3-12-1044/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1044 Haldusasi TRANSIIDIKESKUSE AS-i kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlust Maardu Linnavalitsuse ja AS-i TALLINNA SADAM suhtes seoses konteinerterminali ebaseaduslike ehitustöödega Muuga sadamas Menetlusosalised Kaebaja – TRANSIIDIKESKUSE AS (, registrikood 10189553 endine AS Muuga CT), volitatud esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Erki Kergandberg; Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad Pille Tees ja Ahto Tuuling; Kolmas isik – AS TALLINNA SADAM (registrikood 10137319), volitatud esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela; Kolmas isik – Maardu linn Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 24. septembril 2012. a Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista TRANSIIDIKESKUSE AS-ilt välja AS TALLINNA SADAM kasuks 2713,20 eurot (kaks tuhat seitsesada kolmteist eurot ja kakskümmend senti) menetluskulude katteks.

3. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23. novembril 2012. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TRANSIIDIKESKUSE AS-i õiguseellane AS Muuga CT esitas 5. oktoobril 2011. a Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) taotluse teostada riiklikku järelevalvet ja algatada vajadusel väärteomenetlus seoses Muuga sadamasse taotleja opereeritava konteinerterminali kõrvale rajatava konteinerterminali ehitustöödega. Taotluse kohaselt rikub AS TALLINNA SADAM uue kai ja konteinerterminali ehitamisel Maardu Linnavolikogu 18. detsembri 2003. a otsusega nr 92 kehtestatud

2(7) detailplaneeringut, ehitades 3,5 ha rohkem kui planeering ette nägi. Ehitustööde tulemusel vajus taotleja laoplats ja veerenn 3-5 cm ulatuses 91 jooksevmeetri pikkuselt.

2. TJA algatas 3. novembril 2011. a riikliku järelevalve menetluse. 20. aprillil 2012. a saatis TJA AS-ile Muuga CT teate järelevalve menetluse lõpetamise kohta. Teate kohaselt ei ole ametil pädevus teostada järelevalvet, kas ehitamine vastab detailplaneeringule. Sellekohane pädevus on ehitusjärelevalve teostajana Maardu Linnavalitsusel, kelle kinnitusel toimub ehitamine kehtivate ehituslubade alusel. AS TALLINNA SADAM on tunnistanud, et ta põhjustas AS-i Muuga CT taotluses kirjeldatud laoplatsi ja veerenni kahjustused, ning on kahjustused kõrvaldanud. Ei ole tõendatud, et konteinerterminali alal esinevad vajumid on vastuvõetamatult suured ja põhjustavad ohtu AS-i Muuga CT alale, selle kasutajatele ja seadmetele. TJA esitab AS-ile TALLINNA SADAM seisukoha, et edaspidi tuleb ehitamisel eelnevalt prognoosida täiendavat negatiivset mõju olemasolevale konteinerterminali alale ja näha ehitusprojektis ette meetmeid sellise mõju vähendamiseks ja ohutuse tagamiseks.

3. AS Muuga CT esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlust Maardu Linnavalitsuse ja AS-i TALLINNA SADAM suhtes seoses konteinerterminali ebaseaduslike ehitustöödega Muuga sadamas. Põhjendused:

1. OÜ Hendrikson ja Ko eksperthinnangus on tuvastatud, et merre täidetud katastriüksuste piirid ületavad 3,5 ha ulatuses detailplaneeringu joonistel ja seletuskirjas lubatut. Ehitusinsener Ants Raja ja prof Mait Metsa hinnangul jätkuvad kaebaja valduses oleval alal vastuvõetamatult suured vajumised. Konteinerterminali rajamise eelprojektis nähakse ette, et 5 aasta jooksul on lubatavad vajumid 20 cm, kuid seda rajataval territooriumil, mitte naaberkinnistustel. Ekspertide Valdo Jaanisoo ja Peeter Talviste väited „loomulikust ja praktiliselt vältimatust“ vajumisest kaebaja territooriumil on asjakohatud, kuna ükski õigusnorm ega haldusakt ei luba selliseid mõjutusi.

2. Ebaõige on TJA seisukoht, et tal puudub pädevus teostada järelevalvet detailplaneeringust kinnipidamise üle. EhS § 24 lg 1 p 1 ja § 34 lg 1 p 5 kohaselt on seadusliku ehitamise ja kasutusse võtmise aluseks vastavus detailplaneeringule. Kui ehitis on faktiliselt ebaseaduslik, ei saa kehtiv ehitusja kasutusluba ja Maardu Linnavalitsuse kinnitus tõendada vastupidist. EhS § 63 lg 1 p 2 ning § 63 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt on praegusel juhul TJA pädevuses teostada riiklikku järelevalvet oma kaalutlusõiguse piires.

3. Ebaõige on TJA väide, et pärast 2011. aasta septembrit pole uusi kahjustusi kaebaja maa-alal tekkinud. Kaebaja valduses oleval territooriumil on toimunud vajumised ja platsi katendi purunemised nii enne kui pärast TJA-sse pöördumist ning need on riski allikaks ka edaspidi. Kehtiv detailplaneering ja load ei näe ette võimalust selliste kahjustuste tekkimiseks. Kaebaja tõendid kinnitavad, et vastustaja peab jätkama ehitusjärelevalvet ja tegema kolmandatele isikutele EhS § 64 lg-s 3 ettenähtud ettekirjutuse. Kui kaebaja tõenditest ei piisa, saab TJA tellida täiendavaid ekspertiise.

4. TJA vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

1. Kaebus ei ole lubatav. Tuvastusnõude esitamiseks pole esile toodud põhjendatud huvi. Riikliku järelevalve lõpetamise toiming ei koorma kaebajat ega riku kaebaja õigusi. Detailplaneeringuga lubatust väidetavalt suuremas mahus ehitamine ei saa iseenesest rikkuda kaebaja õigusi. RVastS § 6 lg 3 kohaselt eeldab kohustamisnõude esitamine, et haldusorganilt oleks enne kohtusse pöördumist taotletud toimingu sooritamist, s.o järelevalvemenetluse jätkamist. Kaebusega pole võimalik saavutada selle eesmärki – juba toimunud kahjustamise lõpetamist.

2. EhS eristab TJA teostatavat riiklikku järelevalvet ja kohaliku omavalitsuse teostatavat ehitusjärelevalvet. Ehitamise ja kasutamise õiguste andmine ja kontroll ning ehitustööde detailplaneeringule vastavuse kontroll kuulub praegusel juhul Maardu Linnavalitsuse pädevusse. TJA pädevuses on kontrollida valminud ehitise vastavust seaduse nõuetele lähtuvalt ehitise ohutusest

3(7) ja kasutamise otstarbest. Kaebaja eesmärgi saavutamine on võimalik üksnes ehitisele väljastatud kasutusloa tühistamise teel (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-10). Kaebaja ei ole vaidlustanud kuni kasutusloa väljastamiseni kehtinud ehitusluba ega ka kasutusluba.

3. Üldised ohutusnõuded on sätestatud EhS § 3 lõigetes 1 ja 2. Laoplatside aluspinnaste või katendite ning lubatavate vajumite kohta puuduvad erinormid, mistõttu tuleb igal üksikjuhtumil arvestada lisaks geoloogilistele tingimustele ka ala kasutamisotstarvet ning sellel asuvaid seadmeid ja tehnoloogilisi protsesse. TJA kontrollis vajumistega seonduvat võimalikku ohtu. Sadam kinnitas, et ehitamise käigus kaebaja kasutuses oleval maa-alal tekkinud kahjustused on kõrvaldatud. Eelprojekti kohaselt on 5 aasta jooksul lubatavad vajumid 20 cm ning sadam teostab perioodiliselt mõõtmisi, mistõttu on võimalike vajumiste ja sellega kaasnevate kahjustuste tekkimine pideva kontrolli all.

4. Võimalike uute vajumite ja kahjustuste kohta pole tõendeid, et need oleks vastuvõetamatult suured ja ohtlikud ega ka see, et need on põhjustatud uue konteinerterminali rajamise tulemusel. Kaebaja esitatud eksperthinnangud on puudulikud ega arvesta kõiki asjaolusid. A. Raja eksperthinnangus puuduvad põhjendused, et vajumid on vastuvõetamatult suured. M. Metsa hinnang on konkretiseerimata ning selles nähtub, et kaebaja konteinerterminal on rajatud nõrkadele savipinnastele ning ala geotehniline olukord on keeruline. Ekspertiisaktides ei kajastata kaebaja enda kinnistul töötavate sadu tonne kaaluvate kraanade mõju. Sadama esitatud eksperthinnangu kohaselt on kaebaja konteinerterminali vahetus läheduses olnud vajumine 1 cm ning kaide nihked ja alade vajumine on stabiliseerunud projektis ettenähtud piiridesse; liikumised ei nõua lisameetmete rakendamist. Teede Laboratoorium OÜ teostatud mõõdistustööde kohaselt toimus perioodil 10.01.2012-19.03.2012 vajumisi kuni 5 mm, lisaks nähtub joonistelt, et ala on olnud pidevas vajumises juba enne naaberala ehitamist. Tulevikus tekkivad uued mõjutused ei saa olla käesoleva menetluse esemeks.

5. Kolmas isik AS TALLINNA SADAM vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kaebajal puudub kaebeõigus (vt kohtuotsuse p 4.1). Ehitamine toimus ehitusloa alusel, mida pole vaidlustatud, nagu ka kasutusluba. Seetõttu on kõik väited ehitamise ebaseaduslikkuse kohta asjakohatud. Kahjulike mõjutuste tekkimine on paljasõnaline ja tõendamata.

6. Kolmas isik Maardu linn palub jätta kaebuse rahuldamata, ühinedes TJA ja AS TALLINNA SADAM seisukohtadega. Täiendavalt märgib, et ehitamine toimus kooskõlas detailplaneeringuga, mille seletuskirjast tuleneb, et joonised pole lõplikud ja merelt võidetud katastriüksuste täpsed piirid selguvad hiljem.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse lubatavus

7. Kohus tõlgendas HKMS § 2 lg 4 ls 2 alusel menetlusse võtmise määruses kaebuse nõudeid selliselt, et esitatud on kohustamisnõue, mis hõlmab ka TJA vaidlustatud toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõude. Seetõttu pole vaja analüüsida menetlusosaliste argumente selle kohta, kas kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks.

8. Kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-44-10 antud tõlgendustega leiab kohus, et TJA poolt riikliku järelevalve lõpetamine on praegusel juhul käsitatav toiminguna. Kaebaja, taotledes riikliku järelevalve menetluse jätkamiseks kohustamiseks, leiab sisuliselt, et vastustaja on teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti ja jätnud rakendamata kohase järelevalvemeetme. TJA-le avalduse esitamisel oli kaebaja sooviks saavutada temale meelepärane tulemus ehk viia läbi järelevalve menetlus, mille tulemusel võtta kaebaja õigushüvede kaitseks meetmeid kolmandate isikute

4(7) suhtes. Järelikult on täidetud RVastS § 6 lg-st 2 tulenev tingimus esitada enne kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumist taotlus haldusorganile. Kaebaja ei pidanud TJA poole veelkord pöörduma ja taotlema järelevalvemenetluse lõpetamise küsimuse ümbervaatamist. Sellist kohustusliku kohtueelse menetluse nõuet seadus ei sätesta. Järelikult tuleb vastustaja ja kolmandate isikute see vastuväide kaebuse lubatavusele tagasi lükata.

9. Kohus leiab, et TJA-l on kaalutlusõigus riikliku järelvalve menetluse algatamisel, läbiviimisel ja meetmete võtmisel (EhS § 64 lg 3 järgi ettekirjutuse tegemisel). Selles on ka menetlusosalised ühel meelel. Kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-44-10 antud tõlgendustega leiab kohus, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevusja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga juhul, kui õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.

10. Praegusel juhul on tegemist vaidlusega naaberkinnisasjalt saabuvate kahjulike mõjutuste üle kaebaja kasutuses olevale kinnisasjale. Ilmselgelt ei saa välistada, et suuremahuliste ehitustööde tegemine keerulise geotehnilisega olukorraga sadamarajatistega vahetult piirneval alal võib põhjustada vajumeid ja muid kahjustusi maapinnale ja katenditele. Seda enam, et AS TALLINNA SADAM on möönnud, et 2009. aasta ehitustööde käigus selline mõju esines ja ta oli nõus kahjustused likvideerima. Järelikult on kaebaja õigushüvedel (vara kaitse) piisav puutumus väidetavalt ebaseaduslike ehitustöödega ning kaebajal on kaebeõigus nõuda, et TJA otsustaks EhS § 64 lg 3 kohaldamise üle seaduslikult. Seejuures ei oma määravat tähtsust, et kolmas isik on varasemad kahjustused likvideerinud, kuna välistada ei saa nii juba tehtud töödest kui ka edaspidistest töödest tekkivaid täiendavaid kahjustusi.

TJA pädevuse piiritlemine

11. Vaidluses omab keskset tähendust küsimus, kui avar on TJA pädevus ehitamise nõuetekohasuse kontrollimisel. Kaebaja leiab, et TJA on pädev kontrollima kõiki ehitusseadusest tulenevaid rikkumisi, s.h ehitamise kooskõla detailplaneeringuga. Vastustaja ja kolmandad isikud leiavad, et TJA pädevus ei dubleeri kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve pädevust, piirdudes ehitiste ehitamise ja kasutamise ohutuse järelevalvega.

12. Kohus nõustub TJA seisukohaga, et EhS annab TJA-le eripädevuse, mis ei kattu täies ulatuses ehitusjärelevalve pädevusega. Tuleb möönda, et EhS §-des 62-64 sätestatud TJA pädevusja volitusnormid võiksid olla täpsemalt ja ühesemalt sõnastatud. Sätete pelk grammatiline tõlgendus võib tõepoolest anda mitmesuguseid lahendusi, kuid tõlgendamisel peab lähtuma ka seaduse mõttest ja eesmärgist ning sätete omavahelisest seotusest.

13. Kohus leiab EhS sätteid eesmärgipäraselt ja süstemaatiliselt tõlgendades, et TJA pädevuses on kontrollida valminud ehitise vastavust seaduse nõuetele lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest. Ehkki ehitamisel omab vaieldamatult tähtsust ka selle kooskõla detailplaneeringuga (EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt tuleb ehitusloa väljastamisest keelduda, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele) ei tähenda see, et TJA pädevuses oleks kontrollida ehitamise vastavust mistahes planeeringunõuetele. EhS sätete koosmõjust tuleneb, et ehitise vastavust planeeringule kontrollib nii ehitusloa andmisel (EhS § 23 lg 1 ja § 24 lg 1 p 1), kui ka pärast ehitise valmimist (EhS § 59 lg 2, § 60 lg 1 p 5) kohalik omavalitsus.

5(7)

14. Nimelt sätestab EhS § 63 lg 1 p 5 erinormina, et TJA on pädev kontrollima ehitise ja ehitusprojekti vastavust nõuetele ning ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest. See tähendab, et üldine kooskõla detailplaneeringuga väljub TJA pädevuses, kuuludes kohaliku omavalitsuse teostatava ehitusjärelevalve alla. Kohus nõustub viimatinimetatud osas TJA põhjendustega neid HKMS § 165 lg 2 alusel üle kordamata. Detailplaneering reguleerib märksa laiemat küsimusteringi kui ehitamise ohutus. Põhimõtteliselt on võimalik ehitada ohutult ka siis, kui ületatakse detailplaneeringus ettenähtud mahtusid ja piire. TJA sekkumist ei saa õigustada mistahes õigusvastasus ehitusprojektis ja -loas. Ehitamise ohutus sõltub üldjuhul pigem hinnangust faktilistele asjaoludele, mitte vastavusest detailplaneeringule.

15. Siinkohal tuleb rõhutada, nagu ka TJA esindaja kohtuistungil kinnitas, et kehtinud ehitusluba ja kehtiv kasutusluba ei piira ega takista TJA-l oma pädevuse piires oma volitusi rakendada. Kui EhS § 64 lg 3 kohaldamisel tuvastatakse ehitise või ehitamise ohtlikkus ja TJA ettekirjutust ei täideta, tuleb ehitusjärelevalve teostajal luba kehtetuks tunnistada (EhS § 28 lg 1 p 2 ja § 38 lg 1 p 2), kui load vastava ehitise rajamiseks muidugi üldse olemas olid. Siit järeldub, et ettekirjutuse tegemine on võimalik ka ehitusvõi kasutusloa kehtimise ajal.

16. TJA-le pädevuse omistamine kontrollida ehitusloa vastavust detailplaneeringule (ohutusega mitteseotult) tähendaks kohaliku omavalitsuse ja maavanema järelevalve dubleerimist ning väljumist TJA kui spetsiifiliselt ohutuse tagamisega tegeleva riigiasutuse olemuslikust pädevusest. Sellekohast pädevust ei saa tuletada EhS § 62 lg 2 p-st 3, kuna see annaks TJA-le seaduse mõttega vastuolus oleva täispädevuse ning muudaks mõttetuks EhS § 63 lg 1 p 5 toodud pädevuse selgesõnalise piiritlemise. EhS § 63 lg 1 p 1 reguleerib ehitustoote nõuetekohasuse kontrollimiseks TJA-le antud volitusi, sh võõrasse valdusse sisenemiseks, mitte pädevust teostada järelevalvet planeeringu nõuetest kinnipidamise üle.

Mõjutuste talumiskohustus

17. Kohus leiab, et vajumite osas kuulub erinormina kohaldamisele EhS § 3 lg 2 ls 1, mille kohaselt ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Seetõttu ei saa nõustuda väitega, et ehitamine ei tohi naaberkrundile põhjustada mistahes mõjutusi. Oluline on, et naabruses olevatele teistele ehitistele (antud juhul katenditele) või nende aluspinnale ei tekitataks vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Kohus arvab, et täiesti mõjutustevaba ehitamine pole füüsikaseaduste tõttu isegi teoreetiliselt tehniliselt võimalik.

18. Igasugune mõjutus naaberkinnisasjalt ei tähenda automaatselt ohtu, mis on keelatud. Tuleb märkida, et ka AÕS § 143 lg 1 kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Ka see säte viitab mitteoluliste mõjutuste paratamatule talumiskohustusele, kusjuures oluline on hinnata huvide kaalukust.

19. Järelikult tuleb tagasi lükata kaebuse keskne argument, et TJA on kohustatud sekkuma, kuna ükski haldusakt ei luba mistahes mõjutusi konteinerterminali ehitusest kaebaja kasutuses olevale kinnistule.

TJA hinnang vajumitele

6(7)

20. Nagu eespool märgitud, peab TJA järelevalve menetluses andma hinnangu, kas ehitis või ehitamine põhjustavad ohtu. Oht võib olla juba tekkinud või tekkida tulevikus ning TJA-l on sekkumispädevus mõlemal juhul. Kuna 2009. aastal tekkinud kahjustused on likvideeritud, saab menetlus praegusel juhul keskenduda edaspidi tekkivatele ohtudele. Ohu tekkimise tõenäosus on TJA pädevuses olev prognoosotsustus, mille kohtulik kontroll on piiratud (Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse asjas nr 3-3-1-95-09 p 29). Kohus ei saa pädeva järelevalveorgani ohuhinnangut, mis jääb tema hinnanguruumi piirdesse, asendada omapoolse hinnanguga, niisamuti nagu kaebaja ei saa sundida vastustajaks omaks võtma tõenditele antud hinnangut, kui menetlusja tõendamisprotsess ise on läbi viidud nõuetekohaselt. Kohus saaks küll kohustada TJA-d asja uuel läbivaatamisel tõlgendama õigusakte teisiti, kuid ei saa ette kirjutada ohuhinnanguid ja selleni viinud tõendite hindamist. Kohus leiab, et seejuures jääb sõltuvalt hinnangust asjaoludele, sh ohu suurusele ja olemusele TJA kaalutlusõiguse piiridesse ka küsimus, kas olukorda on otstarbekas üldse lahendada riikliku järelevalve meetmete abil. Muuhulgas omab tähtsust menetlusosaliste endi tegevus ja nende eeldatav käitumine tulevikus ohu tekkimise korral.

21. TJA algatas kaebaja taotluse alusel järelevalve menetluse ja viis läbi põhjaliku haldusmenetluse, et kontrollida konteinerterminali rajamist ohutuse aspektist. Teostatud menetlustoimingud on kajastatud kaevatavas teates ja TJA 7. septembri 2012. a kohtuvastuse lk 6-8. TJA jõudis asjaolusid hinnates järeldusele, et kaebajale kuuluva territooriumi platsi katendil ja ka sadama kaidel esinesid üksnes praod ning olulisi kahjustusi ega vastuvõetamatult suuri vajumisi ei ole, ehitustegevus toimus ehitusloa alusel ning terminali kasutamiseks on väljastatud kasutuluba ning tekkinud kahjustused on likvideeritavad (piisab remontimisest ning 2009. aasta kahjustused on remonditud ja uute pragude likvideerimisest ei ole kolmas isik keeldunud).

22. Edaspidiste ehitustööde osas leidis TJA, et AS TALLINNA SADAM peab eelnevalt prognoosima täiendavat negatiivset mõju olemasolevale konteinerterminali alale ja nägema ehitusprojektis ette meetmeid sellise mõju vähendamiseks ja ohutuse tagamiseks. Kohtu arvates võis TJA põhjendatult tugineda AS-i TALLINNA SADAM poolt TJA-le 29. märtsi 2012. a vastuses väljendatud kinnitusele, et ehituse jätkumisel on võimalik ja vajalik täiendavalt prognoosida mõju naaberaladele. AS TALLINNA SADAM senine tegevus näitab, et isik teadvustab ehitamisega kaasnevate mõjutuste olemasolu, teostab regulaarselt vastavaid mõõtmisi ja on varem, kui AS Muuga CT on tema poole pöördunud, kahjustused kaebajaga koostöös likvideerinud (vt nii viidatud 29. märtsi 2012. a kiri kui IPT Projektijuhtimise OÜ 23. septembri 2011. a eksperthinnang, I kd tlk 162-164). Seejuures võttis TJA väidetava ohu tegelikkuse ja tõenäosuse hindamisel asjakohaselt ja põhjendatult arvesse ka seda, et inimestele ja varale ohu tekkimisel peab objekti käitaja ise võtma meetmeid ohutuse tagamiseks, kaebaja aga pole oma konteinerterminali töid peatanud ei 2009. aastal, kui tekkisid ulatuslikud praod, ega nüüd, kui olemasolevad ja ennustatavad kahjustused on märksa väiksemad.

23. Kohus leiab, et praeguse vaidluse õigeks lahendamiseks ei ole vaja lõplikult ja siduvalt tuvastada, kas kaebaja asjaõigusi jm õigusi on kolmanda isiku poolt rikutud. Käesolevas kohtuasjas ei lahendata kaebaja ja kolmanda isiku vahelist tsiviilõiguslikku vaidlust. Haldusasjas omab tähtsust see, kas TJA toimis järelevalve menetluse lõpetamisel õiguspäraselt. Seejuures tuleb silmas pidada, et haldusorganil on meetmete võtmise otsustamisel kaalutlusõigus ja ta ei pea sekkuma mistahes olukorras, s.h tsiviilvaidluse tekkimisel, vaid üksnes avalikust huvist tulenevalt ehitamise ohutuse tagamiseks. Seetõttu pole välistatud, et tsiviilvaidluse lahendamisel antakse kahjulikele mõjutustele teistsugune hinnang kui haldusmenetluses, kusjuures see ei tähenda, et haldusmenetlus oli õigusvastane ja rikkus menetlusosalise õigusi.

24. Kohtu arvates on riikliku järelevalve teostamisel oluline, et haldusorgan viib läbi kohase ja õiglase menetluse ning langetab selle tulemusena kaalutletud ja põhistatud otsustuse. Arvessevõe-

7(7) tavad kaalutlused ei tohi olla asjakohatud ega meelevaldsed. Kohtu veendumusel on TJA praegusel juhul põhjaliku haldusmenetluse tulemusel langetanud põhistatud ja kaalutletud otsuse. Seejuures on sisuliselt hinnatud taotleja esitatud eksperthinnanguid, viidates nende puudustele ning tõenditele, mis kummutavad kaebaja esitatud eksperthinnangutes toodud väiteid. Kohus nõustub TJA-ga, et eksperthinnangutes puudub analüüs kaebaja enda kasutuses oleva raskekraana mõjust aluspinnale ja katenditele (ehkki faktist, et kahjustused on tekkinud nõrgale savipinnasele rajatud platsil töötava kraana läheduses, ei saa automaatselt järeldada, et tekkepõhjuseks ongi kraana ja transporditava kauba raskus, mitte uue terminali ehitustööd, on tegemist siiski asjaoluga, mida eksperthinnangus ei saa lihtsalt tähelepanuta jätta). TJA analüüsis AS TALLINNA SADAM esitatud eksperthinnangut ja täiendavatele järelepärimistele saadud vastuseid. Juhul kui riikliku järelevalve teostajal ei teki põhjendatud kahtlust, et deformatsioonid on vastuvõetamatult suured ja ohutus pole tagatud (antud juhul on veenvalt põhistatud vastupidist), ei pea ta tellima ise või menetlusosaliste kaudu täiendavaid ekspertiise ning võib taotluse lahendada olemasolevate materjalide pinnalt.

25. TJA leidis, et arvestades territooriumi iseärasusi ning geotehnilist seisukorda ja kasutamise otstarvet, territooriumil toimuvaid tehnoloogilisi protsesse ning asjaolu, et territooriumil on vajumised toimunud juba enne vaidlusaluse ehitustegevuse alustamist, ei saa pidada tuvastatud asjaolude raames vajumisi vastuvõetamatult suurteks, ohtlikeks ning lubamatuteks EhS § 3 tähenduses. Vajumised ei ole märkimisväärsed ega vastuvõetamatult suured ning vastavalt eelprojektile lubatud piirides (5 aasta jooksul lubatud kuni 20 cm; seejuures mõõdistusandmete kohaselt on vajumine toimunud kaebaja territooriumi läheduses viimase aasta jooksul 1 cm). Lisaks on ala pideva geotehnilise kontrolli all ning praod platsi katendis on parandatud. Kohtu arvates ei viita miski, et tehtud oleks meelevaldseid järeldusi. Võetud seisukohad on piisavad selleks, et järelevalvemenetlust mitte jätkata. TJA otsus ei takista kaebajal kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

27. HKMS § 108 lg 1 ja 6 kohaselt tuleb kaebajalt välja mõista AS-i TALLINNA SADAM kasuks viimase kantud õigusabikulud summas 2713,20 eurot. Kulud on kantud (II kd tlk 35-37, 51-52). Kaebaja ei vaidlustanud kulude suurust ning ka kohus peab neid põhjendatuteks ja vajalikeks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa