Legislator Case Law & Legislation
3-10-3159/37 AI generated

3-10-3159/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-10-3159/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M. Pretke esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla 30.06.2010. a käskkirja nr 1-4/1059 õigusvastaseks tunnistamiseks ja seoses ebaõiglase distsiplinaarkaristuse määramisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 krooni ja saamata jäänud töötasu nõudes summas 297 krooni. Kaebaja läbiotsimine toimus pühapäeval, mis on puhkepäev ja läbiotsijatel ei olnud vanglas tööpäeva. Kaebajat on ebaõiglaselt karistatud, kuna tema käest äravõetud esemed ei ole keelatud esemed. Samuti on kaebajal saamata 2010. a märtsi ja aprilli kuu eest töötasu, kuigi kaebaja oli määratud majandustöödele.

Legislator headnote

AI generated

3-10-3159/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib tekkinud kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud. Kahju ei kuulu hüvitamisele, kui isikule tegelikult kahju tekkinud ei ole või on tema õiguste rikkumine toimunud seaduslikul alusel või kui kahjulik tagajärg ei ole saabunud selle konkreetse õigusvastase ja süülise toimingu tagajärjel. Tartu Vangla 30.06.2010. a käskkirja ei ole tühistatud ega õigusvastaseks tunnistatud ning kohus jättis selle nõude osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Seega puudub kaebajal õigus taotleda kahju hüvitamist.

Keywords

AI generated
limited work availability posted workers detachment late notice of dismissal training leave vocational rehabilitation measure unjustified termination of employment
AI generated
3-15-571/6
09.03.2015 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust kinni peetava isiku S.V.
3-12-174/13
Tartu Vangla 01. 07. 2011 käskkirjaga nr 1-4/1711 määrati kinnipeetav XXX vangla majandustööle alates 04. 07. 2011 töötasuga 0, 64 eurot tunnis. Tartu Vangla 29. 09. 2011 käskkirjaga nr 1-4/2501 karistati XXX distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest, põhjusel, et 21. 09. 2011 kella 7:10 paiku E-hoone 4. sektsioonis ei allunud ta vanglateenistuse ametniku korraldusele minna tööle. Eelnimetatud põhjusel vabastati XXX Tartu Vangla direktori 17. 10. 2011 käskkirjaga nr 1-4/2640 majandustöölt tagasiulatuvalt alates 21. 09.2011. Tartu Vangla 05. 01. 2012 vaideotsusega nr E5 609-3 tunnistati vangla 17. 10. 2011 käskkiri nr 1-4/2640 kehtetuks vorminõuete (põhjendamiskohustus) rikkumise tõttu.
3-19-250/10
Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 07.02.2019 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 04.01.2019 käskkirja nr 6-3/2, 07.02.2019 käskkirja nr 6-2/65, 07.02.2019 vaideotsuse nr 1-11/14-2 ja 14.02.2019 vaideotsuse nr 1-11/44-2 (käesolev haldusasi nr 3-19-250). Tartu Vangla 04.01.2019 käskkirjaga nr 6-3/2 oli kaebaja määratud osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale ajavahemikus 07.01.2019 – 31.03.2019. X oli viidatud käskkirja peale esitanud vaide, mis jäeti Tartu Vangla 07.02.2019 vaideotsusega nr 1-11/14-2 rahuldamata. Tartu Vangla 07.02.2019 käskkirjaga nr 6-2/65 karistati kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega, sest ta ei asunud 17.01.2019 tööle. Viidatud käskkirja peale on X esitanud samuti vaide ning Tartu Vangla 14.02.2019 vaideotsusega nr 1-11/44-2 on tema vaie jäetud rahuldamata.
3-19-766/4
Tartu Vangla kinnipeetav XY esitas 23.
3-14-50296/14
Harku ja Murru Vangla määras 31.01.2014 käskkirjaga nr 34-d kinnipeetav Sergei Visnapule distsiplinaarkaristuse Harku ja Murru Vangla direktori käskkirja nr 642-t nõuete rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei olnud S. Visnapu 15.01.2014 kell 17.00 ajal kättesaadav oma töökohas, kuigi pidi töökohal viibima kuni 18.30-ni. Harku ja Murru Vangla direktori 04.02.2014 käskkirja nr 14-av alusel paigutati kinnipeetav S. Visnapu Harku ja Murru avavanglast karistuse kandmise jätkamiseks ümber Tartu Vanglasse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

6. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-3159 Haldusasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla 30.06.2010. a käskkirja nr 1-4/1059 õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.10.2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Madis Pretke apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 05.10.2011. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 6. detsembrini 2012.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. Pretke esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla 30.06.2010. a käskkirja nr 1-4/1059 õigusvastaseks tunnistamiseks ja seoses ebaõiglase distsiplinaarkaristuse määramisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 krooni ja saamata jäänud töötasu nõudes summas 297 krooni. Kaebaja läbiotsimine toimus pühapäeval, mis on puhkepäev ja läbiotsijatel ei olnud vanglas tööpäeva. Kaebajat on ebaõiglaselt karistatud, kuna tema käest äravõetud esemed ei ole keelatud esemed. Samuti on kaebajal saamata 2010. a märtsi ja aprilli kuu eest töötasu, kuigi kaebaja oli määratud majandustöödele.

HALDUSKOHTU LAHEND

2. Tartu Halduskohtu 05.10.2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib tekkinud kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud. Kahju ei kuulu hüvitamisele, kui isikule tegelikult kahju tekkinud ei ole või on tema õiguste rikkumine toimunud seaduslikul alusel või kui kahjulik tagajärg ei ole saabunud selle konkreetse õigusvastase ja süülise toimingu tagajärjel. Tartu Vangla 30.06.2010. a käskkirja ei ole tühistatud ega õigusvastaseks tunnistatud ning kohus jättis selle nõude osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Seega puudub kaebajal õigus taotleda kahju hüvitamist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. M. Pretke esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kuna kaebaja karistuse määramise ajal töötas, siis poleks tohtinud talle karistust määrata. Kaebajat ei eemaldatud töölt, aga talle pole makstud kolme kuu tasu tehtud tööülesannete eest.

4. Tartu Vangla palub jätta M. Pretke apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tartu Vangla 30.06.2010. a käskkirja tühistamine ei ole kuidagi seotud kaebaja poolt nõutava saamata jäänud töötasuga. Kaebaja väide Tartu Vangla 30.06.2010. a käskkirja tühisuse ja selles esitatud vale põhjenduse kohta on asjakohatu, kuna Tartu Halduskohtu 09.02.1011. a määrusega jäeti kaebaja taotlus nimetatud käskkirja tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetati selle nõude osas menetlus. Kaebajale on aprillikuu töötasu tehtud töö eest summas XXX krooni ning juunikuus tehtud töö eest XXX krooni arveldusarvele kantud ja rohkem kaebaja perioodil 10.03 2010 kuni 10.06.2010 pole tööhõives osalenud. Seega on alusetud tema poolt esitatud väited saamata jäänud töötasu kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.10.2011. a otsus tuleb tühistada ja haldusasi saata Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et kuna Tartu Vangla 30.06.2010. a käskkirja nr 1-4/1059 ei ole tühistatud ega õigusvastaseks tunnistatud ja tühistamiskaebuse esitamise tähtaega ei ennistatud, siis puudub kaebajal õigus taotleda kahju hüvitamist. Samuti on halduskohus viidanud ka riigivastutuse seaduse (RVastS) §

7 lg-le 1. Ringkonnakohus taolise käsitlusega ei nõustu. Halduskohtu otsuse tegemise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 6 lg 3 p 2 alusel võis kaebusega taotleda ka avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Nagu nähtub haldusasja materjalidest, on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud nii vaidlustatud käskkirja tühistamist kui ka tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on esitanud vastustajale 03.09.2010 kahju hüvitamise taotluse, mis jäeti Tartu Vangla 29.10.2010. a kirjaga nr 3-30-224 rahuldamata. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kirja sai kaebaja kätte 01.11.2010 (tl 24). Kaebuse halduskohtule esitas kaebaja 01.12.2010. Riigikohtu halduskolleegium on 20.12.2011. a määruse nr 3-3-1-86-11 p-s 11 selgitanud, et kui tühistamiskaebuse esitamisega alanud kohtumenetlus on lõpetatud kaebetähtaja rikkumise tõttu, ei võta see kaebajalt õigust pöörduda kohtusse sisult sarnase kaebusega, milles on esitatud tuvastamisvõi kahju hüvitamise nõue. Seega ei ole halduskolleegium leidnud, et kui kaebaja ei ole esitanud tühistamisvõi õigusvastasuse tuvastamise nõuet või on need esitanud tähtaja rikkumisega, siis sellisel juhul ei oleks kaebajal õigust esitada kahju hüvitamise nõuet.

7. RVastS § 7 lg 1 kohustab isikut kasutama enne kahju hüvitamise nõude esitamist muid õiguskaitsevahendeid, kuid esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine võib sellest sättest tulenevalt viia kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele vaid olukorras, kus kahju oli esmaste õiguskaitsevahenditega võimalik vältida või kõrvaldada. Kaebajale määrati vaidlustatud käskkirja alusel keelatud esemete omamise eest karistuseks kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. Kaebaja esitas käskkirjale vaide. Seega ei ole võimalik väita, et kaebaja ei ole esialgseid õiguskaitsevahendeid kasutanud. Asjas ei ole keegi väitnud, et kaebaja ei ole seda karistust ära kandnud. Seega ei saa kaebaja poolt käskkirja mitteõigeaegne vaidlustamine ära hoida talle tekitatud kahju. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kahju hüvitamise eelduseks on eeskätt haldusakti või toimingu õigusvastasus ning selle saab halduskohus kindlaks teha kahju hüvitamise vaidluse raames ilma selleta, et oleks esitatud õigusvastasuse tuvastamise taotlust eraldi. Seega tuleb haldusasi tagastada Tartu Halduskohtule kahju hüvitamise taotluse sisuliseks lahendamiseks.

Einar Vene Maili Lokk Agu Timmi