3-12-954/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. november 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-954

Haldusasi

Selago Projekt OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.01.2012 maksuotsuse

nr 12.2-3/2295-17 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Selago Projekt OÜ;

Esindaja: juh. liige Andrus Metsniit;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet;

Esindaja: Kristel Uibo.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldmata;

2. Jätta menetlusosaliste meneluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. 18.01.2012 andis PMTK OÜ-le Selago Projekt maksuotsuse nr 12.2-3/2295-17, milles asuti

seisukohale, et OÜ Selago Projekt ei ole OÜ-le Aquabene tema poolt väljastatud arvetel

märgitud ventilatsioonitöid teostanud ega OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital ventilatsioonitöid

ning remonditeenust saanud. Maksuotsusega otsustati: vähendada OÜ Selago Projekt poolt

maksustamisperioodil jaanuar 2010 deklareeritud 20% määraga maksustatavat käivet summas 61

173,35 eurot ja käibemaksu summas 12 234,67 eurot; vähendada OÜ Selago Projekt poolt

maksustamisperioodi jaanuar 2010 deklareeritud sisendkäibemaksu summas 14 430,42 eurot;

tagasi nõuda alusetult tagastatud maksusumma 2195,75 eurot.

2. 20.02.2010 saabus Maksu- ja Tolliametile OÜ Selago Projekt vaie, milles taotletakse PMTK

18.01.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2295-17 kehtetuks tunnistamist. 26.03.2012 vaideotsusega nr

6-1/711-3 jättis Maksu- ja Tolliamet OÜ Selago Projekt vaide rahuldamata. 10.05.2012 esitas

OÜ Selago Projekt kaebuse Tallinna Halduskohtusse PMTK 18.01.2012 maksuotsuse nr 12.2-

3/2295-17 tühistamise nõudes.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

3. Kaebaja leiab et maksuotsus on õigusvastane ja palub selle tühistada. Kaebaja leiab esiteks, et

maksuhaldur on tuginenud maksuotsuse koostamisel oma arvamustele ja mitte kõikidele

faktidele ja tema käsutuses olevatele dokumentidele, seega on maksuhaldur rikkunud

maksukorralduse seadusest (edaspidi MKS) § 11 lõikest 1 tulenevat uurimispõhimõtet.

Maksuhalduri seisukohad tuginevad osaliselt kolmandate isikute ütlustele, mida on maksuotsuses

moonutatud või arvestamata jäetud. Maksuotsus on koostatud segaselt, puudub süsteemsus,

konkreetsus ja loogiline seotus. Maksuotsus ei ole kaebaja hinnangul piisavalt põhjendatud, kuna

selles peaks selgelt sisalduma andmise faktilised ja õiguslikud alused seotuna sisuga, kuid antud

juhul ei ole vastavaid nõudeid järgitud.

4. Kaebaja ei nõustu maksuotsuses toodud seisukohaga, et aadressil Jaama 9 ei teostanud

remonditöid OÜ Scanet Capital. Kaebaja kinnitab, et töid teostas reaalselt OÜ Scanet Capital

ning kaebaja on selle kohta esitanud ka piisavad selgitused ja tõendid, samuti kinnitab seda

vastustaja poolt kogutud teave.

- 13.11.2009 on Scanet Capital OÜ esitanud hinnapakkumise Jaama tn. 9 ehitustööde

teostamiseks, summas 513 000 krooni koos käibemaksuga.

- 16.11.2009 sõlmisid Scanet Capital OÜ ja Selago Projekt OÜ töövõtulepingu nr.

11/02/2009 ehitustööde teostamiseks aadressil Jaama tn. 9, Tallinn. Peale seda algasid

ehitustööd antud aadressil. Ehitustööde kestvuseks oli 60 päeva, seega pidid kõik tööd olema

lõpetatud 17.01.2010. Antud töid Selago Projekt OÜ ise kordineerida ei saanud, kuna Selago

Projekt OÜ juhatuse liige A. Metsniit oli reisil Austraaliasse 8.12.2009-10.01.2010.

- 18.01.2010 on koostatud üleadmisakt tööde kohta, mis olid selleks momendiks tehtud,

vahetöödeaktis on ära toodud ka tegemata tööde loetelu. Hinnapakkumisest on võimalik saada

summad tegemata töödele, mis on 95 000 krooni: põrandakatete paigaldus 40 000 krooni ja

vannitoa ehitus (san tehnilised tööd) 55 000 krooni. Osaliste elektritööde ja korralduslike ning

transporpordikulude eest tehti tasaarveldus. Kuna soe sügis andis võimaluse ka fassaad ära

värvida, siis tellis Selago Projekt OÜ Scanet Capital OÜ-lt lisatööna ka fassaadi värvimise

novembris 2009. Liites tehtud tööde summale 418320 krooni, tegemata töödeväärtuse; 95000

krooni, saame kokku 513320 krooni, mis erineb hinnapakkumise summast ainult 320 krooni

võrra, selline erinevus on tulnud elektritööde, korralduslike kulude ja fassaadi värvimise tööde

maksumuse erinevusest.

- 18.01.2011 esitas Scanet Capital OÜ Selago Projekt OÜ-le arve 100104 summale 418 320

krooni, mille Selago Projekt OÜ tasus pangaülekandega 31.01.2010.

5. Antud tööde tegemist kinnitavad lisaks eelpool mainitud dokumentidele:

- maksuhalduri vaatluse protokoll 27.09.2010 aadressil Jaama tn. 9, Tallinn;

- Scanet Capital OÜ juhatus liikme Indrek Torv’i poolt maksuhaldurile 21.07.2010 antud

seletused;

- Scanet Capital OÜ lepingulise töötaja M. P. poolt 28.06.2010 maksuhaldurile antud seletused.

6. Tõsiselt ei saa võtta Nõmme Linnaosa Valitsuse 02.12.2010 vastust, kuna nad ei ole märganud

maja fassadi värvimist (valgest roheliseks ja katusekatte puudumist, sinna ajutiselt paigaldatud

kile on ka praegu palja silmaga nähtav). Kuna katuse konstruktsioon on ka hetkel avatud, siis on

võimalik ekspertiisi tellimisel tuvastada uute konstruktsioonide olemasolu, ehitustööde

teostamist kinnitab ka 1. ja 2. korruse fassadi kattematerjalide erinevus.

7. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tööd oleks tellitud kelleltki teiselt ja

rahade maksmine Selago Projekt OÜ poolt oleks toimunud kellegile teisele kui Scanet Capital

OÜ-le. Selago Projekt OÜ kasutas antud ruume vastavalt 10.05.2009 Primeks Group OÜ-ga

sõlmitud rendilepingule ja selle lisale l büroona. Samuti ei sea maksuhaldur kahtluse alla

remonditööde teostamist hinnapakkumise mahus aadressil Jaama tn. 9.

8. Maksuotsuses on maksuhaldurile arusaamatu, miks ei kajastatud 15.01.2010 vahetöödeaktis

tehtud töid, vaid tegemata töid. Kaebuse esitaja leiab, et see ei oma asja olemuselt tähtsust, kas

aktis toodi ära tegemata tööd või tehtud tööd, mõlemal puhul on võimalik selgitada välja

missugused tööd on selleks hetkes tehtud ja vastu võetud ning see oli tehingu poolte otsustada,

kuidas nad akti vormistavad. Sellise õiguse annab lepinguvabaduse põhimõte.

9. Maksuotsuse lk 14 väidab maksuhaldur järgmist: "Nähtuvalt M. P. ütlustest ei ole tema teadlik

äriühingust nimega OÜ Scanet Capital ning temaga ühendust võttis, lepingu sõlmis, materjali tõi

ja tasu töö eest maksis tema ammune tuttav Andrus Metsniit". Samas moonutab vastustaja

sellega nii M. P. ütluseid kui maksuameti enda poolt kogutud tõendeid. Vastustajale antud

ütlustest nähtub järgmine; küsimus: "Mis ajast töötate OÜs Scanet Capital?", vastus: "Ei tule

meelde seda firmat"; küsimus: "Mis töid tegite 2010. aasta jaanuaris ja kus?", vastus: "Jaanuaris

oli Andrus Metsniit eramaja Nõmmel. Tegin temaga lepingu, mis firmaga lepingu sõlmisin ei

küsinud." Märgitud ütlustest nähtub, et leping on sõlmitud firmaga, mitte A. Metsniiduga ja M.

P. ei mäleta firma, s.t. Scanet Capital nime, mistõttu on selge, et talle ei saa selle firma nimi ka

meenuda. Lisaks on vastustaja ise kogunud tõendid selle kohta, et maksuvorm TSD-1 järgselt on

M. P. kohta esitatud küll aruanne, kuid maksud on jäetud siiski tasumata. Asjaolu, et A. Metsniit

ei saanud M P.ga sõlmida töölepingut, on tõendatud ka kaudsete tõenditega, nimelt 18.01.2010

on koostatud tööde üleandmise akt Scanet Capital OÜ ja Selago Projekt vahel üleandmisakt, A

Metsniit on viibinud Austraalias ajavahemikus 08.12.2009 kuni 10.01.2010 (lisa 5), mis arvestades

lennuaegu ja ajavahest tekkivat päevade erinevust tähendab, et A. Metsniit on Eestist ära olnud

06.12.2009 kuni 11.01.2010. Võttes arvesse teostatud tööde mahtu, A Metsniidu Eestis ära oleku

aega ja teostatud tööde akti sõlmimise kuupäeva, on välistatud, et M. P. oli kõik teostatud tööd

võimeline tegema seitsme päevaga.

10. Maksuotsuse lk 14 väidab maksuhaldur, et tööde eest maksis M. P.le tema ammune tuttav A.

Metsniit. M. P. ütlustes on kirjas, et tehtud tööde eest tasuti talle sularahas, kuid kes talle raha

maksis, seda pole ta öelnud. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on tahtlikult moonutanud M. P.

ütlusi talle sobivas suunas. Samuti ei vasta tõele ütlused selle kohta, kes materjalid tarnis, kuna A.

Metsniit oli enamuse maalritööde toimumise ajast Eestist ära Austraalias.

11. Maksuotsuse lk 14 väidab maksuhaldur, et I. Torvi osalemise OÜ Scanet Capitali tegevuses

seab kahtluse alla fakt, et ütluste järgi olid tööl M. P. ja veel 3 vene nimega inimest, 2010 aasta

veebruari TSD-1 järgi aga deklareeriti ainult 2 vene nimega isiku palga välja makseid. Tegelikult

võis aga I. Torvi lihtsalt eksida, kuna tal ei olnud maksuameti ruumides dokumente kaasas.

12. Maksuotsuse lk 15 väidab maksuhaldur, et Baltland Ehitus OÜ ei saanud majandustehinguid

OÜ Scanet Capital OÜ-ga sõlmida, kuna juhatuse liige Marika Lanno on eitanud kokkulepete

sõlmimist Scanet Capital OÜ-ga. M. Lanno väidab aga oma ütlustes: "Talvel - kas detsember või

jaanuar oli kaks inimest, mees ja naine, minule võõrad inimesed, olid mind üles otsinud, kuna

OÜ Baltland Ehitus on võlgu". Kuivõrd M. Lanno ei olnud lepingut sõlminud, siis tähendab

öeldu, et Baltland Ehitus OÜ-d esindas Ehituse ABC-s keegi kolmas isik. See omakorda viitab

faktile, et keegi teine võis ka Baltland Ehitust OÜ-d esindada, kas volikirja alusel või muu

dokumendi esitamisel, kokkulepete sõlmimisel Scanet Capital OÜ-ga. Kaebuse esitaja viitab

siinkohal asjaolule, et kuivõrd maksukorralduse seadusest tulenevalt on maksuametil õigus

esitada nõudeid dokumentide väljastamiseks, on maksuametil käesoleval juhul olnud võimalus

nõuda Ehituse ABC OÜ-lt välja Ehituse ABC ja Baltland Ehitus OÜ vahel sõlmitud lepingud

mille alusel kaup väljastati, millest nähtuks ka isik, kes on Baltland Ehitus OÜ esindanud ja saada

selgitusi temalt. Märgitud asjaolule on kaebaja vastustaja tähelepanu ka varasemalt juhtinud, kuid

kaebaja on jätnud osundatud tõendid välja nõudamata. Seega on vastustaja hinnanud tõendeid

ühekülgselt, jättes järgimata kohustuse nõuda välja ka tõendid, mis võiksid menetlusaluse isiku

maksukohustuse määra oluliselt mõjutada.

13. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, missuguseid täiendavaid tõendeid peaks ta veel esitama

(maksuotsuse lk 18) kui maksuhalduri käsutuses on juba kõik asjasse puutuvad dokumendid:

leping, hinnapakkumine, akt, arve, panga väljavõtted, kolmandate isikute suuliste selgituste

protokollid, milledega lihtsalt ei arvestata ja neid moonutatakse kuidas maksuhaldurile kasulik

on. Lähtuvalt eelpool toodust ja käibemaksu seaduse (edaspidi KMS) §-s 29 lg 1 ja lg 3 p 1

sätestatust, et kaup või teenus oleks soetatud teiselt registreeritud maksukohustuslaselt ja et kaup

või teenus on oma ettevõtluses kasutatav, oli Selago Projekt OÜ-l õigus maksustamise perioodil

2010 jaanuar sisendkäibemaks maha arvata summas 69720 krooni vastavalt Scanet Capital OÜ

poolt esitatud 18.01.2010 arvele nr. 100104 ja maksmist tõendavale pangaväljavõttele.

14. Kuna Kuuli tn 4 tootmishoone ventilatsiooni süsteem ei töötanud piisava võimsusega, võttis

Selago Projekt OÜ-ga ühendust OÜ Aquabene esindaja Jaanus Kosemaa. Kuna tegemist on

suure ventilatsioonisüsteemiga, käis Selago Projekt OÜ juhatuse liige A. Metsniit kohapeal AEK

OÜ esindajaga, kellelt Selago Projekt OÜ palus esialgset hinnapakkumist süsteemi

parendamiseks. 02.11.2009 esitas AEK OÜ Selago Projekt OÜ-le hinnapakkumise summas

203 700 krooni. Sellest kalkulatsioonist lähtuvalt esitas Selago Projekt OÜ esindaja

hinnapakkumise Aquabene OÜ-le summas 294 315 krooni, millega ka Aquabene OÜ esindaja

nõustus ja sai sõlmitud leping Aquabene OÜ esindaja Jaanus Kosemaaga. Tegemist oli mõnede

väiksemate agregaatide vahetusega, torudiameetrite suurendamise ja õhujaoturite, restide

vahetamisega, et tagada ruumide piisav jahutamine. See on ka selgelt nähtav AEK OÜ poolt

esitatud hinnapakkumises. Novembri lõpus sai selgeks, et õhuvood ei ole siiski piisavad ja

peaagregaat ei tööta piisava võimsusega, mille tulemusel oli vaja see välja vahetada. See

informatsioon edastati ka Aquabene OÜ esindajale. Selle peale paluti edastada hind peaagregaadi

vahetamise kohta, mida Selago Projekt OÜ ka tegi. See ei andnud siiski soovitud tulemust ja

seetõttu ilmnes kogu agregaadi väljavahetamise vajadus. AEK OÜ-ga Selago Projekt OÜ

esialgselt lepingut ei lõpetanud, kuna esimese poolt pakutud tööd ei saavutanud vajalikku

tulemust, küll aga lepiti kokku, et AEK OÜ-le makstakse raha peale seda, kui kõik töötab ja nad

teostavad lõplikult süsteemi tasakaalustamise ja mõõtmised, mida nad aga ei teostanud. Kuna

AEK OÜ-ga tekkisid probleemid, siis tellis Selago Projekt OÜ agregaadi vahetuse Scanet Capital

OÜ-lt. Selago Projekt OÜ jaoks oli see mugav, kuna Scanet Capital OÜ teostas samaaegselt töid

Jaama tn. 9 kontoris ning Kuuli 4 objektil alltöövõtjana ja Selago Projekt OÜ juhatuse liige A.

Metsniit suhtles niikuinii sellest johtuvalt tihedalt Indrek Torviga. 26.11.2009 esitas Scanet

Capital OÜ hinnapakkumise ventuatsiooniagregaadi vahetuse kohta Aquabene OÜ objektile

summas 691 962 krooni koos käibemaksuga, mille järgi esitas Selago Projekt OÜ esindaja

hinnapakkumise ka Aquabene OÜ esindajale 27.11.2009.

15. 01.12.2009.a. sõlmis Selago Projekt OÜ Aquabene OÜ-ga teise täiendava lepingu

ventilatsiooniagregaadi vahetuseks koos käibemaksuga summas 795 408 krooni. 01.12.2009

sõlmis Selago Projekt OÜ Scanet Capitaliga lepingu ventilatsiooniagregaadi tarneks ja

paigalduseks aadressile Kuuli 4, Tallinn koos käibemaksuga summas 691 962 krooni. 11.01.2010

andis AEK OÜ lepingujärgselt tehtud tööd üle Aquabene OÜ-le üleandmisaktiga, kusjuures

lepiti kokku, et teise lepingu tööd antakse üle siis, kui kogu süsteem on lõplikult reguleeritud, mis

toimuski 19.01.2010. 11.01.2010 võttis Selago Projekt OÜ esindaja A. Metsniit AEK poolt

tehtud tööd vastu üleandmisaktiga, kuna ventilatsioonisüsteem töötas piisava võimsusega.

29.01.2010 võttis Selago Projekt OÜ esindaja A. Metsniit vastu ka lõplikult Scanet Capital OÜ

poolt teostatud agregaadi vahetuse tööd Baltika tootmishoones üleandmisaktiga, kuna

ventilatsiooniagregaat jäi probleemideta tööle.

16. Antud tööde tegemist kinnitavad eelpool mainitud ja maksuhalduri käsutuses olevate

dokumentide koopiad:

- Jaanus Kosemaa vastus Maksu-ja Tolliametile 25.05.2010;

- Jaanus Kosemaa suuliste selgituste protokoll 09.09.2010;

- V. Laretei vastus Maksu-ja Tolliametile 25.05.2010;

- V. Laretei vastused Maksu-ja Tolliametile 19.09.2010 kl. 10:28 ja 14:05.;

- Indrek Torvi suuliste selgituste protokoll 21.07.2010.

17. Kaebaja leiab, et maksuhalduri poolt kaevatavas haldusaktis antud järgnevad arvamused on

väärad. Maksuotsuses on maksuhaldur viidanud asjaolule, et Aquabene OÜ ei andnud

maksuhalduri seletusi järjekordsele päringule hiljemalt 20.09.2011., olles eelnevalt korduvalt

saanud juba oma küsimustele vastuseid, milles esines fraas „ei tea“ või „ei mäleta“ küsimusele

millest on tingitud töölepingute erineva maksumuse kohta. Sellest on maksuhaldur teinud

järelduse, et reaalselt OÜ Selago Projekt poolt ventilatsiooni töid ei teostatud ning tehingu

asemel on liikunud fiktiivsed arved. Samas on 9.11.2011 maksuhaldur teinud Jaanus

Kosemaale ettepaneku maksuarvestamise ülevaatamiseks, mis kajastub 9.11.2011 protokollis ja

mis puudutavad tehinguid Selago Projekt OÜ-ga. See näitab otsest suhtlemist ja J. Kosemaa

mõjutamist enne kontrollakti koostatmist Selago Projekt OÜ-le. J. Kosemaa poolt e-kirjale

vastamata jätmine ei saa olla aluseks väitele, et tehing näidatud viisil ei toimunud ja tegemist on

fiktiivsete dokumentidega. Kolmanda isiku suuliste selgituste protokollis 09.09.2010 vastas J.

Kosemaa "ei tea" järgmistele küsimustele; "inimeste nimede ja kontaktide kohta kes reaalselt töid

teostasid", "kelle poolt olid materjalid ja seadmed objektil, kuidas ja kelle poolt tarniti materjalid

objektile ja kes organiseeris transpordi materjalide veoks", "kas teate äriühingut OÜ AEK" ja "ei

mäleta" järgmistes vastustes"kas värava lubasid väljastatakse", "akti allkirjastamise asukoha

kohta". Kaebaja on seisukohal, et tellija esindaja ei pidanudki kuidagi teist moodi antud

küsimustele vastama, kui ta vastuseid ei tea või ei mäleta. Maksuhalduri järeldus on konteksti

väline ja ei viita kuidagi tehingute toimumisele muul viisil.

18. Maksuotsuses on maksuhaldur viidanud asjaolule, et AEK OÜ esitatud kuluarvel on tehtud

käsitsi parandus Systemair AS arvel nr 291423. Kaebaja esitaja leiab, et arvetel paranduste

tegemine on lubatud kui tegemist on eksitustega.

19. Maksuotsuses on maksuhaldur viidanud asjaolule, et V. Laretei ei mäleta töötajaid, kes antud

objektil töid teostasid. Kaebuse esitaja leiab, et see kui alltöövõtja ei mäleta mingil põhjusel

kuskil objektil töötanud töömehi või alltöövõttu teostanud ettevõtte töötajaid, ei saa olla aluseks

tehingu kehtetuks tunnistamisel.

20. Maksuotsuse leheküljel 8 on maksuhaldur asunud seisukohale, et OÜ Selago Projekt ei ole

OÜ-lt AEK ventilatsioonitöid saanud, kuna OÜ AEK esindaja Veiko Laretei ei tunne isiklikult

Indrek Torvi. Kaebajale jääb selline seisukoht täiesti arusaamatuks. Olles näiteks korra objektil

kohtunud või korra lepingu alla kirjutanud isikuga, kellega ei ole olnud varasemalt ega ka

hilisemalt kokkupuuteid, tähendabki eesti keeles seda et ei tunne isiklikult.

21. Maksuotsuses on maksuhaldur viidanud asjaolule, et A. Metsniit ei osanud midagi

konkreetset öelda ventilatsiooni paigaldamise kohta (kuhu ja kes paigaldas). Kaebaja juhib

siinkohal tähelepanu 30.03.2010 maksukohustuslase suuliste selgituste protokolli punktile nr 10,

kus maksuhaldur küsib, milliseid seadmeid soetas, kellelt soetas, mida paigaldati, kuhu paigaldati,

kes paigaldas ja millele vastab Selago Projekt OÜ juhatuse liige A. Metsniit järgnevalt:

"Ventilatsiooniseadmed soetas Scanet Capital OÜ, paigaldus Baltika tootmishoone, Kuuli 4.

Käisin ainult kohal ja kontrollisin tööde teostust." Kaebaja leiab, et et A. Metsniit on

konkreetselt vastanud küsimusele ja juhul, kui vastus oli maksuhaldurile ebapiisav, oli asjaolu

võimalik hilisema menetluse käigus täpsustada, mida maksuhaldur ei teinud (A. Metsniitu

küsitleti kontrolli käigus vaid ühe korra). Seetõttu on maksuhaldur teadvalt moonutanud

maksumenetluses väljaselgitatud asjaolusid.

22. Maksuotsuses on maksuhaldur viidanud asjaolule, et tööde teostamine lõppes I. Torvi

seletuste kohaselt juba 07.01.2010, arved tasuti aga Selago Projekt OÜ poolt Scanet Capital OÜ-

le aga vastavalt 15.01.2010, 22.01.2010). Vastustaja väitel tekitas selline asjaolu maksuhalduril

õigustatud kahtluse tööde teostamise osas. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu Scanet Capital OÜ

ja Selago Projekt OÜ vahel 1.12.2009 sõlmitud lepingule, kus p.5 on kirjas, et maksmine toimub

peale objekti ekspluatatsiooni(vastuvõtmist) ja arve maksmine toimub 5 päeva jooksul peale selle

esitamist. Seega toimusid varajasemad, ettemaksud 15.01.2010 ja 22.01.2010 poolte kokkuleppel

peale arvete esitamist, kuna objekt võeti Scanet Capital OÜ'lt vastu alles 29.01.2010, siis samal

kuupäeval toimus ka tööde eest lõplik tasumine. See asjaolu ei saa seada kahtluse alla Scanet

Capital OÜ poolt tööde teostamist Kuuli tn 4 objektil.

