2-11-60253/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2012.a. Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-60253

Tsiviilasi

AP

hagi

E

AS

vastu

töölepingu

erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamise,

töölepingu

lõpetamise ja hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

6504,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AP(isikukood XXX elukoht XXX)

Hageja esindaja Sergei Desjatnikov (Jaama 173, 50705

Tartu, e-post teie.jurist@gmail.com)

Kostja E AS (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja esindaja H P ( XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

10. oktoober 2012

Jätta rahuldamata AP hagi E AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise,

töölepingu lõpetamise, kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise ja etteteatamistähtaja

järgimata jätmise eest hüvitise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud AP kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

AP esitas töövaidluskomisjonile avalduse, millega palus 1) rahuldada AP avaldus ja tuvastada

E AS-i poolt 17.08.2011.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus,

millega E AS ütles üles AP'ga 02.05.2007.a sõlmitud töölepingu nr 2019 ja 2) välja mõista E

AS-ilt kahju hüvitisena AP kasuks saamata jäänud töötasu, alternatiivselt p-le 2 3) välja

mõista E AS-ilt AP kasuks välja hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses ja 4) töölepingu

E AS-i poolse ülesütlemise tühisuse tuvastamisel kohustada E AS-i AP'ga 02.05.2007.a

sõlmitud töölepingut nr 2019 viivitamata edasi täitma, alternatiivselt p-le 4 5) töölepingu E

AS-i poolse ülesütlemise tühisuse tuvastamisel tunnistada töötasu väljamõistmise otsus

viivitamata täidetevaks kahe kuu töötasu ulatuses, alternatiivselt p-dele 1-5 6) välja mõista E

AS-ilt AP kasuks hüvitis 54 kalendripäeva ulatuses seoses töölepingu erakorralise

ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest. Töövaidluskomisjoni 4.4.-2/2163

otsustega jäeti AP avaldus rahuldamata. AP esitas ITVS § 24 lg 3 alusel Harju Maakohtule

hagiavalduse E AS vastu.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja ja E V OÜ vahel sõlmiti 19.05.2003.a tööleping nr 2019. E AS-is töötab AP

diiselrongi vedurijuhi abi II ametikohal. Töölepingu kehtiv redaktsioon sõlmiti 02.05.2007.a.

Hageja

on

valitud

töötajate

esindajaks.

Kostja

ütles

17.08.2011.a

esitatud

ülesütlemisavaldusega üles hagejaga 02.05.2007.a sõlmitud töölepingu nr 2019. Töölepingu

kehtivuse viimane päev oli 22.08.2011.a. Töölepingu ülesütlemise aluseks: töölepingu seadus

(edaspidi TLS) § 88 lg 1 p-id 3 ja 7. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist sellega, et

hageja olla väidetavalt rikkunud oluliselt töökohustusi - põhjustanud reaalse ohu inimeste

eludele ja tervisele ning tööandja varale. Nimelt hageja juhtis vedurijuhiabina koos vedurijuhi

( NA'iga) 26.07.2011.a killustikurongi 3901/ 3902 vedurit M-62 Türi-Võhma jaama vahel.

Antud juhul eiras hageja raudtee tehnokasutuseeskirja punkti 59 nõudeid - sisenedes

killustikurongiga Võhma jaama teele vaatamata sissesõidufoori kustutatud tuledele ilma

jaamakorraldaja loata. Kostja kinnitas, et hageja põhjustas oma tegevusega raudteeintsidendi

raudteeseaduse (edaspidi RdtS) § 40 lg 5 ja raudtee tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) p-i

59 tähenduses. Hageja ei ole nõus töölepingu ülesütlemisega ja leiab, et ülesütlemine on

õigusvastane.

Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine on alusetu

ja põhjendamata ning kuulub tühistamisele. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on ka

põhjendamata seetõttu, et ei esinenud töölepingu ülesütlemise eeldusi. TLS § 104 lg 1

sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu

ülesütlemine on tühine.

Tööleping lõpetati erakorraliselt eelnevalt hoiatust esitamata TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel, mis

on õigusvastane tegu. Kostja põhjendas ülesütlemist sellega, et hageja põhjustas oma

tegevusega raudteeintsidendi raudteeseaduse (edaspidi RdtS) § 40 lg 5l ja raudtee

tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) p-i 59 tähenduses. Hageja märgib: vastavalt Majandus-

ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 64 „Raudteeliiklusõnnetuste ja raudteeintsidentide

jaotus, ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord „ § 5 p-le 1 raudteeintsident on juhtum,

millega kaasneb raudteeveo möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud

otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit

on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

määrusest nr 64 „Raudteeliiklusõnnetuste ja raudteeintsidentide jaotus, ohutusnäitajad ja

nendest teavitamise kord„ ja kostja avaldusest ülesütlemiseks tulenevalt raudteeintsidendiga

ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga. Seda kinnitas

ka kostja tunnistades, et tegemist on raudteeintsidendiga. Kui ohtu varale ei olnud, järelikult

töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 7 alusel ei ole võimalik (välistatud). Seega antud

juhtumis on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 7 alusel.

Hageja pole varasemalt töötajapoolseid kohustusi rikkunud ega hagejale pole tööandja poolt

hoiatusi tehtud. Arvestades, et hageja on kostja juures töötanud alates 1997 aastast ning

eelnevad töökohustuse rikkumised puuduvad, siis juhul kui ka töötaja rikkus töökohustusi

polnud siiski temaga töölepingu ülesütlemine mõistlik. Juhul kui hageja rikkus

töötajapoolseid kohustusi, siis tulenevalt hea usu põhimõttest lasus kostjal kohustus teha

hagejale hoiatus. Vedurijuht NA, kes kostja arvates on samuti töökohustusi rikkunud, töötab

endiselt edasi. See tähendab ainult seda, et olukorras, kus hagejaga lõpetatakse tööleping

erakorraliselt ja teine juhtumi vahetu osaleja vedurijuht NA jääb tööle, on vastuolus hea usu

põhimõttega. Mõlemad töötajad pidid tööle jääma. Aga asjaolu, et vedurijuht NA töötab

senini kostja juures ega kostja temaga töölepingut erakorraliselt üles ei öelnud, mistõttu ka

võimaliku töökohustuse rikkumise olemasolul pole kostja seda käsitlenud olulise

rikkumisena.

Ei ole tõendatud ja ei ole aset leidnud eriti raske töökohustuse rikkumine, mille tõttu hageja ei

saa kohustuse rikkumisele erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata.

Lisaks TLS § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest,

järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse

kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Põhiseaduse § 12 kohaselt kõik

on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo,

keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja

sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Juhtumi asjaoludest tulenevalt hagejaga

tööleping lõpetati sest tema varaline seis ei ole nii hea kui tema ülemusel vedurijuhil NA'il ja

tema tööalane positsioon on kõrgem kui hagejal. Võrdse kohtlemise põhimõte jäi tööandja

poolt järgimata. Seega töölepingu lõpetamine on vastuolus seadustega, see tähendab, et

vastuolu hea usu põhimõttega on aset leidnud.

Kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses märkinud, et killustusrongi

3901/3902 kirjalikul sõiduloal LA-64 oli lubatud sõita kuni Võhma jaama sissesõiduni.

Vastavalt Raudtee Rongiliikluse ja Manöövritöö juhendile peab aga kirjalikul sõiduloal LA-

64 olema märgitud täpne kilomeeter ja piket, tööde sisu ja tööjuhi või tema volitatud töötaja

nimi. Nõutud andmed kirjalikul sõiduloal nr LA-64 puuduvad. See tähendab seda, et kui

tööandjal jääb mingi nõue täitmata, siis tema võtab riski ja peab vastutama toimunud

raudteeintsidenti eest ise. Antud vaidluses tööandja süüdistas juhtumis töötajat vaatamata

sellele, et sündmus juhtus tööandja tegemata tööde tõttu. Töö ei olnud piisavalt korraldatud.

Töötingimused olid puudulikud.

Hageja kutsestandard vedurijuhi abi II kätkeb endas spetsialiseerumist diiselrongi vedurijuhi

abi kohuste täitmisele, samuti omab ta õigust juhtida manöövritöid. Remonttööde teostamisel

juhib piirkonnas tehnika liikumist ainult selleks määratud töödejuht või tema poolt volitatud

isik, hageja täitis diiselvedurijuhi abi kohuseid ega ei olnud manöövritööde juht. Luba Võhma

jaama sisenemiseks küsis hageja vedurijuht NA korraldusel. Loa küsimise tingis asjaolu, et

eelnevalt oli saadud tosaatorvagunitega manöövrit teostanud GT töötajalt korraldus liikuda 3

kuni 4 vagunit tagasi Võhma jaama suunas ja tekkis reaalne oht, et see toob kaasa Võhma

jaama kustunud sissesõidu foori loata läbimise sest tosaatorvagunitega manöövreid teostanud

GO T töötaja andis korralduse peatumiseks enne kui läbiti Võhma jaama kustunud

sissesõidufoor ega ei toimunud töörongi sisenemist Võhma jaama. Korraldust teavitada

Võhma jaamakorraldajat, et ei sisenetud Võhma jaama, vedurijuht hagejale ei andnud. Hageja

töötas kõne all oleval päeval diiselvedurijuhi abi kohustes ning allus otseselt vedurijuhi

korraldustele ja juhtimisele. Oma tööülesannete täitmisel juhindub vedurijuhi abi vedurijuhi

korraldustest ja raudteeliiklust korraldavate dokumentide nõuetest, millede tundmine

(ettenähtud mahus) on vedurijuhi abile kohustuslikud.

E AS-i vedurijuhi ametijuhendi p-i 2.1.3 kohaselt on vedurijuhi põhitööülesandeks

vedurijuhile alluvate meeskonnaliikmete (vedurijuhi abi I, vedurijuhi või vedurijuhi abi

stažööri, tööülesannete jaotuse piires vedurijuhi abi II) juhtimine, juhendamine ja nende tööde

koordineerimine.

Lepingu lõpetamisel kostja poolt arusaamatul põhjustel jäi arvestamata väga oluline ja

märkimisväärne asjaolu, et 90 % tööajast täidab hageja diiselrongi vedurijuhi abi kohuseid

reisirongliikluses. Eelnev kõne all olevates tingimustes töörongi teenindamise kogemus

hagejal puudus. 26.07.2011.a tuli hageja tööandja soovile vastu ja nõustus tööajakava

muudatusega. Nimelt pidi hageja tööajakava järgselt sel päeval teenindama reisirongi.

26.07.2011.a oli hageja jaoks esimene töövahetus, peale pikka aega töövõimetuslehel

viibimist. Hageja oli töökohustuste täitmisest eemal alates 15.04.2011.a kuni 24.07.2011.a.

Peale pikka töökohustuste täitmisest eemal viibimist ei viidud hagejaga läbi instrueerimist,

kuigi hageja taotles tööandjalt täiendavat informatsiooni töörongiga töötamise kohta Türi-

Viljandi remontlõigul.

Kostja ei arvestanud E VAarvamusega, kes oma vastuses tööandjale teatas, et hagejaga pole

töölepingu erakorraline ülesütlemine õigustatud ja mõistlik.

Hageja on töötajate esindaja ning E VA juhatuse liige ja läbirääkija tööandjaga

kollektiivlepingu tingimuste üle. Hageja leiab, et E AS-i poolt osundatud asjaolud hagejaga

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on pigem otsitud kuna käesoleval ajal käivad E AS-i

ja E VA vahelised palgaläbirääkimised.

TLS § 92 lg 1 p 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab

seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Kollektiivlepingu seadus (edaspidi KLS) § 9

kohaselt läbirääkimistes osalevate poolte esindajatega ei või töölepingut üles öelda töölepingu

seaduse § 92 lõike 1 punktist 4 tuleneval põhjusel.

TLS § 92 lg 3 sätestab, et kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema

volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles

öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et

ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel.

Juhin tähelepanu asjaolule, et TLS § 92 lg-st 3 tulenevalt tõendamiskoormus pööratud töötaja

esindajaga töölepingu ülesütlemisel tööandja kahjuks, kes peab tõendama, et tööleping ei

öeldud üles viidatud alusel, vaid muul seaduses lubatud alusel.

TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud. Seega hagiavalduse rahuldamisel lepingu ülesütlemise tuvastamise

osas, siis tuleb lugeda leping mitte lõppenuks. Sel juhul tuginedes TLS § 108 hagejal on õigus

kahju hüvitamisele. TLS § 108 järgi töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe

jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest

võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud.

Seega hüvitamisele kuulub tasumata töötasu alates 23.08.2011 kuni otsuse jõustumiseni v.a.

TLS § 107 lg 2 sätestatud juhtudel. Kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda TLS § 107

lõikes 2 sätestatud tööandja taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal töötaja on valitud

töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see

mõistlikult võimalik.

Juhul kui kohus tuvastab, et oli töölepingu ülesütlemine õiguspärane ega tuvasta E AS-i poolt

17.08.2011.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisust siis leiab hageja, et

töötaja võimalik kohustuse rikkumine ei olnud eriliselt raske ning tööleping öeldi üles

etteteatamistähtaegu järgimata. Sel juhul kostja pidanuks järgima töölepingu erakorralisel

ülesütlemisel TLS § 97 Ig-s 2 sätestatud tähtaegu ning teavitama hagejat sama sätte p-i 3

kohaselt töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 100

Ig-s 5 on sätestatud, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on

seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada

hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna

tööandja pidanuks teavitama hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette 60

kalendripäeva siis on hagejal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada

etteteatamistähtaja järgimisel. Väidetav töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olev

asjaolu toimus 26.07.2011.a. Avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esitati

17.08.2011.a ja avalduse kohaselt oli hageja viimaseks tööpäevaks 22.08.2011 .a. Seega

teavitas kostja hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette 6 kalendripäeva millest

tulenevalt on hagejal õigus nõuda hüvitist 54 kalendripäeva eest.

Hageja palub tuvastada E AS-i polt 17.08.2011 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisus, välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata töötasu alates 23.08.2011 kuni

kohtotsuse jõustumiseni, välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kuue kuu keskmise

töötasu ulatuses kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul ja alternatiivselt

välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 54 kalendripäeva eest seoses töölepingu

erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest.

10. oktoobril 2012 toimunud kohtuistungil hageja loobus saamata jäänud töötasu nõudest

kuna kostja ei soovi, et hageja töötaks kostja juures ning hageja palub kostjalt välja mõista

kuue kuu keskmine töötasu summas 6504,89 eurot ja juhul kui kohus leiab, et töölepingu

ülesütlemine on kehtiv, siis palub hageja kostjalt välja mõista kolme kuu keskmine töötasu.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja ei tunnista hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Samuti ei

tunnista kostja hagiavalduses esitatud alternatiivseid nõudeid.

Hagiavalduse kohaselt loeb AP oma töökohustuste rikkumist väidetavaks. Kostja tööandjana

on

ühesel

seisukohal,

et

hageja

tegevusetuse

tagajärjel

toimus

raudteeintsident

Raudteeseaduse § 40 lg 5 ja Raudtee tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) punkti 59

tähenduses. Hageja juhtis vedurijuhiabina koos vedurijuht NAi'ga 26. juulil 2011. aastal

killustikurongi 3901/3902 vedurit M-62 Türi - Võhma jaamavahet. Eirates raudtee

tehnokasutuseeskirja punkti 59 nõudeid sisenes killustikurong Võhma jaama sissesõidufoori

kustutatud tulede sõitu keelavat tähendust eirates ilma jaamakorraldaja loata jaama teele.

Killustikurongi 3901/3902 kirjalikul sõiduloal LA-64 oli lubatud sõita kuni Võhma jaama

sissesõiduni.

E AS juurdluskokkuvõtte kohaselt ei täitnud vedurijuht N. A ja vedurijuhiabi II A. P

„Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö" juhendi punkti 4 nõudeid - ei kontrollinud väljastatud

kirjalikku sõiduluba; ei täitnud TKE punkti 59 nõuet - lähenedes keelusignaalile ei võtnud

tarvitusele abinõusid v peatamises; ei täitnud TKE punkti 216 nõuet - lähenedes

keelusignaalile ei korranud vedurijuhile signaali näitu. Kõnealuse sündmuse osas alustas

Tehnilise järelevalve amet (TJA) väärteoasja 998211000006 menetlemist. Käesolevaks ajaks

ei ole TJA väärteoasjas veel lahendit teinud, kuid kostja eeldab, et see tehakse enne lahendit

käesolevas tsiviilasjas.

Kostja on seisukohal, et pärast kõigi asjaolude selgitamist, ja hageja enda raudteeintsidendis

süüd eitava positsiooni arvestamist, oli töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1

punktide 3 ja 7 alusel vältimatu. TLS § 88 lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Kostja 17.08.2011 töölepingu ülesütlemisavalduses on põhjalikult loetletud kõik õigusaktid ja

dokumendid, mis tõendavad hageja süüd raudteeintsidendi põhjustamises. Kostja tööandjana

küsis 01.08.2011 avaldusega seaduses ettenähtud korras E VA(EVA) arvamust töölepingu

erakorralise ülesütlemise kohta hagejaga. Oma 11.08.2011 vastuses ei nõustunud

assotsiatsioon töölepingu erakorralise ülesütlemisega, korrates hageja ennastõigustavaid

seisukohti. Lõpetuseks märkis E Vedurimeeste Assotsiatsioon, et on sunnitud pöörduma

hageja kui töötajate esindaja õiguste kaitseks Tööinspektsiooni poole. EVA selline

arvamusavaldus on selgelt erapoolik, kuivõrd tööandjat hoiatati Tööinspektsiooni

pöördumisega, mis on siiski ainult töötaja õigus. Sellel põhjusel jättis E AS kõnealuse

vastuses toodud seisukohad arvestamata,

Hagiavalduses keskendub hageja oma tegevusele töötajate esindajana. Kostja kinnitab, et kõik

hageja väited selles, et tööandja otsis võimalust temaga töösuhte lõpetamiseks seoses eelpool

nimetatud tegevusega, on paljasõnalised. E AS kinnitab veelkord, et mingit põhjust selleks ei

olnud. Hageja ei pea läbirääkimisi tööandjaga ainuisikuliselt, seega tema osa läbirääkimistes

ei ole põhjust ületähtsustada.

Raudteeliikluse ohutus on E AS prioriteet. Seega ei saa ei saanud kostja jätkata töösuhet

töötajaga, kes pani toime ühe võimaliku raskematest raudteeliikluse alase rikkumise (keelava

fooritule eiramine) ning asus enda rikkumist eitama ja oma tegevusetust õigustama.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke

tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 4.4-2/2163 olevaid tõendeid) igakülgselt ja

objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik

(töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja

maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töösuhe E AS-ga

algas 09.12.1997 (enne äriühingute ühinemist oli hageja tööandjaks E V OÜ ) ning

02.05.2007 sõlmitud töölepingu muudatuse kohaselt täitis hageja diiselrongi vedurijuhi abi

töökohustusi. Samuti puudub vaidlus, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles

07.09.2011 TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel ilma etteteatamistähtajata. Pooled vaidlevad selle

üle kas hageja on rikkunud oma töökohustusi ning kas töölepingu erakorraliseks

üleütlemiseks oli mõjuv põhjus. Samuti on pooltel erimeelsused, kas töölepingu ülesütlemine

oli õigustatud ilma ette teatamata.

Vastavalt kostja poolt hagejale 17.08.2011 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusele on

pooltevaheline tööleping alates 22.08.2011 üles öeldud TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel (TVK

tlk 30-34). Seega vastab ülesütlemise avaldus TLS 95 lg 1 toodud kirjalikule vorminõudele.

17.08.2011 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles seoses sellega,

et hageja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi järgnevalt: vedurijuhiabina juhtis

hageja koos vedurijuht NA’ga 26. juulil 2001.a. killustikurongi 3901/3902 vedurit M-62

Türi-Võhma jaama vahel. Eirates raudtee tehnokasutuseeskirjade punkti 59 nõudeid sisenes

killustikurong

Võhma

jaama

sissesõidufoori

kustutatud

tuledele

vaatamata

ilma

jaamakorraldaja loata jaama teel. Killustikurongi 3901/3902 kirjalikul sõiduloal LA-64 oli

lubatud sõita kuni Võhma jaama sissesõiduni. Oma sellise tegevusega põhjustas hageja

raudteeintsidendi Raudteeseaduse § 40 lg 5 ja Raudtee tehnokasutuseeskirja punkti 59

tähenduses (TVK tlk 30-34). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on põhjendanud

töölepingu lõpetamist TLS § 95 lg 2 alusel.

TLS § 88 lg 1 p 3 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on

hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS §

88 lg 1 p 7 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on tekitanud

süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. TLS § 88 lg 3

lubab töölepingu üles öelda töötaja kohustuste rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud

hoiatus ning teha seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud

asjaolud teada sai või pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena

vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea

usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 lubab töölepingut eelnimetatud alusel

üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust

teada sai või pidi teada saama.

TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja

on rikkumises süüdi. Süü mõiste sisustamise osas tuleb pöörduda VÕS § 104 lõigete 2-5

poole. Nimetatud sätete kohaselt on võlaõiguslikes suhetes süü vormideks hooletus ehk käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine ning tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel,

täitmisel või lõpetamisel. TLS § 72 teise lause kohaselt tuleks töötaja hoolsuse määra (VÕS-i

mõttes käibes vajalik hool) hindamisel lähtuda TLS § 16 sätetest. TLS § 16 lg 1 kohaselt

töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu

silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja

vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse

ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse

töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega

järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega eeldab

erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel mõjuva põhjuse olemasolu ning

vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud

olulise lepingu rikkumisega. Rikkumisele hinnangu andmisel tuleb muu hulgas arvestada

seda, et selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes

eeldada töösuhte jätkamist.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 17.08.2011 ülesütlemisavalduses märgitud asjaolud

tegelikult esinesid. Hageja tunnistab, et rikkus oma töökohustusi, küll on aga hageja

seisukohal, et eelnimetatud töökohustuse rikkumisel ei ole tõendatud eriti raske töökohustuse

rikkumine. Hageja väidab, et 26.07.2011 väidetava raudteeintsidendi toimumise päeval

tegutses ta vahetu juhi juhtimisel, hageja täidab 90% oma tööajast diiselrongi vedurijuhi abi

kohuseid reisirongiliikluses ning remonttööde toestamisel töörongi teenindamise kogemus

hagejal puudus. Samuti ei viidud peale hageja poolt pikka töökohustuste täitmisest eemal

viibimist läbi hageja instrueerimist, kuigi hageja taotles tööandjalt täiendavat informatsiooni

töörongiga töötamise kohta Türi-Viljandi rongilõigus. Hageja töötas vaidlusalusel päeval

diiselvedurjuhi abi kohustes ja allus otseselt vedurijuhi korraldustele ja juhtimisele. Hageja on

seisukohal, et kuigi 26.07.2011 toimus raudteeintsident Raudteeseaduse § 40 lg 5 ja raudtee

tehnokasutuseeskirja § 59 tähenduses, siis kuna raudteeintsidendiga ei kaasnenud otsest ohtu

kokkupõrkeks teise rongiga või muu raudteeveeremiga, siis töölepingu lõpetamine TLS § 88

lg 1 p 7 alusel on ebaseaduslik ja juhul kui hageja rikkus töökohustusi, siis hea usu

põhimõttest tulenevalt lasus kostjal kohustus teha hagejale hoiatus.

26. juulil 2011 jaamakorraldaja poolt väljastatud kirjaliku sõiduloa nr 421 kohaselt on rongil

3901 veduriga M-62 lubatud väljuda Türi jaama teelt nr 3 ja sõita jaama

vahele, möödudes keelava näiduga väljasõidufoorist ülivalvsusega ja sõita jaamvahel kuni

Võhma sissesõiduni seoses teetööde teostamisega jõudmiseks Võhma. Käesolev kirjalik

sõiduluba lubab sõita mööda keelava näiduga väljasõidufoorist ja sõita jaamavahel. Kirjalik

sõiduluba on antud sõitmiseks jaamavahele (TVK tlk 80).

E AS raudteeinspektor TPpoolt 29.07.201 koostatud raporti kohaselt Türi jaamast väljus

killustikurong 3901 kirjaliku sõiduloa vorm LA-64 ja Türi jaamakorralduse alusel. Sõiduloal

oli märgitud, et lubatud on sõita Võhma jaama sissesõidufoorini. Võhma jaama foorid ja

turvagusedmed olid remontööde ajaks välja lülitatud. Rongide vastuvõtmine Võhma jaama

toimub jaamakorraldaja registreeritava käsuga. Vedurijuht AP kustunud sissesõidufoori näitu

vedurijuhile ei öelnud. Rong sõitis Võhma jaama teele nr I, kus meid võttev jaamakorraldaja

küsis, kuidas rong 3901 jaama sai, tema ei ole luba andnud ( TVK tlk 86).

Hageja poolt 27. juuli 2011 kostjale esitatud seletuskirja kohaselt teenindas 26.07.2011 hageja

majandusrongi nr 3901 Türi-Viljandi rongiliikluseks suletud lõigul. Vedurikabiinis oli peale

hageja ka vedurijuht A ja E AS töötajad U L ja TP. Kuna eelnevalt oli jaamakorraldaja

juures olnud jutuks, et väljume kirjaliku teeloaga küsis hageja vedurjuhil A , kas ta on

kirjaliku teeloa kätte saanud. Vedurijuht vastas, et on ja osutas vedurijuhist paremal asuvale

dokumentide hoidmisklambrile, kus paiknes kirjalik sõiduluba VORM-LA -64, millele ei

olnud lisatud kirjalikku hoiatust vorm –LA-61, kus tavapäraselt on märgitud täpne töökoht,

tööde sisu ja tööjuhi nimi. Eelnevalt oli Türi jaamakorraldaja hageja küsimusele, et kus

töötame hakatakse vastanud, et täpsemad töökäsud saate Võhma jaamas. Kuna rongis oli 25

laetud vagunit vähendas vedurijuht enne Võhmas paiknevat oletuslikku töökohta kiirust

(kirjalikul teeloal vorm-LA 64 puudus töökoha kilometraaž). Jõudes Võhma jaamahoone ette

nägime seal helkurvestis inimesi ja jäime seisma. Peale seisma jäämist tuli jaamahoonest välja

naisterahvas ja laiutas käsi. Mingi aja möödudes küsiti raadio teel, kuidas te jaama tulite. See

küsimus oli hageja jaoks üllatav. Hageja oli kuni selle hetkeni veendunud, et on ühtne Türi-

Viljandi jaamavahe- remontlõik, seda seetõttu, et kõik hagejale teada olevad käskkirjad nii

lõigu sulgemise kohta remonttöödeks kui ka lubatud suuremate piirkiiruste kehtestamise

kohta on antud remontlõigule Türi-Viljandi. Hagejale teadaolevalt kehtestatakse piirkiirusi

jaamavahede kaupa ja kui piirkiirus on kehtestatud sõnastuses Türi-Viljandi, oli hageja

arvamusel, et see moodustab ühe mitte mitu jaama vahet. Intsidendi oleks kindlasti ära

hoidnud korrektselt täidetud kirjalik sõiduluba vorm LA-64 ja 61, mille täitmisel järgitakse

raudtee rongiliikluse ja manöövriöö juhendist tulenevaid nõudeid. Võhma jaam hoiatusfoor ja

sissesõidufoor ei signaliseerunud ehk ei põlenud. Kuna hageja aga oli veendunud, et

remonttööde ajaks Türi-Viljandi lõigul on tekkinud endise kahe jaama vahe asemel üks ehk

siis Türi-Viljandi jaamavahe, siis ei ütelnud seda vedurijuhile. Võhma jaama peatee piirang

oli meie jaoks õige, selles kas oli ka kinni naelutatud ei jõudnud veenduda. Fooridel riste ei

olnud. (TVK tlk 82-84). Kohtu hinnangul hageja poolt antud kirjalikust seletuskirjast

järeldub, et hageja ei olnud üldse tutvunud kirjaliku sõiduloa LA-64 sisuga ning vaid oletas, et

Võhma jaama peatee moodustab ühe lõigu oletuslikust Türi-Viljandi jaama vahe peateest, kus

justkui puuduks ma liikluskorraldus. Võhma jaamale lähenemisel ei pööranud hageja ise

tähelepanu ega suunanud vedurijuhi tähelepanu kustunud sisseõidufoorile ja sõitis Võhma

jaama ilma jaamakorraldaja loata.

E AS juurdluskokkuvõtte kohaselt hageja ei täitnud „Raudtee rongiliikluse ja manöövrid“

juhendi punkti 4 nõudeid, st ei kontrollinud väljastatud kirjalikku sõiduluba, ei täitnud

Tehnokasutuseeskirjade punkti 59 nõuet, st lähenedes keelusignaalile ei võtnud tarvitusele

abinõusid v peatamiseks, ei täitnud Tehnokasutuseeskirjade punktis 216 sätestatut, st

lähenedes keelusignaalile ei korranud vedurijuhile signaali näitu, kui juhtis koos vedurijuhiga

killustikurongi

3901/2902

vedurit

M-62

Türi

–Võhma

jaama

vahel,

sisenedes

killustikurongiga Võhma jaama sissesõidufoori kustutatud tuledele, ilma jaamakorraldaja

loata, jaama teel, sest kirjalik sõiduluba LA-64 luba sõita kuni Võhma jaama sissesõiduni

(TVK tlk 93-94).

Teede-ja Sideministri 07.09.1999 määrusega nr 39 kinnitatud Raudtee tehnokasutuseeskirjade

kinnitamine punkt 59 sätestab, et signaalide ülesanne on tagada liiklusohutus ning

rongiliikluse ja manöövritöö täpne korraldamine. Signaal on käsk ja seda tuleb täita

vastuvaidlematult. Iga raudteetöötaja peab tegema endast oleneva signaali nõuete täitmiseks.

Möödasõit keelava näiduga fooris on keelatud. Kustunud foorituled (välja arvatud

hoiatusfoorituled automaatblokeeringuta liinidel ning tõkke- ja kordusfoorid), foori ebaõige

või arusaamatu näit või muude signaalivahenditega ebaõige või arusaamatu signaali andmine

nõuavad peatamist. Sama määruse punkt 216 sätestab, et raudteeveeremi juht ja tema abi on

rongi juhtimisel kohustatud jälgima, kas tee on vaba, signaale, signaalnäidikuid ja -märke,

täitma nende nõudeid ja kordama teineteisele kõiki foorisignaale ning teelt või rongilt

antavaid peatust ja kiiruse vähendamist nõudvaid signaale. Raudtee tehnoeeskirjadest

nähtuvalt foor vaatamata oma kustunud signaaltuledele omab tähendust ja temast möödasõit

ilma asjakohase loata või lubava näiduta on keelatud.

E AS-i vedurimeeskonna infovahetuse tüüpreglemendi punkti 23.6. kohaselt lähenemisel

punasele läbisõidufoorile korratakse seda (s.t. foori näitu) omavahel kuni rongi peatumiseni

selle eest ja punkt 2.3.25 kohaselt punase väljasõidu (matka) foori või kustunud kordajafoori

korral korratakse 2-3 korda kuni rongi peatumiseni ( TVK tlk 124-128).

Kohus leiab, et hageja poolt AS-le E 27. juuli 2011 esitatud seletuskirjaga, E AS

raudteeinspektor TP poolt 29.07.201 koostatud raportiga ja E AS juurdluskokkuvõttega on

leidnud tõendamist, et hageja 26.07.2011 rikkus süüliselt (raske hooletusega) oma

töökohustusi, so. ei täitnud „Raudtee rongiliikluse ja manöövrid“ juhendi punkti 4 nõudeid, st

ei kontrollinud väljastatud kirjalikku sõiduluba, ei täitnud Tehnokasutuseeskirjade punkti 59

nõuet, st lähenedes keelusignaalile ei võtnud tarvitusele abinõusid v peatamiseks, ei täitnud

Tehnokasutuseeskirjade punktis 216 sätestatut, st lähenedes keelusignaalile ei korranud

vedurijuhile signaali näitu, kui juhtis koos vedurijuhiga killustikurongi 3901/2902 vedurit M-

62 Türi –Võhma jaama vahel, sisenedes killustikurongiga Võhma jaama sissesõidufoori

kustutatud tuledele ilma jaamakorraldaja loata jaama teele, sest kirjalik sõiduluba LA-64

lubab sõita kuni Võhma jaama sissesõiduni.

Raudteeseaduse § 40 lg 5 kohaselt on raudteeintsident tegevuse katkemine, puudus, viga või

muu mittetavapärane asjaolu, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada raudteeohutust, kuid

mille tagajärjel ei toimunud sündmust, mida saab määratleda esimese või teise astme

raudteeõnnetusena või avariina. Seoses hageja poolt 26.07.2011 töökohustuste rikkumisega

põhjustas hageja raudteeintsidendi. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja poolt

raudteeintsidendi põhjustamise näol ei ole tegemist olulise töökohustuse rikkumisega.

Käesoleval juhul pani hageja keelava fooritule eiramisega toime ühe võimaliku raskematest

raudteeliikluse alastest rikkumistest. Hageja poolse keelava fooritule eiramise tulemusel oleks

võinud aset leida ka raudteeõnnetus, mis võib põhjustada inimeste tervisekahjustuse või

surma, ulatusliku tulekahju, raudteeliikluse katkemise või raudteeinfrastruktuuri olulisi

kahjustusi.

Kohus leiab, et asjakohatu on hageja väide, et hageja täidab 90% oma tööajast diiselrongi

vedurijuhi abi kohuseid reisirongiliikluses ning remontööde teostamisel töörongi

teenindamise kogemus hagejal puudus. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et hageja

taotles tööandjalt täiendavat informatsiooni töörongiga töötamise kohta Türi-Viljandi

rongilõigus. Raudtee tehnokasutuseeskirjade kohaselt punase fooritule ja kustunud fooritule

alt läbisõit on keelatud. Seega kustunud foorituli tähendab, et vedur peab seisma jääma. Sama

põhimõte kehtib nii reisirongiliikluses kui töörongi teenindamisel. Tegemist on niivõrd

elementaarse reegliga, mida peab teadma ja täitma iga vedurijuht ja vedurijuhi abi ning

nimetatud reegli järgimata jätmisel hageja poolt ei saa teha etteheiteid tööandjale seoses

koolituse andmata jätmisega.

Samuti on asjakohatu hageja põhjendus, et ta töötas vaidlusalusel päeval diiselvedurijuhi abi

kohustustes ja allus otseselt vedurijuhi korraldustele ja juhtimisele. E AS-i vedurimeeskonna

infovahetuse tüüpreglemendi punkti 23.6. kohaselt lähenemisel punasele läbisõidufoorile

korratakse seda (s.t. foori näitu) omavahel kuni rongi peatumiseni selle eest ja punkt 2.3.25

kohaselt punase väljasõidu (matka) foori või kustunud kordajafoori korral korratakse 2-3

korda kuni rongi peatumiseni. Seega oli just hageja kohustuseks kustunud foori korral korrata

signaalinäitu ja hageja ei saa oma kohustuse rikkumist vabandada sellega, et ta töötas

vedurijuhi juhtimisel.

Seadusandja on jätnud tööandja otsustada mõjuva põhjuse kaalukuse üle ja selle mõjust

töösuhtele TLS § 88 lg 1 alusel, mis tingiks töösuhte ülesütlemise, st peab olema mõjuv

põhjus, mille puhul ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes

kuidagi eeldada töösuhte jätkamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul AS E on kasutanud

õigesti töölepingu ülesütlemise põhimõtet ning E AS Veeremiteenistuse töökorralduse

reeglite punkt 2.7.16 kohaselt on pidanud töökohustuse oluliseks rikkumiseks, mille puhul ei

saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist, süülist töökohustuste mittenõuetekohast täitmist

või täitmata jätmist, mille tagajärjel toimus või oleks võinud toimuda raskete tagajärgedega

õnnetus ja /või tekitati varaline kahju või loodi sellise kahju tekkimise oht tööandjale ja/või

kolmandatele isikutele. Kostja on pidanud oluliseks seda, et hageja eitas oma süüd tema poolt

26.07.2011 raudteeintsidenti põhjustamises ja võttis temapoolse töökohustuse rikkumise

omaks alles Töövaidluskomisjonis. On ilmselge, et vedur, mis veab 25 vaguniga kaubarongi

on suurema ohu allikas ning hageja poolt süüline töökohustuste rikkumine lõi kahju tekkimise

ohu TLS § 88 lg 1 p 7 tähenduses.

Hageja poolt 26.07.2011 süüliselt toime pandud töökohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu

ei saa eeldada, et kostja oleks pidanud kohaldama hagejale hoiatust ja jätkama hagejaga

töösuhet. Kuivõrd raudteeliikluse ohutus on kostja prioriteet, siis ei saa eeldada, et kostja

jätkaks töösuhet töötajaga, kes pani toime ühe võimaliku raskematest raudteeliikluse alastest

rikkumistest ning asus enda rikkumist eitama ja oma tegevust õigustama. Kohtu arvates oli

kostjal võimalik hinnata hageja käitumist sellise erilise raskusena, mille tõttu ei pidanud ta

järgima lepingu ülesütlemisel TLS § 97 lg 2 etteteatamise tähtaega.

Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on

tingitud hageja kui usaldusisiku kohustuste täitmisest. Samuti leiab kohus, et tõendamist ei

ole leidnud, et kostja oleks rikkunud hagejaga töölepingu erakorralisel ülesütlemisel võrdse

kohtlemise põhimõtet. Kostja on selgitanud, et vedurijuht N. A ’iga jätkati töösuhet seoses

sellega, et N. A tunnistas oma eksimust, hageja aga mitte. Tänaseks on vedurijuht N. A ’iga

töösuhe lõppenud.

Ülatoodut arvestades, leiab kohus, et kostja on tõendanud, et hageja rikkus 26.07.2011

töökohustusi ulatuses, mis võimaldas tööandjal leping üles öelda 18.08.2011 eelnevaid

hoiatusi tegemata, etteteatamise tähtaegu järgimata ja et lepingu üleütlemine on tehtud

mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et

töölepingu ülesütlemine 18.08.2011 avalduse alusel 22.08.2011 vastab seaduses sätestatule

ega ole TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Seega on tööleping ehk võlasuhe nende vahel VÕS §

VÕS § 186 p 6 alusel lõppenud.

Sellest tulenevalt puudub vajadus anda hinnang hageja keskmise töötasu suurusele ja

vastavatele tõenditele.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust,

mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama

paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise

nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tuginedes TsMS § 124 lg 1 ja §

134 lg 1 on tsiviilasja hind 6504,80 eurot.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Marget Henriksen

kohtunik