2-10-48665/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm

ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-48665

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Nurmak OÜ hagi OÜ Ehitusarendus Grupp vastu

võla väljamõistmiseks

19 375.77 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OÜ Ehitusarendus Grupp apellatsioonkaebus

17.10.2012

Apellant

OÜ

Ehitusarendus

Grupp

(registrikood

10818368, asukoht Pirita tee 28a Tallinnas), lepinguline

esindaja advokaat Senny Pello

Vastustaja Nurmak OÜ (registrikood 11453199, asukoht

Kadaka tee 5 Tallinnas), juhatuse liige A. A. , lepinguline

esindaja Ants Kuningas

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 08.03.2012 otsus tühistada osaliselt. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista OÜ-lt Ehitusarendus Grupp välja Nurmak OÜ kasuks töövõtutasu

18 033.63 eurot ja kahju hüvitamiseks 575.20 eurot. Samuti jaotada uuesti

menetluskulud.

2. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Hagi rahuldada osaliselt;

2) Mõista OÜ-lt Ehitusarendus Grupp välja OÜ Nurmak kasuks kokku 18 608.33

(kaheksateist tuhat kuussada kaheksa eurot 33 senti) eurot;

3) Menetluskulud maakohtus jäävad 34% hageja ja 66% ulatuses kostja kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad 96% ulatuses apellandi ja 4% ulatuses

vastustaja kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata,

kui ta ei pea istungit vajalikuks.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi asjaolud

1. 05.10.2010 esitas Nurmak OÜ hagi Harju Maakohtusse OÜ Ehitusarendus Grupp vastu

töövõtutasu 423 600 krooni, viivise 39 385.80 krooni ning alates hagi esitamisest kuni

nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivise saamiseks ning kohtuvälise ekspertiisitasu 18 000 krooni saamiseks.

2. Pooled sõlmisid 14.05.2010 töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks. Lepingu sisuks oli

Jullamõisa fassaaditööde teostamine dekoratiivkrohviga kogumaksumusega 432 000 krooni

(360 000 + käibemaks 20%). Lepingu p 7 kohaselt kohustus hageja andma tööd kostjale üle

osade kaupa üleandmise-vastuvõtmise aktiga p-s 8.1 kokkulepitud tähtaegadeks. P 8.3 kohaselt

kohustus kostja akti läbi vaatama viie tööpäeva jooksul ja allkirjastama või sama tähtaja

jooksul esitama kirjalikult põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta.

3. Esimese etapi töid kostja esindaja ei ilmunud vastu võtma. Seetõttu saatis hageja teostatud

tööde akti nr N-10012 kostjale 31.05.2010 elektronposti vahendusel. Kostja ei allkirjastanud

esitatud akti ega esitanud kirjalikult põhjendusi töö vastuvõtmisest keeldumise kohta.

Samuti ei allkirjastanud kostja teise etapi akti ega esitanud põhjendusi keeldumise kohta,

mistõttu peatas hageja ehitustööd objektil ning tellis eksperthinnangu teostatud töödele.

4. Kostja esindaja A. A. poolt lubati telefonivestluses tööde jätkamisel maksta hagejale välja

kõik lepingujärgsed tasud ja kinnitati, et pretensioonid puuduvad. Hageja jätkas ehitustöid

ning sooritas ka kolmanda etapi tööd. Kostja aktile alla ei kirjutanud, samuti ei maksnud

lubatud lepingujärgset töövõtutasu. Põhjusel, et töö oli sooritatud ja aktid kostjale esitatud

ning lepingus kokku lepitud tähtaja jooksul ei olnud pretensioone esitatud, luges hageja töö

vastu võetuks VÕS § 638 alusel.

5. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud ning lubadused töövõtutasu maksta jäid

paljasõnaliseks, esitas hageja 22.06.2010 oma esindaja kaudu kostjale teate tsiviilhagi

esitamise kavatsuse kohta. Kostja vastas hagejale 28.06.2010 hilinenud pretensioonidega

esimese etapi tööde kohta ning omapoolse kompromissettepanekuga, pakkudes hagejale

töötasuks vaid väikese osa töövõtu maksumusest. Hageja ei tunnistanud kostja poolt

hilinenult esitatud pretensioone, nii sisulise faktidele mittevastavuse tõttu kui ka olulise

hilinemise tõttu.

6. Ootamatult saatis kostja hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse, tuues aluseks

ehitustööde kvaliteedi puuduseid. Lähtudes põhimõttest, mille kohaselt ei ole

töövõtulepingust taganemine võimalik pärast töö lõplikku ja kohast sooritamist ning

kasutusele võtmist, lükkas hageja kostja avalduse kui alusetu ja põhjendamatu tagasi. Hageja

on kostjale toonitanud, et kõik töös avalduvad reaalsed puudused, samuti garantiitähtajal

ilmneda võivad ebakohasused on hageja alati valmis kohaselt parandama. Hagejal ei ole

võimalik aga selliseid puudusi kõrvaldada, mida reaalselt ei eksisteeri.

7. Põhjusel, et kostja ei nõustunud töid vastu võtma, oli hageja sunnitud fikseerima töö valmimise

aja ja sooritatud töö kvaliteedi asjatundja vahendusel. Nimetatud kahju on kohtuvälised kulud

seoses OÜ-lt Haapsalu Restauraator tellitud eksperthinnanguga.

8. Kostja poolt väidetavaid kokkuleppeid materjali kaubamärgi, alltöövõtjate kasutamise

keelu jms kohta ei ole poolte vahel sõlmitud. Kostja esindaja väitis tööde vastuvõtmisel, et

hageja olevat kasutanud kaubamärk Knauf tooteid, mis olevat madala kvaliteediga, kuid

hageja esitas kostjale materjalide vastavussertifikaadid, mis lükkasid ümber kostja väited.

Knauf kaubamärk tooted olid nimetatud ajal soodushinnaga, mille tõttu tekkis erinevate

materjalide hinnavahe ja millest tulenevalt alandas hageja kompromissis teenuse hinda 15

300 krooni võrra. Põhjusel, et kostja ei olnud ikkagi nõus tööd vastu võtma, jäi

kompromiss sõlmimata.

9. Algne tööde maht lepiti kokku kostja poolt esitatud joonistelt, milles ei olnud kajastatud

seinaorvad jms, mis reaalsel objektil suurendas oluliselt ruutmeetreid ja tehtava töö mahtu.

Samuti selgus, et paljud detailid (sh aknaplekid) tuleb enne fassaadi valmistamist

eemaldada, kuna need olid paigaldatud oskamatult ning ebakvaliteetselt ja kvaliteetse

fassaadiviimistluse sooritamine ei olnud võimalik varasemat praaki ümber tegemata.

Kostja vastuväited

10. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja oli valmis tsiviilasja lahendama kompromissiga, tasudes

hagejale 100 000 krooni, mis sisaldab käibemaksu.

11. Hageja koostas ja esitas kostjale enne lepingu sõlmimist hinnapakkumise, mis oli

koostatud valedele andmetele, kinnitustele ja kokkulepetele tuginevalt, millega

põhjustas kostjale vale ettekujutuse teostatavate tööde mahust, kvaliteedist ja ka

maksumusest. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab töid Ceresit materjalidega, mis on

kõrgema kvaliteedi ja hinnaga. Hageja teostas töid Knauf materjalidega. Materjalide

võimalik hinnavahe sellest tulenevalt on 15 300 krooni.

12. Pooled leppisid kokku, et hageja kasutab tööde teostamiseks oma ettevõtte kvalifitseeritud

töötajaid, millest tulenevalt oli hageja poolt teostatavate tööde hind kõrgem turuhinnast.

Tegelikkuses selgus, et hageja oli andnud ilma kostjat teavitamata ja nõusolekut saamata

tööde teostamise alltöövõtu korras teisele ettevõttele ja alltöövõtja tööde teostamise

kvaliteedi osas puudus kostjal igasugune ülevaade.

13. Hageja koostas hinnapakkumise kohaselt maksumuse arvutused, võttes aluseks

fassaaditööde puhul 730 m2. Kostja avastas aga enne seda, kui hageja soovis esimest korda

töid kostjale aktiga üle anda, et tegelikult on fassaad oluliselt väiksem ning teatas sellest

ning esimese osa tööde ja akti mitteaktsepteerimisest koheselt hagejale.

14. Hageja seadusliku esindaja A. T. pool 21.06.2010 kätte saadud kostja vastusest nähtub, et

kostja ei hoidunud kõrvale akti nr N-10012 kinnitamisest ning sellest tulenevalt ei saa

lugeda nimetatud aktil märgitud töid vastu ka võetuks. Koos hageja seadusliku esindaja A.

A-ga arvutati pärast mahu mittevastavuse tuvastamist üle tegelikud objektil vastavalt

hinnapakkumisele teostatavate tööde mahud ning saadi hinnapakkumises märgitud tööde

tegelikuks mahuks 584,4 m2. Seega veel vähemalt 14.06. ja 21.06.2010 vaidlesid pooled

teostamisele kuulunud ja teostatud tööde mahu ja maksumuse üle ning nagu selgus,

keeldus kostja põhjendatult nimetatud akti aktsepteerimast.

15. Kogu lepingu maksumuseks eeldusel, et kõik tööd on tehtud nõuetekohaselt, täielikult ja

tähtaegselt, oleks olnud maksimaalselt 359 332.80 ((584.4 m2*41 000 krooni)+(176jm*34

000 krooni))*12) krooni koos käibemaksuga, millest on maha arvutatud materjalide

vahe 15 300 krooni, kokku 344 032.80 krooni.

16. 21.07.2010 taganes kostja lepingust ja esitas hagejale ka kahju hüvitamise nõude,

tuginedes sellele, et hageja ei teostanud lepingus kokkulepitud töid kokkulepitud

tingimustel ning tähtajaks, vaatamata täiendava tähtaja andmisest ning tasaarvestas sellest

kostjale tekkinud kahju hageja nõuetega.

17. Isegi kui pooled oleksid mingite kindlate tööde teostamise üleandmises 28.05.2010 ning

teiste etappide puhul kokku leppinud, siis juba see, et akt nr N-10012 kannab kuupäeva

31.05.2010, viitab sellele, et lepingus sätestatud esimese etapi tähtaeg oli ületatud ning

hageja rikkus lepingut. Kostja ei ole akti kinnitamisega viivitanud. Akti koostamise ja e-

kirjaga kostjale edastamise päev on üks ja sama. Lisaks nähtub aktist, et loetletud

teostatavad tööd ei vasta hinnapakkumises märgitud teostatavatele töödele ning

raskendavad seega ülevaate saamist ning 100% valmis teostatuna on aktis märgitud vaid

kaks tööd - AE-1 vaade kirdest ja loodest, kokku 247,9 m2 ning maksumusega 121 966.80

krooni koos käibemaksuga. Nimetatud töid kostja aktsepteeris ning oli valmis ka vastu

võtma ja nende eest enne tasaarvestamist tasuma, mis nähtub kostja 28.06.2010 vastusest

hageja nõudele ja kompromissettepanekust.

18. Pooled olid kokku leppinud, et kui teatud tööd olid lõpetatud, siis oli hagejal õigus esitada

kostjale üleandmise-vastuvõtmise akt ning paluda lõpetatud tööde vastuvõtmist. Seega oli

kostjal õigus keelduda ning puudus hagejal õigus nõuda osaliselt teostatud tööde

vastuvõtmist. Kuivõrd hageja jättis tööd pooleli kohe pärast vaidluste algust, siis pidi

Goldman OÜ lõpetama tööd ise ning tööd ei saanud teostatud tähtaegselt. Hageja väited

kogu lepingu mahus tööde teostamise kohta on alusetud, tõendamata ja pahatahtlikud.

19. Akti nr N-10015 kohaselt oleks hageja justkui 11.06.2010 olnud teostanud 90% fassaadi

armeerimisest, krohvimisest ja 100% karniiside armeerimisest, krohvimisest ning

tegemata oli täielikult sokli puhastamine ja värvimine. Kui isegi jätta kõrvale see, et

hageja jättis tööd juuni alguses pooleli, hageja omakäeliselt pärast 11.06.2010 teostatud

arvutuste kohaselt olid teostatud üksnes esimese etapi tööd, so AE-1 vaade kirdest ja

loodest ja Goldman OÜ teostas tööd ise ja kõrvutades aktis märgitud väidetavalt teostatud

tööde mahtu Haapsalu Restauraator eksperthinnangus ja hageja enda seadusliku esindaja

06.07.2010 e-kirjas märgitud mahtudega, on näha, et hagejal on kõvasti rohkem kui ainult

10% lepingu mahust fassaadi ja karniiside osas täitmata, seega on hageja aktis nr N-10015

esitanud ebaõigeid andmeid. Seega on hageja esitanud kostjale akti, mis ei vastanud

tegelikkusele ning kostja ei olnudki kohustatud ega ka saanud sellist akti aktsepteerida.

20. Akt nr N-10025 30.08.2010 kohaselt oleks hageja lõpetanud täielikult fassaadi ja

karniiside armeerimise ja krohvimise, st teostanud puuduoleva 10% töödest, mis eelmise

akti alusel oli veel teostamata. Ka see akt ei vastanud tegelikkusele ja aktis märgitud töid

ei saanud kostja lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Akti nr N-10025 kohaselt on

endiselt täies mahus tegemata sokli puhastamine ja värvimine.

21. 21.07.2010 lepingust taganemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude alusel on kostja

tasaarveldanud hageja teostatud tööde tasunõude kostja kahjunõudega. Kostjale tekkis

kahju sellest, et hageja jättis tööd pooleli ning teostatud tööd olid tehtud lepingus

sätestatud tingimusi eirates, mille tagajärjel peatöövõtja taganes kõikidest Jullamõisa

objekti osas kostjaga sõlmitud töövõtulepingutest (hotelli ja trahteri sise- ja välistööd

saunakompleksi väljaehitamine haljastus ja kergteede ehitus välibasseini plaatimis- ja

viimistlustööd jõekalda puhastustööd ja sildade ehitus). Kuivõrd nimetatust tulenevalt jäi

kostja ilma kokku tasudest 5 000 000 krooni ning sai üksnes 150 000 krooni koos

käibemaksuga, siis on kostjale sellest tulenevalt tekkinud märkimisväärne kahju.

Tuginedes VÕS § 111 lg-s 3 sätestatule leiab kostja, et oli õigustatud teostatud tööde eest

tasu maksmisest keelduma.

22. Eksperthinnangu eest esitatud arvest tulenev nõue on alusetu. Hageja poolt puudus

vajadus nimetatud kulutuse tegemiseks, kuivõrd hageja seaduslik esindaja oli suuteline ise

tegelikud mahud välja arvutama ning seda omakäeliselt ka tegi. Niisamuti sai hageja

seaduslik esindaja täielikult 06.07.2010 e-kirja saates aru, millised on lepingu tegelikud

mahud ja millises mahus ja milliseid töid hageja on teostanud. Hageja ei teavitanud

kostjat, et kavatseb eksperthinnangu tellida, seega ei olnud kostja teadlik nimetatud kulude

tekkimisest ega saanud nende tekkimist ette näha ning omalt poolt kuidagi välistada.

Hageja tellis eksperthinnangu üksnes oma otstarbeks kostjat teavitamata ning nimetatud

eksperthinnang tõestas veelkord ainult seda, mida kostja juba teadis ning mille osas kostja

õigustatult hagejale vastuväiteid oli esitanud.

23. Hagejal puuduvad nõuded, mille pealt nõuda viivist, ka on viivisemäär 0,1% päevas liiga

suur.

Esimese astme kohtu otsus

24. 08.03.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 19 375.77 eurot. Menetluskuludest jättis kohus 31,35% hageja ja 68,65%

kostja kanda.

25. Pooled vaidlesid lepinguga kokku lepitud töövõtutasu suuruse üle. Kohus luges

tõendatuks, et pooled leppisid kokku, et tööde eest tasumine toimub vastavalt tööde

mahule, st vastavalt hageja poolt teostatud ruutmeetrite ja muude ühikute arvule.

Hinnapakkumises on sätestatud iga töö ühikuhind ja kogus ning saadud vastavalt tööde

kogumaksumus 367 005 krooni ning kostja on tööde mahtude põhjal arvestatud hinda

alandanud 7005 krooni. Kokku oli hind koos käibemaksuga 432 000 krooni. Hageja

seaduslik esindaja A. T. selgitas kohtuistungil, et hageja arvutas ehitustööde mahu välja

kostja poolt esitatud jooniste alusel. Hageja seaduslik esindaja A. A. on 12.05.2010 e-kirja

väljatrükile välja arvutanud ja saanud hinnapakkumises märgitud tööde tegelikuks mahuks

584,4m2. Samuti on hageja seaduslik esindaja 06.07.2010 e-kirjaga edastanud kostjale

tegelikel mahtudel teostatud arvestuse koos maksumusega. Eeltoodut arvestades leidis

kohus, et kostja on lepingu sõlmimisel töövõtutasu osa kokku leppinud, tuginedes hageja

pakkumisele, mille tegemisel on hageja lähtunud tööde mahust, ja olukorras, kus pärast

lepingu sõlmimist tööde tegemise käigus selgus, et tööde tegelik maht ei vastanud hageja

poolt hinnapakkumise mahtudest, on kostjal kohustus tasuda hagejale vastavalt hageja

poolt tegelikult teostatud tööde mahule.

26. Hageja seaduslik esindaja A. A. on 12.05.2010 11:48 e-kirja väljatrükile, mis on prinditud

14.06.2010, oma käekirjaga välja arvutanud hinnapakkumises märgitud tööde mahuks

584,4m2. Haapsalu Restauraator OÜ 17.06.2010 eksperthinnangust nähtub, et fassaadi

mahuks on 588,5m2, mis on väga lähedane hageja seadusliku esindaja enda arvutustele.

Kuivõrd hageja seadusliku esindaja poolt on 06.07.2010 e-kirjaga edastatud kostjale

tegelikel mahtudel teostatud mahtude arvestus koos maksumusega, siis oli poolte vahel

kokku lepitud fassaaditööde tegelikuks mahuks 584,5m2 ja karniiside mahuks oli 176jm.

Kuivõrd vaidlust ei ole sokli mahu üle, siis leidis kohus, et sokli mahuks oli 66m2 nagu on

märgitud hageja poolt esitatud hinnapakkumiseks. Eeltoodust tulenevalt oleks tasu

fassaaditööde eest saanud olla maksimaalselt 239 600.96 (299 245/730 x 584,5) krooni

ilma käibemaksuta ning 287 521.15 krooni koos käibemaksuga, karniisitööde eest ilma

käibemaksuta 59 839 krooni ja koos käibemaksuga 71 806.80 krooni ning soklitööde eest

ilma käibemaksuta 7920 krooni ja koos käibemaksuga 9502 krooni, seega kokku

307 359.96 krooni ilma käibemaksuta. Kuivõrd hageja alandas hinda 7005 krooni, siis

oleks olnud maksimaalne hind 300 354.96 krooni ilma käibemaksuta ning 360 425.90

krooni koos käibemaksuga.

27. Pooled vaidlesid selle üle, milliste materjalidega pidi hageja töid teostama ja kas hagejal

oli lubatud tööde teostamiseks kasutada alltöövõtjaid. Kohus leidis, et kostja ei ole

tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, et hageja võib töid teostada üksnes

Ceresit materjalidega ning hageja võis tööde teostamiseks kasutada üksnes oma ettevõtte

töötajaid ja hagejal oli keelatud kasutada alltöövõtjaid. Tunnistaja A. A. , kes oli kostja

esindaja hagejaga töövõtulepingu sõlmimisel, kinnitas küll, et pooltel selline kokkulepe

oli, kuid poolte vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingust eelnimetatud kokkuleppeid ei

nähtu. Kohus leidis, et juhul, kui pooled oleksid eelnimetatud tingimustes kokku leppinud

ja need olid kostja jaoks lepingu sõlmimisel olulise tähtsusega, oleks nimetatud

tingimused ka poolte poolt allkirjastatud lepingusse kirja pandud. Haapsalu Restauraator

OÜ eksperthinnangus on leitud, et fassaadi viimistluses on kasutatud Knauf fassaadi

krohvimissüsteemi vastavuses tootja paigaldusjuhendile. Kõik kasutatavad materjalid

kuuluvad samasse tootegruppi ja on sobilikud koos kasutamiseks. Seega oli hageja poolt

teostatud krohvimistööd kvaliteetselt ja vastavalt kehtivatele ehitusnormidele. Kostja ei

tõendanud, et Knauf tüüpi krohv oleks Ceresit tüüpi krohvist madalama kvaliteediga.

28. Kohus leidis, et pooled leppisid lepingu punktis 8 kokku tööde ja etappide üleandmise-

vastuvõtmise korras. Vaidlust ei olnud selles, et mõlema poolt allkirjastatud tööde

üleandmise-vastuvõtu akti ei ole, mistõttu ei ole kostja hageja poolt teostatud töid vastu

võtnud. Lepingu p 8.2 kohaselt üleandmis-vastuvõtu aktis on kohustuslik fikseerida töö

või tööosa kirjeldus, maksumus, töövõtja pangarekvisiidid. Kuigi lepingu p-s 2.7 on kokku

lepitud, et töövõtja kohustub andma tööd tellijale üle kokkulepitud komplektsuses ja

valmidusastmes,

ei

selgu

lepingust,

millises

kokkulepitud

komplektsuses

ja

valmidusastmes tuleb töövõtjal tellijale tööd üle anda. Samuti ei nähtu lepingu p-st 8.1,

millised konkreetsed tööd tuleb punktis nimetatud kuupäevadel hageja poolt kostjale üle

anda. Töövõtulepingu p-s 8.4 on pooled kokku leppinud, et lepingus fikseeritud ulatuses

täielikult teostatud tööde üleandmis-vastuvõtu akt on lõpparve esitamise aluseks. Seega

nähtub lepingust, et hageja poolt lõpparve esitamise eelduseks oli lepingus kokku lepitud

fassaaditööde lõpetamine. Ühestki lepingu punktist ei tulene tingimust, et hageja sai

vahetähtaegadel kostjale üle anda üksnes lõplikult teostatud fassaaditööd. Seega oli

hagejal õigus üle anda vahetähtajaks tehtud töö osa, so vahetähtajaks sooritatud töö etapp

(nt aluskrohviga või krohviarmatuuriga kaetud tervikseina pind) ning tööde üleandmise

eelduseks ei olnud, et fassaaditöö pidi olema lõpetatud. Kohus leidis, et hageja sai

töövõtulepingu p-s 8.2 märgitud vahetähtaegadel kostjale üle anda ka need tööd, mis ei

olnud 100% veel valmis ning hagejal oli õigus üle anda ka näiteks üks sein, mis oli 80%

ulatuses valmis. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal alus keelduda vahetähtajaks tehtud

töö vastuvõtmisest põhjusel, et hageja poolt ei olnud fassaaditöö lõpuni teostatud.

29. Vaidlust polnud selles, et kostja aktide kätte saamisest 5 tööpäeva jooksul hagejale

kirjalikke pretensioone aktis märgitud tööde teostamise kohta ei esitanud. Töövõtulepingu

p-s 8.1 ei ole pooled kokku leppinud, et juhul kui tellija ei esita töövõtjale kirjalikke

pretensioone 5 päeva jooksul akti kättesaamisest tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta,

siis loetakse töö vastuvõetuks. Tunnistaja A. A. ütlustest nähtuvalt oli pärast hageja poolt

kostjale esimese akti esitamist poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja poolt esitatud tööde

üleandmis-vastuvõtmise aktides märgitud tööde mahud ei vastanud tegelikult hageja poolt

teostatud töödele ning kostja teatas hagejale koheselt pretensioonidest ning kostja kohtus

A. A-ga mitmel korral.

30. Kohus leidis, et kostjal puudus alus hea usu põhimõttest tulenevalt hageja poolt esitatud

üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. Kostjal oli

võimalus

hageja

poolt

teostatud

esimese

ja

teise

etapi

tööd

vastu

võtta

märkustega/reservatsioonidega ja tööde lõplikul vastuvõtmisel, mis oli lõpparve esitamise

aluseks vastavalt töölepingu p-le 8.4, keelduda tasumast nende tööde eest, mis ei vastanud

hageja poolte tegelikult teostatud tööde mahule. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud

valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö

omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei

võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

31. Pooled vaidlesid selle üle, millal on kostja esitanud hagejale töövõtulepingust taganemise

avalduse. Kohus leidis, et tunnistajate L. V. ja M. V. ütlustega on tõendatud, et

21.07.2010 edastas kostja lepingust taganemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude

hagejale. 21.07.2010 koostas L. V. lepingust taganemise avalduse, millele kirjutas alla

Majanduskaitsebüroo juhataja M. V. M. V. pani kirja posti Mustamäe teel Marja keskuse

vastas kaubanduskeskuses olevas postkontoris. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud kohus

hageja väitega, et ta sai alles septembris 2010, see on pärast seda, kui kõik tööd olid

tehtud, kostjalt lepingust taganemise avalduse. Tunnistaja V. R. väited ei tõenda asjaolu, et

kostja ei oleks 21.07.2010 hagejale lepingust taganemise avaldust esitanud.

32. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud, millest järelduks hagejapoolne oluline

lepingurikkumine, mis annaks kostjale aluse lepingust taganeda ilma lepingu täitmiseks

täiendavat tähtaega määramata. Tõendatud ei ole, et kostja oleks teatanud hagejale tema

poolt teostatud töödes esinevatest olulistest puudustest või oleks nõudnud puuduste

kõrvaldamist ja määranud hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktis tööde mahu mõnevõrra erinemine tegelikult teostatud

töödest, ei ole selline oluline lepingu rikkumine, mis annaks aluse lepingust taganeda.

Lisaks sellele esitas hageja 06.07.2010 kostjale tegelikele mahtudele põhineva arvestuse,

mistõttu kostjal puudusid takistused hageja poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides

kajastatud tööde vastuvõtmiseks.

33. Vaidlust ei olnud selles, et hageja ei olnud lepinguga kokku lepitud tähtajaks töid lõpuni

teostanud. Tunnistajate A. A. ja M. O. ütlustest nähtuvalt olid pooled vaielnud tööde

üleandmis-vastuvõtmise aktides märgitud tööde mahtude vastavuse osas tegelikult

teostatud tööde mahuga. Kohus leidis, et kuivõrd kostja on ise keeldunud hagejate poolt

esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise allkirjastamisest ning hageja poolt teostatud tööde

eest tasumisest, mistõttu oli hageja sunnitud tööd peatama, siis oli tegemist VÕS § 109

tähenduses tegemist kostja poolse vastuvõtuviivitusega.

34. Kuivõrd kostja ei tõendanud asjaolusid, millest järelduks hagejapoolne oluline lepingu

rikkumine, siis ei olnud kostjal õiguslikku alust lepingust taganeda. Kostjal tellijana oli

õigus leping üles öelda, makstes hagejale enne ülesütlemist tehtud tööde eest.

Pooltevaheline leping tuleb lugeda lõpetatuks kostja ülesütlemisavalduses märgitud

21.07.2010.

Kuivõrd

kostjal

ei

olnud

õigust

lepingu

ülesütlemisel

tugineda

töövõtjapoolsele lepingurikkumisele, siis tuleb kostjal tasuda hagejale tehtud tööde eest.

35. Haapsalu Restauraator OÜ eksperthinnanguga on leidnud tõendamist, et 17.06.2010

seisuga oli hageja poolt teostatud fassaaditöid alljärgnevas mahus: esifassaad

(peasissepääs) teostatud mahus 100%, vasakpoolne fassaad teostatud mahus 100%, torn

teostatud mahus 80%, parempoolne fassaad teostatud mahus 80%, sisehoovis võlvkaartega

sein teostatud mahus 70% ja karniisid teostatud mahus 80%. Kuivõrd hageja poolt

07.06.2010 kostjale esitatud teostatud tööde arvestus seisuga 06.07.2010 vastab olulisel

määral eksperthinnanguga tõendamist leidnud teostatud tööde mahule ning nimetatud

arvestuse on hageja kostjale vastuvõtmiseks esitanud, siis on hagejal õigus saada tasu

vastavalt hageja poolt 06.07.2010 esitatud teostatud tööde arvestusele, st kokku 285 165

krooni. Kohus leidis, et tunnistajate V. D. ja A. C. ütlustega on tõendatud, et nimetatud

isikud viisid krohvimistööd lõpuni objekti Jullamõisa objekti omaniku Goldman OÜ

tellimusel ja neile tasus selle eest ka objekti omanik. Kuivõrd hageja ei tõendanud, et ta

oleks objektil tööd lõpule viinud, puudub hagejal alus nõuda tasu kostjalt tööde eest, mida

hageja ei ole teinud.

36. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud, et temale oleks hageja tegevuse tagajärjel tekkinud

kahju, seetõttu ei saa kostja oma kahjunõuet hageja töövõtutasu nõudega tasaarvestada.

37. Hageja nõue tekkinud kahju 18 000 krooni hüvitamiseks on põhjendatud. Põhjusel, et

kostja ei nõustunud töid vastu võtma, oli hageja sunnitud fikseerima teostatud tööde mahu ja

sooritatud töö kvaliteedi asjatundja vahendusel. Hageja tasus OÜ-le Haapsalu Restauraator

tellitud eksperthinnangu eest 18 000 krooni.

38. Kohus leidis, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja poolt

04.06. ja 17.06.2010 esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmis aktid ei vastanud tegelikult

teostatud tööde mahule ning selleks tulenevalt ei kajastanud ka hageja poolt kostjale

esitatud arved hageja poolt tegelikult teostatud tööde maksumust, mistõttu ei saa rääkida

kostja poolt arvete tasumisega viivitamisest. Võttes aluseks hageja poolt 07.06.2010

kostjale esitatud teostatud tööde arvestuse seisuga 06.07.2010, tuleb kostjalt välja mõista

töövõtutasu summas 285 165 krooni. Samas ei ole hageja 06.07.2010 arvestusele

tuginedes kostjale arvet esitanud, milles tulenevalt ei ole kostja viivituses töövõtutasu

maksmisega. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 4 ning kostja ei

pea tasuma eelnimetatud summalt viivist.

Apellatsioonkaebus

39. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud vastustaja kanda.

40. Kohus on asjas esitatud tõendeid ebaõigesti hinnanud ning materiaalõigust ebaõigesti

kohaldanud, teinud arvutusvigu ning jõudnud sellest tulenevalt töövõtulepingu mahu ja

tehtud tööde mahu ning nende eest tasumisele kuuluva tasu osas ebaõige järelduseni.

Apellandile jääb arusaamatuks millele tuginevalt on kohus leidnud, et fassaaditööde

tegelikuks mahuks oli 584,5m2, kuivõrd kohus on nimetatud mahu leidmisel tuginenud

vastustaja seadusliku esindaja A. A. e-kirja väljatrükile, millel oli märgitud tööde

tegelikuks mahuks 584,4m2.

41. Apellandi hinnangul ei ole võimalik juhul, kui kohus tugineb vastustaja 06.07.2010 e-

kirjale, jõuda järeldusele, et apellant kohustub tasuma vastustajale rohkem kui nimetatud

e-kirjas märgitud 21 987.50 krooni, millele lisandub käibemaks ning seda isegi juhul, kui

oleks tõendatud, et vastustaja tegelikult teostas kvaliteetselt ja tähtaegselt 06.07.2010 e-

kirjale lisatud tabelis märgitud tööd märgitud mahus. Kuidas ning millele tuginevalt kohus

leidis, et apellant kohustub tasuma nimetatust suurema summa, on täielikult

põhjendamata.

42. Olulises osas on tõendamata vastustaja poolt tööde teostamine, teostatud tööde maht ning

nende kvaliteet. Kohus ei saa lähtuda sellest, et vastustaja on saatnud apellandile

06.07.2010 e-kirja mingisuguste mahtudega, vaid vastustaja peab tõendama ja kohus peab

tuvastama, millised tööd vastustaja teostas ja millises ulatuses ja mis tähtajaks, kuna VÕS

§ 638 kohaselt oli apellandil kohustus võtta vastu ainult valmis töö ning VÕS § 637

kohaselt on töövõtjal õigus tasu nõuda samuti valmis töö eest. Nimetatud küsimused on

aga ka olulised lepingust taganemise ja ülesütlemise hindamise puhul.

43. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et vaheetappide puhul oli vastustajal õigus üle anda

ka selliseid töid, mille puhul ei olnud fassaaditööd lõpuni teostatud. Tõendamist on

leidnud, et vastustaja jättis pärast esimese etapi tööde teostamist tööd pooleli. Kuna

kohtuotsusest ei nähtu, millised konkreetsed tööd vastustaja tegelikult teostas ning

vastustaja seadusliku esindaja omakäelises arvutuses, Haapsalu Restauraator OÜ

hinnangus ja vastustaja enda erinevates dokumentides on erinevalt nimetatud teostatavaid

töid (esifassaad, vasakpoolne fassaad vs AE-1 kirdest, AE-1 vaade loodest vs fassaadi

armeerimine, krohvimine jne), siis ei ole võimalik võrrelda ja jälgida, kuidas on kohus

vastustaja seadusliku esindaja arvutusi, Haapsalu Restauraatori hinnangut ja 06.07.2010 e-

kirjale lisatud teostatud tööde arvestust võrrelnud ning jõudnud järeldusele, et nendes

märgitud tööde mahud on samad. Samal põhjusel ei ole jälgitav see, millised tööd ja

millises mahus on kohtu hinnangul vastustaja poolt teostamist leidnud.

44. Vastuolu esineb ka selles, et vastustaja omakäeliselt teostatud arvutuste puhul, mis tehti

14.06.2010 või hiljem, lähtudes väljatrüki kuupäevast, on vastustaja saanud esimese etapi

tööde mahuks 247,9m2 ja karniiside mahuks 78jm, samas on teada, et pärast esimese etapi

tööde üleandmisel tekkinud vaidlust jättis vastustaja tööde teostamise pooleli ja töid ei

teinud pärast Haapsalu Restauraatori hinnangut. Seega on tõendamata, et vastustajal oleks

üldse õigus saada suuremas mahus tööde eest tasu, kui nimetatud esimese etapi tööd,

millest tuleb maha arvestada materjalide erinevused ja hinnaalandus. Vastustaja sokli töid

ei teinud ja seda kohtuistungil ka kinnitas, seega puudub vastustajal õigus nõuda tasu

soklitööde eest.

45. Apellant ei nõustu kohtuga ka selles osas, et hageja võs töid teostada üksnes Ceresit

materjalidega. Vastustaja ise tunnistab materjalide erinevust ning ka sellest tulenevalt

hinnavahet ning on selle maha arvestanud teostatud tööde maksumusest, seega on

nimetatuga tõendatud, et poolte vahel oli kokkulepe teatud materjalide kasutamiseks,

vastustaja kasutas teisi materjale ning poolte vahel oli ka kokkulepe kõrgema tasu osas

teatud materjalide kasutamisel ja kuna vastustaja kasutas teisi materjale, siis vähendas ta

sellest tulenevalt ka maksmisele kuuluvat tasu.

46. Kohtu seisukoht, et apellandil puudus alus keelduda esimese ja teise akti alusel tööde

vastuvõtmisest, jääb apellandile arusaamatuks, kuivõrd tõendamist on leidnud, et aktid ei

vastanud tõele, tänaseni ei ole vastustaja tõendanud, millised tööd, mis tähtajaks tema

poolt teostati ning millises ulatuses. Kuivõrd vastu saab võtta üksnes valmis töö, siis saab

ka vaheetappidena vastu võtta ainult valmis töö ning kuna pooltevahelise lepingu sisuks

oli fassaaditöö, siis saab valmis tööks, milline kuulub vastuvõtmisele, lugeda üksnes sellist

tööd, millise puhul olid teostatud fassaaditööd. Vastustaja ei esitanud ühtegi akti lepingus

sätestatud tähtajal. Kohus jättis hindamata selle, kas vastustajal oli õigus nõuda, et apellant

sellised tööd aktiga vastu võtaks ning kas apellandil oli üldse kohustus võtta vastu töid,

mida sooviti üle anda muudel tähtaegadel, kui lepingus kokkulepitud vahetähtaegadel.

Apellant leiab, et vastu võetuks saab lugeda siiski need tööd, mis on valmis ja vastustaja

poolt teostatud. Lisaks sellele ei ole 06.07.2010 e-kirjale lisatud akti, vaid üksnes tabel

tööde arvestusega ning tabelit ei saa lugeda tõendiks, millega on tõendatud teatud tööde

valmimine. Kohus oleks pidanud tuvastama, millised tööd vastustaja tegelikult teostas ja

aktide alusel üle anda soovis ja sai ning alles seejärel on võimalik hinnata, kas apellant

alusetult keeldus tööde vastuvõtmisest. Olukord, kus vastustaja on teadlik ebaõigetest

mahtudest ja apellandi pretensioonidest, jätab tööd pooleli ning keeldub akte ja arveid

muutmast, nõuab tasu tööde eest, mida ta teinud ei ole ning tööde eest, mille puhul ta on

kasutanud teisi materjale ja alltöövõtjaid, on tegemist oluliste lepingurikkumistega ning

apellandil sellest tulenevalt õigus lepingust taganemiseks.

47. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 114 lg 1 ja 4. Vaidlust selles ei ole, et apellant pöördus

koheselt vastustaja poole pretensioonidega pärast esimese akti saamist ning ootas

omakorda vastustajalt akti muutmist. Selle asemel, et omakäeliselt välja arvutatud

mahtudes veendumise järgselt akt ära muuta, jätkas vastustaja kuni apellandi poolt

lepingust taganemiseni alusetute nõuete esitamist, keeldus koostamast korrektseid akte ja

muutmast ära arveid ning ei võimaldanud apellandil seega tuvastada ja vastu võtta neid

töid ning teha märkusi vastu võetavate tööde kvaliteedi kohta, millised tööd vastustaja oli

tegelikult teostanud. Tänaseni on tõendamata see, millised tööd ja millises mahus ja

millise kvaliteediga vastustaja tegelikult teostas. Tõendatud on see, et apellant pidas

vastustajaga läbirääkimisi olukorra lahendamiseks ning tegi ettepaneku kompromissiga

vaidlus lahendada, kuid vastustaja jätkas oma alusetuid nõudmisi. Seega oli apellandil

õigus VÕS § 114 lg 4 alusel lepingust taganeda.

48. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 116 lg 2 p-d 2-4. Apellandi huvi oli, et fassaaditööd

oleksid valmis 21.06.2010, kuid selle asemel, et teostada fassaaditööd tähtajaks lõpuni

ning esitada korrektsed aktid ja arved, jättis vastustaja tööde teostamise pooleli, kuigi oli

teadlik, et mahud on valed ning seega ka aktid ja arved on ebaõiged. Lisaks sellele oli

vastustaja rikkunud materjalide ja alltöövõtjate kasutamise kokkuleppeid, mis olid

apellandi poolt huvi püsimise eelduseks ning seega vastustaja poolt lepingu tahtlikud

rikkumised.