23. Maksuotsuse lk 18 väidab maksuhaldur, et kuna pole esitatud hinnapakkumisi, on

maksuhaldur seisukohal, et koostatud arvetel, üleandmisaktidel ja töövõtulepingutel puudub

majanduslik sisu. Hinnapakkumine võib olla esitatud nii suusõnaliselt kui ka e-maili teel kui tellija

ei nõua seda kirjalikult vormistatuna, seega ei teki sellest seadusega vastuolu kui pooled

aktsepteerivad hinda, või kui üldsõnaliselt see on koostatud, kuigi Selago Projekt OÜ-le nii AEK

OÜ kui Scanet Capital OÜ poolt esitatud hinnapakkumiselt võib välja lugeda täpsed tööde

kirjeldused. Seega ei saa nõustada maksuhalduri väitega, et kui puudub hinnapakkumine siis

puudub ka tehingutel majanduslik sisu.

24. Kaevatavas haldusaktis väidab maksuhaldur, et A. Metsniidu ja J. Kosemaa antud seletused

(kaebuse lisad 27 ja 24) on vastuolulised, ehkki ainuke vastuolu seisnes selles, kuidas objekt saadi,

mis ei oma sisulist tähtsust antud tehingu toimumises.

25. Maksuotsuses spekuleerib maksuhaldur, et kuna tehingupooled on ammused tuttavad, siis on

võimalik rahade jõudmine tagasi arve tasunud OÜ Aquabene kasutusse. Kaebuse esitaja on

seisukohal, et selline väide on vale, kuna nii J. Kosemaa kui A. Metsniidu ütlused maksuotsuse lk

18-19 ei viita esiteks lepingu poolte ammusele tutvusele (A. Metsniit ei suutnud isegi meenutada

Jaanus Kosemaa perekonnanime ütluste andmisel, kaebuse lisa 27) ja puuduvad ka faktid, mis

seda maksuhalduri väidet kinnitaksid.

26. Maksuotsuses viitab maksuhaldur asjaolule, et Scanet Capital OÜ hinnapakkumises on

pealkirjas tekst „ventilatsioonitööd“ ja tööde kirjeldus lõpeb tekstiga "kaevetööd kokku", et

hinnapakkumine on fiktiivne ning lepingus märgitud tehinguid toimunud ei ole. Kaebaja

hinnangul on aga tegemist vanast hinnapakkumise alusest jäänud fragmendiga, mis ei muuda

tehingu toimumise olemust.

27. Lisaks sellele kui Scanet Capital on deklareerinud töötajate palgaväliamakseid teenuste

pakkumise järgneval perioodil, on viide puuduvale töötajaskonnale väär. Samuti ei selgu ei

maksuotsusest ega ka kaebaja valduses olevatest dokumentidest, millele tugineb väide

puuduvatest töövahenditest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

28. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. OÜ Selago Projekt ei ole koos oma kaebusega

esitanud ühtegi täiendavat tõendit, mis kinnitaks tehingute toimumist OÜ Selago Projekt ja OÜ

Aquabene, OÜ AEK ja OÜ Scanet Capital vahel. Hinnates kogumis maksumenetluse käigus

kogutud tõendeid, on vastustaja seisukohal, et OÜ Selago Projekt on esitanud

maksustamisperioodi 2010 jaanuar kohta käibedeklaratsioonis valeandmeid, mis seisnevad OÜ

Aquabene, OÜ AEK ja OÜ Scanet Capital tehingute kajastamises ettevõtte raamatupidamise

arvestuses. Maksuhaldur on kogutud tõendite ja seletuste põhjal tuvastanud, et reaalseid

tehinguid ei ole OÜ Selago Projekt ja OÜ Aquabene, OÜ AEK ning OÜ Scanet Capital vahel

aset leidnud.

29. OÜ Selago Projekt 2010 jaanuari 20% määraga maksustatava käibe moodustavad OÜ-le

Aquabene esitatud arved ventilatsioonitööde teostamise kohta ja sisendkäibemaksu moodustab

samade ventilatsioonitööde alltöövõtu korras soetamine OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital.

OÜ Scanet Capital nimel vormistatud arvete alusel on sisendkäibemaksu hulgas kajastatud veel

remonttööde soetamine hoones aadressil Jaama tn 9, Tallinn. Vastustaja selgitab, et maksuhaldur

on seadnud väidetavad tehingud kaebuse esitaja ja OÜ Aquabene vahel kahtluse alla

eelkirjeldatud tehingut kajastava dokumentatsioon puudulikkuse tõttu. Nimelt on kõigil arvetel ja

üleandmisaktidel märgitud teenuse koguseks ja mahuks 1 ning viidatud töövõtulepingule ja

hinnapakkumistele, kuid hinnapakkumist kontrolli käigus ei esitatud. Samuti ei selgu üheltki

arvelt ega üleandmis-vastuvõtmisaktilt, millises mahus töölepingutes märgitud nädalatel mingeid

töid tehti ja kuidas ning mille alusel kujunes tööde maksumus. Samuti puuduvad viited sellele,

kui suure osa arvel märgitud hinnast moodustab ostetud seadmete hind ning mida ja kui palju

arvel näidatud hind sisaldab. Vastustaja nõustub, et hinnapakkumised võivad olla tehtud ka

suuliselt, kuid arvestades antud juhul tööde mahtu ja sisu – ventilatsioonisüsteemi

väljavahetamine, mis sisaldas endas nii üldehitustöid kui ka ventilatsiooniseadmete asendamist, ei

ole tõenäoline, et sellise töö jaoks tehti hinnapakkumised suuliselt. Siinkohal tuleb arvestada ka

tööde maksumust – 957 155 krooni, mis moodustas kaebuse esitaja 2010 jaanuari

maksustamisperioodi kogu 20%-lise käibemaksumääraga maksustatava käibe. Samuti ei oleks

suuliste hinnapakkumiste esinemise korral tehtud arvetel viiteid hinnapakkumistele.

30. Maksuhaldur on tehingute toimumise kahtluse alla seadmist põhjendanud ka kaebuse esitaja

ja OÜ Aquabene vahel sõlmitud töövõtulepingute analüüsiga. Analüüs näitas, et mõlemates

töövõtulepingutes on teostatavate töödena märgitud ühed ja samad tööd, erinevus seisneb vaid

tööde hinnas. Lepingute erinevuse kohta on OÜ Aquabene juhatuse liige Jaanus Kosemaa

andnud järgmise seletuse – “Kuna esimese lepinguga ei saanud kõiki probleeme lahendatud, siis

sõlmisin OÜ-ga Selago Projekt täiendava lepingu ventilatsioonisüsteemi töö parendamiseks”.

Arvestades asjaolu, et teises lepingus kirjeldatud tööd on täpselt samad, mis esimeses lepingus,

ainult pea kaks korda kallimad, ei ole selline selgitus veenev. Ei ole usutav, et algselt

kokkulepitud summa eest suudeti ära teha vaid üks kolmandik kogu vajalikest

ventilatsioonitöödest ning tellijal ei olnud mingit probleemi veel tegemata tööde eest

kahekordset summat maksta. Selline olukord oleks ilmselgelt toonud kaasa erinevad tööde ja

hindade läbirääkimised, mille osas käesoleval juhul igasugused tõendid puuduvad. Samuti

puuduvad töövõtulepingutes viited nende alusel tehtavate tööde mahtude kohta, mis võimaldaks

maksuhalduril kontrollida vastavate tööde teostamise vajadust ning hinna erinevuste

põhjendatust.

32. Jaanus Kosemaa selgitustest nähtub, et töö teostamise järjekorras kokku ei lepitud ning mis

järjekorras töid tehti, seda ta ei tea. Samuti ei mäleta Jaanus Kosemaa, kas ta koostas tööde

vastuvõtmise akti kohapeal või mitte. Küsimusele, kelle poolt olid materjalid ja seadmed objektil,

kes organiseeris transpordi, kes reaalselt teostas lepingu alusel ventilatsioonitöid, vastas Jaanus

Kosemaa – “ei tea”. Vaatamata asjaolule, et PMTK andis Jaanus Kosemaale võimaluse veel

tehinguga seotud asjaolusid täpsustada, esitades tehingu kohta veel eraldi küsimusi, ei peetud

vajalikuks nendele küsimustele vastata.

33. Seega on vastutaja seisukohal, et tehinguid kaebuse esitaja ja OÜ Aquabene vahel toimunud

ei ole. Vaatamata asjaolule, et eeltoodud tehingu mittetoimumine juba muudab sisutühjaks ka

tehingute toimumise kaebuse esitaja ja OÜ AEK ning OÜ Scanet Capital vahel (puudutab

tehinguid objektil Kuuli 4), kuna kaebuse esitajal puudus vajadus alltöövõttu tellida, kui ta ise

vastavat teenust OÜ-le Aquabene edasi ei müünud, peab vastustaja vajalikuks selgitada ka

alltöövõtjatega väidetavalt toimunud tehingutega seotud asjaolusid.

34. Tehingute toimumise OÜ-ga AEK on maksuhaldur seadnud kahtluse alla samuti

dokumentatsiooni puudulikkuse tõttu. Esitatud arvetelt ja üleandmisaktilt ei selgu, millises

mahus töölepingus märgitud nädalatel mingeid töid tehti ja kuidas ning mille alusel kujunes

tööde maksumus. Samuti see, kas ja kui suure osa arvel märgitud hinnast moodustab ostetud

seadmete hind ning mida ja kui palju arvel näidatud hind sisaldab.

35. OÜ Selago Projekt juhatuse liige Andrus Metsniit andis seletuse, mille kohaselt OÜ AEK

tegi väga spetsiifilisi ventilatsioonitöid st tegi töid, mis on kajastatud kaebuse esitaja ja OÜ

Aquabene vahel sõlmitud töövõtulepingus 11/01/2009. Võrreldes eeltoodud töövõtulepingut

kaebuse esitaja ja OÜ AEK vahel 16.11.2009 sõlmitud töövõtulepinguga, nähtub, et OÜ-ga

AEK sõlmitud lepingus ei ole kajastatud I etapi töid, mis sisaldasid OÜ-ga Aquabene sõlmitud I

lepingus. Samas ei ole esitatud dokumente, et I etapi tööd ei kuulunud tegemisele, st ei ole

vähendatud lepingu maksumust. Seega ei saa pidada eeltoodud Andrus Metsniidu selgitusi

tõesteks.

36. OÜ AEK esitas tehingu tõendusena PMTK-le arved materjalide soetamise kohta. AS

Systemair arvelt nr 291423 nähtub, et seal on objektiks märgitud TTÜ 4 korpus, mille kõrvale on

käsitsi kirjutatud Kuuli 4. See seab kahtluse alla kauba (ventagregaadi) kasutamise OÜ Aquabene

objektil.

37. 19.09.2012 saabus maksuhaldurile OÜ AEK juhatuse liikme Veiko Laretei selgitus, mille

kohaselt ta ei mäleta töömehi ning reaalselt teiste firmade töötajatega kokku ei puutunud. Samuti

ei teadnud ta, kes viibisid ventilatsioonisüsteemi seadistamise juures, kuigi töövõtulepingu

kohaselt oli see märgitud II etapil tehtavaks tööks. Samuti on V. Laretei selgitused tehtud tööde

osas üldsõnalised, täpsustamata on, millal konkreetselt ja kelle poolt mingeid töid tehti ning

millised dokumendid koostati. Seega on vastustaja seisukohal, et tehinguid kaebuse esitaja ja OÜ

AEK vahel ei toimunud. Vastustaja seisukohta toetab veel ka Veiko Laretei poolt

maksuhaldurile 13.03.2012 ja 04.04.2012 antud suuliste seletuste protokollis märgitu, mille

kohaselt, on ta eelnevalt edastanud maksuhaldurile väärat teavet väites, et töid Kuuli 4 objektil

teostas OÜ AEK.

38. Tehingute osas OÜ-ga Scanet Capital on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Scanet Capital

poolt esitatud hinnapakkumise sisu ei ühti kaebuse esitaja ja OÜ Scanet Capital vahel sõlmitud

töövõtulepinguga 12/02/2009. Kui töövõtuleping näeb ette ventilatsioonimaterjalide ja –

seadmete soetamist, siis hinnapakkumises ei ole kulutusi materjalide soetamisele üldse kajastatud.

Samuti ei selgu 29.10.2012 esitatud arvetest ega üleandmisaktidest, millises mahus ja millisel

ajavahemikul on töid teostatud, kuidas on kujunenud tööde maksumus ning mida ja kui palju

arvel näidatud hind sisaldab.

39. A. Metsniidu selgitustest nähtub, et ta ei osanud midagi konkreetset öelda

ventilatsiooniseadmete paigaldamise kohta vaatamata sellele, et oma selgituste kohaselt teostas ta

objektil järelevalvet ise. A. Metsniidu poolt selgitatut, et ventilatsiooniseadmed soetas Scanet

Capital OÜ ja paigaldus toimus Baltica tootmishoones Kuuli 4, ei saa pidada piisavaks,

arvestades, et tegemist on isikuga, kes enda sõnade kohaselt teostas ka tööde üle järelvalvet.

Eeltoodud selgitus läheb vastuollu ka OÜ Scanet Capital juhatuse liikme I. Torvi 21.07.2010

antud selgitusega, mille kohaselt Kuuli 4 objektil järelvalvet ei olnud.

40. OÜ Scanet Capital ei esitanud maksuhaldurile dokumente, mis tõendaks ventilatsioonitöödel

vajaminevate uute seadmete ostmist. I. Torvi sõnade kohaselt saadi materjalid ja seadmed OÜ-st

Baltland Ehitus. OÜ Baltland Ehitus juhatuse liige Marika Lanno käis 26.11.2012 PMTK-s

selgitusi andmas ning selgitustest nähtub, et tegemist on nn variisikuga, kes üksnes allkirjastab

dokumente ning ei tea äriühingu majanduslikust tegevusest mitte midagi. Eeltoodu viitab sellele,

et OÜ Scanet Capital ei ole ilmselt soetanud ventilatsiooniseadmeid OÜ-st Baltland Ehitus, mis

välistab ka nende alltöövõtuna kasutamise tehingutes kaebuse esitajaga. Saab küll väita, et OÜ

Baltland Ehitus majandustegevus võib toimuda kellegi teise juhtimisel, kuid kõik eelviidatud

asjaolud kogumis siiski tõendavad fakti, et OÜ Scanet Capital kaebuse esitajale arvetel näidatud

teenuseid tegelikult Kuuli 4 objektil ei pakkunud. Selleks puudus ka igasugune vajadus, kuivõrd

kaebuse esitaja ei ole tegelikkuses ventilatsioonitöid OÜ-le Aquabene edasi müünud.

41. Ehitussektoris kuuluvad kohaldamisele ka eriseadusest tulenevad hoolsusnõuded. Tallinna

Ringkonnakohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-06-1928 selgitanud, et tehingute ehtsust

võivad tõendada erinevad dokumendid tehingute tegemise asjaolude kohta (hinnapakkumised,

arvete üksikasjalikud spetsifikatsioonid, transpordi tellimiskirjad ja saatelehed; ehituse korral

nõuetekohaselt peetavad ehitustööde päevik jms). Ehitussektoris saab maksukohustuslane

tehingute tõendamisega seonduvaid riske paremini maandada ehitustööde päeviku nõuetekohase

täitmisega. Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 31 sätestab ehitamise dokumenteerimise nõuded ning

näeb lg 2 p-s 2 ette ehitustööde päeviku pidamise kohustuse. Andmete loetelu, mis ehitustööde

päevikus kajastuma peavad, on välja toodud EhS § 31 lg 3 alusel kehtestatud majandus ja

kommunikatsiooniministri määruse „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele

esitatavad nõuded“ §-s 4. Nõuetekohaselt täidetud ehitustööde päeviku alusel on võimalik ka

tagantjärele tuvastada arvetel näidatud kuupäevadel objektil tehtavad tööd, olukorra ja

mehhanismide olemasolu ning muud tehinguid iseloomustavad ning nende toimumist kinnitavad

asjaolud. Seega võimaldab ehitusseaduses nõutava dokumentatsiooni nõuetekohane koostamine

ning muude mõistlikule ettevõtjale omaste käitumisnormide järgimine minimeerida hilisemaid

võimalikke tõendamisprobleeme. Vastustaja märgib, et käesoleval juhul maksuhaldurile

eelnimetatud dokumente tehingute tõendamiseks ei esitatud.

42. OÜ Selago Projekt kajastas maksustamisperioodil 2010 jaanuar käibedeklaratsioonil

sisendkäibemaksu hulgas kontori laiendamise ja remondikulusid, OÜ Scanet Capital nimel

väljastatud arve alusel, millel kajastati käibemaksu summa 69 720 krooni. Ka selle tehingu puhul

on maksuhalduril etteheide tehingu dokumenteerimisele. Üleandmisaktil on tööde kirjeldusena

kajastatud tegemata tööd, kuid samas ei nähtu arvest ega üleandmisaktist, millises mahus ja

millises ajavahemikus millised tööd teostati, kuidas kujunes tööde maksumus ning mida ja kui

palju arvel näidatud hind sisaldab. On küll koostatud hinnapakkumine, kuid millal

hinnapakkumises kajastatud tööd teostati ja millises mahus, seda üleandmisaktilt ei selgu.

43. PMTK pöördus M. P. poole, kellele on OÜ-st Scanet Capital deklareeritud töötasude

väljamakseid, samas on töötasudelt siiani tasumata maksud. M. P. selgituste kohaselt tegi tema

lepingu A. Metsniiduga ja töid teostas 2010 jaanuaril A. Metsniidu eramajas Nõmmel. Firmat

Scanet Capital ei tule talle meelde. Töid teostas ta objektil täiesti üksinda, kokku 3 nädalat.

Seletuste kohaselt tõi kõik materjalid Andrus ise ja käis kohapeal töid kontrollimas. Eeltoodust

nähtub, et M. P. ei olnud ise teadlik asjaolust, et ta töötab ja saab töötasu OÜ-st Scanet Capital.

Kuivõrd temale väljamakstud töötasudelt on siiani maksud tasumata, on tõenäoline, et tööle

vormistamine on olnud fiktiivne, et jätta muljet, nagu oleks ehitustöid teostanud OÜ Scanet

Capital.

44. OÜ Scanet Capital juhatuse liige I. Torvi on andnud seletused, et on võtnud tööle M. P. ning

veel kolm vene nimega inimest. Samas nähtub OÜ Scanet Capital raamatupidamisest, et

väljamakseid on deklareeritud neljale isikule, kuid vene nimega on kaks isikut ning üks palga

saajatest on tema ise. See seik annab aluse kahelda I. Torvi seletuste tõepärasuses. Eeltoodut

kinnitab ka see, et I. Torvi ütluste kohaselt tellisid nad osa töid allhanke korras OÜ-lt Baltland

Ehitus. Samas on OÜ Baltland Ehitus juhatuse liige Marika Lanno andnud selgitusi, et on üksnes

variisik ja ei tea äriühingu majandustegevusest mitte midagi. Samuti ei ole I. Torvi oma

eeltoodud selgituste kinnituseks esitanud maksuhaldurile ka dokumente, mis tõendaksid allhanke

korras tööde tellimist OÜ-lt Baltland Ehitus. Nähtuvalt eeltoodust on ilmne, et ehitustööde

tegemist finantseeris ja organiseeris A. Metsniit ise ning vastavad tööd tegi ära M. P., saades selle

eest tasu A. Metsniidult, mitte aga OÜ-lt Scanet Capital. Seega on tõendamist leidnud, et

eeltoodud tehingut kaebuse esitaja ja OÜ Scanet Capital vahel ei toimunud.

45. Asjaolu, et Andrus Metsniit oli ajavahemikus 08.12.2009 – 10.01.2010 Austraalias, ei välista

kuidagi lepingu sõlmimist M. P., kuivõrd lepingu sai sõlmida varem. Samuti oli A. Metsniidul

võimalik teostada ehitustööde üle järelvalvet peale 10.01.2010.

46. Kuivõrd maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et tehinguid nimetatud äriühingute vahel

ei ole toimunud, siis ei ole asjakohane kaebuses märgitud etteheide, mille kohaselt ei ole

maksuhaldur esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tööd oleks toimunud ja raha oleks maksutud

kellelegi teisele kui OÜ-le AEK ja OÜ-le Scanet Capital. Vastustaja on seisukohal, et

maksuhaldur on maksuotsuses selgitanud, milliseid tõendeid ja mis põhjustel ta peab

usaldusväärseks ning milliseid mitte. Seega märgib vastustaja, et maksuhaldur on

kontrollimenetluse läbi viinud nõuetekohaselt, sh järgides uurimispõhimõtet.

47. Vastustaja märgib veel, et Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-34-07 märkinud,

et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle

maksukohustuslasele. Samuti MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud

maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma

määrati valesti. Seega, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust kaebuse esitaja

poolt esitatud andmete õigsuses ning maksuhalduril oli võimalik määrata tasumisele kuuluv

maksusumma, siis peab maksukohustuslane ise tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma

määramisel. Oma argumentide tõendamiseks pidanuks kaebuse esitaja esitama maksumenetluses

asjakohaseid tõendeid. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema väited. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul kaebusele

lisanud ühtegi oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Kaebusele on kaebuse esitaja juurde lisanud vaid

maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud ja maksuotsuses järelduste tegemise aluseks

olevaid tõendeid. Ka Tartu Halduskohus on lahendis haldusasjas nr 3-08-1113 sedastanud, et kui

maksuhaldur on maksuotsuses oma kahtlusi nõuetekohaselt põhjendanud, siis läheb

tõendamiskohustus üle maksumaksjale.

KOHTU PÕHJENDUSED

48. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on

järgmised.

49. Kogu 2010 jaanuarikuu käive moodustus OÜ-l Selago Projekt tehingutest, mille eest

väljastati arved OÜ-le Aquabene ventilatsioonitööde teostamise eest Tallinnas Kuuli 4 objektil.

Vaidlus on selles, kas OÜ Selago Projekt on vaidlusaluseid ventilatsiooniseadmeid omandanud

OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital ja kas ta on need seadmeid OÜ-le Aquabene edasi müünud.

Vaidlus on ka selle üle, kas Tallinnas Jaama tn 9 asuval objektil teostas remondi OÜ Scanet

Capital.

50. Ventilatsioonitööde teostamise tõendamiseks Kuuli tn 4 objektil on kaebaja esitanud

järgmised dokumendid:

- arve 11.01.2010 nr 0101 selgitusega „Tööd vastavalt Töövõtulepingule Leping 12.11.2009“,

kogus 1, hind 294 3154,00 krooni, millele lisandub käibemaks 58 863,00 krooni.

- 11.01.2010 üleandmisakt lisa 2, tööde kirjeldus järgmine: „Ventilatsioonitööd vst,

Töövõtulepingule 12.11.09, hinnapakkumine, mõõtühik: leping, töödemaht: 1; hind kokku

294 315,00 krooni.

- 12.11.2009 OÜ Selago Projekt (töövõtja) ja OÜ Aquabene (Tellija) vahel sõlmitud

töövõtuleping nr 11/01/2009, mille sisu on järgmine: töövõtja kohustub kohale tooma ja

paigaldama vastavalt hinnapakkumisele (lisa 1) ventilatsiooni materjalid ja Lepingu punkt 2

kohaselt teostatakse tööd 30 päeva jooksul graafiku alusel:

I etapp nädal 47, 2009 mõõtmiste ja vanade materjalide eemaldamine ning tehniliste tingimuste

väljastamine;

II etapp: nädal 48, 2009 – üldehituslike tööde, demontaaži teostamine, torustike ja lisasoojustuse

paigaldus;

III etapp: nädal 49-50, 2009, Lisaseadmete paigaldus ja ühendamine olemasolevate seadmetega

ning mõõtmiste teostamine, katsetamine ja passitamine. Tööde ja /või seadmete tellimise

alguskuupäev on 16.11.2009. Lepingu kohaselt on tööde maksumus 294 315 krooni.

Lisadokumentideks on märgitud: Lisa 1, hinnapakkumine nr 11/1 (ventilatsioonitööd)

2.11.2009;

- 19.10.2010 arve nr 0102 selgitusega: „Tööd vastavalt Töövõtulepingule Leping, 01.12.2009.

Üleandmisakt 19.01.2010“, kogus 1, hind 662 840,00 krooni, millele lisandub käibemaks

132 568,00 krooni.

- 19.01.2010 üleandmisakt lisa 2, tööde kirjeldusega: „Ventilatsioonitööd vst, Töövõtulepingule

01.12.09, hinnapakkumine, mõõtühik: leping, töödemaht: 1, hind kokku 662 840,00 krooni;

- 01.12.2009 OÜ Selago Projekt (Töövõtja) ja OÜ Aquabene (Tellija) vahel sõlmitud

töövõtuleping nr 12/01/2009, töövõtja kohustusega tuua kohale ja paigaldada vastavalt

hinnapakkumisele (lisa 1) ventilatsiooni materjalid ja seadmed. Objektiks on Kuuli 4, Tallinn

asuv 2-korruseline tootmishoone. Tööde teostamise ajaks on märgitud 45 päeva graafiku alusel.

I etapp nädal 50, 2009 mõõtmiste ja vanade materjalide eemaldamine ning tehniliste tingimuste

väljastamine;

II etapp: nädal 51-53, 2009- üldehituslike tööde, demontaaži teostamine, torustike ja

lisasoojustuse paigaldus;

II etapp nädal 1-3, 2010 seadmete paigaldus ja ühendamine olemasolevate sedmetega ja

mõõdistamine, katsetamine ja passitamine.

51. Tööde ja/või seadmete tellimise alguskuupäev on 04.12.2010 ja kogumaksumuseks 662 840

krooni tasumisega peale ekspluatatsiooni andmist. Lepingu dokumentideks on märgitud Lisa 1,

hinnapakkumine nr 11/2 (ventilatsioonitööd) 27.11.2009.

52. Maksuotsuses leiti, et OÜ Selago Projekt ei ole OÜ-le Aquabene tema poolt väljastatud

arvetel märgitud ventilatsioonitöid teostanud ega OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital

ventilatsioonitöid ning remonditeenust saanud, kuna tööde dokumentatsioon oli puudulik, sh

puudus ehituspäevik. Maksuhalduriga ei saa iseenesest nõustuda selles, et arvele märgitud

selgitus „kogus 1“ ei ole piisav, kui seal on ühtlasi viidatud töövõtulepingule. Kui konkreetse

arvega ongi tasutud kogu summa töövõtulepinguga kokku lepitud tööde eest ja arvel on selge

viide töövõtulepingule, siis sisaldub arve majanduslik sisu hoopis töövõtulepingus. See, millises

mahus tehti töid nädalate kaupa, ei pea kohtu hinnangul nähtuma arvelt. Piisab, kui arve viitab

dokumendile, millest maksekohustus tekib, antud juhul siis töövõtulepingule. Kui tööde

vastuvõtmine toimus ühes osas ei ole ka üleandmis-vastuvõtmisaktil vaja tingimata märkida,

millised tööd tehti millisel nädalal, kuna akti funktsiooniks on määratleda, kas kõik kokku lepitud

tööd on tehtud. Siin on õigus kaebajal, et akti võib märkida ka selle, millised tööd on veel

tegemata ehk mida üleandmis-vastuvõtmisakt ei hõlma. Kohus ei nõustu maksuhalduriga, juskui

puudunuks arvetel majanduslik sisu või see oleks kajastatud ebapiisavalt. Arve funktsiooniks on

viidata majadustehingule. Arvetel on aga viidatud konkreetsetele töövõtulepingutele ning arvel ei

ole vaja tingimata kajastada tööde ja materjali hinda liigendatult, ammugi seda, millistel nädalatel

millised tööd thti ja kuidas hind kujunes.

53. Vaatamata aga üldjoontes korrektselt vormistatud töövõtulepingutele, üleandmis-

vastuvõtmisaktidele ja arvetele nõustub kohus vastustaja järeldusega, et tegelikkuses ei ole

kaebaja ventilatsiooniseadmete paigaldust OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital ostnud. Vastustaja

on oma sellekohaseid järeldusi maksuotsuses piisavalt põhjendanud. Maksuotsuses tehtud

järeldused on kooskõlas hiljem 02.07.2012 OÜ Scanet Capital esindaja Indrek Torv’i poolt

maksuhaldurile antud ütlustega (tlk 214 jj).

54. Kohtu hinnangul viitavad töövõtulepingutes sätestatud hinnad 294 315 krooni ja 662 840

krooni (ilma käibemaksuta), mis arvetelt nähtuvalt kujunesidki krooni pealt lõplikeks hindadeks,

sellele, et töövõtulepingutesse märgiti hind tagantjärele. Kohtu hinnangul puudub igasugune

vajadus leppida sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvat hinda (mille kujunemine ei ole

100% teada ja on osaliselt siiski vaid prognoos) lepingutes toodud täpsusega, mitte ümardades,

nt 295 000 krooni ja 663 000 krooni. Kohtule on arusaamatu, kuidas kujunes nii täpne hind, kui

ei kaebaja ega maksumenetluses küsitletud kolmandad isikud ei ole osanud seda detailsemalt

selgitada ja hinna aluseks võetud kalkulatsioone ja hinnapakkumisi esitada.

55. Kohus nõustub vastustajaga selles, et üldehitustööde ning ventilatsiooniseadmete puhul ei

ole tõenäoline, et hinnapakkumised tehti suuliselt. Nende tööde hind kujuneb paljudest

erinevatest koostisosadest (sh võib olla välja toodud eraldi osade materjalide hind) ning tegemist

on märkimisväärsete summadega. Hinna kujunemine on teenuse tellijale oluline, hindamaks, kas

antud pakkumine on talle soodne või võib see sisaldada teenuse pakkuja liialt suurt vaheltkasu.

Majanduslikult mõtlev ettevõtja üritab eelduslikult võtta pakkumisi ka teistelt pakkujatelt ja ka

hindu alla kaubelda. Mingeid hinnaläbirääkimisi kaebaja ja teenuseid väidetavalt osutanud

äriühingute vahel käesoleval juhul tõendatud ei ole. Asjaolu, et kaebaja on käitunud tellijana liiga

heldekäeliselt, tasudes prensioonideta ja kirjalike kalkulatsioonideta nii algselt kokkulepitud tööd

kui ka mahukad lisatööd, viitab koos teiste maksuotsuses märgitud asjaoludega samuti sellele, et

arved ei kajasta tegelikke majandustehinguid.

56. Ka AS Systemair arvel objekti TTÜ 4 korpus mahakriipsutamine ja selle asendamine Kuuli 4

objektiga süvendab koos teiste asjaoludega kahtlust, et Kuuli tn 4 objektil arvel näidatud tooteid

ei kasutatud.

57. Kohus märgib, et antud juhul joonistub asjaolu, et teenuseid ei osutanud kaebajale arvetel

märgitud äriühingud, just erinevate detailide koosmõjust. Ainuüksi üks parandus arvel, liiga

napisõnaline töövõtuleping, ehituspäeviku pidamata jätmine ei ole ilmselt veel piisav järelduseks,

et tehing ei saanud vaidlusaluse isikuga toimuda. Kuid kui selliseid eelviidatud asjaolusid esineb

mitmeid, nagu see käesoelval juhul on, ning kui sellele lisaks asjaomased isikud ei suuda

meenutada tehingute üksikasju ja annavad maksuhaldurile ebamääraseid ütlusi, siis selline

asjaolude kogum on piisav väitmaks, et arvel näidatud tehinud ei ole tegelikud.

58. Kuna kaebajale on määratud tasumiseks vaid sisendkäibemaks, siis ei ole oluline, kas

ventilatsioonitööd tegelikult teostati (maksuotsusest nähtuvalt Jaama tn 9 objektil üldehitustööde

teostamist iseenesest maksuhaldur kahtluse alal ei sea). Oluline on, et töid ei teistanud arvetel

näidatud äriühingud, mistõttu ei ole teada, kas tööde tegelik teostaja oli käibemaksukohustuslane

või mitte ja seetõttu puudubki õigus arvetel märgitud käibemaksu maha arvamiseks.

59. Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega ka seoses Jaama tn 9 objektiga. Siinjuures on

kaalukas tõend, et OÜ Scanet Capital väidetav töötaja Margo Purre, kes kohapeal töid tegi, ise

OÜ Scanet Capital ei teadnud, veel vähem seda, et ta oleks ise seal töötaja (M. P. selgitused

maksuhaldurile). Tema kinnitusel andis talle töö A. Metsniit. OÜ Scanet Capital ei ole esitanud

ka maksuhaldurile ühtegi dokumenti, mis tõendaks remondiks vaja läinud materjalide (nt küprok,

värvid, tapeedid) soetamist.

