2-12-10113/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-10113

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-10113

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu

hagi Peep Elkeni, Toomas Zahharovi ja Kalle Kostabi

vastu 858,91 euro nõudes

Tsiviilasja hind

701,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi

kaudu (registrikood 70000740; asukoht Munga 18, 50088

Tartu; e-post hm@hm.ee), esindaja Kaur Kittus, e-post

kaur.kittus@hm.ee;

kostja I Peep Elken (isikukood 35809212726; elukoht XXX);

kostja II

Toomas

Zahharov

(isikukood

37001252754;

elukoht XXXX);

kostja III Kalle Kostabi (isikukood 36112242730; elukoht

XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Peep

Elkeni, Toomas Zahharovi ja Kalle Kostabi vastu.

2. Välja mõista Peep Elkenilt, Toomas Zahharovilt ja Kalle Kostabilt solidaarselt Eesti

Vabariigi

kasuks

(kaheksasada

viiskümmend

kaheksa)

eurot

ja

91 senti

(Rahandusministeeriumi konto nr 10220002255018 AS SEB Pank), millest põhinõue on

701,57 eurot ja intress 157,34 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt Peep Elkeni, Toomas Zahharovi ja Kalle Kostabi

kanda.

4. Välja mõista Peep Elkenilt, Toomas Zahharovilt ja Kalle Kostabilt solidaarselt

riigilõiv 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti riigituludesse.

Anda kostjatele tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto

nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber mõlema

konto puhul 2900078538, selgitus „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-12-10113“) 15 päeva arvates

kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist

tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise

kostjate suhtes kohtutäituri kaudu.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjatel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

2(5)

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9).

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu

(hageja) hagi Peep Elkeni, Toomas Zahharovi ja Kalle Kostabi vastu 858,91 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis Peep Elken (kostja I) õppelaenu saamiseks AS-ga Hansapank

(praegune Swedbank AS) 13.11.2003 õppelaenulepingu nr 03-236473-OL, mille alusel laenas

pank kostjale I 17 000 krooni (1086,50 eurot). Kostja I kohustus tasuma õppelaenu summalt

pangale intressi 5% aastas. Kostja I lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendusega

Toomas Zahharov (kostja II) ja Kalle Kostabi (kostja III) 04.12.2003 pangaga sõlmitud

käenduslepingute alusel, kusjuures käendajate vastutus oli piiratud 23 800 krooniga

(1521,10 eurot). Kuna kostjad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, nõudis pank

hagejalt riigitagatise rakendamist. Hageja täitis panga ees oma kohustuse, mistõttu on hagejal

tekkinud nõudeõigus kogu tema poolt pangale tasutud summa ulatuses kostjate vastu.

Hageja on pöördunud kostjate poole võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostjad hagejale

võlgnevust tasunud ei ole, siis palub hageja, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja 858,91 eurot (põhinõue 715,93 eurot ja intress 142,98 eurot perioodi 30.03.2008

kuni 07.03.2012 eest).

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 13.11.2003 õppelaenulepingust nr 03-

236473-OL, laenulepingul sooritatud operatsioonidest, 04.12.2003 käenduslepingutest nr OL-

722369 ja nr OL-722455, laenusaajale väljastatud maksegraafikust, 25.11.2007 panga teatistest

kostjatele, 18.01.2008 koondtaotlusest riigitagatise realiseerimiseks koos õppelaenuvõlglaste

nimekirjaga, 28.01.2008 maksekorraldusest kohustuse täitmise kohta ning hageja 29.02.2008 ja

21.04.2009 võlgnevuse teatistest kostjatele (tl 4-18).

2. Kohus kohustas kostjaid 19.03.2012 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamist (tl 23). Kohus hoiatas, et

kui kostjad kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale I isiklikult

allkirja vastu üleandmisega 24.03.2012 (tl 25), kostjale II 21.03.2012 (tl 24) ja kostjale III

20.07.2012 (tl 32).

Kostjad I ja II, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

kirjalikult vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt loetakse juhul,

kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile tähtaegselt ei vasta, hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tuleneb, et kostja I ja II on hagis esitatud

faktiväited omaks võtnud.

3(5)

Kostja III esitas 02.08.2012 kohtule kirjaliku vastuse hagile (tl 34), milles märgib, et ei ole kätte

saanud panga ja hageja teatisi ega maksekäsu kiirmenetluse materjale, kuna ei ela juba aastaid

Ülenurmes. Kostjal III on alates 2005. aastast tõsised terviseprobleemid, mistõttu kostja

2006. aastast alates enam ei tööta. Kostja III ei ole nõus likvideerima põhivõlgniku võlgnevust

ega kogunenud intresse oma töövõimetuspensionist, millest on vaja osta ravimeid.

Kostja III lisas vastusele koopiad Tartu Pensioniameti 25.08.2009 otsusest nr 542857 ja

27.09.2011 otsusest nr 786132 püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta ning 25.08.2009 otsusest

nr 542859 ja 27.09.2011 otsusest nr 786133 puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta

(tl 35-43).

3. TsMS § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

Kostjatele on kätte toimetatud 19.03.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud

korras (tl 24, 25, 32). Kostjad ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub

kohus seisukohale, et kostjad ei soovi enda isiklikku ärakuulamist.

4. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

4.1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 30 (13.11.2003 kehtinud redaktsioon) kohaselt

isikud, kes on ÕÕS jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu

saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele, saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi

enne ÕÕS jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud

tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. Kuna kostja I sõlmis

õppelaenulepingu

pärast

ÕÕS

jõustumist

01.09.2003,

tuleb

lähtuda

ÕÕS-st

ja

õppelaenulepingust.

ÕÕS § 3 järgi on õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse

omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Hansapank ja kostja I sõlmisid 13.11.2003

õppelaenulepingu nr 03-236473-OL, mille alusel andis pank kostjale I õppelaenu (tl 4-5).

Lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttega on tõendatud, et kostja I kontole kanti üle

17 000 krooni (tl 6-7).

4.2. ÕÕS § 19 lg 1 sätestab, et õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist

tagab vähemalt kahe Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku käendus või

hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale või pant vallasasjana tsiviilkäibes olevale ehitisele või selle

mõttelisele osale.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg-d 1 ja 3 (04.12.2003 kehtinud redaktsioon) sätestavad, et

käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama

põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga,

samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 143 lg 1 näeb ette, et tarbijakäendusleping

on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

tarbijakäendusleping tühine, kui käendatava kohustuse suurus ei ole käenduslepingu sõlmimisel

selge ja ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vastavalt VÕS

§ 145 lg-tele 1 ja 2 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja

ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse

eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise

ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud

kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse

teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

4(5)

Vaidlust ei ole selle üle, et õppelaenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmis

AS Hansapank 04.12.2003 käenduslepingud kostjatega II ja III, seejuures lepiti kokku

käendajate vastutuse ulatuses summas 23 800 krooni (tl 8, 9).

4.3. ÕÕS § 21 lg 1 kohaselt kui laenusaaja ei ole ÕÕS §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud

laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja

omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik ei täida õppelaenulepingust

tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või

pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Sama paragrahvi 2. lõige näeb ette,

et kui riik on ÕÕS § 21 lg-s 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees,

tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt

krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.

Kohtule esitatud koondtaotlusega on tõendatud, et pank nõudis 18.01.2008 hagejalt riigitagatise

rakendamist, sh kostjaga I sõlmitud õppelaenulepingu osas (tl 14 ja pöördel). Tähtajaks tasumata

õppelaenude nimekirja ja maksekorraldusega (tl 15 pöördel) on tõendatud, et Eesti Vabariik

tasus AS-ile Hansapank kostja I õppelaenulepingust tuleneva võla 11 201,87 krooni (põhiosa

10 977,19 krooni ja intress 224,68 krooni). Seega on nõudeõigus kostjate vastu läinud üle

hagejale. Hageja teavitas põhivõlgnikku 29.02.2008 kirjas ja käendajaid 21.04.2009 kirjas

võlausaldaja vahetumisest ning palus põhivõlgnikul tasuda võla kahe nädala jooksul ja

käendajatel hiljemalt 22.05.2009 (tl 16-18). Vaidlust ei ole selle üle, et kostajad võlga ei tasunud.

Mis puudutab kostja III vastuväidet, et ta ei ole teatist kätte saanud, kuna ei ela juba aastaid

Ülenurmes, siis kostjaga III sõlmitud käenduslepingust nähtub, et kostjal III oli kohustus

informeerida panka kirjalikult viie tööpäeva jooksul kontaktaadressi ja/või töökoha muutusest,

aga ka igakuise sissetuleku vähenemisest või muudest asjaoludest, mis võivad põhjustada

käenduslepingust tulenevate kohustuste mittekohast täitmist (punkt 7). Kostja III ei ole väitnud,

et teavitas panka elukoha muutusest (täitis oma lepingulise kohustuse), kuid sellele vaatamata ei

saanud teatisi kätte.

4.4. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

ÕÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema

käendaja või pantija riigile ÕÕS § 16 lg-s 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud

summa tagastamata jäägilt. ÕÕS § 16 lg 5 järgi riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär

õppelaenu summalt on 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis

protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva

enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.

Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august.

VÕS § 101 lg 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi

või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Hageja ja kostja I vahel sõlmitud õppelaenulepingu alusel oli kostjal I raha ja intressi maksmise

kohustus, mida kostja I on rikkunud. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult

välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kuivõrd kostjad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi ja hageja täitis pangale

kostja I kohustuse, omandades sellega nõudeõiguse kostjate vastu, ning kuna kostjad ei ole

hagejale ühtegi summat tasunud ega võlgnevuse ja intressi suurusele vastuväiteid esitanud, siis

kuulub esitatud hagiavaldus rahuldamisele.

5(5)

4.5. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 858,91 eurot

(põhinõue 10 977,19 krooni ehk 701,57 eurot ja intress 224,68 krooni ehk 14,36 eurot, millele

lisandub intress 142,98 eurot perioodi 30.03.2008 kuni 07.03.2012 eest, kokku seega

157,34 eurot). Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 858,91 eurot. Nimetatud

summa ei ületa käendajate vastutuse rahalist maksimumsummat.

Mis puudutab kostja III sissetulekuid (töövõimetuspension ja puudega inimese sotsiaaltoetus),

siis kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 3 kohaselt ei saa pöörata

sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetusele ja TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut,

kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (käesoleval ajal 290 eurot) või

vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

5. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

6. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 esimene lause sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate

kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

7. Kuna Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu

tasumisest, siis tuleb kostjatelt solidaarselt TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv

191,73 eurot riigituludesse (hagilt hinnaga 701,57 eurot tasumisele kuuluv riigilõiv oli hagi

kohtusse esitamise ajal 191,73 eurot).

Kohtunik