3-12-1439/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-1439

Otsuse kuupäev

12. november 2012

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

R. M.i (M.) kaebus Viru Vangla 2. mai 2012 käskkirja nr 6-

3/735-D tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja R. M.

Vastustaja Tartu Vangla

Resolutsioon

1. Jätta R. M.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates.

Apellatsioonkaebuse

esitamise

viimane päev on 12. detsember 2012. a. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla 2. mai 2012 käskkirjaga nr 6-3/735-D määrati R. M.ile distsiplinaarkaristusena

noomitus teiste isikute suhtes ebaviisakate, laimavate ja solvavate väljendite kasutamise eest Viru

Vanglale saadetud märgukirjas.

R. M. esitas 16. mail 2012 Viru Vanglale vaide, milles taotles käskkirja nr 6-3/735-D kehtetuks

tunnistamist.

18. juuni 2012 vaideotusega jättis Viru Vangla R. M.i vaide rahuldamata.

Kaebuse põhjendused

2. R. M. esitas 10. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 2. mai 2012 käskkirja nr

6-3/735-D tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt kannab kaebaja alates 1. märtsist 2012 karistust Viru Vangla avavangla

osakonnas. Taasühiskonnastamise eesmärgil alustas R. M. töökoha otsinguid ja kulutas selleks

isiklikke vahendeid, eelkõige tuli kaebajal kanda sideteenuse kulud. Sellisel viisil leitud võimaliku

tööandjaga kohtuma saatis vastustaja hoopis teise kinnipeetava.

4. aprillil 2012 esitas kaebaja vastustajale selgitustaotluse. 5. aprillil 2012 algatas Viru Vangla

kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse selgitustaotluses solvavate, laimavate ja ebaviisakate

väljendite kasutamise tõttu. 25. aprillil 2012 määrati R. M.ile distsiplinaarkaristuseks noomitus.

Kaebaja hinnangul ei saanud ta märgukirjaga kaaskinnipeetavaid solvata, sest selgitustaotlus oli

suunatud üksnes vastustaja ametnikule, mitte teistele kinnipeetavatele. Selgitustaotlus oli

ajendatud meelehärmist tööotsimise korraldamise üle Viru Vanglas. Kaebaja kirjeldas põgusalt

teda vallanud tundeid ega soovinud kedagi laimata või solvata. Tegemist oli halvasti varjatud

sarkasmiga. Seetõttu on kaebaja karistamine noomitusega ilmselt ülemäärane.

R. M. on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramisel on vastustaja oluliselt rikkunud

menetlusreegleid. Viru vangla avavangla osakonda saabumisel ei tutvustatud kaebajale vangla

kodukorda. Samuti ei tutvustatud kaebajale 25. aprillil 2012 koostatud distsiplinaarmenetluse

protokolli.

Vastustaja vastuväited

3. Viru Vangla esitas 28. septembril 2012 vastuse R. M.i kaebusele, milles vaidleb kaebusele

vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Vastustaja leiab, et kaevatav käskkiri on õiguspärane ning selle andmisel ei ole rikutud

menetlusnorme.

Viru Vangla kodukorra p 8.2.4. järgi on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel

kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid

väljendeid või žargooni. Kaebajat on karistatud nimetatud keelu rikkumise eest. Seejuures on

järgitud vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-tes 1-41 kehtestatud nõudeid.

Vastustaja on seisukohal, et 4. aprilli 2012 selgitustaotluses kasutatud väljendeid ei saa pidada

normaalseks suhtlemisviisiks. Selliste väljendite kasutamist ei õigusta kaebaja rahulolematus

vastustaja tegevusega. Vastustaja ei saa aktsepteerida 4. aprilli 2012 selgitustaotluses esitatud

suhtlemisviisi.

Väär on kaebaja väide, et talle ei ole tutvustatud Viru Vangla kodukorda ega 25. aprillil 2012

koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Viru Vangla kodukorraga tutvumist on kaebaja

kinnitanud allkirjaga vastaval allkirjalehel 1. märtsil 2012. Samuti on kaebaja allkirjaga

distsiplinaarmenetluse protokollil kinnitanud sellega tutvumist. Kaebaja väide, et ta andis allkirja

hiljem on esitatud sooviga vabaneda vastutusest.

Kohtu seisukoht

4. Kohus on seisukohal, et R. M.i kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

5. Vangistusseaduse § 63 lg 1 järgi võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi.

Viru Vangla kodukorra p 8.2.4. kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel

kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid

väljendeid või žargooni.

Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud noomitusega Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.4.

sätestatud keelu rikkumise eest.

6. Asjas ei ole vaidlust, et R. M. esitas 4. aprillil 2012 Viru Vanglale selgitustaotluse, milles

kaebaja võrdles kaaskinnipeetavaid ahvidega, nimetas kohalikke narkariteks ja saamatuteks

värdjateks. Vangla tegevust kirjeldades on kaebaja märkinud: „nagu oleks mulle taha keeratud ja

seda ilma libestita“. Kohus nõustub vaidlustatud käskkirjas kaebaja sõnakasutusele antud

hinnanguga selles, et kasutatud väljendid on solvavad teiste kinnipeetavate suhtes ning jäävad

ilmselgelt väljapoole viisaka suhtlemise piire.

Seletava sõnaraamatu (vt http://www.eki.ee/dict/ekss/) kohaselt tähistab „ahv“ piltlikult

ebameeldiva välimusega, edevat või kedagi, midagi matkivat, järeleahvivat inimest; „värdjas“

eemaletõukava välimusega olendit, monstrumit; „narkar“ kõnekeeles narkomaani. On üheselt

arusaadav, et kaebaja kasutatud väljendid on nendega tähistatud isikuid ülemääraselt halvustavad,

seega solvavad. Ka vastustaja tegevuse kirjeldamisel on kaebaja olnud vulgaarne, eirates hea

käitumise tavasid ja ametiisikutega suheldes üldtunnustatud viisakusreegleid.

7. Kohtu hinnangul on vastustajale selgitustaotluse esitamine põhjendatult loetud Viru Vangla

kodukorra p 8.2.4. mõjualas olevaks. Vastupidise tõlgenduse korral oleks kinnipeetaval näiliselt

lubatud kirjalikul suhtlemisel vanglaga kasutada ükskõik millist väljendusviisi, mis ilmselt ei

oleks kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ja võiks meelsuse kujundamise kaudu

ohustada isegi vangla julgeolekut.

Seetõttu on kaebaja tegevus õiguspäraselt kvalifitseeritud distsiplinaarrikkumisena.

8. Distsiplinaarkaristuse määramisel on vastustaja esitanud kaalutlused, millest nähtuvalt on

kaebaja karistamine olnud vajalik ja distsiplinaarmenetluse lõpetamine karistust määramata ei

olnud võimalik. Vastustaja on tuginenud sellele, et kaebaja on suhtluses vanglateenistusega ka

varem kasutanud ebaviisakaid väljendeid. Seetõttu on karistamine vajalik, et anda kaebajale selge

signaal, et viisakusreeglite järgimine on nõutav ning heidutada kaebajat uusi rikkumisi toime

panemast.

Kohus leiab, et esitatud kaalutlused on asjakohased. Kaebaja ei ole distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirja peale esitatud vaides ega kohtule esitatud kaebuses esile toonud selliseid

kaalutlusi, mida vastustaja karistuse määramisel arvestama oleks pidanud ja mis oleksid võinud

karistuse määramise otsustust mõjutada. Seetõttu ei ole vastustaja kaebaja karistamisel eksinud

kaalutlusreeglite vastu ja karistuse määramine on õiguspärane.

9. Kaebaja väide, et ta ei soovinud kedagi solvata ning tegemist oli üksnes halvasti varjatud

sarkasmiga, ei ole aluseks kaevatava käskkirja tühistamisele. Oma rahulolematust vastustaja

tegevusega oli kaebajal võimalik väljendada ka üldtunnustatud viisakusreeglite kohaselt, teisi

isikuid solvavaid väljendeid kasutamata. Kaebaja väitest saab järeldada, et ta peab oma tegevust

õigustatuks. See omakorda põhjendab täiendavalt käskkirjas esitatud kaalutlust, et kaebajale on

vaja anda selge signaal tema teguviisi lubamatuse kohta.

10. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebuse väited distsiplinaarmenetluse reeglite

rikkumise kohta ei ole põhjendatud.

Kaebaja on kinnitanud Viru Vangla kodukorraga tutvumist allkirjaga vastaval allkirjalehel 1.

märtsil 2012 (tl 82). Samuti on kaebaja kinnitanud distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist

(tl 51). Eksitust distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise ajas ei pea kohus usutavaks, kuna

kaebaja on lisaks nimele ja allkirjale märkinud omakäeliselt ka protokolliga tutvumise kuupäeva.

Kui kaebaja sealjuures jättis tegelikult protokolliga tutvumata, siis ei ole see etteheidetav

vastustajale ega käsitatav distsiplinaarmenetluse reeglite rikkumisena.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on saanud anda seletuse (tl 16) oma tegevuse kohta. Lisaks ei ole

kaebaja hiljem vaidemenetluses ega kaebuses halduskohtule nimetanud selliseid asjaolusid, mida

ta varem esitada ei saanud ja mis oleksid võinud mõjutada distsiplinaarasja lahendamist.

11. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Viru Vangla 2. mai 2012 käskkiri nr 6-3/735-D on

õiguspärane ja antud menetlusreegleid järgides.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tanel Saar

Kohtunik