3-12-1219/14 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-1219

Haldusasi

Viktor Šibanovi kaebus Viru Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 100 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. augusti 2012. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viktor Šibanovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Viktor Sibanov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. augusti 2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktor Šibanov esitas 10. juunil 2012 kaebuse Tartu Halduskohtule Viru Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 100 000 eurot. Kaebaja sai 11. novembril 2011 vanglas trauma, kuid talle

vastavat meditsiinilist abi osutamata paigutati kaebaja üksikkambrisse, kus tal tuli taluda füüsilist

valu ja kannatusi.

Koos kaebusega esitas V. Šibanov taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 6. augusti 2012. a määrusega jäeti taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui

taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise

nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja soovib mittevaralise kahju

hüvitamist ning tema väidetest ei nähtu, et asja suhtes saaks esineda ülekaalukat avalikku huvi.

Kaebuse on suutnud kaebaja ise koostada ning selles esitatud asjaolud ja taotlus on piisavalt

arusaadavad. Uurimispõhimõttest tulenevalt ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega, mistõttu ta

saab asjas tähendust omavad asjaolud ise välja selgitada ning anda vaidlustatule hinnangu ka juhul,

kui kaebaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. V. Šibanov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 6. augusti 2012. a

määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamist ja riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmata

jätmine tingib kaebaja ebavõrdsesse seisundisse asetamise võrreldes Viru Vanglaga, kel on

esindajateks juriidilist haridust omavad isikud. Advokaadita ei suuda kaebaja hinnata

kohtuliku arutelu seaduslikkust ning ohtu satuvad ka kaebaja olulised huvid. Advokaadi

olemasolu on vajalik ka selleks, et pärast traumat on kaebajal arusaamatu diktsioon ja

rääkimine on raskendatud, mis takistab kohtus arusaadavalt kõnelemast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse

eest tasumist lihtsat toimetulekut. Tartu Halduskohus on tuvastanud V. Šibanovi maksejõuetuse

(tl 46), kuid ainuüksi maksejõuetus ei tingi kaebajale riigi õigusabi andmist.

6. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

V. Šibanov on suutnud esitada arusaadava kaebuse halduskohtule ning arusaadava määruskaebuse

ringkonnakohtule.

Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Kaebaja väide, et trauma takistab tal korralikult ja arusaadavalt rääkimast, mistõttu võib olla

raskendatud tema kõne mõistmine ja seetõttu on vajalik advokaadi olemasolu tema õiguste kaitseks,

ei tingi riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Praegusel hetkel ei ole halduskohus teinud määrust ei

selle kohta, et asi lahendataks kirjalikus menetluses ega ka selle kohta, et asjas korraldataks istung,

mistõttu ei ole kaebaja väidetul alust. Riigi õigusabi on RÕS § 4 lg 1 alusel füüsilisele või

juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine, mistõttu ei ole kaebajale riigi kulul

advokaadi määramine õigustatud ainuüksi seetõttu, et kaebajal on kõnelemisel raskusi.

Kõnedefektid ei tohiks kuidagi takistada kaebajal oma õigusi kaitsmast, sest kirjalikult on võimalik

tal oma seisukohti esitada ning eelnevast on selge, et kaebaja senini esitatud kaebused ja taotlused

on kohtule arusaadavad olnud.

7. RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise

nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on esitanud mittevaralise

kahju hüvitamise nõude ning esitatud tõenditest ja väidetest ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik

huvi.

Eelnevast lähtudes on võimalik antud asja lahendamine ilma kaebajale riigi õigusabi korras

esindajat määramata.

Madis Ernits

Maili Lokk

Einar Vene