3-10-3162/127 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-10-3162

Haldusasi

V Le kaebus Tallinna Transpordiameti 01.11.2010

käskkirja nr 7.-1.1/10/186pk tühistamiseks, tema

teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult

puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V L

Vastustaja – Tallinna Transpordiamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Transpordiameti ja V Le apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

26. september 2012

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Transpordiameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada V Le apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2012. a otsus haldusasjas nr 3-10-3162

teenistusest sunnitult puudutud aja eest nõutava tasu väljamõistmist puudutavas osas

(resolutsiooni punkt 2 vastavas osas) ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

Tallinna Halduskohtule.

4. Tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 teine lause. Muus osas jätta hal-

duskohtu otsus muutmata.

5. Mõista Tallinna Transpordiametilt välja V Le kasuks apellatsioonimenetluse kulud

summas 1548,82 € (üks tuhat viissada nelikümmend kaheksa eurot ja 82 senti).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 6. detsembril 2012, välja

arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiameti (TTA) juhataja 01.11.2010 käskkirjaga nr 7.-1.1/10/186pk

„V Le teenistusest vabastamine” määrati V. Lele teenistuskohustuste jämeda rikkumise ja usal-

duse kaotuse eest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p-de 1 ja 2, § 85 lg 1 p 5 ja § 118 lg-te 1

ja 2 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine alates 02.11.2010. Käskkirja ko-

haselt ilmnes distsiplinaarmenetluses, et TTA on 21.08.2010 tasunud AS Signaal 31.07.2010

arve M01377 (nimetus „Akt 2897 alusel teekattemärgistuse teejooniste koostamine (kompl.)”)

alusel 347 232 krooni. Arvele oli lisatud liikluskorraldusjooniste üleandmise-vastuvõtmise akt

3-10-3162

2(14)

nr 2897 tööde nimetusega „Teostusjooniste koostamine (Õismäe, V-Rannamõisa, Pirita ringrada,

Tsaare, Toompuiestee, Mõisa, Pärnu mnt, Retke, Punane, Peterburi mnt, Nõmme-Linnu tee rist-

mik)”. Aktis nimetatud tööde tellimise korraldas liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna

juhataja V. L. TTA juhataja moodustas liikluskorraldusjooniste ja projektide tellimuste vasta-

vuse kontrollimiseks komisjoni, mis tuvastas, et aktis nimetatud töö on oluliste puudustega ja

seda ei oleks tohtinud vastu võtta, vaid oleks pidanud tagastama teostajale puuduste kõrval-

damiseks. V. L ei ole põhjendanud, miks oli vajalik töö tellimine AS Signaal ja OÜ Liiklusbü-

roo vahendusel vähempakkumiseta AS-lt K-Projekt. V. L varjas 06.10.2012 selgituses tööand-

ja eest, et töö tegelik teostaja oli AS K-Projekt. V. Lel puudus õigus leppida kokku aktis nr

2897 nimetatud töö maksumust. Samuti puudus V. Lel õigus korraldada aktis nr 2897 nimeta-

tud töö tellimine AS Signaal ja OÜ Liiklusbüroo vahendusel vähempakkumiseta AS-lt K-

Projekt, sest sellist kohustust ja õigust TTA juhataja 08.11.2007 käskkirjaga nr 1.-1/07/140

kinnitatud ametijuhendist ei tulene ja talle ei ole antud vastavat volitust. TTA juhataja

09.02.2010 käskkirja nr 1.1/10/19 p 3.1.3. kohaselt on majandustehingute toimumise ja õigus-

pärasuse tagamine liiklusteenistuse direktori ülesanne. Töö hind oleks pidanud kujunema vä-

hempakkumise tulemusel, mitte V. Le ainuisikulisel otsustusel. V. Lele oli tutvustatud TTA

juhataja 29.10.2008 käskkirja nr 1.-1/08/149, mille järgi on määratud kohustus korraldada

teenuste tellimisel summas 156 466 kuni 625 864 krooni lihtmenetlus. Seoses töö tellimisel

ametijuhendist tuleneva pädevuse ületamisega, lihtmenetluse korraldamata jätmisega, hinna

ainuisikulise otsustamisega ja ebakorrektse töö aktsepteerimisega pani V. L toime jämeda teenis-

tuskohustuste rikkumise.

Distsiplinaarmenetluse käigus ilmnes, et OÜ Liiklusbüroo arve on summas 297 600 krooni.

AS Signaal edastas TTA-le sama töö eest arve summas 347 232 krooni. Seega sai AS Signaal

vahendustasu 49 632 krooni. Kui V. L oleks järginud riigihangete seaduse (RHS) § 16 lg 1 ja

TTA juhataja käskkirja nr 1.-1/08/149 nõudeid, oleks lihtmenetluse tulemusena saanud tellida

otse OÜ-lt Liiklusbüroo aktis nr 2897 nimetatud töö vähemalt 49 632 krooni odavamalt. Sa-

muti oleks saanud töö tellida ilma vahendustasuta. Sellise tegevusega tekitas V. L tööandjale

süüliselt varalise kahju summas 49 632 krooni. Aktis nr 2897 nimetatud töö tellimisel selliselt,

et vahendustasu said AS Signaal ja OÜ Liiklusbüroo ning AS K-Projekt sai kokkuleppel V.

Lega vähempakkumiseta teostada töö, on V. L sooritanud korruptiivse teo, sest selle tulemusel

on loota V. Le lähisugulastele (poegadele V ja V Lele) kuuluva OÜ Ravelson LTV soodsamat

kohtlemist AS Signaal (lepingupartner), OÜ Liiklusbüroo ja AS K-Projekt (teinud koostööd)

poolt. Tegemist on sihiteadliku tegevusega, mille eesmärgiks võis olla omakasu saamine. AS

Signaal kaudu töö eest tasumise korraldamine V. Le poolt sai olla eesmärgiga varjata TTA

juhtkonna eest enda õigusvastast tegevust aktis nr 2897 nimetatud töö tellimisel ja tööde tege-

likku teostajat. Tööandja eksitamine eeltoodud viisil tekitab töötaja suhtes usaldamatuse.

2. V L palus kaebuses tunnistada TTA 01.11.2010 käskkiri nr 7.-1.1/10/186pk seadusevas-

taseks, tühistada määratud distsiplinaarkaristus, ennistada ta teenistusse ja mõista välja töötasu

sunnitult töölt puudutud aja eest. Põhjendused: Kaebaja ei ületanud enda ametijuhendist tule-

nevat pädevust. Ametijuhendi p 4.1.6. järgi on osakonna juhataja teenistuskohustused teekat-

temärgistuse tööde planeerimine, läbi viimine ja aruandlus. Kaebaja täitis otseselt oma ameti-

kohustust, tellides looduses mõõdistamise ja plaanimaterjalile kandmise töö, mille alusel on

võimalik läbi viia teekattemärgistuse tööd.

Kaebaja tellis töö riigihanke võitnud AS-lt Signaal ja eraldi hanget lihtmenetlusena polnud

seetõttu vajalik korraldada. Tallinna linna ja AS Signaal vahel sõlmitud käsunduslepingu ob-

jektiks oli muuhulgas teekatte markeerimistööde teostamine. Leping ei sätestanud, kas AS

Signaal teostab teekatte markeerimiseks vajalikud mõõtmised ja kaardistamised oma töötaja-

tega või tellib töö mõnelt spetsialistilt töövõtu korras. Viimasel juhul ei keelanud leping järe-

levalvet teostava linnaametniku suhtlemist vahetult tööd teostava spetsialistiga. Isegi kui kae-

3-10-3162

3(14)

baja ametijuhend ei võimaldanud leppida kokku hinda ja see oli direktor M S ülesanne, siis oli

kaebaja töö tellimise ajal liiklusteenistuses viimase kohusetäitja.

Kollektiivse otsusega otsustati põhimõtteliselt, et teekatte markeerimistööde kohta tuleb teos-

tada teostusjoonised. Tööde läbiviimine ja tingimustes kokkuleppimine oli kaebaja ametiju-

hendist (p 4.1.6) või siis liiklusteenistuse direktori kohusetäitmisest tulenev ülesanne.

Kaebaja ei aktsepteerinud kvaliteedinõuetele mittevastavat tööd. Peamiseks puuduseks toodi

kirjanurga puudumine joonistel. Töö kvaliteedinõuded sätestas käsunduslepingu p 7, mida

konkreetsete mõõdistuste ja plaanide osas võib kokku võtta nii: töö pidi võimaldama teekat-

temärgistuse markeerimistööde järgnevat praktilist teostamist kohapeal looduses. Sellele ees-

märgile töö vastas.

Kaebaja ei ole vastustajale tekitanud varalist kahju. Teenuse pakkuja marginaal ei saa olla

kahju ega ole kaebaja tööga seotud. Kaebaja ei ole pannud toime korruptiivset tegu. Käskkir-

jas on rida väiteid, mis kogumis moodustavad kaebajat halvustava lüürika, kuna aga väiteid

pole seostatud faktidega, on käskkiri õigusvastane selle motiveerimatuse tõttu.

Kaebuse täienduses selgitati, et hankelepinguga seonduvate tööde tellimisel lähtuti rahaliste

vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise eesmärgil n-ö seotud tööde põhimõttest ja hanke-

lepingu tööga seotud töö telliti samalt hankijalt. Selleks tööks oli teekattemärgistuse markee-

rimistööde teostusjooniste koostamine. Et seotud tööde põhimõte oli lepingu täitmise prakti-

kaks, tõendab paljude seotud tööde tellimine TTA erinevate osakondade poolt. Kaebaja ei ole

jurist, vaid insener ning võib tõdeda, et organisatsiooniliselt ja majanduslikult oli seonduvate

tööde tellimine samalt hankijalt põhjendatud ja järgis rahaliste vahendite säästliku ja otstarbe-

ka kasutamise eesmärki.

Kaebaja esindaja pöördus e-kirjaga K-Projekti poole ja palus väljastada koopia kõnesoleva töö

kaustast. Käskkirjas kirjeldatud puudusi tööl ei ole.

Kaebaja esitas tellimuse AS-le Signaal, lähtudes hankelepingu ühikuhindadest. AS Signaal

leppis alltöövõtu kokku AS-ga K-Projekt ja OÜ-ga Liiklusbüroo ning palus insenertehnilised

ülesanded (milleks on töö lähteülesanne ehk sisu ja maht) anda otse alltöövõtja tehnikutele.

Kaebajale kohaldati distsiplinaarkaristust väidetava huvide konflikti tõttu. Töötajate distsipli-

naarvastutuse seaduse (TDVS) järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata hiljemalt kas kuue kuu

või ühe aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast. Nõustumata esitatud süüdistuse-

ga sisuliselt, leiab kaebaja, et käskkiri on antud TDVS sätestatud tähtaegu rikkudes.

Kohtuvaidluse teesides märgiti: Vastustaja esindaja T. R kinnitab, et distsiplinaarmenetluse

algatamisest teavitati kaebajat e-kirjaga, tunnistaja A. H väidab, et kaebajalt küsiti 11.10.2010

siseauditi aruandes toodu kohta selgitusi ja seda tulebki pidada distsiplinaarmenetluse algu-

seks. Kaebaja vastas T. R siseauditit puudutavatele küsimustele, kuid temalt ei küsitud kirja-

likku selgitust distsiplinaarmenetluse käigus. Kaebajat tutvustati kõikide teda süüdistavate

materjalidega alles 01.11.2010 koos käskkirja tutvustamisega ja vastustaja poolt väidetavat

koosolekut kaebaja osavõtul 29.10.2010 ei toimunud. Kaebajalt pole palutud selgitust käskkir-

jas nimetatud töö tellimisega seotud asjaolude osas, korruptiivse teo toimepanemise osas või

kahju tekitamise osas. Kaebajale ei ole teada, millal tema suhtes distsiplinaarmenetlus algatati,

kuidas ja kelle poolt see läbi viidi. Isegi kui kaebaja oleks saanud projekti 01.11.2010 käskkir-

jast 29.10.2010, ei oleks tal olnud võimalust reaalselt oma õigusi kaitsta ja vastuväiteid esita-

da, kuna käskkirjas kaebajale etteheidetav on niivõrd ulatuslik ja mahukas, et vastuväidete

esitamine 2 puhkepäeva jooksul poleks osutunud võimalikuks.

3-10-3162

4(14)

Käskkirjas lähtuti kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel TDVS § 6 lg-st 1. Vaidluse all

olevate tööde tellimine toimus 2010. a esimesel poolaastal ja tööde vormistamiseks jäi juuli-

kuu 2010. a. Vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus tuvastanud, millal on kaebaja te-

male käskkirjas etteheidetud rikkumised toime pannud igal üksikul juhtumil. Seega ei ole

võimalik tuvastada, kas käskkirjas kaebajale etteheidetavad teod on aegunud või mitte.

Käskkirjale on meelevaldselt lisatud põhjendamatuid seisukohti kaebaja suhtumisest tööüles-

annete täitmisesse ja käitumisest ametnikuna. Kaebajale tehti 2007. a noomitus, kuid see kus-

tutati ennetähtaegselt 08.09.2008 seoses kaebaja kohusetundliku suhtumisega oma teenistus-

kohustuste täitmisse. Käskkirjast ei selgu, milliseid asjaolusid on pädev ametiisik karistuse

valikul arvestanud ja kas kaalutlused olid asjakohased või mitte. Käskkirjas puuduvad kaalut-

lused ja põhjendused, miks valiti distsiplinaarkaristuseks just kõige rangem karistus.

Kaebaja täitis käsunduslepingu alusel AS-st Signaal tööde tellimisel ainult talle TTA juhataja

ja liiklusteenistuse direktori poolt antud suuniseid ja juhiseid. Kõik tööd, mis telliti liiklustee-

nistuses, toimusid alates käsunduslepingu sõlmimisest AS-ga Signaal nimetatud lepingu alusel.

Tunnistaja M. S ütlustest nähtub, et liiklusteenistusel oli olemas aastaeelarve ja osakondade

vahel olid summad liiklusteenistuse direktori poolt ära jaotatud. Selle lõigu osas, mida juhtis

kaebaja, olid samuti ettenähtud rahalised vahendid, mille kasutamise otsustamise õigus oli

kaebajal, kuid seda liiklusteenistuse direktori teadmisel. Seega oli kaebajal olemas liiklustee-

nistuse direktori volitus aktis nr 2897 nimetatud objektide tööde hinnaläbirääkimiseks AS-ga

Signaal. Kuna ettevõtteid, kes aktis nr 2897 töid teostavad, on piiratud arvul, pöördus kaebaja

enne AS-ga Signaal hinnaläbirääkimistesse asumist ettevõtete poole (sh OÜ Liiklusbüroo ja

AS K-Projekt), et tuvastada, millises hinnaklassis võiks iga konkreetne töö olla. AS Signaal

pakutud 11 objekti mõõdistustööde hinnaks kujunes 347 232 krooni (mis oli väiksem, kui ni-

metatud töödele eelarveaastal ettenähtud 350 000 krooni).

Kaebaja ei võtnud vastu ebakorrektset tööd. Siseauditi lõpparuandes pole toodud tööde sisulisi

puudusi, mida nimekirjana edastada ettevõtjale paranduste tegemiseks.

Kaebaja oli veendunud, et AS-st Signaal käsunduslepingu alusel aktis nr 2897 nimetatud töö-

de tellimine on õiguspärane ja kooskõlas TTA reeglitega, sest alati oli nii TTA juhataja suu-

nistel tehtud ja TTA juhataja oli käsunduslepingu alusel tööde tellimise heaks kiitnud ning

käsunduslepingu alusel esitatud arved kinnitanud ja vastu vaidlemata maksmisele suunanud.

Alates 2006. a aprillist, kui A. H alustas tööd TTA juhatajana, on tema teadmisel ja suunistel

tellitud AS-st Signaal 47 liikluskorralduslikku tööd ning A. H on kinnitanud ja tasumisele suu-

nanud kõik käsunduslepingu alusel koostatud AS Signaal arved summas 7 795 164 krooni.

Aktis nr 2897 kajastatud tööd koosnevad 11 eraldi tänava mõõdistustest ehk 11 erinevast ob-

jektist, mis on vormistatud ühte köitesse pelgalt lihtsuse ja materjali kokkuhoiu mõttes. Tege-

mist on eraldiseisvalt kasutatavate töödega, mille maksumus eraldi ei ületa kehtestatud liht-

menetluse piiri. Kuna ükski aktis nr 2897 sisalduvate tööde objekti kalkulatsioon eraldi ei üle-

tanud summat 156 466 krooni, siis ei olnud vaja kohaldada ka lihtmenetlust. Samuti ei ole kae-

bajale tutvustatud allkirja vastu 29.10.2008 käskkirja.

Puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja on tööde tellimisega AS-lt Signaal

pannud toime korruptiivse teo. Kaebaja perefirma OÜ Ravelson LTV ei figureeri akti nr 2897

tööde teostajate alltöövõtjate nimekirjas. Jääb arusaamatuks, kas tegelikkuses tuvastati skee-

mid, millest nähtuks, et kaebaja allkirjastas liiklusskeemid, mille on esitanud OÜ Ravelson

LTV või lähtuti vastustaja esindaja T. R ütlustest. OÜ Ravelson LTV liiklusskeemide allkir-

jastamise kaebaja poolt tõstatas tunnistaja A. H alles 20.03.2012 istungil. Kaebaja ametist

vabastamise käskkirjas seda kaebajale ette heidetud ei ole. Seega tuleb asuda seisukohale, et

kaebaja suhtes ei ole tuvastatud, et ta on toime pannud korruptiivse teo.

3-10-3162

5(14)

On arusaamatu, kuidas ainult tellimise juhist järgides oleks saanud töö 49 632 krooni odava-

malt. Kaebaja tellis aktis nr 2897 nimetatud objektide tööd AS-st Signaal hinnapakkumise

põhjal ja sama hinnaga arve M01377 vastustajale esitati. Käskkirja kohaselt on kahju tõenda-

tud lihtsalt kahte arvet võrreldes - AS Signaal poolt vastustajale väljastatud arve nr M01377 ja

OÜ Liiklusbüroo poolt AS-le Signaal väljastatud arve nr 100719. TTA-le tekitatud kahjuks

loetakse kahe arve vahe. Kaebaja arvates ei ole sellisel viisil võimalik tuvastada kaebaja poolt

vastustajale tekitatud kahju olemust. Samas jääb ka mõistmatuks, kuidas on vastustaja kätte

sattunud kahe eraettevõtte vaheline arveldamine. Vastustaja poolt esitatud süülise varalise

kahju kalkulatsioon tugineb ainult oletustel, luues illusiooni, et on toimunud vähempakkumine

ja kaebaja on jätnud vähempakkuja hinna kõrvale ning tellinud tööd AS-st Signaal.

Distsiplinaarasja menetlemise raames ei ole kogutud ühtegi tõendit. Kõik käskkirjas viidatud

kolmandatelt isikutelt saadud selgitused on võetud enne distsiplinaarmenetluse alustamist ja

sellised tõendid ei ole kaebaja arvates lubatavad. Samas on vastustaja korduvalt kinnitanud, et

olemas on e-kirjad, mille kaudu edastati kaebajale distsiplinaarmenetlusega seotud dokumente.

Siiani ei ole vastustaja neid dokumente esitanud.

Vastustaja märkis kohtule ViaGeo OÜ hinnapakkumise edastamise kirjas, et pakkumisest näh-

tuvalt saab kogu aktis nr 2897 nimetatud töö ära teha ViaGeo OÜ poolt näidatud hinnaga,

kuid tegelikkuses puudutas hinnapakkumine ainult ühte konkreetset tänavat.

3. Tallinna Transpordiamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides, et käsundus-

leping ega selle lisad ei sisalda kaebaja poolt tellitud tööde tellimise võimalust. Kaebajal oli

vastavalt õigusaktidele kohustus tööülesandeid täites korraldada lihtmenetlus. Kaebaja ei ole

suutnud selgitada, miks kujunes tööde maksumuseks just selline hind, miks pidi tasumine toi-

muma AS Signaal kaudu ja miks AS Signaal poolt kanti sama töö eest edasi väiksem summa.

Kaebaja poolt aktsepteeritud tööl oli puudu Telleht, sisukord, seletuskiri, lähteandmed, uuri-

muse kirjeldus ja järeldus ning uurimust teostanud isikute andmed. Kuna uurimuse teostajad

on anonüümsed, rikuks töö kasutamine autoriõigusi, mistõttu ei saa seda kasutada. Pole ka

teada, kas teostati reaalseid mõõtmisi. Kaebaja selgitas, et hind kujunes läbirääkimiste käigus.

Läbirääkimistesse ei ole kaasatud teisi vastustaja ametnikke ega koostatud ühtegi protokolli.

Vastuses kaebuse täiendusele selgitati: Kaebajal oli õigus tellida selliseid töid ja selliste hin-

dadega, mis olid fikseeritud käsunduslepingus. Kaebaja otsustest sõltus AS Signaal tellimuste

maht käsunduslepingu raames. Kaebajale heidetakse ette töö tellimist, mida käsundusleping ei

sisaldanud. Distsiplinaarkaristuse kohaldamisel ei eiratud TDVS sätteid. Kaebaja tunnistab

endiselt OÜ Ravelson LTV poolt AS-le Signaal tööde teostamist. Ei oma tähtsust, kas AS

Signaal tellis varasemalt kaebaja lähikondsetele kuuluvalt äriühingult töid või lootis kaebaja,

et ka peale aktis nr 2897 nimetatud töö tellimist kaebaja poolt saavad kaebaja lähikondsed AS-

lt Signaal paremat kohtlemist. Ka tellimine sellises valguses koos pistisega on huvide konflikt.

Kaebaja ennistamine pole võimalik, kuna tema ametikohta enam ei ole, endised liiklusteenis-

tuse direktori ja liikluskorralduse osakonna juhataja ametikohad on ühendatud.

Kohtuvaidluse teesides märgiti: Oluline ei ole, kas kaebajalt küsiti selgitust, seletust või

täiendavat selgitust. Oluline on, et seda küsiti distsiplinaarmenetluse käigus ja seda kinnitas ka

kaebaja kohtus. Tunnistaja A. H kinnitas: „Palusin kirjalikku selgitust ja nädala lõpuks ma

seda ei saanud.“ (20.03.2012 istungi protokoll lk 7). Ei ole usutav, et kaebaja ei olnud teadlik

tema suhtes menetletavast distsiplinaarjuurdlusest olukorras, kui sama menetluse raames palu-

ti kaebajalt korduvalt seletust ning samas kirjutasid ülemus M S ja alluvad T K, K L, P A ning

I P kaebaja enda osakonnas ja juuresolekul kaebaja suhtes menetletava distsiplinaarasja raa-

mes seletuskirju juba 08.10.2010. See, et e-kirja ei ole säilinud seoses sellega, et kaebaja töö-

arvuti oli Kaitsepolitseiameti poolt ära võetud ning talle oli antud vanem asendusarvuti, mille

3-10-3162

6(14)

kõvaketas on hiljem riknenud, ei muuda olematuks e-mailide saatmist kaebajale. TTA juhataja

pöördus kaebaja poole sooviga saada seletus distsiplinaarmenetluse raames ja kordas palvet T.

R kaudu, kuid kaebaja mingit seletust ei esitanud.

Kaebajale tutvustati käskkirja projekti 29.10.2010 ja paluti esmaspäeval (4 päeva pärast) esi-

tada seletus, kaebaja seletust ei esitanud. Seda kinnitab ka tunnistaja A. H (22.03.2010 kohtu-

istungi protokoll lk 7). Kaebaja on ise õigusteadmistega isik ja kasutas sel ajal õigusabi (algu-

ses v.adv Janek Valdma ja hiljem v.adv Tanel Mällas) ning tal oli võimalus vastuväidete esi-

tamisele koos nõustajaga. 01.11.2010 kirjutas kaebaja käskkirjale: „Tutvunud ning kätte saa-

nud. Sisuga ei ole nõus.“. Kaebaja ei kirjutanud märkust, et talle ei olnud teada distsiplinaar-

menetluse läbiviimine või talle ei oleks antud võimalust anda seletusi või vastuväiteid.

Kaebaja kuritarvitas oma otsese ülemuse M. S ja ameti juhataja A. H usaldust, rikkus jämedalt

teenistuskohustusi, võttes vastu mittenõuetekohase töö ja korraldades selle eest tasumise, mil-

lega tekitas vastustajale materiaalset kahju vähemalt 49 632 krooni. Kaitsepolitseiameti

(KAPO) 03.09.2010 läbiotsimisprotokolli nr 09913000019 kohaselt teostati läbiotsimine TTA

ruumides eesmärgiga leida liikluskorraldusjooniste üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 2897

nimetatud tööd. Läbiotsimise käigus ei leitud aktis nr 2897 nimetatud teostusjooniseid. Seejä-

rel helistas M. S oma kabineti lauatelefonilt A. T, et küsida, kas nendel on koopiad joonistest.

A. T sõnul pole tema neid jooniseid näinud. Jooniseid 03.09.2010 vastustaja juures ei olnud,

kuigi kaebaja poolt oli korraldatud just nende tööde eest tasumine juba 31.07.2010, kasutades

selleks kurjasti oma ülemuste usaldust. Kaebaja andis telefonitsi 31.07.2010 A. Tle kinnituse,

et töö on kokkulepitud mahus ja vormis kätte saadud ning alltöövõtjatele võib tehtu eest tasu-

da. Tegelikult ei olnud tööd 31.07.2010 veel olemaski, sest seda ei suutnud 03.09.2010 läbiot-

simiste tulemusena leida isegi KAPO. Septembris 2010 esitas kaebaja töö, kuid see ei vasta-

nud sisult ega vormilt nõuetele. Kaebaja esitatud töö olulisi puudusi kinnitab Kaitsepolitsei-

ameti 12.10.2010 järelepärimisele nr 4724 vastuseks saadetud dokumentide 12.10.2010 saate-

kiri nr 1.-10/10-805-2, millest ilmneb, et töödel puuduvad kirjanurgad ja nendel on peal

märkmepaberiga tööde nimed. Sellist vormistust ei ole TTA poolt kunagi aktsepteeritud, am-

mugi mitte korraldatud selle eest tasumist.

Pikka aega antud valdkonnas töötanud ametnik pidi mõistma, et kuritarvitab M. S ja A. H

usaldust, kui kinnitab, et töö on olemas ja vastab nõuetele, kuid tegelikult tööd ei olnud. Veel

enam pidi kaebaja mõistma usalduse kuritarvitamist selles, et korraldab olematu töö eest ta-

sumise väga suures ulatuses (347 232 krooni). Sellise tegevuse tagajärjel kaotas kaebaja vas-

tustaja ees täielikult usalduse. Lisaks esitas kaebaja töö tellimise asjaolude suhtes vastustajale

ebaõigeid andmeid, väites, et tööd telliti kollektiivselt liikluskorralduse osakonnast. Kaebaja

alluvad ei teadnud töö tellimisest midagi. M. S kinnitas 08.10.2010 seletuses, et enne aktis nr

2897 nimetatud teostusjooniste tellimist töökoosolekuid ei peetud. A. T kinnitas, et töö tellis

kaebaja suuliselt (sellist tava ei ole varem ega hiljem rakendatud, eriti 347 232 krooni maksva

töö korral), olles eelnevalt leppinud kokku alltöövõtjatega AS K-Projekt ja OÜ Liiklusbüroo

töö sisus, mahus ja maksumuses.

Kaebaja tekitas vastustajale kahju vähemalt 49 632 krooni sellega, et ei tellinud tööd otse selle

teostajalt OÜ-lt Liiklusbüroo või AS-lt K-Projekt. AS Signaali vahendustasu on AS Signaal

arve M01377 ja OÜ Liiklusbüroo arve 100719 vahe. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku

põhjendust, miks oli vajalik tellida töö sellise skeemi kohaselt AS Signaal kaudu. Arvestades,

et AS-ga Signaal kehtinud lepingus ei olnud TTA-l mingit kohustust tellida töö AS-lt Signaal

ning ei olnud ka lepingu tabelis sellist tööd ega hinda, oleks kaebaja pidanud korraldama vas-

tustaja rahaliste kasutamise otstarbekalt ja korraldama vastava hankemenetluse. Vastustajale

on laekunud Viroola OÜ pakkumine täpselt samade tööde teostamiseks ja täpse tööde mahu

3-10-3162

7(14)

loeteluga, mille hind on kokku 7 740 eurot ehk 121 104,68 krooni. Nimetatu valguses on kae-

baja tekitanud vastustajale kahju koguni kuni 226 127,32 krooni.

Kaebaja korraldas olematu töö eest tasumise 31.07.2010. Distsiplinaarsüütegu aegub 6 kuu

jooksul, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul selle ilmnemisest (TDS § 6 lg 1). Siseauditi lõpp-

aruanne koostati 08.10.2010 ja selles tehti ettepanek viia läbi distsiplinaarmenetlus. Isegi kui

lugeda, et kaebaja distsiplinaarsüütegu võis ilmneda 08.10.2010, on distsiplinaarkaristuse ko-

haldamise tähtaeg 07.11.2010. Kaebaja suhtes kohaldati distsiplinaarkaristust 01.11.2010.

Karistuse raskust on põhjendatud. Käskkirjas on arvestatud kaebaja suhtumist tööülesannete

täitmisse (pidevalt on jätnud tähtajaks vastamata kirjad), tema käitumist ametnikuna kodani-

kega (üleolev ja provotseeriv), aktis nr 2897 nimetatud töö tellimist (pädevuse ja volituste

ületamine), korruptiivse teo toimepanemine (töö tellimine ettevõtetelt, kelle soosingut V. L

soovib oma lähisugulastele), kahju tekitamist TTA-le summas 49 632 krooni (leppis kokku

töö tellimise ja vahendamise selliselt, et töö saadi vähemalt 49 632 krooni kallimalt, kui seda

oleks saanud otse OÜ-lt Liiklusbüroo või AS-lt K-Projekt), võttis vastu nõuetele mittevastava

töö ning kaotas käskkirjas nimetatud ja eelnevalt toodud asjaoludel usalduse.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.05.2012 otsusega kaebuse, tunnistas V. Le teenistu-

sest vabastamise õigusvastaseks ja tühistas TTA 01.11.2010 käskkirja nr 7.-1.1/10/186pk (re-

solutsiooni p 1). Kohus ennistas V. L viivitamatult teenistusse ja mõistis TTA-lt kaebaja ka-

suks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, sh viivitamatult kahe kuu palga osas.

Ennistamise võimatuse korral mõistis kohus TTA-lt kaebaja kasuks välja hüvitise kuue kuu

ametipalga ulatuses, sh viivitamatult kahe kuu ametipalga ulatuses (p 2). TTA-lt mõisteti kae-

baja kasuks välja menetluskulud 2949,93 eurot (p 3). Põhjendused:

Kohtule ei esitatud TTA juhataja käskkirja distsiplinaarmenetluse algatamise kohta. Vastustaja

esindaja selgitusest 22.11.2011 kohtuistungil (protokolli lk 2) ilmneb, et distsiplinaarmenetluse

kokkuvõtet ei koostatud ja kokkuvõttena käsitatakse käskkirja projekti. Kuna TTA ei võrdsusta

siseauditit ja distsiplinaarmenetlust ning komisjoni 08.10.2010 koostatud lõpparuanne oli ajen-

diks distsiplinaarmenetlusele, ei saa kaebaja teavitamisena menetluse algatamisest käsitada

talle 01.10.2010 ja 05.10.2010 saadetud e-kirju, kus paluti vastuseid küsimustele (I kd, tl 75-

97). 29.12.2010 selgituses väidab TTA, et kaebajale tutvustati siseauditi lõpparuannet ja selgi-

tati, et tema suhtes algatati siseauditi lõpparuandest tulenevalt distsiplinaarmenetlus. Sellest

andis kaebajale suuliselt teada TTA juhataja A. H T S ja T. R juuresolekul, seletus paluti esitada

hiljemalt 28.10.2010. Väidetavalt korrati palvet esitada seletus ka e-kirjaga, kuid e-

kirjavahetus ei ole säilinud, kuna kaebaja arvuti võttis KAPO ära (I kd, tl 183). Tunnistaja A.

H väitel alustas ta distsiplinaarmenetlust 11.10.2010, kui kutsus kaebaja enda juurde ja teatas talle

menetluse algatamisest (20.03.2012 kohtuistungi protokoll, lk 13); näitas kaebajale kontrollak-

ti ja palus selle kohta selgitusi, mida kaebaja ei saatnud (sama kohtuistungi protokoll, lk 7).

Kohus loeb tõendatuks, et kaebaja oli teadlik distsiplinaarmenetluse algatamise faktist ja selle

põhjustest. Puudub alus kahelda ka selles, et kui kaebaja juba seoses siseauditi lõpparuandest

ajendatud distsiplinaarmenetlusega TTA juhataja juurde kutsuti, siis tutvustati teda kõnealuse

aruandega ja küsiti ka seletust. Vastustaja vastavad väited on seda enam usaldusväärsed, et kaeba-

ja tegi kaebuses etteheiteid üksnes käskkirja sisulisele küljele ja asus menetluslikke puudusi esile

tooma alles pärast seda, kui kohus distsiplinaarmenetluse läbiviimise üksikasjadele tähelepanu

pööras. Tunnistaja ja TTA esindaja selgitused menetlusest teavitamise ja seletuse küsimise

kohta ei ole vasturääkivad: alguses toimus see suuliselt ja hiljem korrati seletuse küsimist kir-

jalikult. Kuna kaebaja oli teadlik liikluskorraldusjooniste ja projektide tellimuste kontrollimisest

(selle raames esitati talle korduvalt küsimusi) ja siseauditi lõpparuande olemasolust, siis isegi

juhul, kui 11.10.2010 talle koopiat sellest dokumendist ei antud, oli kaebajal võimalik seda ise

endale küsida, kui ta oleks seda seletuse esitamiseks vajalikuks pidanud.

3-10-3162

8(14)

Seadusel ei põhine kaebaja arvamus, et distsiplinaarmenetluses ei tohtinud kasutada siseauditi

käigus kogutud tõendeid. Kui vastustaja pidas neid tõendeid kaebaja distsiplinaarsüütegude

tuvastamiseks piisavaks ja kaebaja omalt poolt midagi ei lisanud, ei pidanud vastustaja uusi

täiendavaid tõendeid koguma, vaid võis rajada oma järeldused olemasolevatele tõenditele.

Distsiplinaarmenetluse lõpufaas ei ole õiguspärane. Hea halduse tavast kui ka otsesõnu HMS

§-dest 37 ja 40 tuleneb, et menetlusosalisel on õigus tutvuda asjas tähtsust omavate dokumen-

tidega ning enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma talle võimaluse esitada kirjali-

kus, suulises või muus sobivas vormis oma arvamus ja vastuväited. Tavaliselt praktikas asen-

dab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet vastava käskkirja projekt. Vastustaja väitel toimus kae-

bajale käskkirja projekti tutvustamine 29.10.2010 (reede) ja kaebajale jäi neli päeva seletuse

esitamiseks. Kohus ei pea vastustaja ja tunnistaja (kelle allkirjastatud käskkirja vaidlustatakse

ja kes on seetõttu asjast huvitatud isik) väiteid distsiplinaarmenetluse tulemuste nõuetekoha-

sest tutvustamisest usutavaks. Isegi kui eeldada, et kaebajat teavitati 29.10.2010 tema teenis-

tusest vabastamise kavatsusest, ei saa seda lugeda distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega tutvus-

tamiseks. Selleks ajaks ei olnud olemas veel käskkirja projektigi. Kui ülesanne käskkiri koos-

tada anti T. Rle alles eelmise päeva õhtupoolikul, siis arvestades käskkirja mahukust, ei jõutud

selle projektiga lõpuni valmis järgmiseks päevaks. Isegi kui kaebaja oleks saanud reede õhtul

kätte käskkirja projekti, siis arvestades, et juba esmaspäeva hommikul kirjutati käskkiri alla,

oleks kaebajale jäetud vastuväidete esitamiseks mitte 4 päeva, vaid üksnes nädalavahetus.

Vastustaja ei saa eeldada, et ametnik peab töövälisel ajal koostama vastulauset talle tehtavate-

le tööalastele etteheidetele. Pidades silmas, et vastustaja heidab kaebajale ette mitut süütegu ja

käskkiri paikneb viiel tihedalt täis kirjutatud lehel, sisaldades hulgaliselt fakte, viiteid tõendi-

tele (mida kaebajale ei ole esitatud) ja õiguslikke aluseid, on mõeldamatu, et kaebaja olnuks

suuteline nii lühikese ajaga sisulised vastuväited esitama. Seega vastustaja ei ole seadnudki

eesmärgiks anda kaebajale võimalus ärakuulamisõigust reaalselt kasutada. Ärakuulamata jät-

mise näol on tegemist olulise menetlusveaga HMS § 58 mõttes, mis toob endaga kaasa karis-

tuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja vaidlustatud käskkirja tühistamise.

Käskkirjas on märkimata iga rikkumise kohta süüteo toimepanemise aeg, mis teeb võimatuks

iga eri distsiplinaarsüüteo eest karistamise tähtaegsuse kontrollimise. Käskkiri on vastuolus ka

HMS § 55 lg-st 1 tuleneva selguse ja üheselt mõistetavuse nõudega. Ehkki käskkirjas on vii-

datud reale kuupäevadele ja sündmustele, ei selgu sellest, millal kaebaja oma ametiseisundit

kuritarvitades tellis kõnealuse töö, samuti ei nähtu, millal kaebaja pani toime korruptiivse teo ja

millal aktsepteeris ebakorrektse töö. ATS § 118 lg-st 2 nähtuvalt ei ole teenistuskohustuste jäme

rikkumine, usalduse kaotamine ja vääritu tegu sünonüümid, vaid igaüks neist iseseisev distsip-

linaarsüütegu. Käskkirjas on konkretiseerimata iga üksiku süüteo kirjeldus ja teole antud kva-

lifikatsioon. Seetõttu jääb ebaselgeks, mis minetustest on loetav jämedaks rikkumiseks, mis

teod põhjustasid varalise kahju (st millise süülise tegevuse/tegevusetuse ja kahju tekkimise

vahel on põhjuslik seos) ja mis usalduse kaotuse. Et vastustajale endalegi on ebaselge, milles

üks või teine tegu seisnes, ilmneb vastustaja 18.04.2012 selgitusest, kus väidetakse, et kaebaja

poolt on korruptiivne tegu pandud toime hoopis arve MO1377 tasumise korraldamisega

31.07.2010 (vt I kd, tl 47; II kd, tl 48). Niisugust süütegu käskkirjast ei nähtu ja vastustaja ei saa

hakata käskkirja tagantjärele täiendavalt motiveerima.

Kaebajale on käskkirjas nimetatud väidetavate distsiplinaarsüütegude eest määratud üks karis-

tus. Vastustaja on käsitlenud ekslikult kaebaja toimepandut nähtavasti süütegude ideaalkogu-

mina karistusõiguse tähenduses. Isegi kui eeldada, et kõnealuse töö tellimisel ületas kaebaja

samaaegselt oma ametijuhendist tulenevat pädevust, kuritarvitas ametiseisundit, rikkus vasta-

vat tellimise juhist ja hangete korda ning pani toime korruptiivse teo, siis selle nõuetele mitte-

vastava töö väidetav vastuvõtmine ei saanud toimuda tellimisega samaaegselt. Kui kaebajale

pannakse süüks aga mitut eraldiseisvat ja üksteisest sõltumatut rikkumist, siis ka ainuüksi ühe

3-10-3162

9(14)

teo äralangemisel võib kaalumisotsus karistuse määramiseks olla õigusvastane. Käskkirjas on

muu hulgas heidetud kaebajale ette kõnealuse töö tellimisel oma ametijuhendist tuleneva pä-

devuse ületamist. Vastustaja võttis hilisemas menetluses omaks, et töö tellimise ajal asendas

kaebaja oma ülemust ja neil on erinevad ametijuhendid (I kd, tl 11 ja 35 pöördel, tl 146-147).

Järelikult üks süütegudest on ilmselt välja langenud ja sõltumata sellest, kas kaebaja on toime

pannud ülejäänud talle etteheidetavad teod, ei saa karistamisotsus enam olla õiguspärane.

Paljasõnaline on käskkirja p-s 23 märgitu, et „V L ei ole täitnud eelnevalt oma teenistuskohus-

tusi kohaselt ning on süstemaatiliselt jätnud tähtajaks täitmata tööülesanded. V Le suhtes on esita-

tud korduvalt pretensioone tema üleolevast käitumisest kodanikega ning teda on teenistuskohus-

tuste täitmata jätmise eest pidevalt suuliselt hoiatatud“. Oletuslik on kaebaja poolt korruptiivse teo

toimepanemise tuletamine faktist, et kaebaja tellis töö AS-st Signaal, kelle lepingupartner on OÜ

Ravelson LTV.

Käskkirjas on märkimata, milliselt ametikohalt kaebaja vabastatakse. Kuigi kaebaja pani väi-

detavad distsiplinaarsüüteod toime TTA liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna juhataja

ametikohal oleku ajal, oli ta käskkirja andmise ajaks juba TTA juhataja 10.09.2010 käskkirjaga

samast päevast kuni kriminaalasja nr 09913000076 menetluse lõpuni üle viidud sama osakonna

koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohale. Järelikult oli see tema viimane ametikoht, millelt ta

vabastati ja millele ennistamist ta on õigustatud nõudma. Vastustaja väitel ei ole kaebaja ennis-

tamine enam võimalik, kuna kaebaja ametikohta enam ei eksisteeri seoses sellega, et Tallinna

Linnavalitsus on pärast kaebaja teenistusest vabastamist muutnud TTA koosseisunimestikku.

Kohus kahtleb, kas see põhjendus on piisav, kuna muudetud on koosseise, aga kaebaja oli

koosseisuvälisel ametikohal. Käesoleval juhul ei ole kaebaja küll loobunud ennistamisest, kuid

kui seoses muutunud asjaoludega ei ole tema ennistamine tõesti enam võimalik, siis tuleb

kaebajale välja mõista trahvi iseloomuga hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses. Seega annab

kohus selle nõude puhul alternatiivsed resolutsioonid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Tallinna Transpordiameti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus,

jätta V. Le kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Põhjendused: Kohus lei-

dis õigesti, et kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest, kuid järeldas ebaõigesti,

et menetluse lõpufaas polnud õiguspärane. Kaebaja ei aidanud kaasa menetluse efektiivsemale

läbiviimisele. Kaebajale anti 29.10.2010 käskkirja projekt ning täiendavalt 01.11.2010 allkir-

jastamata käskkiri lugeda ja ka siis ei soovinud kaebaja anda mingeid selgitusi. Samuti ei soo-

vinud kaebaja täiendavat aega 29.10.2010 ega 01.11.2010, et selgitusi esitada. Olukorras, kus

isik teab läbi viidavast distsiplinaarmenetlusest ja kasutab õigust vaikida, ei saa seda kuidagi

lugeda ärakuulamisõiguse rikkumiseks. Kaebajale oli vastuväidete esitamiseks / ärakuulamis-

õiguse kasutamiseks tagatud vähemalt 2 töö- ja 2 puhkepäeva ning eelnevalt paluti temalt

distsiplinaarmenetluse käigus korduvalt seletusi. Kohus käsitles ärakuulamisõigust absoluut-

sena, samas kui Euroopa Kohus oli asjas C-142/87 seisukohal, et ärakuulamisõiguse rikkumi-

ne ei pruugi alati kaasa tuua akti tühistamist.

Käskkiri vastab ülesehituselt ATS ja TDVS toodud nõuetele, arvestab HMS-s toodut ning on

üheselt arusaadav ja selge. Käskkirjas on kirjeldatud V. Le poolt toime pandud süütegusid ja

muid karistuse määramisel tähtsust omanud asjaolusid. Välja on toodud kaalutlused. Arvesta-

des kaebaja olulist teenistuskohustuste rikkumist, ei teinud TTA kaalutlusviga, kui määras

rangeima distsiplinaarkaristuse.

Peamine etteheide kaebajale on usalduse kaotus. Usalduse kaotusega seonduvad asjaolud on

käskkirjas tõendatud kaebaja poolt oma ametijuhendist tuleneva pädevuse ületamisega seoses

3-10-3162

10(14)

AS-lt Signaal töö tellimise ja näilise vastuvõtmise ning selle eest tasumise korraldamisega.

Töö tellimisel ei lähtunud kaebaja TTA-s kehtinud korrast ning vormistas olematu töö vastu-

võtmise ja töö kohta käivate aktide allkirjastamise.

Distsiplinaarsüüteo toimepanemise aeg ei ole ebaselge. Üheselt on selge, et arve M01377

maksmise korraldas kaebaja 31.07.2010 ja selle maksmisega tekkis ka vastustajale materiaal-

ne kahju, mis on seotud usalduse kaotusega kaebaja suhtes.

Nõustuda ei saa kohtu otsusega ennistada kaebaja TTA liiklusteenistuse liikluskorralduse osa-

konna koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohale. Sellist ametikohta TTA struktuuris ei ole ja

puudub võimalus ametikoha loomiseks. Seoses kaebaja üleviimisega ATS § 110¹ alusel, muu-

tusid oluliselt tema ülesanded, milleks jäid sisuliselt liiklusprojektide, detailplaneeringute ja

liikluslahenduste kohta arvamuse andmine ja peaspetsialistile kooskõlastamiseks esitamine

ning märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamine. Sellise ametikoha järele vajadus puudus

ja puudub ka praegu. Alates 01.01.2011 ei ole TTA palgafondis liikluskorralduse osakonna

koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohta, kuna tegemist oli ajutise iseloomuga ametikohaga.

Alates 01.01.2011 on likvideeritud ka liiklusteenistus ning senised liiklusteenistuse osakonnad

on liidetud ja muudetud uueks liikluskorralduse osakonnaks.

6. V. L selgitas vastuses TTA apellatsioonkaebusele, et teda ei ole suuliselt ega e-kirjaga

teavitatud tema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamisest ja talle ei tagatud ärakuulamisõi-

gust. A. H ütlused on ärakuulamisõiguse tagamises osas vasturääkivad. Nii andis A. H ütlusi,

et kaebaja suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus ainult seoses aktis nr 2897 nimetatud tööde

tellimisega. Käskkirjast nähtub, et kaebajale arvati süüks lisaks muud teod, mille olemasolust

käskkirjas A. H ei teadnud. A. H andis ütlusi, et selgitusi küsis kaebajalt T. R, kuid viimane

seda kohtumenetluses ei kinnitanud.

Vastustaja muutis menetluse käigus pidevalt oma seisukohti ette heidetud süüdistuste osas.

Teostusjooniste koostamisest on saanud uurimistöö koostamine. Käskkirjas on kahju tekita-

mine muutunud hilisemalt materiaalse kahju tekitamise ohu loomiseks. Käskkiri on ebaselge.

Kaebajal polnud võimalik mõista, millal ta väidetavad distsiplinaarsüüteod toime pani. Käsk-

kirjas on viidatud tõenditele, kuid neid ei ole kaebajale ega kohtule esitatud. Aktis nr 2897

kajastatud tööde osas on vastustaja avaldanud erinevaid seisukohti. Vastustaja on avaldanud,

et neid üldse ei olnud, kuid samas väitnud, et töödel esinesid olulised puudused ja töid ei oleks

tohtinud vastu võtta. Vastustaja poolt moodustatud siseaudit on leidnud, et aktis nr 2897 nime-

tatud töödel esines puudusi, kuid millised puudused töödes esinesid, ei ole selge.

Kõikide tellimuste aluseks oli vastustaja ja AS Signaal vahel 2005. aastal riigihanke konkursi

tulemusel sõlmitud käsundusleping. Nimetatud lepingu alusel telliti töid enne kaebaja poolt

temale süüks arvatud tööde tellimist (alates 2006. aastast) ning ka pärast kaebaja teenistusest

vabastamist jätkus AS-lt Signaal tellitud tööde eest tasumine käsunduslepingu alusel väljasta-

tud arvete põhjal. Kaebajal olid olemas kõik volitused nimetatud tööde tellimiseks ja tööde

tellimine oli kooskõlastatud kaebaja vahetu ülemuse M S.

7. V. Le apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osaliselt ja teha selles

osas uus otsus (p 1); muuta kohtuotsuse põhjendusi ilma resolutsiooni muutmata (p 2) ja jätta

menetluskulud vastustaja kanda (p 3 ). Kaebaja vaidlustab kohtuotsuse menetlusnormide olu-

lise rikkumise tõttu ulatuses, millega kohus määras ennistamise võimatuse korral mõista TTA-

lt kaebajale välja hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses, sh viivitamatult 2 kuu ametipalga ula-

tuses. Põhjendused: Kaebaja ei nõustu kohtu otsuse p 3 põhjendustega distsiplinaarmenetlu-

sest teadasaamise kohta. Vastustaja on menetluse käigus andnud vasturääkivaid selgitusi dist-

siplinaarmenetluse algatamisest teavitamise kohta. Mingit distsiplinaarmenetluse algatamisest

teavitamist ei toimunud. Isegi juhul, kui kohus leiab, et see on toimunud, ei toimunud see kõi-

3-10-3162

11(14)

gi tegude osas, mida kaebajale käskkirjaga ette heideti. Tunnistaja A. H on kinnitanud, et V. L

sai lähisugulastega etteheidetud tegudest esmakordselt teada 29.10.2010. Kohus lahendas ot-

suse resolutsiooni p-s 2 kaebaja nõude ja ennistas ta teenistusse, kuid kohus lisas omaalgatus-

likult otsuse resolutsiooni alternatiivnõude, millega kaebaja ei nõustu. ATS § 135 lg-st 2 tule-

nevalt oleks alternatiivse nõude andmise eelduseks kaebaja soov loobuda enda ennistamisest,

kuid kaebaja seda teinud ei ole.

