3-12-862/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-862

Haldusasi

T.K.i kaebus AS Ühisteenused 16.12.2011 viivistasu otsuse

nr 0053013687 ja Tallinna Transpordiameti 09.04.2012

käskkirja

nr

tühistamiseks

ning

Tallinna

Transpordiameti

poolt

tekitatud

kahju

hüvitamiseks

summas 69,41 eurot.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja : T.K.

Vastustajad: AS Ühisteenused

Tallinna Transpordiamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada AS Ühisteenused poolt 16.12.2011 koostatud

VTO nr 0053013687, tühistada Tallinna Transpordiameti 9.04.2012 käskkiri nr 355 ja

mõista Tallinna Transpordiametilt T.K.i kasuks välja Tallinna Transpordiameti

õigusvastase toiminguga tekitatud kahju 31,00 eurot.

2. Mõista Tallinna Transpordiametilt T.K.i kasuks välja menetluskulud 38,94 eurot.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus kaebajale ja vastustajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse

otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.12.2011 sõlmisid T.K. (müüja) ja R. K. (ostja) sõiduauto Volkswagen Golfi reg nr xxx xxx

müügilepingu, mille kohaselt läks omandiõigus sõidukile müüjalt ostjale üle vahetult pärast

müügilepingu allkirjastamist s.o. samal päeval.

2. 16.12.2011 kell 21:17 aadressil Niguliste tn 2 vastas koostati AS Ühisteenused parkimiskontrolöri

poolt viivistasu otsus (edaspidi VTO) 0053013687 sõiduki VOLKSWAGEN reg nr xxxxxxx

parkimisel avalikul tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata jätmise kohta.

3. 02.01.2012 saatis AS Eesti Post välja viivistasu otsuse kolmanda eksemplari (tempel

postisaadetise

väljastusteatel)

liiklusregistrisse

kantud

mootorsõiduki

omaniku

(T.K.)

rahvastikuregistri järgsele aadressile xxxxxxxxxxx.

4. 20.01.2012 tagastas AS Eesti Post viivistasu otsuse kolmanda eksemplari koos väljastusteatega

Tallinna Transpordiametile hoiutähtaja möödumise tõttu, sest viivistasu otsuse kolmandat eksemplari

ei olnud võimalik allkirja vastu kätte toimetada rahvastikuregistri järgsel aadressil ning adressaat ei

käinud postkontoris kirjal järgi.

5. 23.01.2012 avaldas Tallinna Transpordiamet dokumendi resolutiivosa ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

6. Tallinna Transpordiamet saatis 14.03.2012 viivistasu otsuse nr 0053013687 sundtäitmiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

7. 27.03.2012 sai kaebaja T.K. kaebuse kohaselt kätte kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt saadetud

täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.

8. 30.03.2012 esitas T.K. Tallinna Transpordiametile vaide viivistasu otsusele nr 0053013687, milles

paluti viivistasu otsuse nr 0053013687 ning kohtutäituri täitmisnõude tühistamist põhjusel, et sõiduk

võõrandati 06.12.2011 müügilepingu alusel R. K.'le. 09.04.2012 tagastati vaie käskkirjaga nr 355

vaide esitamise tähtaja möödumise tõttu maksukorralduse seaduse (MKS) 143 lg 1 p 3 alusel.

9. 18.04.2012 pidas kohtutäitur Marek Laanemets võlgniku T.K.i arveldusarvelt kinni määratud

viivistasu summas 31 eurot, kohtutäituri tasu summas 37,76 eurot ning täitemenetluse läbiviimise

kulud summas 0,65 eurot, kokku 69,41 eurot.

10. 25.04.2012 esitas T.K. kaebuse Tallinna Halduskohtule taotledes AS Ühisteenused 16.12.2011

viivistasu otsuse nr 0053013687 ja Tallinna Transpordiameti 09.04.2012 käskkirja nr 355

tühistamist, Tallinna Transpordiameti poolt tekitatud kahju hüvitamist summas 69,41 eurot. Kaebuse

esitaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 25.04.2012 summas 15,97 eurot (tl 11) ja 29.05.2012 summas

31,94 eurot (tl 33).

11. 4.06.2012 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja viis läbi eelmenetluse toimingud.

2.07.2012 määrusega otsustas kohus asja lahendada kirjalikus menetluses ja määras

menetlustähtajad.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

12. Kaebaja palub esiteks tühistada VTO nr 0053013687. Kaebaja märgib, et liiklusseaduse (edaspidi

LS) § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui

liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja

vastutav kasutaja. 6.12.2011 sõlmisid T.K. (müüja) ja R. K. (ostja) sõiduauto Volkswagen Golfi reg nr

xxxxxx müügilepingu, mille kohaselt läks omandiõigus sõidukile müüjalt ostjale üle vahetult pärast

müügilepingu allkirjastamist. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebaja nimetatud sõiduauto omanik ja

kaebaja, kui endine sõiduauto omanik ei ole VTO-s märgitud kohas Niguliste tn 2 vastas 16.12.2011

parkinud. Kaebaja on 5.01.2012 teinud Maanteeametile võõrandamisteate nimetatud auto võõrandamise

kohta. Kaebaja märgib siinjuures, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75

„Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, kui

seadusest ei tulene teisiti.

13. Teiseks palub kaebaja tühistada Tallinna Transpordiameti 9.04.2012 käskkirja nr 355. MKS §

140 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada MKS §-s 50 sätestatud tingimustel. MKS § 50 lg

2 kohaselt võib maksuhaldur, kui menetlustähtaeg, välja arvatud maksudeklaratsiooni esitamise

tähtaeg, on mõjuval põhjusel mööda lastud, oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja

ennistada. Kaebaja leiab, et antud juhul oleks pidanud haldusorgan vaidetähtaja ennistama, kuna

kaebajal puudus enne kohtutäituri poolt saadetud dokumente igasugune teave, et kaebaja nimele on

tehtud VTO. Kaebaja selgitab, et Riigikohus on 13.10.2009 lahendis nr 3-3-1-65-09 leidnud, et

„mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti

teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud.

Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus." Antud juhul ei ole

haldusorgan kaebajani haldusakti toimetanud.

14. Kolmandaks palub kaebuse esitaja hüvitada Tallinna Transpordiametil kaebuse esitajale avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju kokku summas 69,41 eurot, mis koosneb kohtutäituri tasust summas

37,76 eurot, täitemenetluse läbiviimise kuludest summas 0,65 eurot ja viivistasunõudest summas 31,00

eurot.

Kaebuse esitaja leiab, et kahju tekitati talle Transpordiameti poolt seoses täitmisavalduse ja

täitedokumendi esitamisega täiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Kaebaja viitab liiklusseaduse (LS) §

188 lg-le 3.

Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ole haldusorgan täitnud MKS § 53 ja 54 sätestatud kohustust.

Rahvastikuregistris on kaebaja aadressiks märgitud xxxxxxxx. Kaebaja kinnitab, et elas nimetatud

aadressil viivistasu otsuse tegemise päeval ja elab seal ka praegu, seetõttu jääb arusaamatuks Tallinna

Transpordiameti vaideotsuses toodud põhjendus, et „käesoleval juhul ei olnud viivistasu otsuse

kolmandat eksemplari võimalik allkirja vastu kätte toimetada, sest mootorsõiduki omanik ei asunud

registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil." Kaebajale jääb arusaamatuks kuidas

kohtutäituril õnnestus talle nimetatud aadressil vajalikud dokumendid kätte toimetada. Samuti on

kaebaja abikaasa M. K. haige ja viibib antud registreeritud aadressil pidevalt kodus. Kaebaja on

seisukohal, et haldusakti andja peab tegema kõik endast oleneva, et tagada viivistasu otsuse

kättetoimetamine adressaadile, vältimaks haldusakti adressaadile kahju tekkimist kohtutäituri tasude

näol. Seetõttu leiab kaebaja, et Tallinna Transpordiameti poolne täitmisavalduse ja täitedokumendi

esitamine täiturile täitemenetluse läbiviimiseks on õigusvastane.

Samuti leiab kaebaja, et õigusvastane on maksuhalduri tegevus seoses viivistasu otsuse resolutiivosa

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-57-02 leidnud, et õigusriigile

omased haldusmenetluse põhimõtted näevad ette, et reeglina tuleb haldusakt teha menetlusosalisele

teatavaks või talle kätte toimetada isiklikult. Ajalehes teate avaldamist võib haldusakti teatavaks

tegemiseks lugeda vaid erijuhtudel, mil isiklik teavitamine on praktiliselt võimatu või seotud

ülemääraste kulutustega. Kaeabaja viitab MKS § 55 ning märgib, et tema elukoht on õigesti

märgitud rahvastikuregistris, kaebaja elab nimetatud aadressil. Seega kaebaja leiab, et Tallinna

Transpordiamet ei ole antud juhul teinud endast kõike, et teha kaebajale teatavaks tema õigusi piirav

haldusakt. Arvatavasti oleks piisanud kui Tallinna Transpordiamet oleks saatnud viivistasu otsuse

näiteks teistkordselt kaebaja rahvastikuregistris märgitud aadressil. Täiendavalt märgib kaebaja, et ei

ole võimalik eeldada, et ta loeb igapäevaselt Avalikke Teadaandeid, arvestades, et ta on 06.12.2011

sõlminud müügilepingu, millega sõiduauto Volkswagen Golfi reg nr xxxxxx omandiõigus on läinud

üle R. K.le.

15. Kaebaja selgitab vastuseks vastustaja seisukohtadele, et tema kui sõiduki endine omanik esitaski

30.03.2012 Tallinna Transpordiametile 06.12.2011 sõlmitud sõiduki müügilepingu, mis tõestab

üheselt, et sõiduki omandiõigus on üle läinud R. K.le 06.12.2011 kuupäeval.

Kaebaja ei saanud esitada Tallinna Transpordiametile varem kui 30.03.2012 sõiduki omandiõigusega

muutumisega seotud müügilepingut, kuna kaebajal puudus teave, et tema nimele on vormistatud

VTO nr 0053013687. Kaebaja sai teada esmakordselt viivistasu otsusest alles kohtutäituri

täitemenetluse dokumentide saamisega kaebaja registreeritud rahvastikuregistri järgsel aadressil.

Seega, alates 30.03.2012 kuupäevast oli Tallinna Transpordiametil olemas teave, et 06.12.2011

kuupäeval läks sõiduki reg nr xxxxxx omandiõigus üle R. K.le. Ja juhindudes eelnevast lausest ei

olnud kaebaja T.K. viivistasu otsuse määramise hetkel sõiduki omanik. Seega leiab kaebaja, et

väljastatud viivistasu otsus nr 0053013687 on õigustühine ja palub antud viivistasu otsus tühistada.

16. Kaebaja selgitab oma käitumist seoses vastustaja viitega Majandus-ja kommunikatsiooniministri

3. märtsi 2011 määrusele nr 19 ’’Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord.’’

Nimelt kuna Maanteeameti liiklusregistribüroo võimaldab uuel omanikul Maanteeameti

liiklusregistri büroos ka üksi vormistada sõiduki registriandmete muudatused - sõiduki

võõrandamisel omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendi (nt müügileping) alusel, siis kaebaja

leppis R. K.’ga 06.12.2011 müügilepingu allkirjastamisel suusõnaliselt kokku, et selle toimingu teeb

5 päeva jooksul ära sõiduki uus omanik R. K.

Kaebaja viitab asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1, mis ütleb, et vallasomand tekib vallasasja

üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et

omand läheb üle omandajale.

Jaanuari 2012 a esimestel päevadel võttis kaebajaga telefoni teel ühendust kohustusliku

liikluskindlustuse kindlustusandja esindaja ja ütles, et R. K. soovib vormistada kohustuslikku

liikluskindlustust, kuid liikluskindlustuse kindlustusandja ei saa seda vormistada, sest Maanteeameti

liiklusregistri andmetel ei kuulu antud sõiduk R. K.le, vaid kaebajale. Alles, siis sai kaebaja teada, et

R. K. pole käinud Maanteemeti liiklusregistri büroos sõiduki registriandmete muudatust

vormistamas. Sellest lähtuvalt esitas kaebaja 05.01.2012 Maanteeameti liiklusregistri büroole

aadressil Mäepealse tn 19 Tallinnas võõrandamisteate koos 06.12.2011 sõlmitud müügilepinguga,

mis tõestas üheselt, et sõiduki reg nr xxxxxx omandiõigus on 06.12.2011 üle läinud kodanik R. K.le.

17. Kaebaja märgib vastuseks vastustaja Tallinna Transpordiameti väitele, et tulenevalt MKS §-st 55

on vastustaja teinud kõik, et kätte toimetada kaebajale VTO nr 0053013687 kolmas eksemplar

järgmist.

Lisaks sellele, et kaebaja viibis 3.01.12 terve päev kodus, rõhutab kaebaja, et ei ole saanud Eesti Post

AS’lt ühtegi teadet (enne kohtutäituri poolseid dokumente) oma lukustatud postkasti, et kaebajat

ootab postkontoris tähtkirja saadetis. Vastustaja väide, et kaebaja teadlikult vältis viivistasu otsusele

järele minemist, on paljasõnaline ja pahatahtlik. Jääb arusaamatuks miks kaebaja oleks pidanud

hoiduma viivistasu otsuse kolmanda eksemplari vastu võtmisest, seda enam, et kaebaja nimetatud

alal ei parkinud ega teadnud kõnesolevast rikkumisest midagi. Kuna kaebaja postkasti ei ole

viivistasu otsuse kohta ühtegi kirja ega teadet jõudnud, siis leiab ta, et ebamõistlik on nõuda, et ta

läheks postkontorisse nõudma dokumente, mille olemasolust ta teadlik pole.

Kaebaja leiab, et vastustaja lisatud postisaadetise väljastusteade ei kinnita seda, et postiasutus on

asunud kirja kaebaja registrijärgsele aadressile toimetama ja et posti töötaja on teate tähtkirja kohta

kaebaja postkasti ka pannud. Postiasutuse vigu ei saa välistada ja võimalik on, et postiljon on

kaebajale mõeldud teate kellegi teise postkasti pannud. Vastavalt AS Eesti Post kehtivatele

Universaalse Postiteenuse Tüüptingimustele: tähtkirja saabumise teade edastatakse postkasti

lihtsaadetisena. Eesti Post AS lihtsaadetisi nende postitamisel, kulgemisteekonnal ja väljastamisel ei

registreeri, seega on kaebajal kahtlus, et teatist tähtkirja olemasolust ei ole kaebaja postkasti

jõudnud.

Kaebaja ei nõustu vastustajate seisukohaga, kus leitakse, et kahju menetlusosalisele viivistasu otsuse

ja täitemenetluse kulude näol on tekkinud kaebuse esitaja ning 06.12.2012 võõrandamislepingu

alusel sõiduki omandanud R. K. tegevusest tulenevalt. Just vastustajad on tegutsenud õigusvastaselt,

jättes kaebaja menetlusse kaasamata ja lähtunud informatiivse sisuga registri andmetest. Oleks

haldusorgan kaebajale haldusakti nõuetekohaselt teatavaks teinud, oleks kaebaja saanud astuda

kohaseid samme viivistasu otsusest tulenevate kulude vältimiseks. Vastustaja on ise oma vastulauses

öelnud, et: „maksuhaldur ei välista võimalust, et kui kaebaja oleks sõiduki müügilepingu esitanud

vaide esitamise tähtaja jooksul, oleks olnud võimalik viivistasu otsuse määramine sõiduki tegelikule

omanikule.“ Kui haldusorgan oleks kaebajale nimetatud otsuse nõuetekohaselt teatavaks teinud,

oleks ta saanud esitada sõiduki müügilepingu vastustajale koheselt ja vaidlusalused kulud oleksid

ilmselt olemata.

Kaebajal endal puudub majapidamises internetiühendus, et tutvuda igapäevaselt ametliku väljaande

Ametlikud Teadaanded sisuga. Seda kinnitavad ka järgnevad faktid: a) kaebajal puudub isiklik

emaili aadress; b) kuna kaebajal puudub isiklikult internetiühendus, siis suhtlemisel vastustajatega

on kaebaja palunud iga kord abi oma tütre elukaaslaselt H. G.’lt kasutada tema isiklikku arvutit koos

internetiühendusega ja H. G. isiklikku emaili aadressi xxxxxxxx@elisa.ee.

Kaebaja leiab, et võimalik viga postitöötaja töös, isikliku emaili aadressi –ja internetiühenduse

puudumine, ja fakt, et kaebaja abikaasa M. K. viibib kogu aeg kodus antud aadressil xxxxxxxx - olid

piisavalt mõjuvad põhjused viivistasu vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

18. Kaebaja leiab, et vastustaja Tallinna Transpordiamet on lähtuvalt eeltoodust õigusvastaselt

edastanud VTO kohtutäiturile täitemenetluse toimingute teostamiseks. Seega on kaebajale

õigusvastaselt tekitatud täiendavaid täitemenetlusega seotud kulusid, mille hüvitamist kaebaja

soovib.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

19. Vastustaja Tallinna Transpordiamet vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

19.1. Vastustaja Tallinna Transpordiamet selgitab, et viivistasu otsuse määramise hetkel on

sõiduki omanikuks liiklusregistri andmetel T.K..

Tulenevalt viivistasu otsuse määramise asjaoludest määrati viivistasuotsus nr 0053013687 põhjusel,

et parkimistasu oli maksmata. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb

parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata või

tasutud väiksema määra järgi. Sõiduki kontrollimise hetkel puudus sõidukil tasulise parkimise õigust

tõendav dokument ning mobiilsideoperaator ei kinnitanud antud sõiduki parkimist antud tasulisel

parkimisalal. Samuti ei olnud sõiduki armatuurlauale paigutatud parkimiskella või kirjalikku teadet

parkimise algusaja kohta, mis oleks andnud 15 minuti pikkuse tasuta parkimise õiguse. Seega oli

mootorsõiduki parkimisel tekkinud parkimistasu tasumise kohustus, kuid parkimistasu oli maksmata.

Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud viivistasu otsuse määramise õiguslikke aluseid, vaid asjaolu, et

viivistasu otsuse määramise hetkel oli sõiduki omandiõigus läinud võõrandamistehingu alusel üle R.

K.'le ning T.K. ei ole jätnud sõiduki parkimisel parkimistasu maksmata. Oma väite kinnitamiseks

esitas kaebaja 30.03.2012 sõiduki võõrandamislepingu, mille kohaselt sõiduk võõrandati 06.12.2011.

Lisaks väidab kaebuse esitaja, et ta on teinud 05.01.2012 Maanteeametile võõrandamisteate

nimetatud sõiduki võõrandamise kohta. Käesoleval hetkel puuduvad eelnimetatud sõiduki andmed

liiklusregistris (lisatud väljavõte registrist).

LS § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui

liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja

vastutav kasutaja. Tallinna Transpordiamet lähtub sõiduki omaniku esmasel tuvastamisel

liiklusregistri andmetest, kuivõrd tulenevalt LS § 173 lg-st 1 ning § 174 lg-st 2 peetakse

liiklusregistris sõidukite andmebaasis ühtlasi arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite, haagiste

ja LS §-s 158 nimetatud maastikusõidukite ning nende omanike ja vastutavate kasutajate, samuti

sõidukite kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute ning registerpantide üle. Samas ütleb

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus" § 9, et

registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti.

AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja

valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kaebuse juurde

lisatud võõrandamislepingu punktist 4 tuleneb, et müüja ja ostja on kokku leppinud omandiõiguse

üleminekus vahetult pärast võõrandamislepingu allkirjastamist. Seega võib asuda seisukohale, et

06.12.2011 läks sõiduki omandiõigus müügilepingu alusel üle R. K.'le.

Kuna Tallinna Transpordiametil puudub ülevaade sõidukite võõrandamistehingutest, mis ei ole

kantud liiklusregistrisse, on liiklusregistri kandel siiski informatiivne tähendus ja maksuhalduril on

õigus viivistasu määramisel lähtuda liiklusregistri andmetest seni, kuni isik ei tõenda üheselt, et ei

olnud viivistasu otsuse määramise hetkel sõiduki omanik.

Viivistasu otsuse määramise hetkel oli liiklusregistrisse kantud sõiduki omanikuna T.K., vastutav

kasutaja liiklusregistris puudus. LS § 188 lg 3 alusel väljastatavale viivistasu otsuse kolmandale

eksemplarile kantakse liiklusregistris sisalduvad sõiduki omaniku andmed ning viivistasu otsuse

kolmas eksemplar saadetakse maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) 4. peatükis ettenähtud korras

sõiduki omanikule. Viivistasu otsuse kolmanda eksemplari väljastamise hetkel 02.01.2012 oli

liiklusregistrisse sõiduki omanikuna samuti kantud T.K..

Vastustaja viitab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011 määruse nr 19

„Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 ja lg 5 märkides, et

käesoleval juhul vastavat kahepoolselt allkirjastatud taotlust liiklusregistrile andmete muutmiseks ei

esitatud. Sama määruse § 7 lg 8 lausetest 1 ja 2 tulenevalt võib sõiduki võõrandamisel sõiduki

registrijärgne omanik või tema esindaja esitada Maanteeametile vastavasisulise taotluse, millega ta

teatab sõiduki võõrandamisest. Taotlusele tuleb lisada omandi üleandmist tõendav dokument. Antud

juhul tegi sõiduki registrijärgne omanik vastavasisulise taotluse Maanteeametile väidetavalt

05.01.2012, rikkudes seeläbi kohustust taotleda sõiduki registriandmete muutmist viie tööpäeva

jooksul. Vastuse koostamise hetkel puuduvad kõne all oleva sõiduki andmed üldse liiklusregistrist.

Eeltoodut arvestades on kaebuse esitaja ise tinginud olukorra, kus liiklusregistril ning seeläbi ka

maksuhalduril puudusid andmed sõiduki omandanud isiku kohta.

Kuivõrd viivistasu otsus määrati 16.12.2011, viivistasu otsuse kolmas eksemplar väljastati

02.01.2012 ja registriandmete muutmiseks tehti taotlus väidetavalt alles 05.01.2012, on vastustaja

seisukohal, et viivistasu otsuse määramine ning viivistasu otsuse kolmanda eksemplari saatmine

registrijärgsele sõiduki omanikule T.K.ile on põhjendatud ning õiguspärane.

06.12.2011 sõlmitud võõrandamisleping edastati maksuhaldurile 30.03.2012 koos vaidega

viivistasu otsuse nr 0053013687 tühistamise kohta, kuid vaie tagastati vaide esitamise tähtaja

möödumise tõttu. Maksuhaldur ei välista võimalust, et kui kaebaja oleks sõiduki müügilepingu

esitanud vaide esitamise tähtaja jooksul, oleks olnud võimalik viivistasu otsuse määramine sõiduki

tegelikule omanikule.

Vastustaja pöörab seejuures tähelepanu asjaolule, et sõiduki võõrandamine mis tahes ajahetkel ei

muuda parkimistasu tasumise kohustuse rikkumise fakti mootorsõiduki juhi poolt ning viivistasu

otsuse tühistamise korral ei ole võimalik viivistasu otsust määrata sõiduki uuele omanikule.

Tulenevalt eeltoodust leiab vastustaja, et AS Ühisteenused poolt 16.12.2012 kell 21:17:42 sõidukile

registreerimismärgiga xxxxxx määratud viivistasu otsus nr 0053013687 on õiguspärane ja ei kuulu

tühistamisele.

19.2. 30.03.2012 esitas T.K. viivistasu otsusele nr 0053013687 vaide, milles paluti viivistasu otsuse

nr 0053013687 ning kohtutäituri täitmisnõude tühistamist. Parkimisega seonduvate märgukirjade ja

selgitustaotluste ning viivistasu otsustele esitatud vaiete eelneva läbivaatamise komisjon, vaadanud

läbi T.K.i vaide, tagastas selle MKS § 143 lg 1 p 3 alusel väide esitamise tähtaja möödumise tõttu.

Vastustaja viidates LS § 188 lg-st 3 märgib, et nagu eelnevalt mainitud, oli viivistasu otsuse

määramise ning viivistasu otsuse kolmanda eksemplari väljastamise hetkel kantud sõiduki omanikuna

liiklusregistrisse T.K. ning viivistasu otsuse kolmanda eksemplari kaebajale edastamine oli

õiguspärane.

Viivistasu otsuse kolmanda eksemplari edastamise üks eesmärke on vältida olukorda, kus sõiduki

omanik jääb viivistasu otsuse määramisest teavitamata parkimisjärelevalve teostaja, mootorsõiduki

juhi või kolmandate isikute tegevuse tõttu või olukorras, kus sõiduki külge kinnitatud viivistasu

otsuse teine eksemplar on sõiduki küljest lahti tulnud ilmastikutingimuste tõttu. Seeläbi peaks olema

tagatud mootorsõiduki omaniku teavitamine ning kahjude vältimine, mis võivad tekkida, kui

viivistasu otsus edastatakse sundtäitmiseks kohtutäiturile LS § 189 lg-s 3 ettenähtud korras. Kuna

käesoleval hetkel ei sisalda liikluskindlustuse register elektronposti aadresse, liiklusregistril puudub

elektronposti aadresside avaldamise teenus ning rahvastikuregister ei ole avaldanud elektronposti

aadresse Tallinna Transpordiametile, ei ole viivistasu otsuse kolmanda eksemplari edastamine

mootorsõiduki omaniku elektronposti aadressile võimalik. Kui mootorsõiduki omaniku elektronposti

aadress ei ole teada, kohaldatakse viivistasu otsuse kolmanda eksemplari kättetoimetamisele MKS 4.

peatükis sätestatut, kui viivistasu ei ole laekunud viivistasu otsuse teises eksemplaris märgitud

tähtajaks.

Vastustaja viidates MKS § 52, § 53 lg 1 ja § 54 märgib, et antud juhul toimetati viivistasu otsuse

kolmas eksemplar liiklusregistrijärgse mootorsõiduki omaniku rahvastikuregistrisse kantud elukoha

aadressile xxxxxxxx 02.01.2012. Kuna viivistasu otsuse kolmandat eksemplari ei õnnestunud allkirja

vastu kätte toimetada rahvastikuregistri järgsel aadressil ning kaebuse esitaja ei käinud viivistasu

otsuse kolmandal eksemplaril postiasutuses järgi hoiuaja jooksul, tagastati 23.01.2012 viivistasu

otsuse kolmas eksemplar koos väljastusteatega Tallinna Transpordiametile.

Tulenevalt MKS § 55 võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded, kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui

menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema

tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte

toimetada. Käesoleval juhul ei olnud võimalik viivistasu otsuse kolmandat eksemplari allkirja vastu

kätte toimetada, mistõttu oli õigustatud dokumendi resolutiivosa avaldamine Ametlikes

Teadaannetes 23.01.2012.

Kaebaja väide, justkui maksuhalduri tegevus seoses viivistasu otsuse resolutiivosa avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes on õigusvastane, on asjakohatu, kuivõrd vastav võimalus ja õigus tuleneb

Riigi Teataja seaduse §-st 13. Riigi Teataja seaduse § 13 lg 2 kohaselt avaldatakse Ametlikes

Teadaannetes teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest või

Vabariigi Valitsuse või ministri määrusest ja mille avaldamist muus väljaandes ei ole ette nähtud.

Antud juhul on MKS §-s 55 sõnaselgelt toodud võimalus maksuhalduri dokumendi resolutiivosa

avaldamiseks Avalikes Teadaannetes.

Vastustaja peab ühtlasi vajalikuks märkida, et viivistasu otsuse kolmanda eksemplari mitmekordne

allkirja vastu posti teel menetlusosalisele kättetoimetamine ei ole ökonoomne ega otstarbekas.