60. Asjas on kaalukad ka Marika Lanno antud selgitused, kust nähtub, et OÜ-l Baltland Ehitus

oli esindajaks variisik ning see äriühing väljastas fiktiivseid arveid. OÜ Baltland juhatuse liige

Marika Lanno käis 26.11.2012 PMTK-s selgitusi andmas (tlk 56-57) ja maksuhaldur on

järeldanud tema selgitustest, et tegemist on nn variisikuga, kes üksnes allkirjastab dokumente

ning ei tea äriühingu majanduslikust tegevusest mitte midagi. Uurides selgituste protokolli tuleb

maksuhalduri sellise järeldusega nõustuda. M. Lanno kinnitusel piirdus tema seos OÜ-ga

Baltland Ehitus mingitele paberitele 2009. septembris alla kirjutamisega. M. Lannol oli

probleeme alkoholiga, ta pidi kodust välja kolima, tal puudusid elementaaarsed elatusvahendid ja

ta pöördus oma tuttava K. K.’i poole laenusooviga, K. K. aga ei andnud laenu vaid tegi

pakkumise anda raha eest allkirju. K. Kepp andis allkirjade eest raha üks kord 100 ja teine kord

alla 500 krooni ja sõidutas ka M. Lannot Nordea panka OÜ Baltland nimele pangakaarti

vormistama. Nordea pangas esitati M. Lannole palju küsimusi OÜ Baltland Ehitus kohta ja ta ei

osanud neile vastata. Kui ta pidi teist korda veel minema Nordea panka asju ajama, keeldusid

pangatellerid teda teenindamast. Seejärel saatis K. K. teda Sampo panka Rakveres, ka seal

keelduti teda teenindamast. K. K. andis lubadusi, et M. Lanno pääseb allkirjastamisest, kuid tõi

ka allkirjastamiseks tuludeklaratsiooni. M. Lanno kinnitas, et on tankist ja lisas, et on ka

alkohoolik. Eeltoodud tõendite arvesse võttes on välistatud, et OÜ Baltland Ehitus reaalselt töid

teostas. Väitest, et OÜ Scanet Capital andis tööde teostamise edasi OÜ-le Baltland Ehitus,

loobus ka I. Torv 02.07.2012 selgituste andmisel.

61. Kohtu hinnangul on maksuotsuses analüüsitud tehingute mitteteostamist arvetel märgitud

äriühingute poolt loogiliselt ja piisavalt detailselt. Nagu kohus varasemalt märkis, on liigset

tähelepanu osutatud arvete majandusliku sisu lakoonilisusele (vaid viide töövõtulepingule), kuid

maksu määramine ei põhine vaid sellele järeldusele. Maksuhaldur on igakülgselt uurinud

tõendeid ja analüüsinud asjaolusid. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et maksuotsus on

raskesti loetav. Maksuotsus on üle keskmise hästi põhjendatud ja struktureeritud hästi loetavalt.

Maksukohustuslasel ei oleks pidanud olema raske aru saada, mida talle maksuotsusega ette

heidetakse.

62. Peale maksuotsust (mis anti 18.01.2012) kohtule esitatud I. Torv’i 02.07.2012 seletused, mida

maksuhaldur maksuotsuse tegemise ajal ei teadnud ja millega ta ei saanud arvestada, on

kooskõlas maksuotsuses tehtud järeldustega ja kinnitavad üheselt, et arvetel müüjatena märgitud

äriühingud ei saanud reaalselt töid teostada. Indrek Torv’i 02.07.2012 suuliste selgituste võtmise

protokollis küsitleti teda kui kui OÜ Scanet Capital juhatuse liiget. Protokollist nähtuvalt

kinnitab Indrek Torv suuliste selgituste võtmise lõpupoole, et Scanet Capital ei teeninud Baltika

tootmishoone (Kuuli tn 4) ventilatsioonisüsteemidelt midagi, ta ei ole ventilatsioonitorusid

näinud ei enne ega pärast väidetavat vahetust, I. Torv koostas arved ja hinnapakkumsie A.

Metsniidu ütluste järgi, I. Torv isiklikult ega OÜ Scanet Capital ei ole Kuuli tn 4 objektil

ventilatsioonitööde teostamises osalenud, OÜ Scanet nimel OÜ-le Selago Projekt väljastatud

arved on fiktiivsed, töövõtulepingus 12/02/2009 nimetatud töid reaalselt teostatud ei ole,

hinnapakkumises märgitud ventilatsiooniagregaati ei ole soetatud ega paigaldatud, 16.11.2009

lepingu on fiktiivne ja seal nimetatud töid teostatud ei ole, sularaha (kviitungid nr 05, 22,01,2010

summa 240 000 krooni; nr 06, 29.01.2010, summa 211 962 reaalselt OÜe Selago Projekt OÜ-le

Scanet Capital tasunud ei ole, sularaha reaalselt ei ole laekunud, ning raha, mis laekus OÜ Scanet

Capital kontole seoses Kuuli tn 4 objektiga (31.01.2010 summas 418 320 krooni) võttis I. Torv

välja ja andis A- Metsniidule. I. Torv kinnitas ka, et tema eelnevalt antud ütlused, et andis

ventilatsioonitööde teostamise alltöövõtule teostamiseks OÜ-le Baltland Ehitus, on vale, et ta

andis teadlikult valeinformatsioni ja kahetseb oma tegu. Suuliste selgituste protokoll ning ka leht

kolmanda isiku õiguste ja kohustuste kohta on Indrek Torv’i poolt allkirjastatud, suulised ütlused

on antud vanemrevidentide Aire Meieri ja Lemme Rajasalu juuresolekul, piisavalt detailselt

protokollitud (alati on näha ka konkreetsed küsimused ja I. Torv’i vastus sellele) ja kohus ei

kahtle nende usaldusväärsuses. Nimetatud tõend kinnitab üheselt, et OÜ Selago Projekt ei ole

vaidlusaluseid ventilatsiooniseadmeid omandanud OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital ja teiseks

ei ole neid seadmeid ka OÜ-le Aquabene edasi müünud. Kaebaja selgitusi, et tegemist oli A.

Metsniidule laenu tagastamisega, kohus tõeseks ei pea, kuivõrd enne I. Torvi seletuste protokolli

saamist ei olnud kaebaja kordagi maininud OÜ Selago Projekt esidnajale raha laenamisest ja slele

taagstamisest.

63. Kohus märgib lõpetuseks, et vahendajad, kelle roll tundub jäävat majanduslikult

arusaamatuks (miks ei oleks võinud OÜ Aquabene osta vajaminevad seadmed koos paigaldusega

otse OÜ-lt Scanet Capital ja OÜ-lt AEK), tekitavad paratamatult maksupettuse kahtluse (juhul,

kui esimese lüli teenuse osutaja või müüja ei ole tehingutelt käibemaksu riigile tasunud. Sellisel

juhul tekib õigustatud kahtlus, et tehinguahela esimeseks lüliks on seatud juriidilised kehad,

kellelt (nende majandustegevuse puudumise tõttu)

64. Seega on maksuhaldur kontrollimenetluse käigus jõudnud õigele seisukohale, et OÜ Selago

Projekt ei ole 2010 jaanuarikuus OÜ-le Aquabene väljastatud arvete alusel ventilatsioonitöid

teostanud, kuna ta ei olnud neid ise eelnevalt saanud. Seda kinnitavad ka OÜ Aquabene esindaja

Jaanus Kosemaa ebamäärased ütlused ventilatsiooniseadmete soetamsie kohta. Kaebuse esitaja

on seega alusetult deklareerinud maksustamisperioodil 2010 jaanuarikuu 20% määraga

maksustatavat käivet ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Samuti on leidnud tõendamist, et

OÜ-l Selago Projekt puudus õigus OÜ AEK ja OÜ Scanet Capital rekvisiitidega arvete alusel

maha arvata sisendkäibemaksu, kuna vastavalt faktilistele asjaoludele ja kogutud tõenditele on

leidnud kinnitust asjaolu, et OÜ Selago projekt ei ole ostnud teenuseid OÜ-st AEK ja OÜ-st

Scanet Capital. Seega on vaidlusaluse maksuotsusega korrigeeritud maksustamisperioodi 2010

jaanuarikuu nii 20 % määraga maksustatavat käivet ja sellelt arvestatud käibemaksu kui ka

sisendkäibemaksu.

65. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad kummagi poole

menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik