Legislator Case Law & Legislation
2-11-41920/16 AI generated

2-11-41920/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-11-41920/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada menetlus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hagis ON vastu igakuised osamaksed alates 2012. aasta oktoobrikuust (kaasa arvatud) kuue kuu

Legislator headnote

AI generated

2-11-41920/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: aasta oktoobrikuust (kaasa arvatud) kuue kuu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2012.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-11-41920

Tsiviilasi, hageja nõue

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hagi ON vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

319,56 eurot

Menetlustoimingud

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Kohtutäiturite

ja

Pankrotihaldurite

Koda

(registrikood: 74002523, asukoht: Narva mnt 11D, 10151

Tallinn)

Hageja

seaduslik

esindaja:

Andres

Hermet

(e-post:

info@kpkoda.ee)

Hageja volitatud esindaja: Aare K (XXX)

Kostja: ON(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hagis ON vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks ja kinnitada alljärgnev hageja ja kostja vahel sõlmitud

kompromiss:

1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse summas 319,56 eurot igakuiste

võrdsete osamaksetena summas 53,26 eurot 6 (kuue) kuu vältel. Kostja tasub

igakuised osamaksed alates 2012. aasta oktoobrikuust (kaasa arvatud) kuue kuu

jooksul iga kuu 28. kuupäeval hageja arvelduskontole SEB pangas nr

XXXXXXXXXXXXXXXX.

1.2 Kostjal on õigus võlgnevus tagastada hagejale ennetähtaegselt.

1.3 Juhul, kui kostja hilineb punktis 1.1 fikseeritud summade tasumisega rohkem kui 5

päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest

tasumist ja õigus esitada kompromiss sundtäitmiseks kohtutäiturile ning taotleda

sissenõude

pööramist

kogu

kostja

varale.

Kostja

eelnev

informeerimine

kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

Täitemenetlusega seotud kulud kannab kostja.

1.4 Kompromissi punkti 1.1. kohaselt tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata

võlgnevuse tagasimaksete ja muude kompromissi järgi kostja poolt tasumisele

kuuluvate maksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksetähtpäevast

möödunud päeva eest viivist. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate

maksete täieliku tasumise päeval. Viivisemääraks on Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär (EKP intress) + 7%

aastas. EKP intress avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Viivis võib muutuda 2

korda aastas (1. jaanuaril ja 1. juulil), kui on muutunud EKP intress. Kompromissi

sõlmimise

hetkel

kohaldatav

viivisemäär

päevas

on

toodud

„Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehes“ ja hageja hinnakirjas.

1.5 Kõik pooltel tekkinud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust summas 38,35

eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti) hageja arvelduskontole SEB pangas nr

XXXXXXXXXXXXXXXX,

selgitusega

„kompromiss

Kohtutäiturite

ja

Pankrotihaldurite Koda hagis ON`i vastu”.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

määruse tegemisest.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda esitas 06.09.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ON vastu võla nõudes. 06.01.2012 võttis Harju Maakohus asja hagimenetlusse. 16.10.2012.a

teatasid hageja ja kostja kohtule, et on jõudnud kompromissile ja edastasid kompromissi kohtule

kinnitamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1

kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3

kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole

vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle

tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist

saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles

öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled on kinnitanud, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega

nõus.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hagis ON vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

lõpetamisele.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kokkuleppe kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad

kompromissi. Hageja on tasunud 06.09.2011 riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamiselt 47,93 eurot arveldusarvele nr XXXXXXXX AS-is SEB Pank, viitenumbriga

2900072369 ja selgitusega „Riigilõiv Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda avalduse eest

O…“. Hageja tasus 05.12.2011 täiendavalt riigilõivu 28,76 eurot Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega

„Kohtumäärus ts nr 2-11-41920 28.11.2011 täiendav riigilõiv hagilt ON vastu“. Seoses sellega,

et poolte vahel sõlmiti kompromiss, kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele 38,35

eurot. Vastavalt hageja soovile tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole SEB

pangas

nr

XXXXXXXXXXXXXXXX,

selgitusega

„kompromiss

Kohtutäiturite

ja

Pankrotihaldurite Koda hagis ON`i vastu”. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Pooled on kokku leppinud käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse tähtaja

lühendamises seaduses sätestatud viieteistkümnelt päevalt kolmele päevale.

Kohtunik: