamist. Kaebaja taotles riigi õigusabi tasu ja

kulude hüvitamist seoses toimiku tutvustamise ja ettevalmistusega lihtmenetluseks Narvas.

Viru Maakohtu 02.07.2010 määruses, millele aukohus peamise tõendina tugines, tehti kind-

laks, et kaebaja polnud riigi õigusabi saajale toimikut tutvustanud ega temaga üldse kohtunud,

toimunud oli üksnes üks telefonikõne eeluurimise lõpule viimise järel. Kuna riigi õigusabi

kulude hüvitamist on võimalik taotleda üksnes ulatuses, mis oli vajalik riigi õigusabi osutami-

seks, kaebaja polnud osutanud riigi õigusabi saajale abi, mis oleks nõudnud Narva sõitmist,

3-10-3124

8(9)

oligi tegemist valeandmete esitamisega. Aukohtu otsus on selles osas selge ning kohus pole

distsiplinaarüleastumise piire laiendanud.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on süüteo toimepanemine kaebaja poolt tõendatud esitatud

taotlusega, Viru Maakohtu määrusega ning kaebaja 02.08.2010 seletusega advokatuuri juhatu-

sele. Tegelikult pole faktilistes asjaoludes vaidlust – kaebaja oli määratud osutama riigi õigus-

abi M. Dle, kes elas Narvas; kaebaja helistas Narvas olles M. Dle, et tutvustada talle toimikut;

M. D ei soovinud seda, sest kriminaalasi pidi lahendatama käskmenetluse korras; kohtumist ei

toimunud. Küsimus on selles, kas kaebaja on eeltoodud asjaoludel Narva sõidu kulude hüvi-

tamist taotledes esitanud valeandmeid, s.t on nõudnud kulude hüvitamist, mis polnud riigi

õigusabi osutamiseks vajalikud või mida ta ei kandnud seoses riigi õigusabi osutamisega.

15. Kaebaja on leidnud, et regulatsioon oli ebaselge ja uus ega keelanud taotleda kulude hüvi-

tamist juhul, kui menetlustoiming ära jäi või sõidukulude hüvitamist siis, kui antud kohas tuli

täita mitmeid kaitseülesandeid. Kord tõepoolest ei sisalda negatiivset regulatsiooni, s.t juhtude

loetelu, mil taotlust kulude hüvitamiseks esitada ei saa, ning lähtuda tuleb põhiliselt RÕS § 21

lõikest 2: kulud on kantud ja vajalikud riigi õigusabi osutamiseks. Lisaks võivad käesolevale

õiguslikule vaidlusele lähedasi suhteid reguleerida ka korra punkt 20, mille kohaselt juhul, kui

kahtlustatav loobub menetlustoimingu käigus kaitsjast, on määratud kaitsja tasu 95 krooni

ning tasu makstakse üksnes juhul, kui kaitsja on loobumise hetkeks juba asunud menetlustoi-

mingul osalema. Samuti võib viidata korra punktile 27, mille kohaselt ei maksta väljakuuluta-

tud istungi ärajäämisel tasu, kui kaitsjale on istungi mittetoimumisest mõistliku aja jooksul

ette teatatud. Punkti 53 kohaselt jagatakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi sõiduks

kulunud aja tasumäär riigi õigusabi saajate arvuga, kui antud asjas osutatakse riigi õigusabi

mitmele õigusabi saajale.

16. Arvestades käesoleva asja asjaolusid, on siiski ilmne, et kaebaja on esitanud teadlikult

valeandmetega taotluse. Usutav ei ole, et kaebaja oleks sõitnud Narva ilma riigi õigusabi saa-

jaga kohtumises kokku leppimata. Pigem on õige kaebaja 02.08.2010 seletuses märgitu, et

olles muude asjaolude tõttu Ida-Virumaal, otsustas ta helistada M. Dle. Seega ei jäänud me-

netlustoiming ära, selles polnudki kokku lepitud. Seega ei sõitnud kaebaja Narva seoses riigi

õigusabi taotluses näidatud menetlustoiminguga ning kulud polnud kantud seoses riigi õigus-

abi osutamisega.

17. Kaebaja leiab, et kuigi taotluse võis eeltoodud alustel jätta rahuldamata, ei anna see alust

advokaadi distsiplinaarkorras karistamiseks. See seisukoht pole õige. RÕS § 24 lg 1 viimane

lause näeb ette, et advokaat vastutab valeandmete või selgelt põhjendamatute andmete esita-

mise eest sõltumata kohtumäärusest. Teadvalt ebaõigete andmete esitamine on ebaeetiline.

Valeandmete esitamist ei saa õigustada sellega, et varasema regulatsiooni tingimustes, mil

riigi õigusabiks riigieelarvest eraldatud raha väljamaksmise korraldamine polnud veel advoka-

tuuri ainupädevuses, tavatsesid mõned advokaadid taotleda kulude hüvitamist, mis polnud

kantud konkreetse riigi õigusabi osutamisel ning sellest tavast oli raske loobuda. Kuna riigi-

eelarvest eraldatakse vahendid konkreetseks aastaks kindlas summas ning advokatuur peab

sõltumata vahendite jätkumisest kuni eelarveaasta lõpuni tagama riigi õigusabi katkematu

osutamise, on iga advokaadi vastutus kolleegide ees tegelikult kantud kulude taotlemisel seda

suurem.

18. Ringkonnakohus nõustub aukohtu ja kohtuga, et kaebaja ärakuulamisõigust pole rikutud.

Kaebaja ei taotlenud aukohtult istungi pidamist ning seadus näeb sellisel juhul aukohtule või-

maluse otsustada asi kirjalikus menetluses. Sellisel juhul pole võimalik teatada menetlusaluse-

le isikule ka istungi aega. Aukohus andis kaebajale tähtaja selgituste esitamiseks 27.08.2010

3-10-3124

9(9)

kirjaga, tähtaeg oli 07.09.2010, kaebaja vastas sellele 08.09.2010 ning kinnitas, et jääb juhatu-

sele antud selgituste juurde. 27.08.2010 kirjaga saadeti kaebajale ka Viru Maakohtu määrus ja

aukohtumenetluses kogutud materjalid kokku 15-l lehel. Advokatuuri aukohtu 12.08.2010

istungi protokoll, kus otsustati aukohtumenetluse algatamine kaebaja suhtes, sisaldas rikkumi-

se kirjeldust. Seega oli kaebajale tagatud igakülgsete selgituste andmise võimalus ning tema

AdvS § 17 lg-s 2 sätestatud õiguste rikkumist ei esine.

19. Aukohtu otsus tugineb Viru Maakohtu määrusele kui peamisele tõendile. Käesolevas

kohtumenetluses pole leidnud tuvastamist, et aukohus oleks faktilistes või õiguslikes asjaolu-

des eksinud. Seega on aukohus asjaolud piisavas ulatuses välja selgitanud ega ole uurimisko-

hustust rikkunud. Kuna halduskohtumenetluses kontrollitakse aukohtu otsuse õigsust, seega

ka faktiliste asjaolude kindlaks tegemise õigsust, võivad pooled oma väidete ja vastuväidete

tõendamiseks esitada tõendeid, mida aukohtumenetluses ei uuritud (HKMS § 59 lg 1) ning

kohus peab neid tõendeid uurima. See ei tähenda aga aukohtu asemele astumist või aukohtu

pädevuse võtmist – tegemist on aukohtu otsuse õiguspärasuse kontrolliga.

20. Seega on kaebaja karistamine olnud nii materiaalselt kui formaalselt õiguspärane ning

kaebus on jäetud õigesti rahuldamata.

21. Advokatuur on taotlenud kaebajalt apellatsioonimenetluses kantud kuludena esindaja ku-

lude hüvitamist 108 euro suuruses summas. Taotlus jääb rahuldamata samadel põhjustel, mil-

listel halduskohus keeldus samasisulist taotlust rahuldamast - aukohtu esimees esines HKMS

§ 33 lg-st 2 tulenevalt kohtus kollegiaalorgani juhi ja poole seadusliku esindajana, kes samal

ajal ei saanud olla kollegiaalorganile õigusabi osutavaks advokaadiks.

Viive Ligi

Lauri Madise

Lilianne Aasma