49. Apellant ei nõustu kohtuga ka selles osas, et tööde maht aktides ja lepingus erines

mõnevõrra, kuivõrd 1/5 mahu erinevus on oluline erinevus. Seega oli apellandi hinnangul

lepingust taganemisel nimetatud asjaolu oluliseks lepingu rikkumiseks, seda enam, et

vastustaja oli isiklikult omakäeliselt mahud üle arvutanud ning teadlik, et tegemist on

ebaõigete mahtudega aktidega ja arvetega, kuid sellest hoolimata jätkas oma alusetute

ning 20% suuremate nõuete esitamist.

50. Asjas esitatud tõendid tõendavad, et vastustajal puudus õiguslik alus nõuda tööde

vastuvõtmist ja tasumist ning seega peatada tööde teostamine ning vastustaja enda

tegevuse tulemusel - aktide ja arvete muutmisest keeldumine - oli see, miks vastustaja

põhjendamatult peatas tööde teostamise ja tähtaegselt töid ei suutnud lõpetada. Seega ei

olnud tegemist apellandist tuleneva viivitusega, vaid vastustaja ise põhjustas keeldumisega

ja alusetute nõuete esitamisega tööde teostamise lõpptähtaja möödalaskmise. Kusjuures

kohus on jätnud täielikult arvestamata, et vastustajal ei olnudki võimalik mingil hetkel

enam töid lõpuni teostada, kuna objekti omanik oli tellinud juba töö kolmandatelt isikutelt.

51. Haapsalu Restauraator OÜ hinnangu tellimine oli täielikult ebavajalik ning seda tõendab

ka asjaolu, et vastustaja seaduslik esindaja oli ise suuteline õiged arvutused teostama, kuid

keeldus sellest hoolimata nende arvutuste alusel akte ja arveid muutmast. Hinnangu

esimese lausena on kirjas, et hinnang teostati 15.06.2010. Seega oli tegemist vastustaja

poolt ennatliku hindamise tellimisega, millega vastustaja tekitas ise endale kahju ning

mille ärahoidmiseks apellandil võimalused puudusid. Vastustaja ei teavitanud ka kostjat,

et kavatseb eksperthinnangu tellida, seega ei olnud apellant teadlik nimetatud kulude

tekkimisest ega saanud nende tekkimist ette näha ning omalt poolt kuidagi välistada.

Apellandile jääb selgusetuks, milline on see kohustus, millist apellant väidetavalt rikkus

ning millele tuginevalt kohus leidis apellandi olema kohustatud VÕS § 115 lg 1 alusel

eksperthinnangu maksumuse kui kahju hüvitama. Kohaldamata on jäetud ka VÕS § 127

lg-d 2-4, mis välistavad eksperthinnangu maksumuse kui kahju hüvitamise.

Vastustaja seisukoht

52. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

53. Kolleegium, kuulanud istungil ära esindajate seletused ja tutvunud tsiviilasja

materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse maakohtu otsuse

osaliseks tühistamiseks väljamõistetud tasu ja kahjuhüvitise suuruses osas. Nimelt on

maakohus eksinud tasu aritmeetilisel arvestamisel. Samuti on alust vähendada

väljamõistetud kahjuhüvitise suurust. Nimetatud muudatused toovad kaasa vajaduse

muuta menetluskulude jaotuse proportsiooni. Ülejäänud osas ei tuvastanud kolleegium

maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide

ebaõiget kohaldamist ja kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks

maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise

menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.

54. Esmalt ei saa kolleegium nõustuda apellandiga selles, nagu oleks maakohus otsuses

tuvastanud, et tehtud fassaaditööde tegelikuks mahuks oli 584,5m², mitte aga 584,4m²,

nagu oli välja arvestanud ka töövõtja juhatuse liige ning teatanud tellijale 06.07.2010 e-

kirjas ja selle lisas (t I kd lk 82-83). Maakohtu otsusega süsteemselt tutvudes on selge, et

otsuse lk-l 8 alt kolmandas lõigus on kohus teinud trükivea, kui väljendas tuvastatud

fassaaditööde tegelikuks mahuks 584,4m² asemel 584,5m². Eelnevates põhjendustes on

viidatud selgelt vaid numbrile 584,4m². Otsusest nähtub ka, et viidatud eksimus iseenesest

otsuse lõppjäreldusele mõju ei avaldanud. Küll aga tuleb maakohtu poolt väljamõistetud

tasu suurust muuta põhjusel, et kohus on ekslikult lk-l 14 ülevalt esimeses lõigus ja lk-l 15

alt kolmandas lõigus leidnud, et vastavalt viidatud 06.07.2010 arvestusele oleks töövõtjal

õigus saada tasuna 285 165 krooni, kuigi arvestusel oli näidatud summaks 282 165 krooni.

See eksimus on lõpptulemusena viinud kostjalt liigselt 3000 krooni ehk 191.73 euro

väljamõistmiseni.

55. Samuti

nõustub

kolleegium

osaliselt

apellandi

vastuväidetega

kahjuhüvitise

väljamõistmisele. Kolleegium nõustub maakohtuga ja vastustajaga selles, et tõendatud on

kahju hüvitamiseks VÕS § 128 lg 3 alusel vajalikud üldised eeldused. Seisuga 15.06.2010

oli poolte vahel juba tekkinud vaidlus tehtud tööde mahtude üle – töövõtja oli esitanud

esimese akti 04.06.2010, tellija oli sellele vastu vaielnud. Töövõtjal oli saamata tasu ja

selleks, et fikseerida tehtu erapooletu isiku poolt, otsustati tellida arvamus ehitusala

asjatundjalt. Haapsalu Restauraator OÜ hindas objektil töövõtja poolt tehtud mahud,

kvaliteedi jmt (hinnang t I kd lk 57-65). Teisi tõendeid, millised oleksid tulenenud

erapooletust allikast, tööde mahu ja kvaliteedi kohta ei esitatud ka hilisemas kohtulikus

menetluses. Tellija objekti seisundit vaidluste tekkimisel ei fikseerinud. Seega sõltumata

asjaolust, kas töövõtja juhatuse liige oli võimeline välja arvestama tehtud tööde

ruutmeetrid või mitte, oli saadaoleva tasu suuruse kindlakstegemiseks mõistlik tellida

arvamus erapooletult asjatundjalt. Küll aga on kolleegium seisukohal, et tsiviilasjas

tuvastamist leidnud asjaolud annavad aluse sissenõutava kahju vähendamiseks ½ osas

VÕS § 139 lg 1 alusel. Viidatud säte annab aluse vähendada kahjuhüvitist ulatuses, milles

kahju tekkimist soodustasid kahjustatud isikust tulenevad asjaolud. Käesolevas asjas on

ilmne, et esmases aktis, mille töövõtja tellijale 04.06.2010 esitas, kirja pandud tööde

mahud ei vastanud tegelikult tehtule. Seega oli tellijal õigus nõuda ümbermõõtmisi ja uue

akti tegemist. Ja kuigi hilisemalt ilmnes, et ka 06.07.2010 esitatud asjakohaste arvestuste

alusel tellija tasu maksmise kohustust täitma ei hakanud, siis algne vajadus kulu tekitada

oli siiski seotud ka töövõtjast endast tulenevast osaliselt ebaõigest aktist. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada ekspertiisitasust ½, see on 9000 krooni, mis

vastab 575.20 eurole.

56. Ülejäänud osas apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna.

Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Asjakohane ei ole apellandi käsitlus

soklitööde teemal. Nimetatud töödega seonduvalt ei ole hageja nõuet esitanud ning

maakohtu poolt väljamõistetud summade hulgas soklitööde eest tasu ei sisaldu. Asjaolu, et

väljamõistetud summa sisaldab käibemaksu, ei nähtu küll otseselt otsusest, küll aga

06.07.2010 töövõtja arvestusest, mille kohaselt sisaldub 282 165 kroonis 47 027.50 krooni

ulatuses käibemaks. Seega mõistis maakohus tasu välja koos käibemaksuga.

57. Tehtud tööd tuvastas maakohus töövõtja poolt esitatud tõendite (juhatuse liikme

arvestused ja 06.07.2010 e-kiri koos lisaga, Haapsalu Restauraator OÜ arvamus) alusel,

tuues välja nii tööd kui mahud (maakohtu otsuse lk 13 alumine lõik). Tellija töövõtja poolt

esitatud tõendeid ümberlükkavaid tõendeid tehtud tööde kohta ei esitanud. TsMS § 5 lg 1

kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus

tuvastas ja saigi tuvastada asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid vaid talle

esitatud tõendite analüüsi tulemusena. Otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele

ja maakohtu veendumuse kujunemine on otsusest selgelt jälgitav.

58. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et pooled ei leppinud lepingus kokku konkreetse tootja

materjalide kasutamises. A. A. ütlused tõendavad lepingueelsete läbirääkimiste käigus

sellega seonduvate arutelude toimumist, kuid tõendeid vastava kokkuleppe sõlmimise

kohta ei esitatud (kirjalikus lepingus vastav tingimus puudub, töövõtja pool kokkulepet

eitab; A. A. kinnitas, et nimelt tema esitas lepinguprojekti teisele poolele (hagejale;

maakohtu otsuses märgitud ekslikult „kostjale“) ja selles ei olnud punkti, et tööd tuleb

teostada nimelt Ceresiti materjalidega (t I kd lk 257)). VÕS § 14 lg 3 kohaselt

lepingueelsetest läbirääkimistest pooltele õiguslikke tagajärgi ei tulene, kui isikud

kokkulepet ei saavuta. Eeltoodust tulenevalt saab nõustuda hageja seisukohaga, et

06.07.2010 hageja poolt tehtud pakkumist hinna alandamiseks tuleb käsitleda

kompromissettepanekuna, kuid kuna teine pool seda vastu ei võtnud, siis õiguslikke

tagajärgi 14.05.2010 lepingutingimustele sel ei ole.

59. Apellandi käsitlus ainult valmistöö vastuvõtmise kohustuse kohta ei vasta pooltevahelises

lepingus kokkulepitule. Lepingu p-des 8.1 ja 8.2 oli kokku lepitud lisaks lõpptöö

üleandmisele ja vastuvõtmisele ka tööosade vahetähtaegadel üleandmine-vastuvõtmine.

Asjakohane on maakohtu järeldus, et lepingus ei olnud kokku lepitud, milliseid tööosi (kas

valmis seinte kaupa nagu väidab apellant või nn tehtud kihtide kaupa nagu väidab

vastustaja) seejuures silmas peeti. Seega ei saa asuda seisukohale, et töövõtjal puudus

õigus anda vahetähtaegadel üle vastavaks ajaks tehtud osa tööst. Kohustus võtta töö vastu

on vastavalt VÕS §-le 638 töövõtulepingujärgne tellija põhikohustus. Samuti kohustus töö

viivitamatult üle vaadata või üle vaadata lasta VÕS § 643 kohaselt, kui töö telliti

majandus- või kutsetegevuses.

60. Apellant on seisukohal, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 114 lg-d 1 ja 4.

Kolleegium sellega nõustuda ei saa. Viidatud sätte lg 1 reguleerib olukorda, kus

võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega ja siis

eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Käesolevas asjas tuvastas

maakohus, et tellija ei andnud enne lepingust taganemist töövõtjale täiendavat tähtaega töö

lõpetamiseks. Selline järeldus vastab tsiviilasja materjalidele, milledest on näha küll

pooltevahelise vaidluse toimumine tööde üle, mida töövõtja tahtis üle anda, kuid ei nähtu,

et tellija oleks andnud töövõtjale täiendava tähtaja lepingujärgsete tööde lõpetamiseks.

Samuti ei nähtu töövõtjapoolset teadet, et ta oma kohustusi ei täida. Ka ei nähtu

pooltevahelisest lepingust ega muudest kohtule esitatud tõenditest, et tellija oleks teatanud

töövõtjale, et tööde lõpptähtaeg 21.06.2010 omab tema jaoks erilist tähtsust, mistõttu kui

selleks ajaks töid ei lõpetata, siis kaotab ta huvi lepingu vastu VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes,

nagu väidab apellant kaebuses. Tulenevalt VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttest

pooltevahelises suhtluses peab teine lepingupool enne väidetavat rikkumist olema teadlik

teise poole erilisest huvist, et rikkumise toimumise korral oleks lepingust taganemine

täitmiseks täiendavat tähtaega andmata tema jaoks ettenähtav.

61. Otsuse muutmise tulemusena muutub ka hagi rahuldamise proportsioon, mistõttu tuleb

muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust selliselt, et 34% kuludest jäävad hageja

ja 66% kostja kanda.

62. Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele 4% ulatuses. Seega jäävad

apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel 4% ulatuses vastustaja ja

96% ulatuses apellandi kanda.

Ulvi Loonurm Ande Tänav Imbi Sidok-Toomsalu