MKS § 138 lg 1 kohaselt tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti

teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Tulenevalt MKS § 55 lausest 2 loetakse

dokumendi resolutiivosa kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel selle avaldamisest, s.o antud juhul

02.02.2012, oli vaide esitamise tähtaeg 03.03.2012. Võttes arvesse eeltoodut, esitati vaie koos

sõiduki müügilepinguga pärast vaide esitamise tähtaja möödumist.

MKS § 140 ning § 50 lg 2 näevad ette võimaluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks

maksuhalduri algatusel või menetlusosalise taotlusel, kui menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel

mööda lastud.

Vastustaja leiab, et antud juhul ei olnud alust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna dokumenti

ei olnud võimalik kätte toimetada adressaadist oleneval põhjusel. Viivistasu otsuse kolmas

eksemplar on toimetatud MKS 4. peatükis ettenähtud korras kaebuse esitaja rahvastikuregistri

järgsele aadressile. Kuna rahvastikuregistri järgsel aadressil ei olnud võimalik dokumenti kätte

toimetada, hoiti dokumenti nõutud aja jooksul postiasutuses ning kaebaja ei läinud sellele järgi.

Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei olnud võimalik talle dokumenti kätte

toimetada registrijärgsel aadressil. Vastustaja järgis dokumendi kättetoimetamisel MKS-is toodud

nõudeid ning hea halduse tava. Vastustaja tegi omalt poolt kõik, et viivistasu otsuse kolmas

eksemplar kaebuse esitajale kätte toimetada.

Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et vaie on tagastatud kooskõlas MKS § 143 lg 1 p-ga 3,

puudusid alused vaide tähtaja ennistamiseks ning seega puudub alus Tallinna Transpordiameti

09.04.2012 käskkirja nr 355 tühistamiseks.

19.3. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Transpordiamet ei ole kaebajale kahju tekitanud, kuivõrd

viivistasu otsus on määratud seaduslikult, Tallinna Transpordiamet on viivistasu otsuse kolmanda

eksemplari kättetoimetamisel lähtunud MKS nõuetest ning vaide tagastamine 09.04.2012

käskkirjaga nr 355 on kooskõlas MKS § 143 lg 1 p-ga 3.

LS § 189 lg 3 sätestab, et viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus

esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras. LS § 188 lg-st 9 tuleneb, et viivistasu maksmise tähtaeg ei tohi olla

lühem kui 14 päeva mootorsõiduki või selle haagise omanikule või kasutajale viivistasu otsuse

kättetoimetamisest arvates. Antud juhul loeti viivistasu otsuse kolmas eksemplar kättetoimetatuks

02.02.2012, mis tähendab, et viivistasu maksmise tähtaeg oli 16.02.2012. Kuivõrd viivistasu ei

tasutud tähtaegselt ning kaebaja ei esitanud võõrandamislepingut ega vastuväiteid enne 30.03.2012

hoolimata nõuetekohasest teavitamisest, oli Tallinna Transpordiametil õigus edastada viivistasu

otsuse kolmas eksemplar kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Eelnevast tulenevalt ei olnud Tallinna Transpordiameti tegevus seoses viivistasu otsuse kolmanda

eksemplari sundtäitmiseks edastamisega õigusvastane ning Tallinna Transpordiamet ei ole oma

tegevusega menetlusosalisele kahju tekitanud.

Kaebuse esitaja ei ole täitnud omapoolset kohustust taotleda Maanteeametilt õigeaegselt sõiduki

andmete muutmist, mistõttu kahju menetlusosalisele viivistasu otsuse ja täitemenetluse kulude näol

on tekkinud kaebuse esitaja ning 06.12.2012 võõrandamislepingu alusel sõiduki omandanud R. K.

tegevusest tulenevalt.

20. Vastustaja AS Ühisteenused nõustub Tallinna Transpordiameti poolt kohtule esitatud

seisukohaga T.K.i kaebuse osas ning leiab, et Tallinna Transpordiameti poolt kohtule esitatud

seisukohas toodud põhjenduste kohaselt puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

21. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab ja selgitab oma lahendit järgnevalt:

21.1. Kaebuse esitaja on esiteks palunud tühistada 16.12.2011 VTO nr 0053013687 põhjusel, et VTO

tegemise hetkel ei olnud kaebuse esitaja enam sõiduki omanik.

21.1.1. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 6.12.2011 on sõlmitud T.K.i ja R. K.

vahel sõiduki Volkswagen Golf reg märk xxxxxx ostumüügileping, millega T.K. võõrandab

nimetatud sõiduki R. K.le. Lepingu p 4 kohaselt läheb omandiõigus müüjalt ostjale üle vahetult

pärast müügilepingu allkirjastamist (vt tl 10).

Nii kaebaja kui ka vastustajad on nõustunud seisukohaga, et lähtudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 92

lg 1, mille kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse

üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale, on Volkswagen Golf reg

märk xxxxxx omandiõigus läinud üle R. K.le 6.12.2011.

Seejuures

leiavad

vastustajad

õigesti,

et

kuna

neil

puudub

ülevaade

sõidukite

võõrandamistehingutest, mis ei ole liiklusregistrisse kantud, siis on neil õigus lähtuda

informatiivsest liiklusregistrist, kuni isik ei tõenda üheselt, et ei olnud viivistasu otsuse määramise

hetkel enam sõiduki omanik.

Käesoleval juhul aga ongi kaebuse esitaja pöördunud peale VTO-st teadasaamist vaidega Tallinna

Transpordiameti poole esitades vaideotsusest nähtuvalt ka Volkswagen Golf reg märk xxx xxx

müügilepingu koopia. Sellega on kaebuse esitaja tõendanud, et ta ei olnud viivistasu otsuse

määramise hetkel enam sõiduki omanik. Järelikult on Tallinna Transpordiamet eksinud enda poolt

esitatud seisukoha vastu, et liiklusregistrist nähtuvatele andmetele saab tugineda üksnes seni kuni ei

ole tõendatud nende ebaõigsust.

Seejuures ei ole kohtu arvates oluline, kas need andmed esitati vastustaja arvates vaidemenetluse

tähtaja jooksul või selle möödumisel. Nimelt on vastustaja märkinud, et maksuhaldur ei välista

võimalust, et kui kaebaja oleks sõiduki müügilepingu esitanud vaide esitamise tähtaja jooksul, oleks

olnud võimalik viivistasu otsuse määramine sõiduki tegelikule omanikule. Kohtule jääb

arusaamatuks, mis takistas vastustajat menetlust uuendamast seoses uute asjaolude ilmnemisega.

21.1.2. Riigikohus on oma 21.02.2011 kohtuotsuses nr 3-3-1-80-10 leidnud, et haldusorgan on

kohustatud menetlema isiku nõuetekohast taotlust menetluse uuendamiseks või nõuet koormava

haldusakti tühistamiseks. Haldusorgan peab tuvastama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on

menetluse uuendamine kohustuslik HMS § 44 lg 1 või asjassepuutuva eriseaduse normide kohaselt.

Menetluse uuendamine ei ole välistatud ka siis, kui see ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik,

kuid menetlust ei tohi uuendada kergekäeliselt. Säärases olukorras peab haldusorgan hindama

menetluse uuendamise vajadust kaalutlusreeglite kohaselt. Kui haldusorgan on kindlaks teinud HMS

§ 44 lg-s 1 sätestatud aluse olemasolu, siis ta peab menetluse uuendama, kuid see ei tähenda, et

vastav haldusakt tuleb tingimata tühistada või muuta. Isiku taotluse menetluse uuendamiseks võib

jätta rahuldamata üksnes juhul, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ega usutavalt

põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud. Menetluse uuendamisest

keeldumine vormistatakse haldusaktiga. Seoses HMS § 44 lg 1 p-ga 1 on oluline, et menetluse

uuendamise nõudmiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv esialgse

haldusakti andmisel. Muudatus peab võimaldama teha isiku jaoks soodsamat otsust. Menetluse

uuendamise nõue ei eelda, et esialgne haldusakt tuleks uute asjaolude valguses lugeda

õigusvastaseks.

Menetluse uuendamist on Riigikohus selgitanud ka 10.11.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-36-04

sedastades, et HMS § 68 lg-t 1 ja § 44 lg-t 1 nende koostoimes tuleb mõista selliselt, et kui isik

esitab haldusakti kehtetuks tunnistamise taotluse, milles väidab mõne HMS § 44 lg-s 1 sätestatud

aluse olemasolu, ja haldusorgan on selle aluse olemasolu kindlaks teinud, siis peab haldusorgan

menetluse uuendama.

Kuna vastustajale oli käesoleval juhul esitatud VTO kehtetuks tunnistamise taotlus koos

Volkswagen Golf reg märk xxx xxx müügilepingu koopiaga, mille õigsust vastustaja ei ole seadnud

kahtluse alla, siis järelikult esines HMS § 44 lg 1 p1 sätestatud uus asjaolu ning vastustaja oleks

pidanud asja menetluse uuendama ning tegema uue otsustuse.

Järelikult ei ole põhjendatud vastustaja väited sellest, et VTO on õiguspärane ning tühistamisele ei

kuulu, kuna vastustaja ei ole täitnud oma kohustust asja menetlust uuendada ning kontrollida uue

asjaolu ilmnemist lähtudes kaalutlusreeglitest ning teinud sisulist otsustust.

21.1.3. Vastustaja on viidanud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011 määruse nr

19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (Kord) § 7 lg 1, lg 5, lg 8 ning

märkinud, et antud juhul tegi sõiduki registrijärgne omanik vastavasisulise taotluse andemete

muutmiseks Maanteeametile väidetavalt 05.01.2012, rikkudes seeläbi kohustust taotleda sõiduki

registriandmete muutmist viie tööpäeva jooksul.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebuse esitaja on ise tinginud olukorra, kus liiklusregistril

ning seeläbi ka maksuhalduril puudusid andmed sõiduki omandanud isiku kohta, kuid see ei ole veel

iseenesest aluseks menetluse uuendamata jätmisele ning ei välista VTO tühistamist. Küll aga tuleb

sellise kaebaja tegevusega arvestada kahju nõude lahendamisel.

LS § 188 lg 2 tuleneb üheselt, et viivistasu maksja on mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui

liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja

vastutav kasutaja. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise

põhimäärus“ § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lähtudes kõigest eeltoodust ning arvestades asjaolu, et vaidlustatud viivistasu otsuse tegemise ajal

so 16.12.2011 ei olnud Volkswagen Golf reg märk xxx xxx omanikuks kaebaja, kellele on viivistasu

määratud, leiab kohus, et AS Ühisteenused poolt 16.12.2011 koostatud VTO nr 0053013687 tuleb

tühistada.

21.2. Kaebuse esitaja on teiseks palunud tühistada Tallinna Transpordiameti 9.04.2012 käskkirja nr

355, kuna antud juhul oleks pidanud haldusorgan vaidetähtaja ennistama, sest kaebajal puudus enne

kohtutäituri poolt saadetud dokumente igasugune teave, et kaebaja nimele on tehtud VTO. Samuti ei

olnud õiguspärane avaldada VTO resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes.

Vastustaja vaidles kaebuse esitajale vastu märkides, et kuna Ametlikes Teadannetes VTO resolutiivosa

avaldamine oli õiguspärane ning vaide esitamise tähtaeg oli möödunud (MKS § 138 lg 1), siis oli

vaide tagastamine õiguspärane. Täiendavalt märkis vastustaja, et viivistasu otsuse kolmanda

eksemplari mitmekordne allkirja vastu posti teel menetlusosalisele kättetoimetamine ei ole

ökonoomne ega otstarbekas.

21.2.1. LS § 188 lg 3 sätestab, et viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks

eksemplar jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile või

selle haagise kasutajale või kinnitatakse mootorsõiduki ja selle haagise külge nähtavale kohale

ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki ja selle

haagise omanikule või kasutajale elektronposti aadressile, mille on käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud isik teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile. Kui

viivistasu adressaat ei kinnita elektrooniliselt edastatud viivistasu kättesaamist viie päeva jooksul

saatmisest arvates või ei ole teada tema elektronposti aadress, kohaldatakse viivistasu otsuse

kättetoimetamisele maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatut pärast seda, kui viivistasu ei ole

laekunud mootorsõiduki juhile või selle haagise kasutajale esitatud või mootorsõiduki või selle

haagise külge kinnitatud viivistasu otsuses märgitud tähtajaks.

MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte

allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises

väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud

kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Käesoleval juhul on viivistasu otsust püütud kaebuse esitajale

kätte toimetada esiteks posti teel. MKS § 54 lg 1 kohaselt Eestis elavale füüsilisele isikule

toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt

maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on

maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teadaoleval aadressil.

Rahvastikuregistri andmetel on T.K. rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress olnud alates 2000

aastast xxxxxxxxx (tl 92). Vastustaja vastusest ja sellele lisatud väljastusteatest nähtub, et T.K.ile

adresseeritud VTO nr 0053013687 kolmandat eksemplari on üritatud allkirja vastu kätte toimetada

T.K.i rahvastikuregistri järgsel aadressil, kuid kättetoimetamine on ebaõnnestunud. Vastav

väljastusteade saadetise numbriga RR 20 392 453 5 EE kannab postitemplit 2.01.2012 (vt tl 49

pöördel). Eeltoodut kinnitab ka AS-i Eesti Post track&trace süsteemist saadetise nr RR 20 392 453 5

EE liikumise kontroll (tl 93), millelt nähtub, et teade on hoiule jäetud ja teade on kaebajale hoiule

jätmise kohta väljastatud 3.01.2012, kuna saaja ei olnud kättesaadav. Seejuures on üldteada, et

saadetise allkirja vastu kättetoimetamise ebaõnnestumisel toob postitöötaja tähtsaadetise tagasi

postiasutusse, kus vormistatakse selle hoiustamine ja teade hoiustamise kohta viiakse adressaadi

postkasti üldjuhul järgmisel päeval. Ka ei ole T.K. käinud viivistasu otsuse kolmandal eksemplaril

postiasutuses järgi hoiutähtaja jooksul, mistõttu on see tagastatud Tallinna Transpordiametile

20.01.2012 (tl 93).

Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-75-07 on punktis 15 leitud, et

kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele

dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma

registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus

ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust

menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole ka alust lugeda, et

haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole postitöötaja poolt

kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine võrdsustatav haldusorgani poolt

haldusakti teatavakstegemisega.

Lähtudes eeltoodud seisukohast on maksuhaldur jõudnud õigele järeldusele, et vastava teate VTO

kolmanda eksemplari kohta kaebaja postkasti jätmisega ei ole kaebajale VTO kolmandat eksemplari

kätte toimetatud. Haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile (vt

Riigikohtu 06.06.2007 otsus nr 3-3-1-25-07 ja 20.06.2003 otsus nr 3-3-1-49-03). Arvestades

eeltoodut ja lähtudes MKS § 55 on seejärel Tallinna Transpordiamet avaldanud vaidlusaluse VTO

resolutiivosa Ametlikes Teadannetes 23.01.2012 (tl 94).

21.2.2. MKS § 55 sätestab, et kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui

menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema

tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte

toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle

avaldamisest.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud täidetud MKS § 55 sätestatud eeldused. Nimetatud sätte

kohaldamise esimeseks eelduseks on füüsilise isiku puhul isiku aadressi kohta andmete puudumine

või isiku mitte elamine vastaval aadressil. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja

rahvastikuregistrijärgne aadress xxxxxxx oli Tallinna Transpordiametile teada. Ka ei ole Tallinna

Transpordiamet vastu vaielnud sellele, et kaebaja vastaval aadressil püsivalt elab.

Teiseks MKS § 55 kohaldamise eelduseks on dokumenti ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada.

Tallinna Transpordiamet on teinud ühe katse toimetada VTO nr 0053013687 kolmandat eksemplari

allkirja vastu kätte toimetada T.K.i rahvastikuregistri järgsel aadressil, kuid ebaõnnestunult. MKS § 53

lg 3 teise lause kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kätte

antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Kaebuse esitaja

väite kohaselt oleks saanud VTO kätte toimetada ka tema haigele abikaasale M. K.le, kes viibib

pidevalt kodus. Tallinna Transpordiamet seda võimalust kasutanud ei ole. Kohus nõustub siinkohal

kaebaja poolt viidatud Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-3-1-57-02, et arvestades õigusriigis

kehtivate haldusmenetluse üldpõhimõtetega, tuleb haldusakt teha menetlusosalisele teatavaks või

talle kätte toimetada isiklikult, ning et ajalehes teate avaldamist võib haldusakti teatavaks

tegemiseks lugeda vaid erijuhtudel, mil isiklik teavitamine on praktiliselt võimatu või seotud

ülemääraste kulutustega. Kohus märgib siinkohal eraldi ära asjaolu, et dokumendi esimene

edastamise katse tehti 2.01.2012 ehk uuele aastale järgneval päeval. Kohus on seisukohal, et

tavapärase hoolikuse ülesnäitamisel oleks haldusorgan võinud ja pidanud arvestama, et nimetatud

kuupäeval võivad tulenevalt eelnevale päevale langevast riigipühast ja üldisest tavast tähistada uue

aasta saabumist, inimesed olla väljaspool oma tavalist elukohta. Seetõttu ei pea kohus õigustatuks

haldusorgani tuginemist võimalikule väitele, et kaebaja ei ela nimetatud aadressil või et teistkordne

teavitamine oleks olnud eelduslikult edutu ja seetõttu sisuliselt võimatu. Käesoleval juhul oleks

Tallinna Transpordiametil tulnud teha vähemalt teine katse haldusakti kättetoimetamiseks. See ei oleks

olnud ka ülemäära kulukas ega aeganõudev.

Asjaolu, et maksuhaldurile on antud võimalus lähtudes MKS § 52 lg 1 valida kättetoimetamisviiside

vahel ei anna maksuhaldurile automaatselt võimalust kasutada MKS § 55 sätestatud

kättetoimetamise viisi. Viidatud sättes ettenähtud kättetoimetamise viisi kasutamine on

kaalutlusotsus, mis peab olema põhjendatud ja millisel juhul peavad olema muuhulgas täidetud

MKS § 55 endas sätestatud nõuded.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Transpordiameti toiming VTO nr 0053013687

resolutiivosa avaldamisel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded oli õigusvastane. Kuna VTO

nr 0053013687 resolutiivosa avaldamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded oli

õigusvastane ja VTO-d nr 0053013687 ei olnud kaebuse esitajale kätte toimetatud, siis ei olnud ka

vaide esitamise tähtaeg saabunud. Järelikult ei ole Tallinna Transpordiameti 9.04.2012 käskkiri nr

355, millega kaebaja 30.03.2012 vaie tagastati kaebetähtaja rikkumise tõttu õiguspärane ning tuleb

tühistada.

21.3. Kolmandaks palub kaebuse esitaja hüvitada Tallinna Transpordiametil kaebuse esitajale avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju kokku summas 69,41 eurot, mis koosneb kohtutäituri tasust

summas 37,76 eurot, täitemenetluse läbiviimise kuludest summas 0,65 eurot ja viivistasunõudest

summas 31,00 eurot. Kaebuse esitaja leiab, et kahju tekitati talle Transpordiameti poolt seoses

täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamisega täiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Samuti Tallinna

Transpordiameti poolse õigusvastase tegevusega seoses VTO resolutiivosa avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Tallinna Transpordiamet leidis, et tema tegevus seoses viivistasu otsuse kolmanda eksemplari

sundtäitmiseks edastamisega ei olnud õigusvastane ning Tallinna Transpordiamet ei ole oma

tegevusega menetlusosalisele kahju tekitanud. Kaebuse esitaja ei ole täitnud omapoolset kohustust

taotleda Maanteeametilt õigeaegselt sõiduki andmete muutmist, mistõttu kahju menetlusosalisele

viivistasu otsuse ja täitemenetluse kulude näol on tekkinud kaebuse esitaja ning 06.12.2012

võõrandamislepingu alusel sõiduki omandanud R. K. tegevusest tulenevalt.

21.3.1. Kohus leiab, et kuna kohus tühistas VTO nr 0053013687, siis tuleb Tallinna

Transpordiametil hüvitada kaebuse esitajale ka VTO-ga määratud viivistasu summas 31 eurot.

31.3.2. LS § 188 lg 4 p kohaselt märgitakse viivistasu otsusesse muuhulgas viivistasu maksmise

tähtaeg, mis LS § 188 lg 9 kohaselt ei tohi olla lühem kui 14 päeva mootorsõiduki või selle haagise

omanikule või kasutajale viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtutoimikus olevale VTO-

le nr 0053013687 (tl 50) ongi märgitud, et viivistasu summas 31 eurot tuleb tasuda 14 päeva

jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates. LS §

189 lg 3 kohaselt võib viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral kohalik omavalitsus esitada

viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel

ja korras.

Eeltoodud sätetest tulenevalt peab kohalik omavalitsus veenduma, et viivistasu otsus on

mootorsõiduki omanikule või kasutajale kätte toimetatud ning kohalik omavalitsus võib esitada

viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile vaid juhul, kui mootorsõiduki omanik või

kasutaja ei ole viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates otsuses märgitud tähtaja jooksul

viivistasu maksnud. Eeltoodud sätted annavad ka kohtutäiturile aluse eeldada, et kohalik

omavalitsus esitab kohtutäiturile täitmiseks vaid kehtiva viivistasu otsuse.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kaebuse esitajale on VTO-le nr 0053013687 LS

§ 188 lg 3 kohaselt kätte toimetatud, mistõttu on Tallinna Transpordiameti poolt kohtutäiturile

täitmisavalduse esitamine õigusvastane.

21.3.3. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigikohtu halduskolleegium on 16.03.2005 otsuses asjas nr 3-

3-1-93-04 (p 11) ja 09.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-94-09 (p 9) leidnud, et selles sättes on

muu hulgas väljendatud ka põhjusliku seose nõue teo ja sellega tekitatud kahju vahel.

RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel, kui

seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, lisaks

riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

25.02.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-121-08 on (p 12) leitud, et tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik

hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kolleegium osutab oma

26. septembril 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06 tehtud otsuse p-s 11 väljendatud seisukohale, et

VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada testi,

mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit,

mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks

ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole

kostja tegu kahju põhjuseks.

21.3.4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi

sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 20 kohaselt

on parkimisjärelevalve teostamisel tehtud viivistasu otsus täitedokument. Riigikohus on mitmes

lahendis (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2002 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, 08.10.2004

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-104-04 ja 16.12.2004 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-152-04) käsitlenud

täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi olemust ja leidnud, et kui kohtutäiturile esitatakse

formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama

täitemenetluse.

Käesoleval juhul esitas Tallinna Transpordiamet kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi

Ühisteenused AS 16.12.2011 viivistasu nõude nr 0053013687 sissenõudmiseks, mille alusel

kohtutäitur Marek Laanemets alustas T.K.i suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 014/2012/654 (vt tl

27-30).

Seega põhjustas kaebaja suhtes täitemenetluse läbiviimise Tallinna Transpordiameti poolt

kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamine. Ilma Tallinna Transpordiameti

nimetatud toiminguta ei oleks kohtutäituril tekkinud alust täitemenetluse läbiviimiseks ja

täitemenetluse käigus kaebaja konto arestimiseks (tl 28 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise

akt). Seega on Tallinna Transpordiameti toiming põhjuslikus seoses kaebuse esitajale kahju

tekkimisega.

21.3.5. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 sätestab, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse

põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause kohaselt tasub

täitemenetluses menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 1 kohaselt menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks

menetluse alustamisega ning lõike 2 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu

sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja on täitmisteate kätte saanud. Seega, kuna Tallinna

Transpordiameti poolt kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamine põhjustas kaebaja

suhtes täitemenetluse läbiviimise, põhjustas see kaebuse esitajale kohtutäituri tasu maksmise

kohustuse näol kahju. Käesoleval juhul koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse läbiviimise

kuludest summas 0,65 eurot ja kohtutäituritasust summas 37,76 eurot so kokku 38,41 eurot.

21.3.6. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et kahju ei kuulu hüvitamisele juhul, kui kahju olnuks

võimalik vältida kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega. Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas

kaebuse esitajal oli kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid, mis oleksid kahju tekkimise ära

hoidnud.

RVastS § 7 lg 1 viitab RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguskaitsevahenditele. RVastS §-d 3, 4 ja

6 reguleerivad vastavalt haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuet, halduse toimingu lõpetamise

nõuet ja haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõuet.

Kohus on käesolevas asjas kindlaks teinud, et kaebuse esitajale ei olnud viivistasu otsust kuni

Tallinna Transpordiameti poolt kohtutäiturile täitmisavalduse esitamiseni teatavaks tehtud ja

kaebuse esitaja sai alles 27.03.2012 kohtutäituri poolt saadetud täitmisteatest ja kohtutäituri tasu

välja mõistmise otsusest teada, et talle on 16.12.2011 koostatud viivistasu otsus. Seega puudus

kaebuse esitajal võimalus enne 27.03.2012 viivistasu tasuda või viivistasu otsust vaidlustada.

Samas oli kaebuse esitajal võimalik vältida muul viisil Tallinna Transpordiameti poolt

kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist ja selle kaebajale kahju tekitamist. Nimelt juhul, kui kaebuse

esitaja oleks täitnud Korra § 7 lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt sõiduki registriandmete

muutmist tuleb taotleda viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest ning oleks, kas kasutanud

samas paragrahvis lg 5 või lg 8 sätestatud võimalusi, ei oleks kaebajale kohtutäituri tasude näol

ilmselgelt kahju tekkinud. Antud juhul tegi sõiduki registrijärgne omanik vastavasisulise taotluse

Maanteeametile 05.01.2012, rikkudes seeläbi kohustust taotleda sõiduki registriandmete muutmist

viie tööpäeva jooksul.

RVastS § 13 lg 1 p 4 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eraõiguses sätestatud

piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt

tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik

vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju

tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka

juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju

tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks

tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

Kuna kaebajalt oli mõistlik oodata, et ta teeks eelpool viidatud Korras sätestatud toimingud selles

sätestatud 5 tööpäevase tähtaja jooksul, siis järelikult ei teinud kaebaja ise kõike endast olenevat

kahju vältimiseks ning võttis sellega endale vastava riski, et talle võib vastav kahju tekkida. Sellest

tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Transpordiametilt väljamõistetavat kahju hüvitist tuleb vähendada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleva asjaga seotud asjaolusid arvestades on õigustatud

lahendus, mille kohaselt kuulub kaebus kahju hüvitamise nõudes rahuldamisele osaliselt ja

vastustajalt kuulub kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele 31,00 eurot, mis koosneb viivistasu

otsusega kaebajalt väljamõistetud summast. Tulenevalt kaebaja enda käitumisest ja auto omaniku

vahetuse õigeaegselt registreerimata jätmisest tuleb täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri

põhitasu kokku summas 38,41 eurot jätta kaebaja kanda, kuna kaebaja oma tegevusetusega aitas

kaasa kahju tekkimisele.

21.4. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad

osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse

kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude

nimekiri

ja

kuludokumendid

kohtu

poolt

määratud

tähtaja

jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei

mõisteta.

Kaebuse esitaja on kandnud nähtuvalt kohtutoimikust menetluskulusid riigilõivuna 15,97 eurot (tl

11) ja 31,94 eurot (tl 33). Kuna käesolevas asjas rahuldas kohus kaebuse kahes nõudes täielikult

ning ühes nõudes osaliselt, mõistab kohus, arvestades ka vastustajate rolli otsuste menetlemisel ja

selle seost tühistamise põhjustega, vastustajalt Tallinna Transpordiamet T.K.i kasuks välja

menetluskulud (15,97+15,97 + 7) 38,94 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik