3-10-924/116 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Lauri Madise, liikmed Silvia Truman ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-10-924

Haldusasi

OÜ Felinor kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse toimingute õigusvastasuse tuvastamise,

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

27.04.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/5708-20 ning Mak-

su- ja Tolliameti 19.07.2010 vaideotsuse nr 6-1/295-4

tühistamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Felinor, lepinguline esindaja v.adv Va-

hur Kivistik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad

Maire Saare ja Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.12.2011 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Felinor apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Istung 13. september 2012. a

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-924, mis puu-

dutab kaebust Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 27.04.2010 maksuotsu-

se nr 12.2-3/5708-20 tühistamiseks osas, millega kaebuse esitajale määrati tulumaks

4 752 654 krooni. Lõpetada selle nõude osas haldusasja menetlus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2011 otsus ka menetluskulude jaotamist

puudutavas osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõistetakse OÜ Felinor kasuks

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt välja menetluskulud summas

2387,64 eurot (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse eurot ja 64 senti).

3. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata ja OÜ Felinor apellatsioonkaebus ra-

huldamata.

4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Felinor kasuks välja

viimase apellatsiooniastme menetluskulud summas 1214,40 eurot (üks tuhat kakssada

neliteist eurot ja 40 senti).

5. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada OÜ-le Felinor (registrikood 11087381) hal-

dusasjas nr 3-10-924 halduskohtule kaebuse ja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

3-10-924

2(32)

esitamisel tasutud riigilõivust kokku 1265,44 eurot (üks tuhat kakssada kuuskümmend

viis eurot ja nelikümmend neli senti).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13. detsembril 2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1

teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele

võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkae-

buse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsiooni-

tähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) viis läbi revisjoni OÜ

Felinor 2006. aasta käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu arvestami-

se ja tasumise õigsuse kontrollimiseks. 04.11.2009 koostas PMTK revisjoniakti, pikendades

järgnevalt kahel korral OÜ Felinor taotlusel selle kohta eriarvamuse esitamise tähtaega. OÜ

Felinor esitas eriarvamuse 12.01.2010. 27.01.2010 esitas OÜ Felinor PMTK-le taotluse revis-

joni läbi viinud revidendi taandamiseks. Taotluses seati asja menetlenud revidendi erapooletus

kahtluse alla viimase poolt toime pandud menetluslike rikkumiste tõttu, millest taotluses toodi

välja eeskätt see, et revident esitas maksukohustuslasele osadest maksumenetluses kogutud

dokumentidest loetamatuid koopiaid ega võimaldanud maksukohustuslasele revisjoni käigus

kogutud või koostatud võõrkeelsete dokumentide tõlkeid eesti keelde. PMTK jättis selle taot-

luse 29.01.2010 otsusega 12.2-3/5708-19 rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet jättis 11.03.2010

vaideotsusega nr 6-1/101-4 rahuldamata eelnimetatud otsuse peale esitatud vaide.

2. PMTK 27.04.2010 maksuotsusega nr 12.2.3/5708-20 kohustati OÜ-d Felinor tasuma

2 427 111 krooni käibemaksu ning 4 752 654 krooni tulumaksu. Maksuhaldur asus seisukoha-

le, et OÜ Felinor ei ole OÜ-lt Metallehitus, OÜ-lt Norkel ja OÜ-lt Euroexport Baltic viimaste

nimel esitatud müügiarvete alusel summas 15 911 060 krooni (sh 2 427 111 krooni käibe-

maks) metallijäätmeid ostnud ning neile äriühingutele tehtud väljamaksed ei ole seotud OÜ

Felinor ettevõtlusega. Maksuhalduri hinnangul kasutati eelnimetatud kolme äriühingut fiktiiv-

sete arvete esitamiseks sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamise ja raha maksuva-

balt äriühingust väljaviimise eesmärgil. Maksuotsuses põhjendatakse seda seisukohta järgne-

valt:

1) OÜ Felinor poolt tasuti perioodil jaanuar-august 2006 OÜ-le Metallehitus arvete alusel

pangaülekandega 7 202 498,93 krooni, kusjuures arve tasumise kuupäev põhiliselt ühtib arve

väljastamise kuupäevaga (arvetel on maksetähtajaks määratud 10 päeva). OÜ Metallehitus

arvelduskontole laekunud raha (põhiliselt OÜ-lt Felinor ja just perioodil, mil OÜ Metallehitus

väljastas arveid OÜ-le Felinor) võetakse sularahas välja sularahaautomaatides või äriühingu

juhatuse liikme R K poolt kohe pärast laekumist või kantakse OÜ Metallehitus teistele arvel-

duskontodele, kust samal päeval võetakse sularahas välja sularahaautomaatidest, osa laekunud

vahendeid kanti R. K isiklikule arvelduskontole.

3-10-924

3(32)

OÜ Felinor poolt OÜ-le Norkel arvete alusel perioodil 08.08.2006-29.12.2006 pangaülekan-

dega tasutud 3 424 417 krooni võetakse sularahas välja sularahaautomaatidest või R K ja äri-

ühingu juhatuse liikme S P poolt kohe pärast raha laekumist või kantakse OÜ Inkasso ABC

arvelduskontodele, kust see võetakse välja sularahaautomaatidest. OÜ Norkel tegi ka kande

OÜ-le Euroexport Baltic.

OÜ Felinor poolt tasuti OÜ-le Euroexport Baltic arvete alusel perioodil märts-detsember 2006

pangaülekandega 5 284 144 krooni, seejuures arve tasumise kuupäev põhiliselt ühtib arve

väljastamise kuupäevaga (arvetel on maksetähtajaks määratud 8 päeva). OÜ Euroexport Baltic

arvelduskontole Hansapangas laekunud raha (põhiliselt OÜ-lt Felinor) kanti kohe pärast lae-

kumist edasi osaühingu arvelduskontodele Sampo Pangas ja SEB Ühispangas või OÜ

Amerbalt ja OÜ Arleko Baltic arvelduskontodele. OÜ Euroexport Baltic arvelduskontodele

Sampo Pangas ja SEB Ühispangas laekunud raha (põhiliselt osaühingu arvelduskontolt Han-

sapangas) kantakse edasi OÜ Amerbalt ja OÜ Arleko Baltic arvelduskontodele või võetakse

välja sularahas kohe pärast laekumist. OÜ Amerbalt ja OÜ Arleko Baltic arvelduskontodele

laekunud raha võetakse välja sularahaautomaatidest kohe pärast laekumist.

OÜ-de Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic arvelduskontodele laekub raha põhiliselt

OÜ-lt Felinor, mis viitab sellele, et neid äriühinguid kasutati fiktiivsete arvete väljastamiseks

põhiliselt OÜ Felinor huvides.

Mistahes tegevusvaldkonnaga äriühingu majandustegevuse olemasolu tingib kulutuste tege-

mist, kuid OÜ-de Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic arvelduskontodelt nähtuvad vaid

tulud, mis on laekumise järel välja võetud. Pole tavapärane, et reaalselt tegutsev äriühing ta-

suks kõik kulutused ja arveldaks teiste äriühingutega suurtes summades sularahas. Jäätmesea-

duse (JäätS) § 107 kohaselt tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja panga-

kontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja

edasivahendamisel on keelatud;

2) OÜ Metallehitus juhatuse liige ja omanik oli ajavahemikul 21.11.2005-15.08.2006 R K,

ajavahemikul 15.08.2006-12.06.2007 oli omanik OÜ Inkasso ABC ja juhatuse liige J H, alates

12.06.2007 on omanik ja juhatuse liige N Š.

R. K ütluste kohaselt oli OÜ Metallehitus tegevusala metalli ostu-müügi vahendamine, mis

seisnes selles, et OÜ Metallehitus hankija (füüsiline või juriidiline isik) viib oma transpordiga

metalli otse AS-le Kuusakoski, kus metall kontrollitakse ja väljastatakse toojale akt vastuvõe-

tud metalli koguse kohta, see isik annab R. Kle üle akti ja oma rekvisiidid, mille alusel koos-

tab R. K arve metalli ostjale. OÜ-lt Metallehitus metalli ostjaks oli ainult OÜ Felinor. Hanki-

jatest mäletab R. K ainult M K (OÜ Euroexport Baltic) ja H-nimelist isikut. Kohal, kust metall

toodi, R. K pole käinud ega tea metalli päritolu. Ta ei mäleta, kuidas toimus esialgu kontakt

OÜ-ga Felinor, kuid teab, et kontakt toimus A kaudu, kellega ta OÜ-st Felinor suhtles. O Vga

(OÜ Felinor juhatuse liige) suhtles ta ainult lepingu sõlmimisel. R. K sõnul andis ta sularahas

väljavõetud raha M. K kätte. OÜ Metallehitus pangakaardid olid tema käes ja ta pole volita-

nud kedagi tegema pangatoiminguid. Arvetel on tema allkiri. Konteinerite vajadusel tellib

neid OÜ Felinor ise, seejuures teatab aadressi, kuhu need saata, R. K. Juulikuus 2006 lõppes

koostöö M. Kga, kuna ta hakkas müüma metalli otse OÜ-le Felinor. R. K sõnul on M. K pere-

kond talle tuttav.

H J seletuse kohaselt pakkus OÜ-d Metallehitus müüa R. K ning H. J omakorda palus osa-

ühingu osta J. H. R. K sai äriühingu müügilt 42 000 krooni. Kuidas leiti OÜ Metallehitus ost-

ja, H. J ei mäleta, tema isiklikult andis raamatupidamisdokumendid N. Š kätte, mille kohta

koostati 29.05.2007 J. H ja N. Š allkirjastatud akt.

3-10-924

4(32)

J. H seletuse kohaselt palus tal OÜ Metallehitus ja OÜ Inkasso ABC oma nimele vormistada

sõber H. J. J. H pole teostanud OÜ Metallehitus nimel tehinguid, sh pangatehinguid, ei ole

teadlik, millega äriühing tegeles. Ta kohtus N. Šga üksnes notari juures, ise kellelegi raha mil-

legi eest maksnud ei ole. Dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktil on tema allkiri, kuid ta

isiklikult osaühingu dokumente N. Šle üle ei andnud.

Alates 1999. a-st on N. Šle väljamakseid perioodil detsember 2005 – mai 2006 deklareerinud

üksnes Murru Vangla. N. Š seletas, et talle pakkus OÜ Inkasso ABC juhiks saamist üks mees,

kelle nime ta ei tea, OÜ-d Metallehitus temale ei pakutud ja sellest osaühingust ei tea ta mida-

gi. OÜ Metallehitus ning OÜ Inkasso ABC dokumente pole keegi temale üle andnud. Vi-

suaalsel vaatlusel erineb tema allkiri OÜ Inkasso ABC ja OÜ Metallehitus raamatupidamis-

dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktil oluliselt N. Š seletuse protokollil antud allkirja-

dest;

3) OÜ Norkel juhatuse liige oli perioodil 23.09.2004-04.07.2007 S P ja 25.04.2007-

07.06.2007 oli juhatuse liige ja osanik D R. Äriühing on deklareerinud tulu- ja sotsiaalmaksu-

ga maksustatavaid väljamakseid A. Kle (mai-august ja detsember 2006), V. Tle (mai-

september 2006) ja R. Kle (september-detsember 2006).

S. P sõnul esitas suurema osa arvetest ostjatele R. K, kellele ta andis täieliku volituse osaühin-

gu nimel toimingute teostamiseks. Osaühing tegeles metallijäätmete ostu-müügiga. OÜ-le

Felinor esitatud arved on koostatud AS-lt Kuusakoski saadud aktide alusel. Metallijäätmete

vedu korraldas OÜ Felinor, hankija oli M. K, kelle äriühingu nimi on vist „Export“. Hankija

ise viib metalli AS-le Kuusakoski. M. Kle maksis raha põhiliselt R. K, kes tundis viimast isik-

likult. Arvelduskontolt väljavõetud sularaha on antud R. K kätte tehingute tegemiseks. S. P ei

mäleta, mille eest kandis OÜ Norkel raha OÜ-le Inkasso ABC. OÜ Norkel arvetel ei ole tema

allkiri, käibedeklaratsioonidel on. OÜ Norkel müüdi D. Rle R. K kaudu. Osaühingu raamatu-

pidamisdokumendid anti üle D. Rle.

R. K seletuse kohaselt tegi ta volituse alusel OÜ Norkel nimel tehinguid. Tegevusalaks oli

metalli müük, tehti ka ehitustöid, suuri objekte polnud. Osaühingul polnud kontorit ja tege-

vuskohta. Raamatupidamisdokumendid on S. P käes, sularaha oli ka S. P käes, kellelt R. K

seda vajaduse korral küsis. R. K sõnul on OÜ-le Felinor perioodil august-detsember 2006 väl-

jastatud arved tema koostatud. Metalli müüdi ainult OÜ-le Felinor. Põhihankijad, kellelt me-

talli osteti, olid H. J, kes esindas OÜ-d Inkasso ABC, ja M. K OÜ-st Euroexport Baltic. Alates

21.12.2006 oli OÜ Norkel hankija H. J OÜ-st Inkasso ABC. R. K ei võtnud kaupa hankijalt

vastu ega ole teadlik metalli päritolust. Saatelehe sai ta hankija käest, hankija sai saatelehe

andmetega kauba koguse kohta AS-st Kuusakoski. M. K või H. J helistasid, kui kaup tuli,

hankija ise viis kauba AS-le Kuusakoski. R. K hankijate juures kohapeal ei käinud, mõnikord

käis AS-s Kuusakoski. M. K ja H. J tellisid temalt vajadusel konteinerid ja R. K helistas siis

OÜ-le Felinor, kes organiseeris konteinerid. Kui kasutati konteinereid, siis metall veeti AS

Kuusakoski transpordiga, R. K tellis transpordi OÜ-lt Felinor. Kui transport ei olnud AS-lt

Kuusakoski, siis oli see hankijate poolt. OÜ Norkel koostas OÜ-le Felinor arved AS-lt Kuu-

sakoski saadud kaalumiskviitungite/kaalumislehtede alusel. OÜ Norkel müüs kogu ostetud

kauba OÜ-le Felinor, AS-le Kuusakoski otse ei müüdud, kuna OÜ Felinor maksis tonni pealt

50 krooni rohkem. OÜ Felinor sai AS-lt Kuusakoski kõrgemat hinda. OÜ Norkel arveldus-

kontodelt sularahas välja võetud raha andis R. K M. K kätte, kellel oli BLRT-s kontor, H. Jle

andis R. K sularaha erinevates kohtades või ülekandega. Sularahas andis seetõttu, et H. J ja M.

K soovisid sularaha. OÜ-dele Euroexport Baltic ja Inkasso ABC maksti metalli ja teenuste

eest. OÜ-st Inkasso ABC suhtles R. K ainult H. Jga ja OÜ-st Euroexport Baltic M. Kga. Sula-

raha üleandmisel olid kindlasti dokumendid, võib-olla kassa sissetulekuorderid. Üleantud

summad olid 10 000-80 000 krooni. R. K kinnitas, et pole kedagi volitanud OÜ Norkel nimel

3-10-924

5(32)

sularaha vastu võtma või pangakontodelt raha välja võtma. OÜ-s Norkel olid kolm töölist –

tema ning A. K ja V. T, kes tegid ehitustöid. Osaühing müüdi S. P ettepanekul, „põhiline oli

see, et kasu ei saanud“. R. K on ise ka uue omanikuga kohtunud, tõenäoliselt kuskil ehitusob-

jektil.

D. R sissetulekud olid perioodil 2003-2008 77 109 krooni ja 2009. a ei saanud ta ühestki äri-

ühingust palgatulu. Ta jättis täitmata maksuhalduri korralduse seletuse andmiseks ilmuda.

Talle mõisteti 27.03.2006 vangistus 3 aastat ja 10 kuud katseajaga 3 aastat. SEB Eesti Ühis-

pank edastas OÜ Norkel arvelduskonto väljavõtte ajavahemikul 28.06.2006-29.05.2007 ja

kinnitas, et arvelduskonto käsutajad on S. P ja R. K. Väljavõttest nähtuvalt laerkus kontole

raha OÜ-lt Felinor kuni 21.05.2007, laekunud raha kanti edasi OÜ Inkasso ABC arvelduskon-

tole ning võeti välja sularahas pangaautomaatidest. Tõendamist on leidnud, et D. R ei juhtinud

OÜ Norkel rahavoogusid ja teda kasutati variisikuna.

OÜ Inkasso ABC juhatuse liige oli 04.10.2005-08.06.2007 J. H ja alates 08.06.2007 N. Š. OÜ

Inkasso ABC on kontrollitaval perioodil jaanuar-detsember 2006 esitanud käibedeklaratsioone

ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone, kuid ei ole deklareerinud töötajatele tehtud välja-

makseid. J. H sõnul palus tal OÜ Inkasso ABC tema nimele vormistada H. J, ta ei ole ise tei-

nud OÜ Inkasso ABC nimel tehinguid, sh pangatehinguid, ega ole teadlik äriühingu tegevu-

sest. Ta ise kellelegi millegi eest raha pole maksnud. Ta pole isiklikult N. Šle raamatupida-

misdokumente andnud.

H. J seletuse kohaselt juhtis ta osaühingu tegevust volituse alusel. Ta ei mäleta, kellega ta

suhtles OÜ-st Norkel, arvab, et OÜ Norkel tegi OÜ-le Inkasso ABC ülekandeid metallivahen-

duse eest. Kes tarnis OÜ-le Inkasso ABC metalli, ta ei oska öelda. Ta võttis OÜ Inkasso ABC

arvelduskontolt sularaha välja ja andis selle edasi hankijatele, kellele konkreetselt, ei saa ta

vastata. Pangakaardid olid tema käes. Maksudeklaratsioone täitis ja raamatupidamist tegi te-

ma. Osaühingu nimel arveid koostas ta ise, samuti sõlmis lepinguid ja tegi pangatoiminguid.

Kasumi kohta ei saa vastata. Osaühing müüdi N. Šle, kes maksis selle eest sularahas 40 000

krooni. OÜ Inkasso ABC ise metalli ei otsinud, oli ainult vahendaja. Ta ei mäleta, kes olid

ostjad ega tea, kas tal on hankijate ja ostjate kontaktandmed. Tema arvates müüsid hankijad

metalli tema kaudu, kuna nende soov oli, et metalli eest makstaks sularahas. Tuttavatele han-

kijatele maksis ettemaksu. Metalli kaalumine toimus äriühingus, kes võtab metalli vastu, nimi

ei tule meelde. See äriühing esitab metalli üleandja nimel akti, kus on märgitud metalli kogus

ja liik, OÜ-le Inkasso ABC teatab eelpoolnimetatud andmed OÜ Inkasso ABC ostja telefoni

teel, OÜ Inkasso ABC helistab omakorda või kohtub hankijaga ja ütleb akti andmed.

05.03.2008 teatas H. J e-maili teel, et OÜ Norkel eesotsas oli S, kelle perekonnanime ta ei

mäleta. H. J suhtles telefonitsi igapäevaselt R. Kga, kes tegutses OÜ-s Norkel samadel alustel

(volitatud isik) nagu H. J OÜ-s Inkasso ABC.

A. K kinnitas, et töötas 2006. a OÜ-s Norkel ehitusobjektidel, tööle võttis ta R-nimeline isik,

kelle perekonnanime ta ei tea. Tööl ta iga päev ei käinud, R helistas talle siis, kui oli vaja teha

tööd. A. K tegi ehitustöid, palka sai Ri käest. Ta ei tegelenud metallkonstruktsioonide demon-

taaži ega metallijäätmetega. Ta pole OÜ Norkel kontoris käinud ega tea, kus osaühing asus.

Tööd andis R, osaühingu teisi töölisi ta ei tunne. V. T teatas 19.03.2009 telefoni teel, et teostas

OÜ-s Norkel ehitustöid.

Kontrollimisel selgus seega, et OÜ Metallehitus nimel väljastati arveid OÜ-le Felinor perioo-

dil jaanuar-juuli, siis vormistati OÜ Metallehitus variisik N. Š nimele ja loodi uus äriühing

OÜ Norkel. R. K väitis, et OÜ Metallehitus katkestas oma tegevuse, kuna tema hankija OÜ

Euroexport Baltic hakkas müüma metalli otse OÜ-le Felinor. Kuna R. K sõnul tegeles ka OÜ

Norkel metalli ostu-müügitehingutega ja OÜ Norkel hankijaks oli OÜ Euroexport Baltic, ei

3-10-924

6(32)

osanud R. K OÜ Metallehitus müüki veenvalt põhjendada. OÜ Norkel nimel väljastati arveid

ca 10 kuud ja siis vormistati äriühing ümber variisik D. R nimele, pärast mida jätkus raha lii-

kumine sama skeemi järgi, mida kasutati enne äriühingu müüki. Ka OÜ Norkel teine hankija

OÜ Inkasso ABC vormistati samale variisikule, kelle nimele vormistati OÜ Metallehitus, ehk

N. Šle. M. K on R. K isiklik tuttav ja nad suhtlesid tihti, mistõttu on väheusutav R. K väide, et

ta ei ole teadlik, kust oli pärit metall, mida M. K väidetavalt oma äriühingu vahendusel suurtes

kogustes pika aja keskel müüs OÜ-dele Felinor, Metallehitus ja Norkel.

OÜ Norkel hankija OÜ Inkasso ABC esindaja H. J ja R. K seletused ostu-müügi tehingute

asjaoludest ei ühti. R. K teatel sai ta aktid metalli kaalu kohta isiku käest, kellelt kaup hangiti,

hankija sai andmed metalli koguse kohta AS-st Kuusakoski, H. J, vastupidi, ütles, et OÜ-le

Inkasso ABC teatab andmed metalli koguse kohta metalli ostja telefoni teel, H. J omakorda

helistab või kohtub hankijaga ja ütleb akti andmed. Et H. J ei tea, kes väljastab aktid, ega suu-

da nimetada ühtki hankijat, on ebatõenäoline, kuna tema sõnul olid hankijate hulgas ka tema

tuttavad. Tema seletused viitavad sellele, et OÜ Inkasso ABC ei ole metallijäätmeid ostnud

ega edasi müünud. Kui maksuhaldur kohustas R. K täpsustama, kes konkreetselt andis temale

AS Kuusakoski poolt väljastatud kaalumiskviitungid/kaalumislehed metalli koguse kohta,

mille alusel esitas ta arved OÜ-le Felinor, teatas ta, et need isikud olid „V, H, K, M, D jne,

kõiki ei mäleta“.

OÜ Metallehitus juhatuse liige R. K ei osanud adekvaatselt seletada metalli ostu-

müügitehingutega seotud asjaolusid. Esialgu väitis ta end mitte teadvat metalli päritolu kohta,

mida müüs temale OÜ Euroexport Baltic ja kohapeal, kus asus kaup enne müüki, ta ei käinud.

Kui tuvastati, et R. K rentis oma nimel Sikassaares olevat laoplatsi, kust viidi AS-le Kuusa-

koski suurtes kogustes metalli ja müüdi edasi OÜ Felinor nimel, siis ta väitis, et platsilt viidud

metalli müüsid OÜ-le Felinor OÜ Metallehitus ja OÜ Euroexport Baltic. Samas ei teadnud R.

K, kuidas metall saabus platsile, mis on ebatõenäoline, kuna ta on platsi kasutaja ja on platsile

toimetatud metalli edasi müünud. R. K teatas, et OÜ Euroexport Baltic hankijad olid füüsili-

sed isikud, kelle käest sai ta AS Kuusakoski vormistatud kaalumiskviitungid metalli kaalu

kohta. Kontrollimisel tehti kindlaks, et Sikassaare platsilt viis kogu metalli kahe päevaga ära

AS Kuusakoski ise, kes toimetas metalli laevaga ja autodega oma territooriumile, kus vormis-

tati OÜ Felinor ja AS Kuusakoski vahelised metalli üleandmise-vastuvõtmise aktid. Seega ei

olnud OÜ-del Euroexport Baltic ja Metallehitus või nende füüsilistest isikutest hankijatel

võimalik AS-lt Kuusakoski saada andmeid nende poolt üleantud metalli kohta. A. K seletused

on vastuolulised ja ebausutavad. Kontrollimise käigus kogutud asjaolud viitavad sellele, et R.

K rentis platsi metalli kogumiseks, tellis transporti metallile ja maksis transpordi eest üksnes

OÜ Felinor huvides ehk tegeliku metalli müüja varjamiseks.

Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et OÜ-sid Metallehitus ja Norkel kasutati fiktiivsete arvete

väljastamiseks OÜ Felinor huvides;

4) OÜ Euroexport Baltic juhatuse liikmeks oli äriregistris 21.02.2006-30.11.2007 märgitud M.

K, kes suri 20.12.2006. Alates 14.01.2008 on äriühingu juhatuse liikmeks märgitud V S. Osa-

ühing on perioodil märts-november 2006 esitanud ebareaalseid käibedeklaratsioone, mis ei ole

kooskõlas arvelduskontol toimunud raha liikumisega ja OÜ-le Felinor esitatud arvetega.

OÜ Arleko Baltic on juunis-oktoobris 2006 käibedeklaratsioonidel näidanud ebareaalseid

andmeid, mis ei ole kooskõlas arvelduskontol toimunud raha liikumisega. Juhatuse liige pe-

rioodil 24.05.2006-02.01.2007 B. A väitis, et tema oli variisik, kes ei tegelenud äriühingu ma-

jandustegevusega, ei teinud äriühingu nimel tehinguid ja tema käes polnud äriühingu raama-

tupidamisdokumente. Võimalust saada OÜ Arleko Baltic juhatuse liikmeks ja omanikuks

pakkus talle tuttav M. K, kes maksis talle 3000-5000 krooni kuus ja ütles, et äriühing hakkab

3-10-924

7(32)

tegelema metalli ostu-müügiga. M. K leidis äriühingule ostja, kas sellele anti üle raamatupi-

damisdokumendid, B. A ei tea.

OÜ Amerbalt juhatuse liikme G. K ütluste kohaselt pakkus talle võimalust saada osaühingu

juhatuse liikmeks ja omanikuks tuttav nimega D, kellega ja isikuga, kelle nime ta ei tea, käis

ta notari juures dokumente vormistamas ja SEB pangas, kus avati konto. Koodid ja panga-

kaardid andis ta D kätte. Ta ise ei tegelenud äriühingu majandustegevusega ega ole sooritanud

äriühingu nimel tehinguid. Ta allkirjastas D antud dokumente ja tühje pabereid, kuid volitust

OÜ Amerbalt esindamiseks pole andnud. Deklaratsioone maksuametile pole esitanud.

V. S seletuste kohaselt helistas talle jaanuaris 2008 R (R) nimeline isik ja palus registreerida

OÜ Euroexport Baltic V. S nimele. Tegemist oli V. S tuttavaga, kelle perekonnanime ta ei tea

ja kelle kontaktandmeid tal pole. Notar oli Paides, koos Riga oli veel üks noormees. Pärast

ostu-müügi lepingute allkirjastamist andis ta need R kätte, dokumente ja pangakaarte pole ta

müüjatelt saanud, raha pole äriühingu arvelduskontolt välja võtnud, tehinguid äriühingu nimel

pole teostanud. Ühel seitsmel fotost kujutatud isikust tundis V. S ära notari kontoris OÜ

Euroexport Baltic ostmisel viibinud isiku, fotol oli OÜ Felinor töötaja A S.

OÜ Felinor juhatuse liikme O V ja OÜ-de Metallehitus ja Norkel esindaja R. K seletustest

tuleneb, et OÜ Felinor ostetud metall (üle 5000 tonni) pärines OÜ-lt Euroexport Baltic ja OÜ

Felinor ning R. K ei tea metalli päritolu kohta midagi. Seega pidid metalli tekkimist selgitama

OÜ Euroexport Baltic juhatuse liige M. K või osaühingu raamatupidamise dokumendid. OÜ

Euroexport Baltic vormistati isikule, keda kasutati variisikuna, koheselt pärast OÜ Felinor

kontrollimise alustamist. Ei ole juhuslik kokkulangevus, et OÜ Euroexport Baltic osanik N K

(M. K pärija) esitas Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse OÜ Euroexport Baltic raa-

matupidamisdokumentide kadumise kohta järgmisel päeval, arvates maksuhalduri poolt OÜ-le

Felinor revisjonikorralduse väljastamist, ning OÜ Felinor esindaja viibimine notari kontoris

OÜ Euroexport Baltic müügi juures. OÜ Euroexport Baltic arvelduskontole laekus raha 9-lt

äriühingult, sh 60 % rahast laekus OÜ-lt Felinor. Seega ei olnud OÜ Felinor huvitatud OÜ

Euroexport Baltic dokumentide eksisteerimisest, kuna teadis, et see osaühing ei ole tegelikku-

ses metallijäätmeid OÜ-le Felinor müünud. Maksuhalduri järeldust toetab OÜ Euroexport

Baltic raamatupidaja Ž. H seletus, mille kohaselt olid M. K ainult arved metallikonstruktsioo-

nide kohta, muud dokumendid, mis iseloomustab tavapärase äriühingu tegevust (raamatupi-

damisprogramm, -registrid, panga- ja kassadokumendid), puudusid. M. K elukaaslane J. L oli

teadlik üksnes sellest, et M. K teostas remonditöid. Tema ütlusi kinnitavad Loksal elavad isi-

kud T. P, A. S ja H. B (OÜ-s Euroexport Baltic töötanud isikud, kes kinnitasid ehitustöödel

osalemist). J. L ei teadnud, kas M. K tegeles metallijäätmete ostu-müügiga, kuna ta nägi vii-

masel ainult äriühingu nimel vormistatud arveid metalli kohta. Samas OÜ Felinor raamatupi-

damise dokumentide ja R. K seletuste kohaselt müüs OÜ Euroexport Baltic OÜ-dele Felinor,

Metallehitus ja Norkel ajavahemikul märts-detsember kokku üle 5000 tonni metalli ning O. V

ja R. K kinnitasid, et OÜ-d Euroexport Baltic esindas vaid M. K. R. K seletusest, et M. K

hankijad olid füüsilised isikud, tuleneb, et üle 5000 tonni metalli ei soetanud M. K ühe korra-

ga. Seega eeldas tehingute tegemine tihedat suhtlemist ja koosööd M. K ning tema hankijate ja

ostjate vahel. J. L kinnitusel suhtles M. K tihti ainult R. Kga, kellega Mil olid äri- ja sõbrali-

kud suhted, OÜ-st Felinor ei tunne J. L kedagi. Kuna M. K ja R. K olid sõbrad ja suhtlesid

tihti, pole usutav R. K seletus, et ta ei tea, kust pärines metall, mida M. K väidetavalt suurtes

kogustes pika aja vältel OÜ-dele Felinor, Metallehitus ja Norkel müüs. M. K vanemad kinni-

tasid, et toetasid poega materiaalselt.

Et OÜ Euroexport Baltic arvelduskontodel toimunud raha liikumine ei olnud täielikult M. K

kontrolli all, viitab ka see, et 25.12.2006, mil osaühingu arvelduskontode jääk SEB Eesti

Ühispangas oli 51 792,88 krooni, võeti arvelduskontolt pangakaardiga välja 50 000 krooni. M

3-10-924

8(32)

K elukaaslase sõnul sai ta haiglast M. K kaasas olnud visiitkaartide hoidja, kus olid ka panga-

kaardid, kuid ta ei ole arvelduskontolt raha välja võtnud. Tavapäraselt ei lisata pangakoode

turvalisuse huvides pangakaartide juurde, arvestades ka OÜ Euroexport Baltic arvelduskonto-

del toimunud rahaliste liikumiste mahtu.

Maksuhaldur on seisukohal, et M. K ülesanne oli üksnes arvete vormistamine arvutis. Et ta

metalliga reaalselt ei tegelenud, kinnitab see, et vanemad pidasid teda üleval, samas kui tava-

päraselt kaasnevad metalliäriga suured sissetulekud.

5) OÜ Felinor ja OÜ Euroexport Baltic vahel sõlmitud lepingute kohaselt müüb hankija OÜ-

le Felinor metallijäätmeid, toimetades kauba AS-le Kuusakoski, kus metall kontrollitakse ja

pärast iga koguse ülekaalumist esitab hankija OÜ-le Felinor kirjaliku arve. O. V ja OÜ-de

Metallehitus ja Norkel esindaja R. K kinnitasid, et hankija viib ise metalli AS-le Kuusakoski,

kes väljastab kaalumiskviitungi/kaalumislehe, mille alusel hankija koostab OÜ-le Felinor ar-

ve.

OÜ-de

Metallehitus,

Norkel

ja

Euroexport

Baltic

arvetel

ei

ole

viiteid

kaalumisviitungile/kaalumislehele ning OÜ Felinor raamatupidamise dokumentide hulgas

puuduvad need dokumendid samuti. Tegemist on raamatupidamise algdokumentidega, mille

säilitamise kohustus OÜ-l Felinor MKS § 57 lg-test 1 ja 3, §-st 58 ja raamatupidamise seaduse

§ 6 lg-st 2 ja 12 lg-st 2 vähemalt seitsme aasta jooksul oli. Seega pole OÜ Felinor käitunud

nõutava hoolsusega.

O. V väitis, et kaalumiskviitungeid/kaalumislehti ei antud OÜ-le Felinor üle, metalli koguste

kontrollimiseks näitasid hankijad OÜ-d Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic üksnes nen-

de käes olevaid kaalumiskviitungeid/kaalumislehti. Tavapäraselt annavad metalli AS-le Kuu-

sakoski toimetanud OÜ Felinor hankijad (AS Level, OÜ Eldostar, AS Viimsi Vesi, AS

Reneko) kaalumiskviitungid/kaalumislehed OÜ-le Felinor üle või saab need OÜ Felinor, kui

vanametall toimetati AS-le Kuusakoski viimase transpordiga. AS Kuusakoski poolt väljasta-

tud kaalumiskviitungil/kaalumislehel on märgitud metalli kohale toimetanud sõiduki registree-

rimismärk. Seega oleks maksuhalduri olnud kaalumiskviitungite/kaalumislehtede esitamisel

võimalik tuvastada metallijäätmete päritolu ja tegelik müüja. See viitab sellele, et OÜ Felinor

jättis tahtlikult need dokumendid esitamata;

6) Maksuhaldur võttis seletused 21-lt AS Kuusakoski autojuhilt, kes vastavalt AS Kuusakoski

ja OÜ Felinor vahelistele metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktidele ajavahemikul

jaanuarist detsembrini 2006 toimetasid AS-le Kuusakoski metalli AS-le Kuusakoski kuuluvate

sõidukitega. 20 kinnitasid, et vedasid 2006. a AS-le Kuusakoski metalli nii, et transpordi telli-

jaks oli OÜ Felinor. Nende seletuste kohaselt pärines vanametall Tallinna ja Harjumaa piires

asuvatelt lammutusobjektidelt. Üheksa autojuhi sõnul oli kontaktisikuks O-nimeline isik ja 16

autojuhi kinnitusel viibisid objektidel, kust viidi metalli, O ja A-nimelised isikud. Nad tundsid

piltidelt ära O V ja A S. Autojuhtide sõnul ajasid nad asju ainult OÜ Felinor esindajatega.

Autojuhid ei ole viidanud R Kle, M Kile ega H Jle. Autojuhtide seletused ei ole omavahel

vastuolus. OÜ Felinor raamatupidamisdokumentide kohaselt on ca 86 % OÜ Felinor soetatud

metalli kogusest ostetud OÜ-delt Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic, seejuures toimeta-

ti ca 60 % ostetud metalli kogusest OÜ Felinor poolt AS-le Kuusakoski kuuluvate autodega.

Seega pidid AS Kuusakoski autojuhid väidetavalt viima OÜ-delt Metallehitus, Norkel ja

Euroexport Baltic ostetud metalli.

OÜ Felinor tellimisel metalli AS-le Kuusakoski toimetanud sõiduki 895ALR omaniku A. M

sõnul suhtles ta OÜ Felinor esindajate O ja Aga ning nimed R, M, S ja OÜ Euroexport Baltic

pole talle tuttavad.

Sõiduki XX omaniku OÜ Dominos Projekt seletusest tuleneb, et OÜ Felinor ei ole selle sõi-

dukiga AS-le Kuusakoski viidud metalli ostnud, OÜ Felinor demonteeris ise Mustamäe tee 5

3-10-924

9(32)

hoonest (OÜ Felinor asukoht) objektilt metalltorusid jms ning palus OÜ-l Dominos Projekt

viia need AS-le Kuusakoski. OÜ Dominos Projekt andis kaalumiskviitungid O V kätte. Samas

on OÜ Felinor raamatupidamises vormistatud see metall OÜ-lt Metallehitus soetatud kaubana.

Sõiduki XX omanik A. B seletuse kohaselt tellis transpordi tema tuttav O, kes öelnud, et ob-

jektile jäi veidi metalli ja konteinerite tellimine on väga kallis. Kui transpordi eest maksis

hankija, siis ei ole arusaadav OÜ Felinor huvi transporditeenuse hinna vastu. OÜ-dest Norkel,

Metallehitus ja Euroexport Baltic ei ole A. B kuulnud, M. K ei tunne. Sõiduki XX omaniku

M. L sõnu sai ta transpordi tellimused AS-lt Kuusakoski, kust said teada metallilaadimiskoh-

tade aadressid, teenuste eest maksab AS Kuusakoski M. L arvete alusel. Sõiduki XX tellija oli

R. K, kes isiklikult maksis transpordi eest sularahas, mis lükkab ümber R. K seletuse, et trans-

port oli hankija poolt ning ta ei ole teadlik metalli päritolust.

Osa autojuhtidest ei osanud nimetada transpordi tellijat. Nende sõidukitega toimetati ca 7%

OÜ Felinor nimel AS-le Kuusakoski müüdud metallist. Autojuhtide seletuste kohaselt tellisid

transpordi füüsilised isikud, kes maksid sularahas ja käisid koos autojuhtidega AS-s Kuusa-

koski ning said enda kätte AS-st Kuusakoski väljastatud dokumendid. Metall anti AS-le Kuu-

sakoski üle OÜ Felinor nimel. Seega just OÜ Felinor tasus kauba ja transpordi eest oma kont-

rolli all olevate isikute kaudu, kuna vastasel korral ei olnud füüsilistel isikutel mõtet toimetada

metalli AS-le Kuusakoski, makstes transpordi eest ja samas müüa metalli isegi mitte otse OÜ-

le Felinor, vaid OÜ Felinor hankijatele, kuna metalli müügihind on isikutele, kes müüsid me-

talli OÜ Felinor hankijatele, tunduvalt madalam AS Kuusakoski baashinnast ning isikud ei

saaks raha kätte müügi hetkel, nagu siis, kui nad viiksid selle metalli AS-le Kuusakoski füüsi-

liste isikutena.

Autojuhtide sõnul jäid AS-s Kuusakoski OÜ Felinor nimele vormistatud kaalumisle-

hed/kviitungid kas AS Kuusakoski kaalumajja või anti OÜ Felinor esindajate kätte. Seega

puudusid OÜ-del Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic andmed OÜ-le Felinor arvete

koostamiseks. Seega on OÜ Felinor juhatuse liikme O. V seletused vastuolus transporditee-

nust osutanud isikute seletustega. Viimaste seletused toetavad seisukohta, et just OÜ Felinor

teatas OÜ-dele Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic andmed fiktiivsete arvete koostami-

seks;

7) Osadel AS Kuusakoski ja OÜ Felinor vahel koostatud metalli üleandmise-vastuvõtmise

aktidel on valeandmed metallijäätmeid kohale toonud sõidukite kohta või need puuduvad üld-

se. JäätS § 106 lg-te 1-3 kohaselt peab isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja

üle antud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil,

ja metallijäätmete üleandja koostama metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjas-

tatud dokumendi, milles peab olema kirjas muuhulgas metallijäätmed kohale toimetanud sõi-

duki riiklik registreerimisnumber. Selle dokumendi vähemalt üks allkirjastatud eksemplar jääb

metallijäätmete kogujale, kes peab seda säilitama vähemalt viis aastat. Sellise dokumendi põh-

jal oleks registreerimismärgi abil tuvastatav metalli päritolu ja tegelik hankija. OÜ Felinor ei

ole selliseid dokumente esitanud. OÜ Felinor ja AS Kuusakoski on teadlikult aktidesse märki-

nud valeandmed sõidukite kohta või ei ole neid üldse märkinud. Kuigi maksuhaldur kohustas

17.06.2008 ja 15.05.2008 korraldustega AS-i Kuusakoski esitama koopiad OÜ Felinor nimel

ajavahemikul jaanuar-detsember 2006 vormistatud kaalumiskviitungitest vm dokumentidest,

millest nähtub iga metallijäätmete koguse ülekaalumise kohta metalli liik, kogus, dokumendi

koostamise kuupäev ja transpordivahend, samuti koopiad veoteenuseid tõendavatest doku-

mentidest (tellimuslehed, veoselehed, saatelehed vm), ei esitanud AS Kuusakoski neid doku-

mente, märkides, et ainsaks vedu tõendavaks dokumendiks on üleandmise-vastuvõtmise akt.

AS Kuusakoski ei esitanud tahtlikult dokumente, kust oleks nähtunud vanametalli tegelik

3-10-924

10(32)

müüja ja päritolu. OÜ-l Felinor ja AS-l Kuusakoski oli võimalik tegutseda teadlikult ja koos-

kõlastatult.

3. OÜ Felinor esitas 12. aprillil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK toimingute

õigusvastasuse tuvastamise ning MTA 11. märtsi 2010. a vaideotsuse osalise tühistamise

nõuetes. Vaidlusalusteks toiminguteks olid maksuhalduri poolt kaebuse esitajale mitteloetava-

te dokumendikoopiate andmine, maksumenetluses kogutud või koostatud võõrkeelsete doku-

mentide eesti keelde tõlkimisest keeldumine, maksukohustuslase seadmine olukorda, kus tal ei

olnud võimalik esitada kogu maksumenetluses kogutud materjalile põhinevat eriarvamust

ning maksukohustuslase teavitamata jätmine maksuhalduri tööversioonist ning tõendamisele

kuuluvatest asjaoludest. Samas esitatud vaideotsuse osalise tühistamise nõuet tõlgendas kohus

19. aprilli 2010 määruses (kd I tl 28) PMTK rikkumiste lõpetamiseks kohustamise taotlusena.

Viimatinimetatud taotlusest loobus OÜ Felinor 15. aprillil 2011 toimunud kohtuistungil (kd I,

tl. 134), jäädes siiski eelnevalt nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotluse juur-

de, viidates oma põhjendatud huvina preventiivsele huvile vältida maksuhalduri poolt sarna-

seid rikkumisi edaspidi. Kaebaja põhjendused:

1) Revisjoni käigus ei võimaldatud kaebajal tutvuda kõigi maksuhalduri poolt kogutud tõen-

ditega ning märkimisväärne osa talle antud dokumentide koopiatest olid sedavõrd halva kvali-

teediga, et nende lugemine oli võimatu. Maksuhalduri ametnik pidid teadma nende halvast

kvaliteedist, kuna oli dokumendid nummerdanud. Revisjoniaktile pidi kaebaja eriarvamuse

esitama, ilma et ta oleks saanud kõigi asjassepuutuvate dokumentidega tutvuda.

2) Osa maksuhalduri poolt antud dokumentidest olid võõrkeelsed, ent tõlgeteta, osadele oli

aga lisatud eestikeelne sisukokkuvõte, mida ei saa käsitada tõlkena. Maksukorralduse seaduse

§ 47 lõikest 1 ja keeleseaduse § 4 lõikest 1 ei tulene võimalust, et revident vormistaks osa se-

letuste protokolle võõrkeeles. Maksumenetluses kolmandatelt isikutelt võetud seletused tuleb

protokollida kohe eesti keeles, kasutades vajadusel tõlki.

3) Vastuseks kaebaja taotlusele saada kõigi revisjonimaterjalide nummerdatud ja sisukorraga

koopiad, esitas maksuhaldur 1226 lehekülge nummerdatud koopiaid. Nende mahtu arvestades

pole aktsepteeritav, et materjalidel puudub sisukord. Maksumenetluses koostatud toimik peaks

üldjoontes vastama kohtutoimikule esitatavatele nõuetele. Revisjoniaktis ei ole viiteid sellele,

kus paikneb revisjonimaterjalide hulgas mõni dokument, millele revisjoniaktis viidatakse.

4. OÜ Felinor esitas 23. augustil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

PMTK 27. aprilli 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/5708-20 ning MTA 19. juuli 2010 vaideotsuse

nr 6-1/295-4 tühistamist (haldusasi 3-10-2169, liideti ühte menetlusse 12. aprillil 2010 esita-

tud kaebusega numbri all 3-10-924). Kaebaja põhjendused (v.a üksnes tulumaksu määramise-

ga seonduvad):

1) Maksuhaldur on kaebaja maksukohustuse tuvastamisel lähtunud eelkõige kaebaja tehin-

gupartnerite kohta tuvastatud asjaoludest. Riigikohus on korduvalt märkinud, et tehingupart-

nerite tegevus ei mõjuta iseenesest maksumaksja maksukohustust. Revisjoniaktist ei selgu,

mis ulatuses on kaebaja tehingupartnerid deklareerinud käibemaksu. Isegi kui need on käibe-

maksu arvestanud või tasunud valesti, siis ei selgu revisjonimaterjalidest, et maksuhaldur

oleks nende suhtes maksukontrolli läbi viinud ja nende deklareeritud maksukohustust korri-

geerinud. Sel juhul tekib topeltmaksustamise oht;

2) Maksuhaldur on hoolsusnormidena ebaõigesti käsitlenud JäätS nõudeid. Kaebaja ei ole

kontrollitaval perioodil olnud metallijäätmete koguja JäätS tähenduses, kellele tuleneks selle

seaduse §-st 106 metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimise kohustus. Keskkonnaamet ei

3-10-924

11(32)

ole pidanud kaebajat jäätmete kogujaks ega väljastanud talle jäätmeluba, kuna kaebaja tegeleb

ainult jäätmete vahendamisega;

3) Kaebaja suhetes allhankijatega ja töövõtjatega oli selge majanduslik loogika - allhankija-

tel oli soodsam müüa kaup kaebajale kui Kuusakoski AS-le. Vastavalt kokkuleppele AS-ga

Kuusakoski maksis viimane kaebajale 100, hiljem 200 krooni vanametalli tonni eest rohkem

kui tavalisele hankijale ning kaebuse esitaja omakorda maksis oma hankijatele 50 krooni ühe

tonni eest rohkem, kui need oleksid saanud metalli otse AS-le Kuusakoski müües. Lisaks tee-

nis kaebaja lõiketöödel kasutatava propaani ja hapniku vahendamisest. Kaebaja tasus talle

metalli müünud isikutele reeglina kohe, mis andis eelise konkurentide ees;

4) Kaebajal puudus personal metalli lõiketööde tegemiseks ja metalli kogumiseks ning vas-

tavad tööd tuli allhanke korras sisse osta. Maksuotsuses käsitletud arvete puhul tuleb eristada

kahte sorti tehinguid: vanametalli ostmist ning vanametalli lõikamisteenuse ostmist AS Kuu-

sakoski poolt kaebaja vahendatud objektidel. Kui Euroexport Baltic OÜ müüs kaebajale ainult

kaupa, siis OÜ-d Norkel ja Metallehitus tegid ka alltöövõttu AS Kuusakoski poolt kaebajale

vahendatud objektidel. Neil objektidel pididki autojuhid nägema kaebaja töötajaid O V ja A S,

kes korraldasid lõigatud metalli äravedamist. Suurtel objektidel tähendas korraldamine alltöö-

võtjale objekti tutvustamist, tööliste töö toimus täielikult alltöövõtja juhendamisel. Vastates

eitavalt revidendi küsimusele, kas OÜ Felinor käis kohtadel, kus müüdav kaup asus, pidas O.

V silmas tehinguid, mille sisuks oli metalli ostmine, mitte alltöövõtu korras metalli lõikamis-

teenuste ostmine. Alltöövõtu eest esitatud arvetel on näidatud mitte teenus, vaid metalli kogu-

sed seepärast, et töö mõõtühikuks oli töödeldud metall, mitte nt tunnitasu. Teenuse ostu arved

on eristatavad sellega, et neil on viide töövõtulepingule. Ka käsitluses seoses OÜ-ga Dominos

Projekt on jätnud maksuhaldur tähelepanuta kaebaja selgituse, et tal endal puudus lammutami-

se ja demonteerimisega tegelev töötajaskond, mistõttu on loogiline, et ta pidi selle projekti

puhul kasutama alltöövõttu. Kuidas kajastas tehtud töö arvel töö teinud Metallehitus OÜ, ei

mõjuta tehingu majanduslikku sisu;

5) Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et tema tehingupartnerite näol oli tegemist variäriühingu-

tega. M. K ja R. K on ilmselgelt arvetel näidatud tehinguid teinud. Vastustaja ei ole suutnud

selgitada, miks aktsepteeritakse tehinguid OÜ-ga Impeks, mille juhatuse liige oli samuti M. K.

Puuduvad tõendid, et riigi maksutulusid üldse on kogu tehingute ahelas rünnatud, kuna pole

teada, et kaebuse esitaja tehingupartnerid oleksid oma maksukohustuse valesti deklareerinud.

Kahtluse alla pandud äriühingute pangakontode väljavõtetelt nähtub teenuse osutamise või

kauba müügi eest tasumine ka teistelt äriühingutelt kui kaebaja. Nt Euroexport Baltic OÜ-le

on suuri summasid korduvalt tasunud Mereteh OÜ, mis on metalli- ja laevaremonditöödele

spetsialiseerunud äriühing, mistõttu võib oletada, et Euroexport Baltic OÜ-lt osteti keevitus-

töid. Sularaha väljavõtmine äriühingust võib kaasa tuua maksukohustuse äriühingule või raha

välja võtnud füüsilisele isikule. OÜ Metallehitus on 2005. a kohta esitatud majandusaasta aru-

andes märkinud, et 2005. a müügitulu oli 1,5 mln kr, peamised tegevusalad on vanametalli

vahendamine ja remonttööd. OÜ Norkel majandusaasta aruande kohaselt oli 2006. a müügitu-

lu 10,1 mln kr, tegevusala jae- ja hulgikaubandus, töötajaid kaks. Põhjendamatult jäi rahulda-

mata kaebaja eriarvamuses esitatud taotlus nõuda välja kõneeristused telefonioperaatoritelt, et

tõendada kaebaja tihedat suhtlemist R. K ja M. Kga. Üksnes fiktiivsete arvete vormistamise

teenuse pakkumisel oleks suhtlus kordades vähem intensiivne. Tehingupartnerite reaalset ma-

jandustegevust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja müüs neile gaasi, mida ta sai Elme Messer Gaas

AS-lt gaasi letihinnast paarkümmend protsenti odavamalt. OÜ-de Metallehitus ja Norkel poolt

teenusena töödeldud vanametalli kogus 2006. a (ca 1568 tonni) vastas selleks vajalikule hap-

niku kogusele 1258 ballooni, mis neile äriühingutele müüdi. On ebaõige ja pahatahtlik R. K

tegutsemist metallitehingutes käsitleda tema kui füüsilise isiku, aga mitte tema juhitud äri-

ühingute tegevusena. Kohtuistungil kinnitas tehingute tegemist ja kirjeldas neid üksikasjali-

3-10-924

12(32)

kult ka R. K ise, kes on ettevõtluses tegev aastaid erinevate äriühingute kaudu ning kelle näol

ei ole tegemist variisikuga, vaid normaalse ettevõtjaga. R. K ütlused on eluliselt usutavad. Kui

isik poleks selles valdkonnas tegev olnud, ei oskaks ta ka selliseid ütlusi anda. R. K eristas

täpselt talle kohtuistungil näidatud arvetel metalli lõikamise arveid metalli müügi arvetest;

6) Maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust, kuna ei selgitanud välja AS Kuusakoski si-

semist töökorraldust tehingute dokumenteerimisel, samuti ei küsitletud seal kauba vastuvõtu

ja arvestusega tegelevaid töötajaid. Maksuhaldur pidanuks välja selgitama, millistelt objekti-

delt kahtluse alla pandud alltöövõtjate kaudu metalli soetati, ning just selle tegemata jätmise

tõttu on maksuhaldur ebaõigesti järeldanud, et OÜ Felinor ja OÜ-de Metallehitus, Norkel ja

Euroexport Baltic vahel pole üldse mingeid tehinguid toimunud ning mingiski osas pole või-

malik kindlaks teha, kui palju on OÜ Felinor metalli soetanud, mistõttu on kogu vaidlusalune

summa maksustatud lisaks käibemaksule ka tulumaksuga. Objektid olnuks võimalik kindlaks

teha kaebaja arvete alusel AS-le Kuusakoski, mis sisaldavad viiteid ostu-müügi lepingute

numbritele, mis kaebajale teatas AS Kuusakoski. Tegu peaks olema ostu-müügi lepingutega,

millega Kuusakoski AS ostis lammutusobjekti selle omanikult või valdajalt. Kaebuse esitaja

müügikäivet maksuhaldur korrigeerinud pole, millest järeldub, et edasimüük AS-le Kuusa-

koski tuleb lugeda tõendatuks. Olukorras, kus maksuhaldur nõustub, et Felinor OÜ tegeles

suurtes kogustes metalli müügiga ning peab usaldusväärseks autojuhtide seletusi, kes kinnita-

sid kaebaja metalli vedamist, on absurdne asuda seisukohale, et metalli kogust polegi võimalik

mingilgi moel välja selgitada. Mis puudutab nt Saaremaalt Sikassaare platsilt AS-le Kuusa-

koski laevaga metalli vedamist, siis jääb arusaamatuks, kuidas maksuhaldur olukorras, kus ta

nõustub sellega, et 19. juulil 2006 väljus laev Roomassaare sadamast 595 tonni vanametalliga

ning ka sellega, et OÜ Felinor on selle metalli soetanud, saab jõuda lõppjäreldusele, et metalli

kogust pole võimalik kindlaks teha;

7) Tõendamata on maksuhalduri seisukoht kaebaja osalemisest maksupettuses. Puuduvad

andmed kahtluse alla pandud tehingutest raha tagasi liikumise kohta kaebajale ning tõendama-

ta on kaebaja juhatuse liikmete seos müüjatega. Lepingute sõlmimisel on iga kord tuvastatud

tehingupartneri isikusamasus ja kontrollitud tema käibemaksukohustuslasena registreeritust;

8) Maksuhaldur on osa tõendeid kogunud õigusvastaselt ja esitanud kontrollimatuid väiteid.

Maksuhaldur on näiteks võtnud kolmandatelt isikutelt (A. S, H. B) seletusi telefoni teel, mida

pole seaduses ette nähtud. Maksuhalduril ei olnud õigust nõuda välja kaebuse esitaja tehingu-

partnerite pangakontode väljavõtteid ega tugineda neis sisalduvatele andmetele, kuna neid

andmeid oleks võinud nõuda vaid nende isikute suhtes toimetatava kontrollimenetluse raames.

Mitmel juhul on maksuotsuses väidetud, et teatud kolmandad isikud tundsid või ei tundunud

ära isikuid neile näidatud fotodelt, samas ei ole võimalik tuvastada, milliseid fotosid neile

isikutele näidati. 11. novembril 2011 toimunud kohtuistungil uuritud U. K, V. M, P. A, A. N

ja U. P seletuste osas möönis ka vastustaja, et seletuste juures fototabelit, mida väidetavalt

neile isikutele näidati, ei ole;

9) Vanametalli kogumist, vahendamist ja kokkuostmist puudutav regulatsioon on selle tava-

pärasest suurema pettuseriskiga valdkonna jaoks ebapiisav, kuid ebaõige on selle puudulikku-

se tõttu kaebajale maksunõude esitamine. Puudub kohustus dokumenteerida, milliselt objektilt

on vanametall pärit ja milline füüsiline isik osales selle käitlemise ahelas jne. JäätS § 106 ei

pane äriühingult jäätmete kokkuostul kohustust tuvastada metalli üle andnud füüsiline isik ja

tema side äriühinguga, kelle nimel ta esineb. Kaebajal ei olnud kohustust kontrollida, kas talle

metalli müünud isikutel oli jäätmeluba ning selle kontrollimata jätmist ei saa pidada hoolsus-

kohustuse rikkumiseks, samas kui kaebaja on täitnud tehingupartnerite identifitseerimise ko-

hustuse, tasudes soetatud kauba eest pangaülekandega, nagu nõuab JäätS § 107;

3-10-924

13(32)

10) Vaidemenetluse viis MTA läbi vaid formaalselt ning vaideotsus ei ole põhjendatud ning

olukorras, kus vaideotsuses jäetakse kaebaja põhiväited ja seisukohad analüüsimata, on kaeba-

jal õigus vaidlustada vaideotsust MKS § 151 lg 1 p 3 alusel.

5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas 14.05.2010 vastuse OÜ

Felinor 12.04.2010 kaebuse peale, paludes see rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused:

1) Kaebus tuleb läbi vaatamata jätta, sest tuvastuskaebuse esitamise eelduseks on põhjenda-

tud huvi, mida kaebaja pole põhistanud ega selgitanud, kuidas on PMTK toimingute õigusvas-

tasuse tuvastamine kaebaja jaoks kasulik. Kaebaja taotletav eesmärk saada loetavaid ja eesti-

keelseid tõlkeid maksumenetluses kogutud materjalidest on saavutatud. Kaebuse esitamine ei

taga kuidagi kaebaja õiguste kaitset ega aita kaasa tema õiguste realiseerimisele;

2) Vastustaja ei ole takistanud kaebajal revisjonimenetluse käigus kogutud materjalidega

tutvumast. OÜ Felinor juhatuse liige tutvus toimikuga 07.11.2008 ja talle edastati 17.11.2008

kõikidest maksumenetluse käigus saadud seletustest koopiad 123-l lehel, mille osas ei olnud

tagasisidet, et need oleksid olnud loetamatud. Kaebaja esindaja käis maksutoimikuga tutvu-

mas 08.12.2008, 20.05.2009 ja 09.12.2009. 29.05.2009 väljastati esindajale koopiad kogu

toimikust (1226 lk). Tehtud koopiatest esitati maksukohustuslasele valdav osa teist korda ning

suure osa koopiatest moodustasid kaebaja enda esitatud dokumendid;

3) Vastustaja on kaebajale mitmeid kordi vastu tulnud, pikendades eriarvamuse esitamise

tähtaega;

4) Revisjoni käigus kogutud dokumentidest on ainult 16% võõrkeelsed, seejuures on nendest

üle 60% tõlgitud eesti keelde. 55-st protokollitud seletustest on venekeelseid seletusi 19, mille

osas ei olnud tõlget 9-l protokollitud seletusel;

5) Kaebaja on saanud maksutoimikust korduvalt koopiaid ning revident on esitanud tagant-

järele vajadusel paremaid koopiad. Samuti on revident e-posti vahendusel avaldanud valmis-

olekut loetamatud koopiad asendada. Arvestades ka koopiate suuremahulist hulka, ei saa pi-

dada tahtlikuks, kui mõned koopiad on olnud loetamatud. Ühtlasi võis suuremahuline koopia-

te hulga nummerdamine toimuda automaatselt, ilma nendesse üldse süvenemata;

6) Väited, nagu oleks revident tahtlikult venitanud taotlusele vastamisega, reageerides 15

päeva hiljem, on utreeritud. Revidendil on vaja täita ka igapäevaseid tööülesandeid, samuti

tuleb arvestada asjaoluga, et detsembri teine pool on teatavasti jõulupühade/puhkuste periood.

Maksukohustuslase taotlusele vastatakse maksuhalduri poolt mõistliku aja jooksul, arvestades

haldusorgani töökorraldust ja konkreetset menetletavat üksikjuhtumit.

6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas 25.10.2010 vastuse

23.08.2010 kaebusele, paludes see rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused (v.a üksnes tu-

lumaksu määramisega seonduvad):

1) Kuna kaebaja tegeles metalli kokkuostu ja edasimüügiga, oli ta metallijäätmete koguja

JäätS mõistes ning talle laienevad JäätS § 106 tulenevad nõuded. Maksustamise seisukohast ei

oma antud asjas tähendust, kas kaebaja omas jäätmeluba. Hoolsusnõuded tulenesid JäätS-st,

mis sätestab metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimisele erinõuded, mida kaebaja pole

täitnud. Tõendamiskoormis on üle läinud kaebajale, kuid ta pole esitanud tõendeid, sh sõidu-

kite registreerimisnumbrid, mis võimaldaks tuvastada metalli päritolu ja müüja.

2) Kaebaja osalus tehingutes ei piirdunud vahendamisega, sest just tema esindajad teostasid

metallijäätmete vedu objektidel, probleemide tekkimisel suheldi otse kaebaja esindajatega

ning kaebaja esindajad allkirjastasid dokumente. AS-s Kuusakoski vormistati kaalumiskvii-

3-10-924

14(32)

tungid ja metalli üleandmise-vastuvõtmise aktid kaebaja nimele. Seega omas kaebaja ainuisi-

kuliselt andmeid väidetavate hankijate metalli müügikoguste, liigi ja hindade kohta, mis on

tavapäratu üksnes metallivahendusega tegeleva äriühingu puhul. Kaebaja oli metallijäätmete

kokkuostu korraldaja, mida teostati läbi reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingute;

3) OÜ-d Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic ei ole OÜ-le Felinor vaidlusaluseid kau-

pu müünud ning OÜ Felinor oli sellest teadlik. PMTK on eelnevat seisukohta põhjalikult sel-

gitanud nii revisjoniaktis, maksuotsuses ja ka vaideotsuses. Olukorras, kus isik teadis või pidi

teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fik-

tiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudekla-

ratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega;

4) Kui maksumaksjalt saadud teave osutub ebapiisavaks või ebausaldusväärseks, on maksu-

halduril õigus kooskõlas MKS §-dega 11 ja 61 pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poo-

le. Kui maksuhalduril puuduks võimalus kasutada kolmandatelt isikutelt saadud teavet, oleks

see vastuolus maksuhalduril lasuva uurimiskohustusega ning muudaks riikliku järelvalve eba-

efektiivseks;

5) 94% kaebaja ja OÜ Metallehitus, Norkel või Euroexport Baltic vahel teostatud tehingu-

test on metallijäätmete ostu-müügitehingud. Tehti kindlaks, et need äriühingud reaalselt kae-

bajale metallijäätmeid müüa ei saanud. Seega OÜ Metallehitus, OÜ Norkel ja OÜ Euroexport

Baltic näol on tegemist äriühingutega, kelle nimel vormistati üksnes fiktiivseid arveid. Mak-

suhaldur on kogunud tõendeid ja selgitanud välja kõik asja otsustamiseks vajalikud asjaolud

ning analüüsinud maksuotsuses kõiki kaebaja eriarvamuses toodud vastuväiteid. Nõuetekoha-

selt motiveeritud maksuotsuse puhul läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele;

6) Kaebaja väide, et vaideotsus on motiveerimata, ei tähenda, et vaideotsus rikuks kaebaja

õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult;

7) Otsitud on kaebaja taotlus kõikide objektide väljaselgitamiseks. Kaebaja raamatupidamise

dokumentide kohaselt osutas kaebaja AS-le Kuusakoski peale metallijäätmete müügi ka tee-

nuseid ehk demonteeris ja kogus kokku AS Kuusakoski poolt näidatud objektidel vanametalli.

Seoses sellega on kaebaja ja AS Kuusakoski vahel sõlmitud töövõtuleping ja kaebaja raama-

tupidamises on need tehinguid kajastatud teenustena. Seega alltöövõtjatelt ei ole kaebaja me-

talli ostnud, alltöövõtjatelt ostis kaebaja teenuseid. Maksumenetluse käigus ei olnud võimalik

koguda piisavalt tõendeid, tõendamaks, et kaebaja alltöövõtjad ei ole teenust osutanud. Seega

ei ole metallijäätmete ostu-müügitehingud ja teenuste osutamine (metalli demonteerimine ja

kogumine) omavahel seotud ja alltöövõtu korral kogutud metalli kogus ei mõjuta kuidagi me-

tallijäätmete ostu-müügitehingute maksustamist. Arvetel teenuste kohta on märgitud demon-

teeritud metalli kogus, kuna sellest sõltub ka teenuse hind. Seega isegi juhul, kui maksuhaldur

maksustaks ka teenuseid, puuduks vajadus uurida objekte ja välja selgitada, kui palju metalli

kaebaja lõikas ja demonteeris, teostades AS-le Kuusakoski teenuseid. Seega ei ole põhjenda-

tud kaebaja väide, et maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust, kuna pole uurinud objekte,

kus alltöövõtjad lõikasid metalli. Kaebaja on soetanud metallijäätmeid ja edasi müünud AS-le

Kuusakoski. Samas teenuste osutamisel kogutud ja AS-le Kuusakoski üle antud metalli kogu-

sed ei puuduta metalljäätmete ostu-müügitehinguid. Revisjoni käigus tehti kindlaks, et kaebaja

ei ole OÜ-delt Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic metallijäätmeid ostnud, mistõttu pole

teada, kellelt kui palju kaebaja tegelikult ostis metallijäätmeid ja kui palju nende eest maksis;

8) „Maksuhaldur ei ole maksustanud OÜ Impeks nimel väljastatud arveid, kuna arveid esita-

ti lühikese aja kestel ja kolmandad isikud ei nimetanud vastavat nime, vaid nimetasid M Kt ja

OÜ-d Euroexport“.

3-10-924

15(32)

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.12.2011 otsusega OÜ Felinor kaebuse osaliselt, tu-

vastades PMTK toimingu, mis seisnes revisjoni käigus kolmandatelt isikutelt kogutud ja koos-

tatud võõrkeelsete dokumentide eestikeelsete tõlgetega varustamata jätmises, õigusvastasuse.

Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused (v.a üksnes tulumaksu

puudutavas osas):

1) Kaebaja on vaidlustanud rea maksuhalduri toiminguid, mis seonduvad revisjoni käigus

kogutud teabele juurdepääsuga, viidates sisuliselt preventiivsele huvile nende toimingute õi-

gusvastasuse tuvastamise suhtes. Kohus möönab, et kaebaja kui jätkuvalt tegutsev ettevõtja ja

maksuhaldur võivad tõenäoliselt sattuda sarnastesse suhetesse ka tulevikus, mistõttu on kaeba-

jal põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks;

2) Kaebaja kahtlus, et tal ei võimaldatud tutvuda kõigi revisjoni käigus kogutud andmetega,

ei ole kohtumenetluses kinnitust leidnud, kohtumenetluses ei ole kaebuse esitaja viidanud ühe-

legi tõendile või muule andmeallikale, millele maksuhaldur oleks maksuotsuse tegemisel tu-

ginenud, ent millega kaebuse esitaja ei oleks tutvuda saanud. Osade koopiate vilets kvaliteet ei

tähenda MKS § 14 lg 3 rikkumist, sest kaebajat ei takistatud tutvumast dokumentide originaa-

lidega maksuhalduri juures ning ebakvaliteetselt kopeeritud materjalidest vajalike väljakirju-

tuste või uute koopiate tegemine. Vastustaja seletusest ja revidendi e-kirjast (I kd tl 45) näh-

tub, et maksuhaldur oli nõus tegema halva kvaliteediga kopeeritud dokumentidest uued koo-

piad. Palve teatada, millised koopiad olid halva kvaliteediga polnud ebaloomulik või kaebaja

poolt mittetäidetav. Kaebaja tõi ise välja, et talle esitatud dokumentide koopiad olid lehekülje-

liselt käsitsi nummerdatud, mistõttu oleks tal olnud lihtne lehekülgede kaupa viidata, millised

koopiad on halva kvaliteediga. Maksuhaldur pikendas 23.12.2009 otsusega eriarvamuse esi-

tamise tähtaega, arvestades kaebaja väidet, et osad talle revisjonitoimiku materjalidest tehtud

koopiad ei ole loetavad. MKS § 14 lg-st 3 ei tulenegi maksuhaldurile kohustust asjas kogutud

tõenditest maksukohustuslasele koopiad teha; õigus teha koopiad ja väljavõtted on maksuko-

hustuslasel endal;

3) MKS § 47 lg-st 1 koostoimes § 14 lg-ga 3 tuleneb, et maksukohustuslasel on õigus tutvu-

da maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega eesti keeles, mistõttu võõrkeelsete

tõendite kogumisel (v.a. maksukohustuslase enda esitatud) peab maksuhaldur korraldama

nende tõlkimise eesti keelde. Rea kolmandate isikute suuliste seletuste protokollide tõlgete

esitamine alles kohtumenetluses oli õigusvastane;

4) Õigusvastaseks ei saa pidada kaebajale revisjoni käigus koostatud dokumentide koopiate

esitamist ilma sisukorrata. Sellise sisukorra koostamise kohustust MKS-st ei tulene;

5) Kaebaja taotluse kohta tunnistada õigusvastaseks tema asetamine olukorda, kus tal oli

võimatu esitada tähtaegselt kogu materjalil põhinevat eriarvamust, märgib kohus, et saab

kontrollida haldusorgani konkreetse toimingu õiguspärasust. Isiku asetamine olukorda ei kva-

lifitseeru toiminguna, vaid kajastab tagajärge, mille mingite toimingute tegemine võis põhjus-

tada. Mis puudutab taotlust tunnistada õigusvastaseks see, et maksuhaldur ei esitanud oma

tööversiooni ega teavitanud maksukohustuslast tõendamisele kuuluvatest asjaoludest, siis re-

visjoni tulemusel kujunenud maksuhalduri seisukoht kajastus revisjoniaktis, mis edastati kae-

buse esitajale ning mille kohta kaebajal oli võimalik esitada eriarvamus. MKS-st ei tulene

maksuhaldurile kohustust enne revisjoniakti koostamist teavitada maksukohustuslast kogutud

materjalide pinnalt kujunenud või kujunema hakkavast seisukohast ja sellest, milliseid asja-

olusid peab viimane tõendama. Tõendite kogumine on menetlustoiming ja menetlustoimingute

iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul võimalik;

6) KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksu-

summaks maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toi-

3-10-924

16(32)

mingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasuta-

tava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on

KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse

eest tasumisele kuulub käibemaks. Kui OÜ-d Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic ei ole

kaebajale arvetel näidatud kaupu müünud, tuleb kontrollida, kas kaebaja on heauskselt eelda-

nud, et müüjaks on arvel näidatud isik, olles müüja isikusamasuse tuvastamisel nõutavalt hoo-

las ning andmata oma käitumisega alust põhjendatud kahtluseks maksupettuses osalemise

kohta. Lahendis nr 3-3-1-50-03 asus Riigikohus seisukohale, et kui maksuhalduril on põhjen-

datud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene sellisele olukorrale ostja heausksuse

eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle

kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga tegelikult toimunud;

7) Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et maksuotsuse 1. lisas loetletud OÜ-de Me-

tallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic arvetel kajastatud tehingute reaalne toimumine ei ole

veenvat tõendamist leidnud. Põhjendatud on maksuhalduri kahtlus, et OÜ Felinor on osalenud

maksupettuses. Seetõttu tulnuks kaebajal esitada täiendavad tõendid, mis kinnitaksid tehingute

toimumist. Selliseid tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja täiendavalt esitatud seisukohad

ja tõendid, samuti nagu suurel määral ka kohtuistungil tunnistajate poolt antud ütlused ei puu-

duta enamjaolt vaidlusaluseid metalli ostu-müügi tehinguid, vaid seonduvad metalli lõikamis-

teenustega, mille osutamist OÜ-de Norkel ja Metallehitus poolt ei ole maksuhaldur kahtluse

alla seadnud. Tuleb tõdeda, et OÜ-del Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic võis mingi

reaalne majandustegevus olla, mis eeskätt võis seonduda metalli lõikamisteenuse osutamise

või sellise teenuse vahendamisega, ent asjas kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et kaebajale

vaidlusalustel arvetel kajastatud vanametalli hankimisega puudus neil äriühingutel seos;

8) R. Kga seotud äriühingute Norkel ja Metallehitus metalli müügiarvete fiktiivsust näitavad

R. K vastuolulised selgitused metalli müügitehingute asjaolude kohta, mis kinnitavad, et ta

tegelikult nende tehingute asjaolusid ei tea. R. K on 21.02.2008 maksuhaldurile antud selgitu-

ses (II kd tl 102 CD, fail 20080221) esmalt väitnud, et koostöö M. Kga lõppes juulis, kuna

viimane hakkas metalli müüma otse OÜ-le Felinor. Hiljem, 17.06.2011 kohtuistungil (II kd tl

195) väitis R. K, et OÜ Metallehitus tegevus lõppes seoses põhitarnija M. K surmaga

20.12.2006. Vastuseks kaebaja küsimusele, miks ta kasutas 2006. a kahte erinevat äriühingut

ja millal tegi vastava muudatuse, vastas R. K, et seegi oli seotud M. K surmaga. Enam ei väit-

nud R. K, et tema tegevust metalli müümisel kaebajale oleks kuidagi mõjutanud see, et M. K

hakkas OÜ-le Felinor otse metalli müüma. Arvestades R. K seletust, et ta suhtles ka M. K

perekonnaga, ja kohtuistungil antud ütlust, et M. K surm oli talle suureks hoobiks, kuna ta

tundis M. K ja tema perekonda väga hästi, ei ole usutav, et R. K eksis kas 2008. a maksuhal-

durile või 2011. a kohtule seletust andes nii olulises küsimuses nagu tema ja M. K vahelise

väidetava metallimüügialase koostöö lõppemine. Seejuures on R. K pidevalt väitnud, et OÜ-

dele Metallehitus ja Norkel tarnis vähemalt valdava osa metallist just M. K. Vastuseks vastus-

taja küsimusele sidus R. K M. K surmaga OÜ Metallehitus müümise, kuid on teada, et ta

müüs OÜ Metallehitus osa Inkasso ABC OÜ-le juba 04.08.2006 (II kd tl 102 CD fail

20080304). R. Kriisa seletustes esinevad vastuolud kinnitavad, et olles OÜ Metallehitus juha-

tuse liige ning OÜ Norkel volikirja alusel tegutsenud juht, ei tea ta arvetel kajastatud metalli

soetamise ja müügiga seotud asjaolusid. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud sellele, et R.

K ei ole andnud ühtki mõistlikku seletust, miks oli vaja võõrandada OÜ Metallehitus olukor-

ras, kus ta väidetavalt jätkas samasugust tegevust OÜ-s Norkel. Nii maksuhaldurile

20.02.2008 kui kohtuistungil antud R. K selgitused on ilmselgelt ebaadekvaatsed. OÜ Metall-

ehitus müümise põhjuseks ei saanud olla asjaolu, et M. K hakkas metalli otse müüma OÜ-le

Felinor, kuna R. K väitel oli ka OÜ Norkel tarnijaks edasi OÜ Euroexport Baltic (II kd tl 102

CD fail 20080410) ehk M. K. Vaidlusaluseid arveid on OÜ Metallehitus kaebajale esitanud

3-10-924

17(32)

7,2 mln kr ja OÜ Norkel 3,4 mln kr väärtuses, mistõttu kui need tehingud oleksid ehtsad, ei

saaks väita, et pärast M. K ja OÜ Felinor otsesuhetesse astumist poleks R. Kl olnud majandus-

likus mõttes otstarbekas OÜ Metallehitus varasemat tegevust (metalli ostmine M. Klt ja müük

OÜ-le Felinor) jätkata. Teiseks tuleb tähele panna, et OÜ Metallehitus esitas OÜ-le Felinor

arved 2006. a jaanuarist juulini, OÜ Euroexport Baltic sama aasta märtsist detsembrini. Ei ole

tõendatud, et 2006. a keskel oleks toimunud R. K ja M. K või nende juhitavate äriühingute

vahelistes majandussuhetes mingeid selliseid muudatusi, mis oleksid tekitanud R. Kle vajadu-

se võõrandada OÜ Metallehitus ja jätkata varasemat metalliäri OÜ-s Norkel. M. K surm ei

saanud OÜ Metallehitus müümist tingida juba seetõttu, et OÜ Metallehitus müüdi ligemale

pool aastat varem. Kohus ei nõustu kaebajaga, et R. K võis maksuhaldurile seletusi andes fak-

te moonutada soovi tõttu varjata endaga seotud äriühingute maksuõigusrikkumisi. Eesmärk

luua pilt, et OÜ Metallehitus või Norkel soetas kaebajale müüdud metalli OÜ-lt Euroexport

Baltic ja varjata selle tegelikku pärinemist mujalt, ei anna põhjust siduda OÜ Metallehitus

tegevuse lõpetamist M. K poolt metalli otse OÜ-le Felinor müüma hakkamise või surmaga.

Selliste väidete esitamine viitab üheselt R. K teadmatusele OÜ-de Metallehitus ja Norkel

müügiarvetel kajastatud metallist. On ebausutav, et R. K, olles M. Kga heas isiklikus läbisaa-

mises, ei teadnud, kust või kuidas M. K metalli hankis. R. K ütlused koostöö kohta M. Kga on

vastuolulised ka selles, et kui 20.02.2008 ja 10.04.2008 maksuhaldurile antud selgitustes väitis

ta OÜ-de Metallehitus ja Norkel poolt valdava osa metalli soetamist OÜ-delt Euroexport Bal-

tic ja Inkasso ABC, siis hiljem, kui maksuhaldur oli tuvastanud metalli veo Saaremaalt, väitis

R. K 29.06.2009 seletuses (II kd tl 102 CD fail 20090804), et kasutas Saaremaal Sikassaare

külas asuvat vanametalli kogumise platsi koos M. Kga isiklike sidemete kaudu vana talupi-

damistehnika kogumisel. Arvestades Saaremaalt AS-i Kuusakoski viidud metalli kogust ning

kontrollitaval perioodil eripärast transpordiviisi (laevaga), on kummastav, et R. K varem ei

maininud, et lisaks M. Klt OÜ Euroexport Baltic kaudu metalli soetamisele tegelesid nad Saa-

remaal koos metalli kogumisega. Pole usutav, et ta 2008. a oli selle koostöö unustanud ning

see meenus talle 2009. a vastavasisulise küsimuse peale. Eeltoodud vastuolusid arvestades on

R. K seletused OÜ Metallehitus ja OÜ Norkel tegevuse kohta metalli ostmisel ja müümisel

täiesti ebausaldusväärsed;

9) Asjaolud, et R. K rentis oma nimel Saaremaal Sikassaares asuva platsi metalli kogumi-

seks ning et sinna kogunenud metall hiljem Roomassaare sadama kaudu laevaga AS-le Kuu-

sakoski toimetati, samuti asjaolu, et R. K tellis Saaremaal veoteenust metalli vedamiseks, ei

kinnita vaidlusaluste tehingute toimumist. See kinnitab üksnes R. K tegelemist Saaremaal

metalli kogumisega, kuid puuduvad tõendid, et ta tegi seda OÜ Metallehitus või Norkel nimel.

Nii Sikassaare platsi kasutamisõiguse kui ka transpordi OÜ-delt Sameral ja Siimu Auto (II kd

tl 102 CD fail 20090420) soetas R. K füüsilise isikuna, mis viitab sellele, et tol ajal ei seosta-

nud ka ta ise oma tegevust OÜ-dega Metallehitus või Norkel;

10) Nagu R. K, nii ka M. K puhul ei ole põhjust kahelda, et ta puutus OÜ Felinor poolt hiljem

AS-le Kuusakoski müüdud metalliga mingil määral kokku. Samas puuduvad tõendid, mis

kinnitaksid, et ta tegutses OÜ Euroexport Baltic nimel iseseisva ettevõtjana. Ei ole usutav, et

sedavõrd suure koguse metalli, mis OÜ Euroexport Baltic müüs väidetavalt kokku OÜ-dele

Felinor, Metallehitus ja Norkel, suutnuks M. K koguda 2006. a jooksul kokku ilma, et sellest

teadnuks midagi tema elukaaslane (vt II kd tl 102 CD fail 20080521), vanemad (samas, fail

20080207, tõlked II kd tl 56 ja 92) või vend (samas, fail 20080808, tõlge III kd tl 57). Maksu-

otsuses on loogiliselt põhjendatud, miks on alust arvata, et M. K roll oli arvete vormistamine

ning metalli müügitehinguid OÜ Euroexport Baltic nimel ta ei teinud. Lisaks märgib kohus, et

OÜ Euroexport Baltic väidetav tegevus 2006. a oli ka majanduslikult ebaloogiline. On aru-

saamatu, miks pidi OÜ Euroexport Baltic müüma metalli OÜ-dele Norkel ja Metallehitus (na-

gu väitis R. K), kui tal oli samal ajal otsekontakt OÜ-ga Felinor (kellele ta esitas arveid metal-

3-10-924

18(32)

li müügi eest 2006. a märtsist detsembrini), kellelt ta oleks sama metalli eest saanud suurema

tasu. Seda iseäranis olukorras, kus M. K ja R. K vahel olid head isiklikud suhted;

11) Sellele, et vaidlusaluseid tehinguid toimunud pole ning et kogu metalli hankimise ahel oli

tegelikult OÜ Felinor kontrolli all, viitavad kõige selgemalt metalli AS-le Kuusakoski üle-

andmisel vormistatud dokumentidega seotud asjaolud. OÜ Felinor nimel saabus metall AS-le

Kuusakoski põhimõtteliselt kahel moel: kas OÜ Felinor (või tema väidetavate allhankijate või

omakorda nende allhankijate) transpordiga või AS Kuusakoski transpordiga, mille AS-lt Kuu-

sakoski tellis OÜ Felinor. AS Kuusakoski autojuhid kinnitasid maksuhaldurile, et kui nad

toimetasid metalli AS-le Kuusakoski, ei antud nende kätte dokumenti, millelt nähtuks toodud

metalli mass, ning kui metall toodi AS-sse Kuusakoski kliendi transpordiga, jäi autojuhile või

temaga kaasas olnud isikule vastav dokument. Kaebaja pole vastu vaielnud sellele, et AS

Kuusakoski autod pidanuks vaidlusalustel arvetel kajastatud metalli koguste põhjal vedama ka

seda metalli. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et info, mille põhjal arved OÜ-le Felinor

vormistati, pidid väidetavad hankijad saama OÜ-lt Felinor, kelle nimel metall AS-le Kuusa-

koski väidetavalt üle anti. Sõltumata sellest, kas OÜ Felinor pidi täitma JäätS nõudeid, on

kummastav, et ta ei pidanud taasesitatavat arvestust selle kohta, milline allhankija kui palju

metalli tema nimel AS-i Kuusakoski viis. Ükski asjas selgitusi andnud isik ei ole väitnud, et

koorma saabumisel AS-i Kuusakoski oleks kuidagi fikseeritud see, milline OÜ Felinor väide-

tavatest tehingupartneritest selle koorma saatis. Ometi ei olnud ei OÜ-l Felinor ega tema väi-

detavatel allhankijatel võimalik koorma massi fikseerida enne selle kaalumist AS-s Kuusa-

koski. Seega pidanuks OÜ Felinor nii enda kui ka oma väidetavate allhankijate huvides kui-

dagi fikseerima selle, milline koorem on milliselt allhankijalt. Samuti oleks allhankijatel olnud

mõistlik hilisema segaduse vältimiseks sellist fikseerimist nõuda, sest vastasel korral ei saanud

OÜ Felinor kontrollida, kas talle mingi koguse eest arve esitanud isik on selle tõepoolest AS-i

Kuusakoski viinud, ning allhankijal puudus tagantjärele võimalus tõendada, et just tema (või

omakorda tema allhankija) selle koorma AS-i Kuusakoski viis. Sellise arvestuse mittepidami-

ne viitab selgelt asjaolule, et kogu tehinguahel oli niigi OÜ Felinor kontrolli all. Oluliseks

arvete fiktiivsust kinnitavaks asjaoluks on ka see, et arvetel puuduvad andmed metalli AS-i

Kuusakoski viimise aja, koormate arvu ning iga koorma massi kohta. Ka vaidlustatud maksu-

otsuses on välja toodud, et arvetel puuduvad andmed kaalukviitungite kohta, mille alusel need

arved esitatud on. See olnuks OÜ Felinor seisukohast eriti oluline siis, kui väidetavad allhan-

kijad viisid metalli AS-i Kuusakoski oma transpordiga nii, et koorma saabumist ja kaalu kin-

nitav dokument jäi nende kätte. Ka see kinnitab, et OÜ Felinor kontrollis reaalselt ka metalli

saabumist AS-i Kuusakoski. Iseäranis kummastav on OÜ-le Felinor müüdud konkreetsete

koormate fikseerimata jätmine Saaremaal. Kui R. K väite (II kd tl 102, CD fail 20090804)

kohaselt müüsid OÜ-le Felinor kõnealuse metalli OÜ-d Metallehitus ja Euroexport Baltic, siis

O. V kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et Roomassaarest laevaga Paldiskisse veetud

metall kaaluti alles seal AS Kuusakoski kaalude peal. Seetõttu on arusaamatu, kuidas sai OÜ

Felinor teada, mis koguse talle üks või teine eelnimetatud hankijatest metalli müüs, ja mille

alusel koostasid hankijad talle arveid;

12) JäätS § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille

valdaja on ära visanud või kavatseb või on kohustatud ära viskama. Kaebaja seisukoht, et val-

daja poolt vanametalli müük ümbersulatamise eesmärgil ei ole äraviskamine JäätS tähenduses,

on ebaõige. Tegevust, mis seisneb mingi eseme üleandmises kas otse jäätmekäitlejale või

muule isikule selleks, et see suunata jäätmekäitlusesse, tuleb käsitada äraviskamisena. Metalli-

jäätmed on liiatigi eraldi sätestatud jäätmekategooriana. JäätS § 106 lg-s 1 nimetatud andme-

tega dokumendi peavad sama lõike kohaselt koostama isik, kes kogub ja veab teiste isikute

poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasu-

tamise eesmärgil, ja metallijäätmete üleandja. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on metalli-

3-10-924

19(32)

jäätmete kogujal kohustus säilitada seda dokumenti vähemalt viis aastat. Selle normi eesmärk

on tagada võimalus kontrollida hiljem jäätmekäitlusesse suunatud metalli päritolu ning tõkes-

tada metalli varastamist selle jäätmekäitlusse suunamise eesmärgil. Selle eesmärgiga oleks

vastuolus tõlgendus, mille kohaselt ei ole sellise dokumenteerimise kohustust isikul, kelle

nimel metallijäätmeid üle antakse siis, kui ta neid jäätmeid tekitajatelt vahetult ei kogu ega üle

ei anna. Samuti, isegi kui tehingud OÜ-dega Euroexport Baltic, Metallehitus ja Norkel oleksid

toimunud nii nagu kaebaja kirjeldab, saanuks OÜ Felinor metalli valdajaks asjaõigusseaduse §

37 mõistes;

13) Et kogu metalli kogumise ja müügi ahelat korraldasid OÜ Felinor juhid, kinnitavad ka

autojuhtide seletused, mille kohaselt olid objektidel, kust autojuhid metalli vedasid, kohal A. S

või O. V. Pole alust arvata, et neid nähti üksnes objektidel, kust veeti AS-le Kuusakoski kuu-

luvat metalli (lõikamisobjektidel). Et R. K või M. K võisid mõnel objektil kohal olla, ei kinni-

ta vaidlusaluste tehingute toimumist. Ainsana on nende aktiivset osalemist metalli kogumisel

kinnitanud kohtus tunnistajana üle kuulatud H. A, kes väitis samas, et talle teadaolevalt oli

tegemist OÜ Felinor esindajatega. Kuigi kohtul pole alust H. A aususes kahelda, on siiski mõ-

nevõrra kummastav, et ühelt poolt on kaebuses väidetud, et autojuhtide mälu ei pruugi nende

asjaolude suhtes olla täpne, kuna neil oli palju kliente, teisalt teadis just kaebuse esitaja taotlu-

sel kohtusse kutsutud tunnistaja objektidel metalli transporti. Seega ei lükka R. K või M. K

viibimine objektil ümber kahtlust, et ahel oli OÜ Felinor kontrolli all;

14) Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et võimalik ei ole tuvastada, milliseid fotosid näi-

dati revisjoni käigus üle kuulatud autojuhtidele. Vastustaja on esitanud nummerdatud fotod

(CD fail „Isikute fotod äratundmiseks“) ning selgitanud, et kõigile küsitletutele näidati samu

fotosid. Ei ole teada ühtki asjaolu, mis annaks alust arvata, et revident näitas mõnedele või

kõigile isikutele mingisuguseid teisi fotosid. Korrektsem oleks protokollida fotode äratundmi-

seks esitamine selliselt, et isik kinnitab iga foto juures omakäeliselt, kas või kelle ta sellelt ära

tunneb. Siiski kinnitavad tõdemust, et isikutele näidati just kohtule esitatud nummerdatud fo-

tosid, ka autojuhtide kattuvad ütlused – mitmed ütlusi andnud autojuhid (J, K, N, F, T, R, V),

kes tundsid ära 1. ja 5. fotol olevad isikud, teadsid ka seda, et pildil on O või A nimeline tege-

lane;

15) Kaebaja osalemine kahtlusaluses maksupettuses seisnes tõenäoliselt selles, et ta hankis,

tõenäoliselt osaliselt R. K ja M. K kaasabil, metallijäätmeid tundmatutelt isikutelt, ent korral-

das metalli soetamise vormistamise fiktiivsete arvete alusel. Sel moel tekitas kaebaja endale

õiguse vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu fiktiivsetel arvetel kajastatud sisendkäibe-

maksu võrra ning sai võimaluse ettevõttest raha välja viia ilma, et oleks võimalik tegelikult

kontrollida, kas või millises ulatuses kasutati seda ettevõtluse tarbeks. Maksupettuse konspira-

tiivse iseloomu tõttu on praktikas reeglina võimatu tuvastada raha ostjale või selle juhtidele

tagasi liikumist. Maksumenetluses ei pea maksuhaldur tõendama, et kaebaja on osalenud

maksupettuses, vaid piisab kui ta põhjendab oma sellekohaseid kahtlusi. Sellisel juhul tuleb

maksukohustuslasel tõendada tehingute tegelik toimumine ja maksuhalduri kahtlused hajuta-

da. Kui maksukohustuslane seda teha ei suuda, on maksuhalduril õigus lähtuda sellest, et te-

hingut toimunud pole, ning kohaldada maksukohustuslase suhtes vastavaid maksuõiguslikke

järelmeid. Antud juhul ei ole kaebaja suutnud tehingute toimumist tõendada;

16) Kaebajale maksu määramist ei välista see, et arved esitanud tehingupartnerite maksuko-

hustuste täitmist ei ole kontrollitud ning tuvastatud pole riigil maksutulu saamata jäämine.

Käibemaksu objektiks on üldjuhul kauba või teenuse käive, mitte tehing iseeneses. Tegelikku-

ses majanduslikku sisu mitteomavale tehingule ei saa majandusliku soorituse kuvandit tekita-

da ka pelgalt asjaolu, et tehingu pool on alusetult riigile käibemaksu üle kandnud. Kuna MKS

3-10-924

20(32)

§ 83 lg 4 esimese lause tähenduses näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta, ei tulene

sellest maksustamise aspektist õigusi ja kohustusi kummalegi näiliku tehingu poolele;

17) Kaebaja on märkimisväärse osa oma positsioonist koondanud väidetele, mis puudutavad

metalli lõikamisteenuste osutamist (Vt II kd tl 209). Maksuotsusest nähtuvalt ei ole neid ar-

veid maksuhaldur kahtluse alla seadnud ega nende alusel kaebajat maksustanud. Kaebaja ei

saa maksuotsust vaidlustada argumendil, et samade tehingupartneritega tehtud muid tehinguid

ei ole maksustatud. Lõikamisteenuse osutamine ning metalli müük on põhimõtteliselt erinevad

tegevused ning üks neist ei saa kinnitada teist. Kuna on tuvastatud, et OÜ-l Felinor ei olnud

endal keevitajaid, kes oleksid metalli lõiganud, ning R K (M. K vend) sõnul (CD fail

20080808) tegeles M. K pärast kooli lõpetamist keevitamisega, siis on võimalik, et R. K ja M.

K tõepoolest metalli lõikamisteenuseid osutasid. Sellele viitab ka asjaolu, et R. K on äriühin-

gute Metallehitus ja Norkel nimel toonud OÜ Felinor vahendatud gaasi AS-st Elme Messer

Gaas. Need asjaolud ei seondu vaidlustatud metalli müügiarvetega. R. K ja M. K näol polnud

tegemist n.ö tavaliste variisikutega nagu nt need, kellele äriühingud hiljem võõrandati;

18) Metalli lõikamisteenustega seotud asjaolud, mis on selgunud iseäranis kohtumenetluses,

ei hajuta märkimisväärselt kahtlust R. K ja M. K poolt OÜ-de Metallehitus, Norkel ja

Euroexport Baltic nimel iseseisvas tegutsemises. Nii näiteks väitis R. K kohtuistungil, et lõi-

kamisobjekte oli 5-6. Sama väitis ta ka 21.02.2008 maksuhaldurile antud seletuses. Samas on

üksnes OÜ Metallehitus esitanud OÜ-le Felinor lõikamisteenuste arveid 10, kokku 716 tonni

metalli lõikamise eest. Nii R. K, A. S kui O. V seletuse kohaselt oli ühe keevitaja päevahind

1000-2000 krooni. Keskmine keevitaja päevahind oli seega 1500 krooni ning OÜ-le Felinor

esitatud arvete summa oli 402 355 krooni. Järelikult osutas OÜ Metallehitus poole aasta jook-

sul (kuna neid arveid esitati jaanuari lõpust juuli lõpuni) metalli lõikamisteenuseid keskeltläbi

268 keevitaja-päeva ulatuses. O. V selgitas kohtuistungil, et objektil oli mehi 1-3 ning rohkem

neid võtta kusagilt polnud. Kui keskmiselt oli objektil 2 meest, tähendaks 268 keevitaja-

päevane töömaht seda, et lõikamistöid tehti kokku 134 päeval. Eeldades, et arvete esitamise

periood ja tööperiood enam-vähem kattusid, tehti see töö ära kuue kuu jooksul. Kuuekuulises

perioodis on laias laastus 183 päeva ja umbes 126 tööpäeva. See tähendaks, et OÜ Metallehi-

tus osutas neid teenuseid peaaegu kogu aeg selle arvete esitamise perioodi jooksul, mis seab

väited, et lõikamisobjekte oli 5-6, sügavalt kahtluse alla. Isegi juhul, kui lähtuda, et tegemist

oli viie kuni kuue objektiga, siis pidid need olema väga mahukad objektid, mille puhul on

raskesti usutav, et enne objekti alustamist oli võimalik visuaalselt hinnata seda, kui palju aega

lõikamiseks kulub. Seega ei ole eluliselt usutav väide, et lõikamise hind lepiti eelnevalt kokku,

arvestusega hinnana keevitaja-päeva kohta ning hiljem kajastati teenuse maksumust arvel ton-

nipõhiselt üksnes seepärast, et Kuusakoski AS pidas sellist arvestust. Siinkohal tuleb tähele

panna, et viidatud teenuste arvetel (arve selgitus „Vastavalt lepingule 09.01.2006“) kajastuvad

metalli tonnihinnana ilusad ümmargused summad (nt 500, 700, 850, 250 krooni). See räägib

vastu selgitusele, et kokku lepitud hind arvestati hiljem ümber tonnihinnaks. Võimaliku töö

eest kokku lepitud hinna kui mingi ümmarguse summa konverteerimisel lõigatud metalli ton-

nihinnaks ei oleks need lõppsummad nii ümmargused tulnud. Esitatud teenusearvete pinnalt

on pigem usutav, et ka lõikamise eest tasu arvestus toimus lõikamise tulemusena saadud ton-

nide järgi. See oleks ka loogiline, pidades silmas seda, et objektide mahtusid (5-6 objekti, kust

lõigati välja 716 tonni metalli) arvestades on raskesti usutav, et teenuse tellija või osutaja suu-

daks enne töö alustamist objektile peale vaadates öelda, kui palju aega selle lõikamisele kulub,

küll aga ilmselt on gaasilõikamistöödega tuttaval isikul võimalik ligikaudselt hinnata seda, kui

palju vaeva ühel või teisel objektil kulub selleks, et teatud mõõtudesse lõigata tonn metalli.

Selles osas on vastuolulised ka P. V selgitused, kes ühelt poolt kinnitas kohtus seda, et arves-

tusühikuks lõikamistöödel oli mees-päev, ent samas märkis, et andis OÜ-le Felinor „vastuvõ-

tuakti numbri ja tonnid ja leppisime kokku, et näiteks 100 tonni lõikamine maksis 100 krooni

3-10-924

21(32)

tonn, siis tema sai selle eest 10 000 krooni“ (II kd tl 185). Samuti kinnitas P. V (II kd tl 186),

et arvetel oli näidatud summa „mis me leppisime kokku, mis ta tonni eest antud objektil lõi-

kamise eest saab“. R. K seletas kohtuistungil et tema ei tea, kui palju tonne objektilt tuli, tema

tahtis raha teenuse eest. Samas on selge, et objektilt tulevate tonnide arv ei saanud eelnevalt

objekti üle vaadates R. K teada olla, mistõttu on arusaamatu, kuidas ta sai teha pakkumise

objekti täishinnale või keevitaja-tundide peale, kui O. V ja P. V vahel oli kokkulepe lõigatud

tonni hinna kohta. Seegi asjaolu pigem viitab samuti sellele, et ka metalli lõikamist juhtis ja

korraldas OÜ Felinor, mitte OÜ-d Metallehitus ja Norkel;

19) Samamoodi ei saa maksuotsust rünnata väitega, et maksuhaldur on aktsepteerinud tehin-

guid OÜ-ga Impeks. Põhjusi, miks maksuhaldur ei pidanud vajalikuks OÜ-ga Impeks tehtud

tehinguid kontrollida või neile hinnangut anda, võib olla erinevaid, ent nende tehingute toi-

mumine ei tõenda teiste äriühingutega tehtud tehingute toimumist, sõltumata sellest, et juhatu-

se liikmed võivad kattuda. Kohus möönab, et maksuotsuses tehtud järeldus, justkui ei oleks

M. K metalliäriga üldse seotud olnud, ei ole põhjendatud, ent see ei kinnita juba eeltoodud

põhjustel vaidlusaluste tehingute toimumist;

20) Maksuhaldur ei kogunud revisjonimenetluse käigus tõendeid õigusvastaselt. Väär on kae-

baja seisukoht, et tema suhtes läbi viidud revisjoni raames ei oleks maksuhaldur tohtinud nõu-

da krediidiasutustelt kaebuse esitaja tehingupartnerite pangakonto väljavõtteid. Kaebaja leiab

ekslikult, nagu keelaks MKS § 61 lg 2 nõuda kolmandatelt isikutelt teavet või tõendeid, mida

maksukohustuslasel endal olla ei saa. Viidatud norm ei piira kuidagi seda, millist tõendustea-

vet on maksuhalduril õigus koguda. Selle sätte eesmärk on üksnes kaitsta kolmandaid isikud

selle vastu, et maksuhaldur ei nõuaks neilt sellist teavet, mida oleks võimalik saada ka maksu-

kohustuslaselt endalt. Tuleb möönda, et kolmandatelt isikutelt suuliste seletuste võtmist tele-

foni teel MKS ette ei näe. See ei anna aga alust maksuotsuse tühistamiseks, kuna telefoni teel

küsitletud isikute seletused on kohtu hinnangul olnud ebaolulise tähtsusega;

21) Kohus nõustub vastustajaga, et maksuotsuse kohta tehtud vaideotsus ei riku kaebaja sub-

jektiivseid õigusi vaide esemest sõltumatult, seetõttu ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks.

22) 12.04.2010 esitatud tuvastamiskaebuse taotlustest nelja toimingu suhtes rahuldas kohus

ühe, mistõttu tuleb kaebaja kasuks välja mõista neljandik tuvastamiskaebuselt tasutud riigilõi-

vust ehk 3,99 eurot. Arvestades 12. aprilli 2010 esitatud kaebuse mahtu ning väiteid ja põh-

jendusi, mis puudutavad konkreetselt võõrkeelsete dokumentide tõlgete puudumist, samuti

asjaolu, et samad väited olid esitatud varem ka maksuhaldurile esitatud taotluses ja vaideme-

netluses ning pidades silmas hinnanguliselt kohtuistungil selle küsimuse arutamisele kulunud

aega, peab kohus selle konkreetse taotlusega seotud põhjendatud õigusabikulu suuruseks um-

bes 1000 krooni. Eeltoodut silmas pidades mõistab kohus vastustajalt kaebuse esitaja kasuks

välja menetluskulud 68 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. OÜ Felinor esitas 12.01.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse haldus-

kohtu otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Felinor kaebus 27.04.2010

maksuotsuse nr 12.2-3/5708-20 ning 19.07.2010 vaideotsuse nr 6-1/295-4 tühistamise nõue-

tes. Apellatsioonkaebuse seisukohad (v.a üksnes tulumaksu määramisega seonduvad):

1) Kohus on ebaõigesti hinnanud tehingupartnerite majandustegevust. 23.08.2010 kaebuses

esitati põhjalik ülevaade kaebaja tegevusest ja selle majanduslikust loogikast, kaebuse eitaja

osutas Kuusakoski AS õiguseellase Emexi ja kaebaja vahel 03.01.2005 sõlmitud lepingule,

3-10-924

22(32)

märkis tehingute baashinnad ja fikseeris kahepoolsed hinna kujunemise alused, samuti tõi

välja hinnakokkulepped allhankijatega, kohtus selgitati, millisel loogikal põhines vahenduste-

gevus äriühingute vahel. Nii kaebuses toodud ettevõtete majandustegevuse loogika selgituses

kui ka R. K antud täiendavates selgitustes ei ole sisuliselt midagi arusaamatut ega ebaloogilist,

sest nimetatud vahendustegevus on kõige tüüpilisem majandustegevuse liike üleüldse. Kohus

on märkimisväärses osas oma hinnangu rajanud ühe isiku, so R. K selgitustes vastuolude ot-

simisele. R. K erinevatel aegadel antud seletuste muutumist tuleb hinnata koosmõjus R. K

juhitud firmade maksukäitumisega, mida aga paraku ei ole uuritud;

2) Kohtuotsus on vastuoluline ja ebajärjekindel. Kohtu arvates oli kahtlane, et M. K pere-

liikmed ei teadnud tema metalliäriga seonduvast, kuid midagi kummalist ega kahtlast pole

kohtu arvates selles, et pereliikmed ei teadnud ka metallilõikamise teenusest ega OÜ-st

Impeks, mida maksuhaldur on aktsepteerinud. Leides, et kahtlusalune maksupettus seisnes

tõenäoliselt selles, et kaebaja hankis tõenäoliselt osaliselt R. K ja M. K kaasabil metallijäät-

meid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, kohus aktsepteeris mõlema isiku tegelemist metalli-

jäätmete kokkuostuga;

3) Kohus on ebaõigesti hinnanud autojuhtide selgitusi, selgitustega kaasnevat äratundmiseks

esitamist ja ignoreerinud isikute seletusi, kes kinnitavad R. K ja M. K tegevust metallijäätmete

äris. Ignoreeritud on kaebaja selgitust, miks autojuhid pididki nägema kaebaja töötajaid Kuu-

sakoski AS antud vahendusobjektidel, ning omistatud nende objektil viibimisele ebaõige tä-

hendus. Jääb arusaamatuks, millised on need konkreetsed objektid, kus kaebaja töötajaid näh-

ti. Kohtu poolt viidatud faili fototabelitega, mida kohtuistungil ei uuritud, ei esitatud kaebajale

revisjonimaterjalidest koopiate tegemisel. Kohus on jätnud rea kohtueelses menetluses antud

seletusi arvestamata, kohus pole arvestanud ega sisuliselt isegi käsitlenud ka kohtulikus me-

netluses antud M. T ütlusi. Autojuhtide seletusi, millest maksuhalduri arvates nähtub, et K ja

K vanametalliga ei tegelenud, ei saa käsitleda maksuhalduri versiooni kinnitavatena. Kuna ei

ole võimalik tuvastada, kelle fotosid ja millise kvaliteediga autojuhtidele näidati, ei ole ka

võimalik teha mingeid järeldusi sellest, et osad autojuhid tundsid ära S või V, ega sellest, et

autojuhid pole ära tundnud K või K;

4) Kohus on ekslikult väitnud, et K ja K tegevust kinnitab ainsana tunnistaja H A. Kaebaja

juhtis kohtuistungil 21.09.2011 tähelepanu maksuotsuses isikute ütluste moonutatud käsitle-

misele. Nt maksuotsuse lk-l 51, kus tsiteeritakse A. B seletust, pole nimetatud R, kuid A. B

kirjalikus seletuses on nimetatud R kahel korral. Samal lk-l pole M seletuse refereeringus

märgitud, et selles oli juttu veel ühes turskest noormehest. Suure tõenäosusega on tegemist R.

Kga, keda on kohtus üle kuulatud tunnistajad kirjeldanud kui tugevama kehaehitusega noor-

meest. S ja V on mõlemad keskealised, mitte noormehed. Maksuotsuse lk-l 33 viidatud K. E

seletuses on öeldud, et veoteenuse tellija oli K, ning kirjeldatud korduvat koostööd metalli

vedamisel ja laadimisel pealelaadimiskohtadel Loksa ümbruses. See seletus on kooskõlas koh-

tuistungil H. A poolt antud seletusega selles, et M. K tegutses suures osas Loksa ümbruses.

Kuusakoski AS Narva osakonna juhataja M. Ta kinnitab kohtus antud ütlustes detailselt nii M.

K kui R. K juhitud äriühingute iseseisvat majandustegevust. Ka maksuotsuse lk-l 52 on mak-

suhaldur märkinud, et sõiduki reg.märgiga XX tellija oli R. K, kes isiklikult maksis transpordi

eest sularahas. Maksuhalduri poolt maksuotsuse lk-l 51-52 loetletud kahtlased asjaolud puu-

dutavad väga tühist osa, võimalik, et ca 1 % kõigist kaebaja tehingutest;

5) Kohtu seisukoht nn Saaremaa episoodi osas, mille järgi tuleb äriühingute majandustege-

vus kvalifitseerida ümber äriühingut juhtinud isiku isiklikuks tegevuseks, on maksuõiguslikult

revolutsiooniline. Apellant selgitab, et kuna tarnitud kauba kogused kaaluti AS Kuusakoski

kaalude peal, oli ta kauba kogusest teadlik. Ta ei pidanudki teadma, millise praktika alusel

esitasid allhankijad talle arveid ja kuidas need hangitud kauba jaotuse omavahel kokku leppi-

3-10-924

23(32)

sid, on nende omavaheline suhe. Kogusummas kajastasid arved tema jaoks õigeid kaubakogu-

seid;

6) Olukorras, kus maksuhaldur pole kontrollinud kahtluse alla pandud kolme äriühingu raa-

matupidamisdokumente ega teinud mingeidki jõupingutusi, et selgitada välja, kellelt ostsid

vanametalli OÜ-d Norkel, Euroexport Baltic ja Metallehitus, ei saa nende äriühingute võima-

likke maksuõiguslikke minetusi, mis pole tegelikult tõendatud, üle kanda kaebajale. Pole vä-

listatud topeltmaksustamine ega käibemaksu õigusvastane kumuleerumine;

7) Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et R. K ei ole tegutsenud temaga seotud äriühingu-

tes iseseisva ettevõtjana. Kohus ei ole andnud hinnangut ühelegi kaebaja väljatoodud tõendile

mis tunnistab R. K tegutsemist ettevõtjana (OÜ-de Metallehitus ja Norkel majandusaasta aru-

anded, Euroexport Baltic OÜ pangaväljavõtetest nähtuvad tehingud Mereteh OÜ-ga). R. K on

käesoleval ajal kahe äriühingu juhatuse liige, varem on ta olnud seotud viie äriühingu juhtimi-

sega, sh kuulunud kalandusega tegeleva AS Mootorlaev Tõhela nõukogusse. Seetõttu ei saa

pidada tõendatuks, et R. K näol oleks tegemist isikuga, kes ei ole tegutsenud temaga seotud

äriühingutes iseseisva ettevõtjana;

8) Kohtu poolt ei ole isegi äramärkimist leidnud kaebuses toodud viide täiendavate tõendite

vajalikkusest, mis seisneb kõneeristuste väljanõudmise vajalikkuses telefonioperaatoritelt.

Kõneeristused oleksid küll pigem kaudsed, kuid majandussuhte ja tehingute reaalsuse ilmes-

tamise seisukohalt siiski olulised tõendid;

9) Kui maksuhaldur on revisjonis, mis tähendab kompleksset kontrolli, võtnud seisukoha, et

OÜ Impeks samalaadsed tehingud kaebajaga on toimunud, ei saa seda seisukohta M. K tege-

vuse hindamisel ignoreerida. Maksuhaldur ei saa samalaadsete asjaolude suhtes asuda erine-

vatele seisukohtadele;

10) Kohtu seisukohad seoses metalli lõikamisteenusega jäävad arusaamatuks. Kui selgus, et

lõikamisteenust on maksuhaldur aktsepteerinud, muutub ainetuks arutelu lõikamisteenusele

teistsuguse tähenduse omistamiseks. Kohtu seisukohaga, et metalli lõikamisteenusel ja metalli

müügil on olemuslik erinevus, saab nõustuda üldises plaanis, kuid antud maksuasjas tuleb

neid siiski vaadelda kooseksisteerivatena. Seda eeskätt seetõttu, et lõigatud metall tarniti AS-

le Kuusakoski. Nimetatut kinnitab ka kaebuse esitaja selgitus, mis põhistab arvete vormista-

mist selliselt, mis ühtiks AS Kuusakoski arvestuspõhimõttega, mida kinnitasid AS Kuusakoski

ostuosakonna juhataja P. V ja R. K. Arvete summade „ümarus“ on tehingupoolte kokkuleppe

küsimus. Ka tonnihinna konverteerimise aluseks olev päevahind oli ümmargune (1000-2000

kr päev). Teise olulise aspektina hindab kohus arvete, tehingute fiktiivust ning tehingute OÜ

Felinor täieliku kontrolli all olemist näitega, mille kohaselt R. K ei saanud esitada pakkumist

OÜ-le Felinor iseseisvalt, kuna ta ei teadnud objektilt tulenevat tonnide arvu. Selline kohtu

lähenemine on arusaamatu, kuna tunnistaja P. V selgituste kohaselt käisid objekte üle vaata-

mas tema, R. K ning see toimus OÜ Felinor juhtide osavõtul. On loogiline, et hinnakokkulep-

ped sõlmitakse objektidel ja kõigi osapoolte osavõtul. Kohtu kahtlustel sisulise ja kõikehõl-

mava kontrolli omamisel oleks alust siis, kui R. K kui alltöövõtja/hankija osalemine nimetatud

objektide ülevaatamisel ei oleks aset leidnud;

11) Halduskohus ei ole rakendanud uurimispõhimõtet. Lähtudes halduskohtumenetluses keh-

tivast uurimisprintsiibist, oleks halduskohus pidanud kahtluse korral ise kontrollima tunnista-

jate poolt antud selgitusi ning nende majanduslikku sisu. Kui tunnistajate ütlused on kohtu

jaoks arusaamatud, nagu ka kohus on korduvalt oma otsuse väitnud, siis tulnuks tunnistajatelt

nõuda asjaolude arusaadavuse huvides täiendavaid selgitusi. Kohus on jätnud käsitlemata

kaebaja väited, sh kohtuvaidluse teesides toodu, mille kohaselt leidis kinnitust, et dokumenti-

de vormistamine (kaalukviitungid, üleandmise aktid, lõikamistööde kajastamine kaalulises

3-10-924

24(32)

arvestuses) toimus lähtuvalt AS Kuusakoski kui suure lõppostja asjaajamiskorrast ja rutiinist.

Tunnistajad K. V, P. V ja M. T kinnitasid, et Kuusakoski arvutiprogramm lubas kanda üle-

andmise aktile vaid kaks autonumbrit. P. V kinnitas, et O. V pöördus tema poole, et küsida

Kuusakoskilt vaidlusaluste tehingute kohta täiendavaid andmeid, sh andmeid kaalukviitungite

kohta, kuid „konkreetse firma kohta me enam neid kätte ei saanud, arvutis oli vahepeal prog-

ramme muudetud“;

12) Kohtuotsus ei vasta selle põhjendavale osale esitatud nõuetele. Kohtuotsuse põhjendava

osa alguses märgib kohus (p 47), et käesoleva vaidluse ese vajab kontrollimist, kuid nõustub

kohe järgmise põhjendava osa punkti (p 48) alguses maksuhalduri seisukohtadega. Kohtuotsus

põhineb sisuliselt majandussuhte elulise usutavuse küsimusel, kusjuures elulisust kohus ei pea

vajalikuks kordagi sisuliselt põhjendada ega elulisuse aspekti võrrelda sarnaste majandussuhe-

te näidete varal. Ka ei ole kohtuotsuses leidnud kajastamist kaebaja faktilised väited, mistõttu

ei kajasta kohtuotsus ka esitatud faktiväidetega mittenõustumist.

9. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2012 määrusele, millega jäeti apellatsioonkae-

bus käiguta ja anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks mis seisnes selles, et apellatsioonkaebu-

sest ei selgu täpselt, kas apellant vaidlustab halduskohtu otsust ka PMTK toimingute õigus-

vastaseks tunnistamise taotluste osas ja kui, siis puuduvad põhjendused, miks ta halduskohtu

otsusega selles osas ei nõustu, samuti puuduvad põhjendused vaideotsuse vaidlustamiseks,

esitas apellant Tallinna Ringkonnakohtule 27.01.2012 täiendavad põhjendused:

1) Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsusega PMTK toimingute õigusvastaseks tunnistamata

jätmise osas. Kaebajale esitati PMTK poolt teadlikult mitteloetavaid dokumente ja sellega

seati ta olukorda, kus tal ei olnud võimalik esitada kogu maksumenetluses kogutud materjali-

dele põhinevat eriarvamust. Halduskohus märgib otsuse punktis 44, et kuigi MKS § 14 lõikest

3 tulenevalt peavad revisjoni käigus kogutud andmed maksukohustuslasele eesti keeles kätte-

saadavad olema hiljemalt revisjoniakti maksukohustuslasele kättetoimetamise ajaks, esitas

maksuhaldur vastavad tõlked alles kohtumenetluses. Kohus leiab ühelt poolt, et tegemist on

maksuhalduri õigusvastase käitumisega, kuid ei käsitle seost kõnealuse õigusvastase käitumise

ja kaebeõiguse rikkumise osas. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et

loetamatutest dokumentidest uute koopiate tegemise võimaluse esitas revident vahetult enne

eriarvamuse esitamise tähtaega. Kohus ei ole hinnanud kaebaja taotlust tunnistada õigusvasta-

seks PMTK tegevus, mille kohaselt jättis maksuhaldur maksukohustuslase informeerimata

oma tööversioonist ning tõendamisele kuuluvatest asjaoludest. Kohus ei ole arvestanud fakti,

et OÜ Felinor poole on maksuhaldur kogu aastaid kestnud revisjoni vältel pidanud vajalikuks

pöörduda teabe saamiseks vaid 2 korda: 13.05.2008 ja 17.03.2009;

2) Kaebaja jääb vaideotsuse vaidlustamise osas halduskohtule 23.08.2010 esitatud kaebuse

p-s 13 toodud seisukohtade juurde.

10. PMTK palus apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja jääb varasemalt väljenda-

tud seisukohtade juurde ja ei korda neid, lisades järgmist:

1) Kaebaja esitab apellatsioonkaebuses läbivalt väidetavaid vastuolusid vaidlusalusest koh-

tuotsusest. Vastustaja hinnangul on need kontekstist välja rebitud ning käsitledes halduskohtu

otsust tervikuna ja hinnates kohtu seisukohti kogumis ja vastastikuses seoses, ilmneb, et apel-

landi väidetel puudub alus. Sisuliselt esitab kaebaja valimatult, kohati ebaloogilisi ja asjakoha-

tuid väiteid, ilmselge eesmärgiga kohut segadusse ajada;

2) Halduskohus on oma otsuses jõudnud järeldusele, et M. K võis mingil määral puutuda

kokku metalliga. Kaebaja on sellest põhjendamatult teinud järelduse, nagu halduskohus oleks

3-10-924

25(32)

käsitlenud M. K kui metalli kokkuostjat. Asjaolu, et M. K võis tegeleda metalli lõikamisega,

ei anna alust järeldada, et ta tegeles ka metalli kokkuostuga;

3) Halduskohus on analüüsinud kõiki kogutud tõendeid kogumis ja teinud nende pinnalt

oma järeldused. Kui mõnel tõendil ei ole, arvestades muude tõendite kogumit, laiaulatuslikku

jõudu, ei pea seda otsuses põhjalikult käsitlema. See ei tähenda veel, et nendega ei oleks ar-

vestatud;

4) Maksuotsusest tervikuna selgub üheselt mõistetavalt, millega ka halduskohus on nõustu-

nud, et erinevad isikud OÜ-de Euroexport Baltic, Metallehitus ja Norkel nimel tegelikult

Felinor OÜ-ni jõudnud vanametalli kokku ei ostnud, vaid neid kasutati üksnes maksupettuse

eesmärgil, suurendamaks OÜ Felinor sisendkäibemaksu ja võimaldades ettevõttest raha mak-

suvabalt välja viia. Tegelikku kaebajani jõudnud metalli päritolu teab ainult kaebaja ise. Mak-

suhaldur ei ole suutnud tõestada metalli puudumist, kuid osades episoodides on selles osas

põhjendatud kahtlus (nt väidetavalt rongiga veetud metalli osas). Oluline on asjaolu, et metalli

koguti OÜ-de Euroexport Baltic, Metallehitus ja Norkel asemel Felinor OÜ nimel, mis muude

maksumenetluse käigus kogutud tõenditega kinnitab maksuhalduri ja halduskohtu järeldust, et

hoopis Felinor OÜ kontrollis (vastupidiselt apellandi väidetele) tegelikult metalli kokkuostu.

11. PMTK 14.03.2012 otsusega nr 6-4/267-33 tunnistati viitega Riigikohtu seisukohtadele

otsuses nr 3-3-1-60-11 27.04.2010 maksuotsus nr 12.2-3/5708-20 kehtetuks osas, millega OÜ-

le Felinor määrati tulumaksu summas 4 752 654 krooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

12. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlusta-

tud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 155 lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab

kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi.

13. Kaebuses vaidlustatud maksuotsus tunnistati PMTK 14.03.2012 otsusega nr 6-4/267-33

kehtetuks osas, millega kaebuse esitajale määrati tulumaks. Kaebuse esitaja ei taotle asja me-

netluse jätkamist maksuotsuse vastavas osas õigusvastaseks tunnistamise nõudes HKMS §

152 lg 2 alusel.

Seetõttu tuleb asja menetlus lõpetada osas, mis puudutab kaebuse nõuet maksuotsuse tühista-

miseks tulumaksu määramist puudutavas osas. Vastavas osas tuleb tühistada ka Tallinna Hal-

duskohtu apelleeritud otsus. Ringkonnakohus ei käsitle asjas poolte poolt seni esitatud väiteid

tulumaksu osas.

14. Haldusasja menetluse lõpetamine ja madalama astme kohtulahendi tühistamine toimub

HKMS § 152 lg-st 1 ja § 155 lg-st 3 nähtuvalt määrusega. Käesoleval juhul on aga tegemist

olukorraga, kus asja menetlus tuleb lõpetada osaliselt ja ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtul

haldusasi lahendada otsusega. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 5 lg 1 kohaselt tuli ring-

konnakohtul juhul, kui esimese astme kohus oli otsusega lahendanud mitu nõuet, millest mõ-

nes tuleb menetlus lõpetada või kaebus läbi vaatamata jätta, TsMS § 657 lg 4 alusel lahendada

asi täies ulatuses otsusega. Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 200 ei sisalda TsMS § 657 lg-

ga 4 analoogilist sätet. Samas pole ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada seadusandja

tahet reguleerida selline olukord võrreldes varem kehtinuga teisiti ja kehtestada halduskohtu-

menetluses erisus TsMS § 657 lg-st 4. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tegemist on haldus-

3-10-924

26(32)

kohtumenetluses reguleerimata küsimusega, milles tuleb analoogia alusel juhinduda TsMS §

657 lg-st 4, ning lahendab käesoleva asja täies ulatuses otsusega.

II

15. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusum-

ma sama seaduse § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arves-

tatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega

seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse

sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäi-

bemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või

teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

Käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline kõigepealt seepärast, et ainult käibe-

maksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Teiseks tasub

ostja koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu

riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu

ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele.

16. Ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist (asi nr 3-3-1-97-07).

Kui vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on

osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub

tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata

ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (asi nr 3-3-1-32-09). Käibemaksukohustuslasest

ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tege-

lik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust

müüja tuvastamiseks (asi nr 3-3-1-50-03). Riigikohus on rõhutanud, et sisendkäibemaksu ma-

haarvamine või tagastamise taotlemine on alusetu juhul, kui tehingu poolte vahel esineb pettu-

sele viitav seos. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei

laiene sellisele olukorrale ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse korral

tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgi-

tud müüjaga tegelikult toimunud. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et

tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagasta-

mist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokku-

leppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müü-

jale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t

ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata

mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või äriala-

sed suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust kor-

raldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta,

kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha (vt asjad nr 3-3-1-39-03; 3-3-1-50-

03).

17. Vaidlusaluste arvete alusel pangaülekandega väidetavate müüjate pangakontole laekunud

raha on kas väidetavate müüjate – OÜ-d Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel – panga-

kontolt sularahas koheselt välja võetud või liikunud edasi selliste äriühingute nagu OÜ-d In-

kasso ABC, Amerbalt ja Arleko Baltic pangakontole ning sealt omakorda kohe pärast laeku-

mist sularahas välja võetud. Maksuhaldur on möönnud võimalust, et teatud reaalset majandus-

tegevust omasid OÜ-d Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel. Maksuotsuse kohaselt on

OÜ-d Norkel ja Euroexport Baltic teinud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid ning

töötajate A. K, V. T ja T. P ütluste alusel on tuvastatud nende äriühingute poolt ehitustööde

teostamine (vt maksuotsus lk 7, 10, 13 ja 14), samuti nähtub maksuotsuse lk-lt 63 ja kaebusele

3-10-924

27(32)

esitatud vastusest (p-d 2.6.1, 2.7.3), et aktsepteeritud on sisendkäibemaksu mahaarvamist OÜ-

de Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel arvete alusel, mis seonduvad alltöövõtu korras

AS Kuusakoski objektidel vanametalli demonteerimise ja kogumisega ning moodustavad 6 %

kaebaja käibest eelviidatud osaühingutega. Samas on maksuotsuses OÜ-de Inkasso ABC,

Amerbalt ja Arleko Baltic kohta tuvastatud, et tegemist oli äriühingutega, kelle seaduslikud

esindajad ei teadnud midagi äriühingu majandustegevusest ega omanud kontrolli raha liikumi-

se üle äriühingu pangakontol. Selliseid äriühinguid kasutatakse tavapäraselt käibemaksupettu-

se toimepanekuks, et rikastuda fiktiivse arve alusel riigilt tagasi küsitava sisendkäibemaksu

näol, mis jääb riigile käibemaksuna laekumata ja jõuab selle arve esitajale käibemaksu tasu-

nud isiku või viimasega seotud isikute kätte tagasi.

Seega on OÜ-dele Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel arvete alusel tasutud raha lõpp-

astmes pangast sularahana väljavõtmise tõttu võimalik, et see raha jõudis vähemalt osaliselt

kaebuse esitaja või temaga seotud isikute kätte tagasi. OÜ-de Inkasso ABC, Amerbalt ja

Arleko Baltic kohta tuvastatud asjaolud räägivad vastu võimalusele, et need äriühingud müü-

sid OÜ-dele Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel vanametalli, mida viimased omakorda

oleksid saanud edasi müüa kaebuse esitajale. Ühtlasi ei ole suures mahus sularahakäive ise-

loomulik seadusega kooskõlas olevale metallijäätmete ostu-müügiahelale, sest JäätS § 107

kohaselt on sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel keela-

tud.

Seetõttu on põhjendamatu apellandi etteheide, et olukorras, kus maksuhaldur pole kontrolli-

nud OÜ-de Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel käibemaksu tasumise õigsust ja teinud

jõupingutusi, et selgitada välja, kellelt need äriühingud ostsid vanametalli, ei saa nende äri-

ühingute võimalikke maksuõiguslikke minetusi üle kanda kaebajale ning esineb topeltmaksus-

tamise oht. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur OÜ-sid Metallehitus, Euroexport Baltic

ja Norkel esindanud isikute käest kogunud ütlused selle kohta, kes olid nende äriühingute

hankijad metallijäätmete müügil. Nende äriühingute raamatupidamisdokumente äriühingute

edasimüügi tõttu variisikutele N. Šle, D. Rle ja V. Sle maksuhalduril maksuotsusest nähtuvalt

saada ei õnnestunud. Eelkirjeldatud raha liikumine paneb arvama, et riigi maksutulusid on

tehingute ahela kaudu rünnatud ja kaebuse esitaja poolt vaidlusaluste arvete alusel maha arva-

tav sisendkäibemaks jääb käibemaksuna riigile laekumata. Kaebuse esitaja samalaadsele vas-

tuväitele revisjoniaktile on maksuotsuses (lk 56) vastatud, et käibedeklaratsioonid OÜ-de Me-

tallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel poolt on küll esitatud, kuid maksustatavalt käibelt ar-

vestatud käibemaksu on sisendkäibemaksu deklareerimisega korrigeeritud sellises ulatuses, et

ei tekiks reaalset maksukohustust. Puudub alus arvata, et arvetel näidatud käibemaksu oleks

riigile tasunud OÜ-d Inkasso ABC, Amerbalt ja Arleko Baltic. Kuna nende äriühingute pan-

gakontodele laekunud raha on sularahas koheselt välja võetud, ei jäänud neil eeldatavalt si-

sendkäibemaksu ületavas osas deklareeritava käibemaksu riigile ülekandmiseks raha. OÜ

Arleko Baltic kohta on maksuotsuses (lk 12) märgitud, et osaühingu käibedeklaratsioonide

andmed ei ole kooskõlas osaühingu arvelduskontol toimunud raha liikumisega. OÜ Amerbalt

juhatuse liikme G. K sõnul ei ole ta deklaratsioone maksuametile esitanud (maksuotsus lk 13).

Seega räägib kaebuse esitaja poolt OÜ-dele Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel panga-

ülekannetega tasutud raha edasine liikumine selle vastu, et need osaühingud müüsid kaebuse

esitajale vaidlusalustel arvetel näidatud metallijäätmeid. Ühtlasi näitab see, et fiktiivsete arve-

te kasutamisel võis olla majanduslik motiiv.

18. Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et väidetavalt OÜ-sid Norkel ja Metall-

ehitus esindanud R. Kriisa vastuolulised seletused näitavad, et need osaühingud ei saanud olla

kaebuse esitajale arvetel näidatud kauba müüjaks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendus-

tega (vt halduskohtu otsuse refereeringu p 8) ega korda neid. Samuti nõustub ringkonnakohus

3-10-924

28(32)

halduskohtu põhjendustega, miks ei olnud M. K OÜ Euroexport Baltic nimel kaebuse esitajale

arvetel näidatud kauba müüjaks (vt kohtuotsuse refereeringu p 10). Põhjendamatu on apellan-

di etteheide, nagu oleks kohus jätnud tähelepanuta kaebuse esitaja selgitused vahendustegevu-

se majanduslikust loogikast. Kaebuse esitaja on küll põhjendanud, miks oli tema hankijatel

kasulik müüa AS-le Kuusakoski metallijäätmeid kaebuse esitaja kaudu, mingit mõistlikku

selgitust aga ei ole skeemile, mille kohaselt müüs OÜ Euroexport Baltic kaebuse esitajale me-

tallijäätmeid OÜ-de Norkel ja Metallehitus kaudu.

19. Samuti on olulised asjaolud, et maksumenetluses ei õnnestunud välja selgitada, mille alu-

sel koostasid väidetavad allhankijad kaebajale müüdud ja AS-i Kuusakoski transporditud me-

tallijäätmete eest arved (vt halduskohtu otsuse põhjenduste p 11) ja kuidas sai kaebaja kontrol-

lida nende arvete õigsust. Dokumendid kauba kaalumise tulemuste kohta kaebuse esitajal

puuduvad ning samuti puuduvad müügiarvetel viited sellistele dokumentidele. Väidetavaid

allhankijaid OÜ-sid Metallehitus ja Norkel esindanud R. K ei osanud seletada, kelle käest ta

kaalumiskviitungid sai ja tema seletused on omakorda vastuolus OÜ Norkel esindaja H. J sel-

gitustega (vt käesolevas otsuses maksuotsuse refereeringu p 3). Maksumenetluses on ka tuvas-

tatud, et kaebaja praktika teiste metallijäätmete hankijatega on erinev kui väidetavalt OÜ-dega

Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic viljeldu, mille kohaselt ei andnud need hankijad

kaebajale üle nende käes olevaid kaalumiskviitungeid/kaalumislehti (vt käesolevas otsuses

maksuotsuse refereeringu p 5).

20. Eelnimetatud asjaolud tekitavad kogumis põhjendatud kahtluse selles, et OÜ-d Metallehi-

tus, Euroexport Baltic ja Norkel olid kaebuse esitajale arvetel näidatud kauba müüjad. Sisend-

käibemaksu mahaarvamise keelamise piisavaks aluseks on juba asjaolu, et maksukohustuslane

ei suuda maksuhalduri põhjendatud kahtlust selles, et arvel näidatud kauba on ostjale müünud

arvel näidatud käibemaksukohustuslane, ümber lükata seetõttu, et ta ei ole näidanud äris nõu-

tavat või tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks (asi nr 3-3-1-50-03). Riigikohtu praktikas

on selliseks oluliseks seadusega sätestatud hoolsusnõudeks metallijäätmete kokkuostul peetud

JäätS §-s 106 metallijäätmete kogujale ja üleandjale sätestatud nõuet koostada kahepoolne

allkirjastatud dokument, milles oleks muu hulgas fikseeritud metallijäätmed kohale toimeta-

nud sõiduki registreerimisnumber. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga JäätS §

106 kohaldatavusest kaebuse esitaja väidetavatele metallijäätmete ostu-müügi tehingutele.

Maksuasjas pole õnnestunud koguda JäätS §-le 106 vastavat kaebaja ja OÜ-de Metallehitus,

Euroexport Baltic või Norkel vahel koostatud kahepoolset allkirjastatud dokumenti metalli-

jäätmete üleandmise ja vastuvõtmise kohta ostjalt müüjale.

21. Samas on maksumenetluses kogutud info põhjal alust arvata, et kaebuse esitaja polnud

väidetavate müüjate tuvastamisel hooletu, vaid teadis, et OÜ-d Metallehitus, Euroexport Bal-

tic ja Norkel ei olnud metallijäätmete tegelikud müüjad.

22. Esiteks viitab sellele maksumenetluses nendelt autojuhtidelt, kes metallijäätmed AS-le

Kuusakoski viisid, kogutud teave, mis näitab, et kogu metalli kogumise ja müügi ahelat kor-

raldasid OÜ-de Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel esindajate asemel OÜ Felinor juhid.

Ringkonnakohus nõustub sellekohaste halduskohtu põhjendustega (halduskohtu otsuse refe-

reeringu p-d 13 ja 14). Halduskohus on hinnanud metalli AS-le Kuusakoski vedanud autojuh-

tide ütlusi koosmõjus fototabeliga ja põhjendanud, miks ei oma määravat tähtsust asjaolu, et

autojuhtide ülekuulamise protokollide juures ei ole fotot, mille juures oleks autojuhti enda

kinnitus isiku äratundmise kohta – autojuhtide poolt äratuntud isiku nimepidi nimetamine

kinnitab nendele „A“ või „O“ foto näitamist.

Maksuotsuses ei ole käsitletud isikute ütlusi moonutatult. Apellant ei ole lugenud maksuotsuse

lehekülgi 32-33, kus vastavalt ülekuulamisprotokollidele (CD failid 20080417 ja 20080418)

3-10-924

29(32)

on toodud ära A. M (sh ütlus, et „veel oli turske noormees, 30-40 aastat vana, nime ei tea“), ja

A. B (milles nimetatakse kahel korral „R“) ütlused. Kokkuvõtlikes järeldustes lk-l 51 on mak-

suhaldur eelviidatud ütlustest välja toonud tema hinnangul olulise. A. M ütlustest on oluline

see, et ta suhtles transporditeenuse osutamisel tavapäraselt Aga ja Oga, kellega tutvus AS

Kuusakoski territooriumil 6 aastat tagasi ning võttis metalli peale A või Ol teatatud aadressil

ja toimetas AS-i Kuusakoski. Metalli üleandmisel anti A. Mle kviitung, mis oli vormistatud

OÜ Felinor nimel ja kviitungid andis ta üle „Ale või Ole kohtumisel“, „transpordi eest maksis

põhiliselt A sularahas, kuid O maksis ka“. „Norkel, Metallehitus, selliseid firmasid tean, kuna

A ja O nimetasid selliseid firmasid, et objektil ütelda, et ta võtab metalli selliste firmade ni-

mel“. OÜ Euroexport Baltic ei ole tuttav, samuti nimed M, S, H, R. Pealelaadimiskohtadel

suhtles A. M oma sõnul üksnes Aga ja küsimuste tekkimisel helistas Ale või Ole. A. B sõnul

tunneb ta O ja R (samuti OÜ Felinor juhatuse liige) 2004. a-st, temale helistas O ja pakkus

viia metalli „Emexisse“, O ütles, et objektile jäi veel veidi metalli ja konteinerite tellimus on

väga kallis. Ri nimetas A. B seoses sellega, et A. B sõnul leppis ta kokku, et talle helistab R,

ja R ütles, et metalli peab OÜ Felinor nimel vastu võtma. K. E (mitte „E“ või „E“, nagu apel-

latsioonkaebuse lk-l 8 ühes ja samas lõigus märgib apellant) kinnitab tõesti, et veoteenuse

tellija oli M. K, kes oli K. E tuttav alates kooliajast. Samas märgib K. E, et tavaliselt ei ole ta

AS Kuusakoski väljastatud kaalumiskviitungeid kätte saanud, M. K andis talle A või O tele-

foninumbrid, ta helistas nendele ja „Kuusakoski poolt väljastatud kviitungid said A või O ise“.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks apellandi väide, mille kohaselt kinnitas tunnistaja M. T

detailselt nii M. K kui R. K äriühingute iseseisvat majandustegevust. M. T (ütlused II kd tl

180 pöördel-182) väidab, et O tutvustas talle R ja Mi (perekonnanimesid tunnistaja ei tea), „et

nad on tema äripartnerid, kes hakkavad metalli tooma ja vormistab Felinor“, aktid saatis M. T

Tallinnasse, O kirjutas Tallinnas alla ja esitas seejärel arve, M ja R autojuhtidega Narva osa-

konnas kohal ei olnud, „autojuhid tulid ja ütlesid, et pange Felinori nimele“, M. T ei tea, mil-

listes äriühingutes M ja R töötasid, see ei huvitanud teda, „kuna vormistas Felinor“.

Halduskohtule esitatud selgitus, nagu pididki autojuhid nägema kaebaja esindajaid O. V ja A.

S nendel objektidel, kus OÜ-d Norkel ja Metallehitus tegid alltöövõttu, ei ole asjakohane. Esi-

teks ei ole kaebaja ise maksumenetluses loonud võimalust kontrollida, milliselt objektilt milli-

se sõidukiga metalli veeti. Teiseks moodustas alltöövõtt vaid ca 6 % kaebaja väidetavast käi-

best OÜ-dega Norkel, Metallehitus ja Euroexport Baltic. Kolmandaks on maksuotsuse põh-

jenduste p-st 5 nähtuvalt andmed autojuhtide käest saadud nende AS-st Kuusakoski saadud ja

sõidukite registreerimisnumbreid sisaldavate üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, kus oli

viide AS Kuusakoski õiguseellase ja OÜ Felinor vahel 03.01.2005 sõlmitud lepingule JK-

VM/2005/004, mis oli vanametalli ostu-müügi leping. Selle lepingu alusel osutatud teenuseid

on maksuhaldur eristanud kaebaja poolt AS-le Kuusakoski töövõtulepingu alusel osutatud

teenusest, nagu ilmneb ka vastusest kaebusele (II kd tl 90-94), mille p-s 2.7.3 on märgitud, et

kaebajal oli AS-ga Kuusakoski sõlmitud töövõtuleping ja OÜ Felinor raamatupidamises on

need tehingud kajastatud teenustena.

Selline tehingute ahela kontrollimine kaebaja esindajate poolt ja tunnistajate ütlustest ilmnev

metalli AS-le Kuusakoski üleandmise „vormistamine OÜ Felinor poolt“ räägib ühtlasi vastu

kaebaja seletusele, miks ta ei pidanud koostama metalli OÜ-delt Norkel, Metallehitus ja

Euroexport Baltic vastuvõtmise kohta JäätS § 106 kohaselt vormistatud dokumente. Kui AS-

ga Kuusakoski vormistatud dokumentide kohaselt oli metalli viimasele üleandjaks kaebuse

esitaja, mitte OÜ-d Norkel, Metallehitus ja Euroexport Baltic, siis pidi kaebuse esitaja olema

vormistatud sama metalli vastuvõtjana OÜ-delt Norkel, Metallehitus ja Euroexport Baltic.

23. Kaebuse esitaja kontrolli väidetava müügiahela eelnevate osaliste üle näitavad maksuot-

suses välja toodud asjaolud, et OÜ Euroexport Baltic (kellelt pärines ka suur osa väidetavalt

OÜ-delt Metallehitus ja Norkel soetatud metallist) osanik esitas Harju maakohtu registriosa-

3-10-924

30(32)

konnale avalduse OÜ Euroexport Baltic raamatupidamisdokumentide kadumise kohta järgmi-

sel päeval pärast maksuhalduri poolt kaebuse esitajale revisjoni alustamise korralduse väljas-

tamist ning OÜ Euroexport Baltic ostnud V. S sõnul tundis ta notari juures ostu-müügi tehin-

gu sõlmimisel viibinud isikute hulgas ära kaebaja töötaja A. S.

24. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole ümber

lükanud maksuhalduri põhjendatud kahtlust kaebaja osalemises maksupettuses.

25. R. K ja M. K tegevusele halduskohtu poolt antud hinnang ei ole vastuoluline. Olukorras,

kus on põhjust arvata, et tehing vormistati osaliste kokkuleppel äriühingu kaudu eesmärgiga

lõigata pettuslikku kasu riigile laekumata jääva käibemaksu näol, ei tingi selle äriühingu esin-

dajana ja ostja suuniste alusel tegutsenud füüsilise isiku tegevuse omistamise vastavale äri-

ühingule üksnes asjaolu, et sel isikul oli selle äriühingu esindamise õigus. M. K kohta tuvasta-

tud asjaolud räägivad selle vastu, et ta ostis ja müüs metallijäätmeid OÜ Euroexport Baltic

iseseisva majandustegevuse raames. Vaidlusaluste arvete alusel tasus kaebaja OÜ-le

Euroexport Baltic metallijäätmete eest perioodil 2006. a märtsist detsembrini 5 284 144 kroo-

ni. Sellise käibega äriühingu juhatuse liikme ametiga ei sobi kokku maksumenetluses M. K

venna ja vanemate antud ütlused, mille kohaselt vanemad toetasid M. Ki materiaalselt.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab kaebaja ja R. K või M. K kõneeristuste

põhjal otsustada, kas kõned toimusid seoses OÜ-d Norkel, Metallehitus ja Euroexport Baltic

iseseisva majandustegevusega või mitte. Tegemist on maksu- ja kohtumenetlust koormava

põhjendamatu taotlusega.

26. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, miks ei tingi maksuotsuse õigusvas-

tasust see, et maksuhaldur on aktsepteerinud OÜ-de Metallehitus ja Norkel poolt kaebuse esi-

tajale metalli lõikamisteenuse eest esitatud arveid ning kaebaja tehinguid OÜ-ga Impeks. Me-

tallijäätmete ostu-müügi tehinguid OÜ-dega Metallehitus ja Norkel pole peetud fiktiivseks

põhjendusega, nagu oleks igasuguse majandustegevuse puudumise tõttu nende äriühingute

poolt majandustehingute sõlmimine välistatud. Et kaebaja muude tehingute kohta pole õnnes-

tunud koguda sel määral andmeid, et langetada motiveeritud otsus, kas on piisavalt põhjust

kahelda nende tegelikus toimumises arvel näidatud müüjatega, ei lükka ümber hinnangut vaid-

lusalustele arvetele. Et tuvastatud ei ole põhimõttelist erinevust M. K vahendusel OÜ

Euroexport Baltic ja OÜ Impeks nimel tehtud tehingute vahel, võib maksuotsuse õigusvasta-

suse asemel sama hästi tähendada seda, et õigusvastane on hoopis kaebaja poolt sisendkäibe-

maksu mahaarvamine OÜ Impeks arvete alusel.

27. Kaebuse esitamise ja halduskohtu apelleeritud otsuse tegemise ajal kehtis MKS § 151

redaktsioonis, mille kohaselt võis maksukohustuslane selle paragrahvi lg 1 p 3 alusel esitada

halduskohtule kaebuse vaideotsuse peale tingimusel, et sellega rikuti tema õigusi vaidemenet-

luse esemest sõltumatult. Vaide rahuldamata jätmine ei tähenda vaidemenetluse esemest sõl-

tumatut õiguste rikkumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga kaebeõiguse

puudumisest vaideotsusele.

III

28. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnangutega maksuhalduri vaidlustatud toimingu-

te õiguspärasusele (vt kohtuotsuse refereeringu p-d 2, 4 ja 5). Halduskohtu otsust pole alust

muuta ka tuvastamiskaebust puudutavas osas.

IV

3-10-924

31(32)

29. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et osas, milles haldusasja menetlus ei kuu-

lu lõpetamisele, on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus ei

anna alust selle muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

30. HKMS § 285 sätestab, et enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute kor-

ral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskoh-

tumenetluse seadustikus (HKMSvr) sätestatut. Seega tuleb esimese astme kohtumenetluse

kulud, arvestades haldusasja menetluse osalist lõpetamist, jagada ümber HKMSvr § 92 lg-te 2

ja 5 alusel.

31. Kuna ringkonnakohus ei muuda halduskohtu otsust 12.04.2010 esitatud kaebuse osas,

jääb muutmata halduskohtu hinnang selle kaebuse esitamisega seotud menetluskulude (arve nr

456 summas 5130 krooni ehk 327,87 eurot ja riigilõivu 250 krooni ehk 15,97 eurot) jagamise-

le. Seega kuulub nendest kuludest kaebaja kasuks väljamõistmisele 68 eurot.

32. Maksuotsuse vaidlustamisel seoses 23.08.2010 esitatud kaebusega on kaebaja tasunud

riigilõivu 15 000 krooni ehk 958,67 eurot ning arvete nr 755 ja 517 alusel esindajatasu kokku

54 991,53 krooni ehk 3514,60 eurot. Menetluskulude jagamisel tuleb lähtuda maksuotsuse

kehtetuks tunnistamise osast, mis rahaliselt moodustab 4 752 654 krooni ehk 66 % maksuot-

susega määratud maksude kogusummast 7 179 765 krooni.

Riigilõivust 958,67 eurot tuleb seoses haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel osali-

se lõpetamisega tagastada HKMSvr § 84 lg 4 p 4 alusel 66 % ehk 632,72 eurot. Esindajatasust

3514,60 eurot tuleb vastustajalt kaebaja kasuks HKMSvr § 92 lg 5 alusel välja mõista 66 %

ehk 2319,64 eurot.

33. Apellatsiooniastmes on kaebuse esitaja taotlenud advokaadi õigusabi eest makstud tasu

3717,41 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 1022,55 eurot väljamõistmist (vt me-

netluskulude nimekiri III kd tl 183). Need menetluskulud on kantud seoses menetlustoimingu-

tega, mis tehti pärast hetkel kehtiva HKMS jõustumist ja jaotatakse selle seadustiku alusel.

34. Riigilõiv 958,67 eurot on tasutud seoses maksuotsuse vaidlustamisega ning 63,88 eurot

seoses tuvastamiskaebusega maksuhalduri menetlustoimingutele. Viimatinimetatud osas apel-

latsioonkaebuse rahuldamata jäämise tõttu jääb riigilõiv 63,88 eurot tervikuna apellandi kan-

da. Riigilõivust 958,67 eurot tuleb kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada 66 % ehk

632,72 eurot.

35. Esindajatasu 3717,41 eurot kandmine seoses antud apellatsioonimenetlusega on tõenda-

tud advokaadibüroo arve nr 686, sellele lisatud kuluaruande ja maksekorraldusega (III kd tl

184-187). Et apellatsioonimenetluses, kus apellant tugines juba esimese astme kohtus väljen-

datud seisukohtadele, osutatud õigusabi maht ei saanud olla sarnane esimese astme kohtus

osutatuga, hindab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse esindajatasu põhjendatud suuruseks

HKMS § 109 lg 6 mõttes 2000 eurot. Esimese astme kohtus kantud esindajatasust kogusum-

mas 3842,47 eurot moodustas maksuotsuse vaidlustamisega seotud tasu arvete nr 755 ja 517

alusel 92 %. Sama proportsiooni rakendab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluses kantud

esindajatasule, jättes selle väljamõistmise taotluse 8 % (tasu põhjendatud suurusest 2000 eu-

rot) ehk 160 euro osas rahuldamata tuvastamiskaebuse rahuldamata jäämise tõttu. Maksuotsu-

se vaidlustamisega seotud esindajatasu põhjendatud suurusest 1840 eurot mõistab ringkonna-

kohus seoses asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamisega HKMS § 108 lg 6 alu-

sel välja 66 % ehk 1214,40 eurot.

3-10-924

32(32)

Lauri Madise

Virgo Saarmets

Silvia Truman