8. TTA leidis vastuses V. Le apellatsioonkaebusele, et kaebaja oli distsiplinaarmenetlusest

teadlik ja seda tõendavad tunnistajate ütlused. Saatja arvutist ei ole võimalik seda asjaolu tões-

tavat e-kirja kätte saada seoses arvuti kõvaketta riknemise ja uuega asendamisega. Seoses

kaebaja üleviimisega koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohale, muutusid oluliselt tema

ametiülesanded. Tema ülesandeks jäi vaid soovituslike nõuannete andmine peaspetsialistile.

Vastustajal sellise ametikoha järele vajadus puudub. 01.01.2011 loodud osakonna juhataja

ametikohale määrati uued tööülesanded, kuna ametikoha funktsioonid muutusid ja tegevus-

valdkond laienes märkimisväärselt. TTA liikluskorralduse osakonnas on kõik ametikohad

täidetud ja puuduvad eelarvelised võimalused täiendava ametikoha loomiseks. Segi on aetud

alternatiivnõuded ja alternatiivresolutsioonid. Kohus andis alternatiivresolutsioonid, mille

andmiseks on kohtul iseenesest õigus alternatiivnõuete olemasolust sõltumata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus käsitleb esmalt distsiplinaarmenetluse läbiviimist (I), seejärel vaidlusta-

tud käskkirja formaalset õiguspärasust (II), kaebaja teenistusse ennistamise võimalikkust (III)

ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest nõutava tasu väljamõistmist (IV) ning lõpuks lahen-

dab menetlusosaliste menetluskulude taotlused (V).

I

10. Kuigi, nagu halduskohus õigesti märkis, ei reguleeri ATS ja TDVS distsiplinaarmenetluse

läbiviimist üksikasjalikult, on Riigikohus korduvalt selgitanud, et haldusorganil tuleb distsip-

linaarmenetluse läbiviimisel lähtuda haldusmenetlust reguleerivatest sätetest ja haldusmenet-

luse põhimõtetest (vt nt Riigikohtu 17.11.2003 otsus nr 3-3-1-74-03, p 22). Üks olulisi hal-

dusmenetluse põhimõtteid on isiku teavitamine tema suhtes alustatud menetlusest. Selle nõude

eesmärgiks on kaitsta menetlusosalist tagaselja tehtavate otsuste eest, anda võimalus tuua

omalt poolt välja asja lahendamiseks tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, esitada selgitusi,

tõendeid ja põhjendusi, kaitsta oma õigusi, tutvuda enda kohta kogutud ja väidetava süüteoga

seonduva informatsiooniga ning avaldada arvamust kavandatava haldusaktiga süüksarvatava

teo kvalifikatsiooni ja määratava karistuse kohta (Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12,

p 23).

11. Halduskohus tuvastas, et kaebaja oli teadlik tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatami-

sest, selle ajendist ja võimalikest etteheidetest ning tal oli menetluse alguses tagatud ärakuu-

lamisõigus eelkõige seeläbi, et TTA juhataja A. H teatas 11.10.2010 kaebajale suuliselt tema

suhtes siseauditi 08.10.2010 lõpparuandest tulenevalt distsiplinaarmenetluse alustamisest ja

kaebajalt küsiti seletust hiljemalt 28.10.2010. Kaebaja väidab aga, et teda ei teavitatud distsip-

linaarmenetluse alustamisest ja isegi kui see kohtu hinnangul toimus, ei toimunud see kõigi

kaebajale käskkirjaga etteheidetud tegude suhtes.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja oli teadlik tema suhtes dist-

siplinaarmenetluse alustamisest tulenevalt siseauditi 08.10.2010 lõpparuandest, millest ilmne-

sid kaebaja võimalikule rikkumisele viitavad asjaolud. Siseauditi lõpparuandes tehti ettepanek

viia läbi distsiplinaarmenetlus, et kontrollida, kas lõpparuande p-s 1.8 nimetatud töö tellimisel

3-10-3162

12(14)

ja/või vastuvõtmisel on toime pandud distsiplinaarsüütegu. Kuna vaidlustatud käskkirjas vii-

datud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet ei koostatud, TTA juhataja sai kaebaja poolt väideta-

valt toimunud korruptiivsest teost ja tekitatud kahjust teada alles 28.10.2010 ning kaebajale

tutvustati väidetavalt 29.10.2010 käskkirja resolutsioonita projekti, milles kaebajale heidetak-

se lisaks ette varalise kahju tekitamist ja korruptiivse teo toimepanemist, siis tuleb nõustuda

kaebaja väitega, et kaebajat ei teavitatud kõigi talle käskkirjas ette heidetud rikkumiste suhtes

distsiplinaarmenetluse alustamisest. Ärakuulamise õiguse tõhus realiseerimine eeldab aga, et

isikule on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada (vt Riigi-

kohtu 14.01.2004 otsus nr 3-3-1-82-03, p 17).

13. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu järeldusega, et kaebajale ei tagatud enne distsip-

linaarkaristuse määramist reaalselt ärakuulamisõigust. Isegi kui T. R suutis TTA juhatajalt

28.10.2010 õhtupoolikul saadud korralduse täita ja valmistada järgmiseks päevaks ette V. Le

teenistusest vabastamise käskkirja projekti, millel T. R poolt ringkonnakohtu istungil antud

selgituse kohaselt puudusid viited õigusaktidele ja resolutsioon, ja seda tutvustati kaebajale

29.10.2010, ei ole kaebaja väitel seda dokumenti temale antud ning TTA ei ole tõendanud

haldus- ega ringkonnakohtus vastupidist. Arvestades eeltoodut ning kaebajale käskkirjas ette

heidetud süütegusid, toodud fakte ja viiteid tõenditele (mida kaebajale ei esitatud), samuti

käskkirja projektis õiguslike aluste puudumist, puudus ka ringkonnakohtu hinnangul kaebajal

enne vaidlustatud käskkirja andmist reaalne võimalus sisuliste vastuväidete esitamiseks ja

seda ka juhul, kui kaebajale tutvustati 01.11.2010 käskkirja lõplikku projekti enne selle allkir-

jastamist (vt ka Riigikohtu 10.12.2010 otsus nr 3-3-1-72-10, p 21). Vastustaja väide kaebaja

poolt ärakuulamisõiguse teadlikult kasutamata jätmisest on käesoleva juhtumi asjaolusid ar-

vestades ilmselt alusetu.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja ärakuulamisõiguse puuduliku ta-

gamisega rikkus vastustaja distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja kaebaja õigust end

distsiplinaarmenetluses kaitsta. Riigikohus on korduvalt (vt nr 3-3-1-35-02, 3-3-1-74-03, 3-3-

1-72-10) rõhutanud isiku ärakuulamise erilist tähendust ja vajadust distsiplinaarmenetlust kor-

rektselt läbi viia iseäranis juhtudel, kui valitakse rangeim võimalikest karistustest - teenistu-

sest vabastamine. Samuti on Riigikohus korduvalt (vt nr 3-3-1-70-03, 3-3-1-10-05) rõhutanud,

et ametnikule võimaluste andmine vastata väidetele enne, kui tema suhtes tehakse distsipli-

naarkaristuse kohaldamise otsus, on heale haldustavale ja õiglase haldusmenetluse põhimõte-

tele tuginev administratsiooni kohustus. Sellest kohustusest võib administratsioon vabaneda

vaid seaduses sätestatud aluste olemasolul. Ametnikule selgituste andmise või vastulause esi-

tamise mittevõimaldamine on oluline isiku menetlusõiguste rikkumine, mis toob kaasa distsip-

linaarkaristuse määramise otsuse õigusvastasuse. Seega on halduskohtu otsus kooskõlas ka

kehtiva Riigikohtu praktikaga.

II

15. Halduskohus ei ole eksinud hinnangu andmisel käskkirja formaalsele õiguspärasusele.

Halduskohus on järeldanud õigesti, et käskkiri ei vasta TDVS § 11 lg 2 p-s 2 sätestatud nõu-

dele, mille kohaselt peab käskkirjas olema märgitud iga üksiku süüteo toimepanemise aeg,

samuti HMS § 55 lg-st 1 tulenevale selguse ja üheselt mõistatavuse nõudele. Käskkirjas on

toodud rida erinevatel kuupäevadel aset leidnud sündmusi ning kirjeldatud erinevate ametiisi-

kute seletusi ja e-kirjavahetust, kuid käskkirjast ei ole üheselt arusaadav, millal ja millise dist-

siplinaarsüüteo on kaebaja toime pannud, milles need süüteod konkreetselt seisnesid ja milli-

sed tõendid milliste süütegude toimepanemist kinnitavad ning millistest kaalutlustest on otsu-

se tegemisel lähtutud. Käskkirjas on selgelt eristamata haldusorgani poolt tuvastatud asjaolud

ja neist tehtud järeldused. Käskkirjas toodud väited korduvatest kodanike esitatud pretensioo-

nidest kaebaja üleoleva käitumise kohta ja pidevatest suulistest hoiatustest teenistuskohustuste

3-10-3162

13(14)

täitmata jätmise eest on paljasõnalised ja kontrollimatud. Teenistuskohustuste rikkumine saab

olla üksnes konkreetse iseloomuga tegu (nii tegevus kui ka tegevusetus), mistõttu ei ole või-

malik teenistuskohustuste rikkumisena vaadelda ametniku üldist hooletut või üleolevat suh-

tumist, vaid need tuleb igal üksikjuhtumil seostada konkreetsete tegudega (vt Tallinna Ring-

konnakohtu 30.09.2010 otsus nr 3-09-3076, p 27). Käskkirjas ei ole ka märgitud, milliselt

ametikohalt kaebaja vabastatakse, nagu näeb ette ATS § 132 lg 2 p 3.

III

16. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja on vabastatud teenistusest ebaseaduslikult ja kaeba-

jal on õigus nõuda enda teenistusse ennistamist viimasele ametikohale, millelt ta vabastati, st

TTA liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohale,

ning ennistas kaebaja otsuse resolutsiooni p-ga 2 teenistusse ja mõistis talle välja tasu teenis-

tusest sunnitult puudutud aja eest.

17. Otsuse resolutsioonis saab halduskohus HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendada kaebuse

nõudeid ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlusi. Halduskohus märkis otsuse põhjendus-

te p-s 9, et kaebaja ei ole küll loobunud ennistamisest, kuid kohus leiab, et seoses muutunud

asjaoludega ei pruugi kaebaja ennistamine olla enam võimalik ja sellisel juhul tuleb talle ATS

§ 135 lg 2 alusel välja mõista hüvitusena kuue kuu ametipalk ning andis selle nõude puhul

alternatiivse resolutsiooni p-i 2 teises lauses. Kohus ei saa teenistusse ennistamise taotluse

lahendamisel otsustada selle üle, kas kaebaja teenistusse ennistamine on võimalik või mitte ja

ilma kaebaja vastava nõudeta anda viidatud sisuga alternatiivset resolutsiooni. Kui ametnik on

teenistusest ebaseaduslikult vabastatud ja ennistatakse teenistusse, siis on ametiasutuse õigus

ja kohustus otsustada selle üle, kuidas ja millisel alusel ametnikuga teenistussuhe lõpetatakse

juhul, kui ametnikul ei ole ametiasutuses aset leidnud muutuste tõttu võimalik jätkata teenis-

tust ametikohal, kuhu kohus on ametniku ennistanud.

18. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus TTA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab

V. Le apellatsioonkaebuse osas, milles taotleti kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 teise lause

tühistamist, ja tühistab kohtuotsuse resolutsiooni p 2 teise lause.

IV

19. Asudes seisukohale, et kaebajale tuleb välja mõista tasu teenistusest sunnitult puudutud

aja eest, on halduskohus jätnud summa suuruse kindlaks määramata, rikkudes HKMS § 167

lg-t 1, mis sätestab, et kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või väljamaksmiseks

kohustamist, määrab kohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks rahasumma suuruse.

Kohus võib vastustajale teha ka ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaks-

määramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt

ajakulu. Sel juhul peab kohus ettekirjutuses määrama summa kindlaksmääramise ja välja-

maksmise üldtingimused.

Riigikohus on selgitanud (vt 08.03.2012 otsus nr 3-3-1-85-11, p 22; 22.03.2012 otsus nr 3-3-

1-83-11, p 9), et kohtu poolt välja mõistetava tasu suurust mõjutavate asjaolude väljaselgita-

misel tuleb silmas pidada, et HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 59 lg-s 1 sätestatud tõenda-

miskoormise jaotumise kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tugi-

nevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid,

mille puhul võib eeldada, et just temal on juurdepääs vastavatele tõenditele. Kui tõendite esi-

tamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõen-

did asuvad või võivad asuda. Eelistada tuleks summa kindlaksmääramist kohtu poolt, kellel

3-10-3162

14(14)

on avaramad võimalused tõendite saamiseks ja asjaolude tuvastamiseks. Olukorras, kus

HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt pannakse rahasumma kindlaksmääramise kohustus haldusor-

ganile, võib juhul, kui selle kohustuse täitmine on võimalik ülemääraste jõupingutusteta, sea-

da HKMS § 168 lg 1 alusel rahasumma kindlaksmääramise tingimuseks, et asjakohased tõen-

did esitab haldusorganile kaebaja.

20. Haldusasja materjalide hulgas on TTA 10.09.2010 käskkiri nr 7-1-2/10/155pk (I kd, tl

201-201p), millest nähtub kaebajale alates 10.09.2010 määratud ametipalk, kuid pole and-

meid, kas ta on sunnitult teenistusest puudumise ajal töötanud mõne teise tööandja juures või

oma tööjõudu muul viisil kasutades tasu saanud või esineb muid asjaolusid, mis võivad mõju-

tada ATS § 135 lg 1 alusel tasu väljamõistmist. Vastavad tõendid tuleb koguda ja neile antava

hinnangu põhjal V. Le taotlus lahendada asja uuel läbivaatamisel halduskohtus. Juhul, kui

seda teeks ringkonnakohus, ei oleks menetlusosalistel võimalik taotleda kõrgema kohtu poolt

asjas kogutud tõendite ümber hindamist, sest HKMS § 229 lg 2 kohaselt arvestab Riigikohus

kassatsioonkaebuse põhjenduste kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama

astme kohtu otsusega.

21. Neil põhjendustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse teenistusest sunnitult puu-

dutud aja eest nõutava tasu väljamõistmist puudutavas osas (resolutsiooni p-i 2 vastavas osas)

ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

V

22. Nii varasema HKMS § 92 lg 1 kui ka kehtiva HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menet-

luskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vaatamata halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 teise

lause tühistamisele, on V. Le kaebus jätkuvalt tervikuna rahuldatud ja ringkonnakohtul ei ole

alust halduskohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust ümber vaadata.

23. Kuna TTA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jääb TTA poolt apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 € TTA enda kanda.

24. V. L taotles apellatsioonimenetluses Advokaadibüroole Luberg & Päts 31.07.2012 arve nr

243T, 25.09.2012 arve nr 289t ja 26.09.2012 arve nr 292t alusel õigusabi eest tasutud 1548,82

€ vastustajalt välja mõistmist ning esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkon-

nakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega HKMS § 109 lg 6

mõttes, mille kandmine on nõuetekohaselt tõendatud, ning ringkonnakohus mõistab TTA-lt

välja V. Le kasuks apellatsioonimenetluse kulud summas 1548,82 €.

25. Kuigi halduskohus juhtis juba 08.12.2010 määruses kaebaja tähelepanu asjaolule, et riigi-

lõiv summas 250 krooni (I kd tl 14) on tasutud ekslikult, viidates samas, et kaebajal on õigus

taotleda antud asjas tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse (RLS) §-s 12 jj sätestatud

korras, on kaebaja tasunud ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15,97 € (II kd, tl 108)

ja taotleb selle vastustajalt välja mõistmist. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu tagastab vastavasisulise taotluse alusel Tallinna Halduskohus ja apellatsioo-

nikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastab vastavasisulise taotluse alusel Tallinna Ring-

konnakohus. Nõuded taotlusele on sätestatud rahandusministri 21.09.2010 määruse nr 47

„Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ §-s 11.

Virgo Saarmets

Silvia Truman

Lilianne Aasma