3-11-1378/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Agu Timmi ja Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26. oktoober 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-1378

Haldusasi

Vasily Karpovi kaebus Viru Vangla tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks seoses S 10 osakonna

kambrite sulgemisega 31.01.2011-01.02.2011 ja vastava

haldusakti esitamata jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.12.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vasily Karpov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2011. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. Karpov esitas 01.06.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses S 10 osakonna kambrite sulgemisega

ajavahemikul 31.01.2011-01.02.2011 ja vastava haldusakti esitamata jätmisega. Kaebuse

põhjenduste kohaselt ei olnud ohtu ega erakordset sündmust, mis oleks tinginud osakonna

lukustamise ning kaebajale ei tutvustatud vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 kohast kirjalikku

käskkirja kambrite sulgemise kohta. Põhjendatud huvina märkis kaebaja preventiivset huvi, et

vastustaja väldiks tulevikus samasugust käitumist.

2. Tartu Halduskohtu 08.12.2011. a otsusega rahuldati kaebus ning tunnistati õigusvastaseks

Viru Vangla tegevus S 10 osakonna kambrite sulgemisel 31.01.2011 kuni 01.02.2011 ning

vastava haldusakti andmata jätmisel.

Otsuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla õigusvastaselt lukustanud S 10 osakonna

kambrid 31.01.2011 ilma vastavat kirjalikku haldusakti vormistamata. Kaebaja preventiivne

eesmärk on sobiv tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna kaebuse rahuldamine võib reaalselt

aidata kaasa kaebaja õigust teostamisele ja kaitsmisele tulevikus aset leida võivates sarnastes

olukordades.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus

otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus jätnud ebaõigesti kohaldamata

haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 55 lg 2, hindamata tõendid ja välja selgitamata asjaolu,

et osakonna S 10 kambrite lukustamine 31.01.2011 oli edasilükkamatu juhtum. S 10 osakonna

kambrite lukustamise 31.01.2011 tingis asjaolu, et samas osakonnas viibival kinnipeetaval

avastati peas haav ning ei olnud teada, kas vigastused olid tekitatud teiste kinnipeetavate

poolt. Vangla julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmiseks oli vajalik

ja põhjendatud koheselt osakondade kambrite lukustamine kuni asjaolude väljaselgitamiseni.

Seega oli tegemist edasilükkamatu juhtumiga, mille puhul võis anda korralduse kambrite

lukustamiseks ka suuliselt.

Korralduse kirjalikult vormistamata jätmine ei mõjutanud kuidagi asja sisulist otsustamist

ning kirjalikku korraldust ei vormistatud ka tagantjärgi, kuna kambrite uksed avati järgmise

päeva lõuna ajal. Kaebajale selgitati 07.03.2011. a vastuses selgitustaotlusele kirjalikult

osakonna kambrite lukustamise asjaolusid.

Halduskohus on otsuse tegemisel tuginenud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 12

redaktsioonile, mis vaidlusoleval kambrite lukustamise ajal ei kehtinud ning millest vangla ei

saanud ega pidanud lähtuma. Vaidlusaluse kambrite lukustamise ajal VSkE ei sätestanud, et

edasilükkamatul juhul võib otsuse kambrite lukustamiseks teha kõrgem kohalviibiv

vanglaametnik, ning vangla pidi lähtuma kehtivast regulatsioonist.

4. V. Karpov vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuse põhjenduste kohaselt on vangla kasutanud VangS § 8 lg-s 2 toodud alust

kinnipeetavate kollektiivseks karistamiseks ning HMS § 55 lg 2 p 1 ja VangS § 8 lg 2

kohaselt tuleb erandina tehtav lukustamise otsus teha kirjalikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu

Halduskohtu 08.12.2011. a otsus tuleb jätta muutmata.

6. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlustas kaebaja vangla toimingud, millega suleti S 10

osakonna kambrid ajavahemikul 31.01.2011-01.02.2011 ilma vastavat kirjalikku haldusakti

koostamata ja esitamata ning leidis, et sellise tegevusega piirati ilma õigusliku aluseta tema

liikumisvabadust.

VangS § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil

vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni

äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse

kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Kõnealuse sätte lausega üks

kinnipeetavale antud voli liikuda päevaajal vangla territooriumi kindlates osades on seega

vaadeldav kinnipeetava subjektiivse õigusena, millele vastandub vanglateenistuse kohustus

seda võimaldada. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud

vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse

ruumidesse paigutada VangS § 8 lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla

julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise

otsus tuleb teha kirjalikult.

Seega lubab VangS § 8 lg 2 vanglateenistusel julgeoleku tagamiseks või õigusrikkumise

ärahoidmiseks teatud juhtudel kõrvale kalduda VangS § 8 lõikega 1 kinnipeetavale tagatud

üldisest elukorraldusest, so piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust

osa kambrite või teatud osakondade lõikes. Kõnealune liikumisvabaduse piirang on vaadeldav

VangS § 69 lg 2 punktis 1 sätestatud täiendava julgeolekuabinõu (kinnipeetava vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine) alaliigina. Seejuures eristab VangS § 8 lg 2 ja

VangS § 69 lg 2 punktis 1 nimetatud julgeolekuabinõud adressaatide hulk. Kui VangS § 69

peab silmas täiendavate julgeolekuabinõude kasutamist ühe konkreetse vangla julgeolekut

ohustava kinnipeetava suhtes, siis VangS § 8 lg 2 lubab vangla julgeoleku huvides piirata

määratlemata hulga kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust ning sellise üldise liikumis-

ja suhtlemisvabaduse piirangu näol on tegemist kinnipeetavate subjektiivsete õiguste oluliselt

intensiivsema riivega võrreldes VangS § 69 lg 2 punktist 1 loetletuga, sest VangS § 8 lg 2

võimaldab piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul

julgeolekuohtu ei tulene.

Sellise täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine toob kaasa kinnipeetava õiguste olulise

piiramise, mistõttu julgeolekuabinõu kohaldamine peab toimuma eraldiseisva motiveeritud

haldusaktiga ja sellise haldusakti näol on ühtlasi tegemist ka koormava ja kaalutlusõiguse

alusel antud haldusaktiga.

VangS § 8 lg-st 1 tulenevast kinnipeetavate üldisest liikumis- ja suhtlemisvabadusest

julgeoleku tagamise eesmärgil erandi tegemine tuleb sama paragrahvi lg 2 kohaselt

vormistada kirjalikult ja see nõue on vaadeldav koormava ja kaalutlusõiguse alusel tehtava

haldusakti kirjaliku põhjendamise nõudena HMS § 56 mõttes. HMS § 56 järgi peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning

põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on

haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja

õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida lisaks ka

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Kirjaliku nõude kehtestamine on vajalik eelkõige isikute õiguste kaitseks ning võimalike

vaidluste vältimiseks selle üle, milline oli haldusakti sisu selle andmise hetkel.

Selles kohtuasjas tuvastatu kohaselt on kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid, mille kohaldamine peab toimuma iseseisva motiveeritud haldusaktiga,

kuid sellist eraldiseisvat akti antud ei ole (tl 1-2, 6, 40-41, 44-45). Eeltoodust tulenevalt

nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja poolt vaidlustatud Viru Vangla toimingud

olid õigusvastased.

7. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et

31.01.2011-01.02.2011 toimunud S 10 osakonna kambrite lukustamist tulnuks HMS § 55 lg 2

alusel lugeda edasilükkamatuks juhtumiks, mis õigustas üksnes suulise korralduse andmist ja

VangS § 8 lg-es 2 märgitud kirjaliku haldusakti andmata jätmist. HMS § 55 lg-st 2 tuleneb, et

haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Nagu

juba varem märgitud, sätestab VangS § 8 lg 2 selgelt, et kõik erandid ehk piirangud, mis

vanglas tehakse võrreldes sama paragrahvi lg-es 1 sätestatuga, tuleb vormistada kirjaliku

otsusega. Kui üldkorrast lubatakse teha erandit ja kohustatakse seda tegema kirjaliku

otsusega, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik sellisel juhul kohaldada tehtavale

erandile veelkord erandit HMS § 55 lg 2 alusel ja öelda, et teatud juhtudel, mida vangla peab

edasilükkamatuteks, võib omakorda teha erandi VangS § 8 lg-es 2 tooduga võrreldes ja piirata

kinnipeetavate liikumis- ning suhtlemisvabadust üksnes suulise haldusaktiga. Samuti on

VangS § 8 lg 2 alusel julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise

vältimiseks tehtavad erandid nagunii oma olemuselt operatiivset ja viivituseta tegutsemist

nõudvad olukorrad ning nendega seotud otsuste kirjaliku vormistamise kohustust ei saa

omakorda välistada viitega HMS § 55 lg-est 2 tulenevale võimalusele anda edasilükkamatu

korralduse tegemiseks haldusakt muus vormis kui kirjalik vorm

Seda, et tegelikult vormistatakse VangS § 8 lg 2 alusel tehtavad otsustused Viru Vanglas

kirjalikult ja kasvõi tagantjärele järgmisel tööpäeval, on tunnistanud ka vastustaja ise oma

15.08.2011. a vastuses halduskohtule (tl 38 p), märkides selles samuti, et vaidlusalusel juhul

on see kahetsusväärselt jäänud tegemata, mis omakorda võis olla põhjustatud sellest, et sel

korral olid osakonna kambrite uksed suletud lühiajaliselt (31.01.2011 õhtust 01.02.2011

lõunani). Ringkonnakohtu arvates ei anna kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemispiirangute

kestus aga alust VangS § 8 lg-est 2 tuleneva vorminõude arvestamata jätmiseks.

Lisaks sellele ei ole käesoleval juhul vormistatud kinnipeetavate, sh kaebaja, õigusi piiravat

haldusakti ka viivituseta tagantjärele kirjalikult. 07.03.2011 antud vastust (tl 45) kaebaja

02.02.2011. a pöördumisele ei saa selliseks haldusaktiks lugeda, sest see ei sisalda haldusakti

kohustuslikke elemente (resolutsioon, vaidlustamisviide jne).

8. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka vastustaja väide, mille kohaselt ei

mõjutanud otsuse kirjalikult vormistamata jätmine kuidagi asja sisulist otsustamist (HMS

§ 58). HMS §-le 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel,

et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nimetatud reegel on kohaldatav

üksnes tühistamiskaebuse lahendamisel kuid tuvastamiskaebusele ja eriti toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud kaebusele see säte ei laiene. Tuvastamiskaebuse korral

kontrollitakse, üksnes seda, kas haldusorgan on vaidlusalusel toimingu tegemisel täitnud

seaduses sätestatud tingimusi või mitte.

Tiit Lõhmus

Agu Timmi

Maili Lokk