2-10-26696/69 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-26696

Tsiviilasi

M.K. hagi M.K. ja Jõhvi kohtutäitur Risto Küti vastu

enampakkumise ja jaotuskava kehtetuks tunnistamiseks

ning omandiõiguse tunnustamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

13 421, 45 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. veebruari 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): M.K. (isikukood: XXXX)

Vastustajad (kostjad): M.K. (isikukood: XXXX), esindaja

advokaat Epp Landberg; Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt

(isikukood: XXXX), esindaja: Marko Tiirik

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 27. veebruari 2012 otsus ja

teha asjas uus otsus.

2. Jätta M.K. hagi M.K. ja Jõhvi kohtutäitur Risto Küti

vastu

enampakkumise

kehtetuks

tunnistamiseks,

omandiõiguse tunnustamiseks, kinnistusraamatust M.K.

omanikukande

kustutamiseks

ja

M.K.

kinnistusraamatusse ühisomanikuna kandmiseks ning

M.K. kohustamiseks nimetatud kannete tegemiseks

nõusoleku andmiseks rahuldamata.

3. Lõpetada menetlus M.K. nõudes M.K. ja Jõhvi

kohtutäitur Risto Küti vastu tunnistada kehtetuks

18. mail 2010 väljaantud täitekulu väljamõistmise otsus

ning tunnistada tühiseks 11. juuni 2010 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsus.

4. Jätta läbi vaatamata M.K. nõue M.K. ja Jõhvi

kohtutäitur Risto Küti vastu tunnistada ebaseaduslikuks

14.06.2010

algatatud

täitemenetlus

täiteasjas

nr

072/2010/539

ning

tunnistada

tühiseks

14.06.2010

väljaantud kinnisasja väljaandmise täitmisteade.

5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

6. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta

M.K. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.K. (hageja) esitas 31. mail 2010 hagi kohtutäitur Risto Küti (kostja 1) ja M.K. (kostja 2)

vastu, milles taotles: 1) tunnistada kehtetuks 18. mai 2010 täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidud

korteriomandi, Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr XXXX, mille

reaalosaks on korter XXXX6-9 Jõhvi, enampakkumine, sh 18. mail 2010 väljaantud

kordusenampakkumise akt koos täitekulu väljamõistmise otsusega; 2) tunnustada hageja M.K.

kui ühisomaniku õigust korteriomandile Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa

nr XXXX, mille reaalosaks on korter XXXX6-9 Jõhvi; 3) kustutada kinnistusraamatust kostja

M.K. nimele kantud omaniku kanne ja kanda hageja kinnistusraamatusse ühisomanikuna.

Kohustada nimetatud kannete tegemiseks kostjat M.K. andma nõusolekut ja kostja M.K.

nõusolek lugeda antuks kohtuotsusega; 4) tunnistada ebaseaduslikuks 14. juunil 2010 algatatud

täitemenetlus täiteasjas nr 072/2010/539 ning tunnistada tühiseks 14. juunil 2010 väljaantud

kinnisasja väljaandmise täitmisteade koos 11. juuni 2010 kohtutäituri tasu väljamõistmisega;

5) jätta menetluskulud, kohtutäituri tasu ja muud täitekulud kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt viidi vaatamata hageja poolt esitatud kaebusele 18. mail 2010 täiteasjas

nr 072/2009/1670

läbi

kordusenampakkumine

hageja

korteriomandile

(Viru Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXX, mille reaalosaks on korter aadressil XXXX6-9 Jõhvi).

Kordusenampakkumise ja sihipäraselt korraldatud vara ümberhindamise tulemusel müüdi

hagejale kuuluv korteriomand ebamõistlikult madala hinnaga (210 000 kr) sissenõudjale kostja 2.

Seeläbi kahjustati teadlikult hageja huve ja õigusi ning tekitati hagejale nii moraalset kui varalist

kahju.

25. mail 2010 kinnistati kohtutäituri avalduse alusel korteriomand asukohaga XXXX6-9 Jõhvi

kostja 2 nimele. Hageja oli seisukohal, et kohtutäitur ei saanud enne käesolevas asjas jõustunud

kohtuotsust, millega jäetakse hageja hagi rahuldamata, saata kinnistusosakonnale avaldust kande

tegemiseks omandi ülemineku kohta. Seega on kanne, millega kostja 2 kanti kinnistusraamatusse

korteriomandi omanikuna, tehtud ilma õigusliku aluseta. Hageja õigusi on ebaõige kandega

rikutud, mistõttu hageja nõuab ebaõige kande parandamist.

19. juulil 2010 sai hageja kätte 14. juunil 2010 algatatud täiteasja nr 072/2010/539 raames

kinnisasja väljaandmise täitmisteate, milles kohustati hagejat vabastama kinnisasjad ja teavitati

täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest keeldumise tagajärgedest, kinnisasja äravõtmisest ja

sundkorras väljatõstmisest 17. augustil 2010 kell 14.00.

Hageja esitas 23. juulil 2010 kaebuse ja taotles kohtutäituri taandamist. Hageja leidis, et

kohtutäituri tegevus täitis karistusseadustiku § 314 koosseisu. 16. augustil 2010 tegi kohtutäitur

kaebuse kohta otsuse, millega jättis hageja kaebuse rahuldamata, viidates täitemenetluse

seadustiku (TMS) § lg 1 p-le 15. Kohtutäitur jättis tähelepanuta TMS § 2 lg 3, mille alusel ei või

TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab

asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu.

Hageja leidis, et täitetoimingute läbiviimisega kaasnesid õigusrikkumised, mis annavad aluse

18. mail 2010 toimunud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kostjate käitumise

eesmärk on hageja kahjustamine ja korteriomandi müümine enampakkumisel oli vastuolus heade

kommetega. Enampakkumise puhul oli tegemist näiliku või teeseldud tehinguga.

Täitmisteates viidatud alus oli Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-08-7950, millega hageja ja

kostja 2 abielu lahutati ja määrati kindlaks poolte ühisvara koosseis, väärtus ja kuuluvus.

Kohtuotsus nr 2-08-7950 ei saa olla alus kinnisasja müümiseks, kuivõrd hageja ja kostja 2 vahel

puudus tagatiskokkulepe. Ainult tagatiskokkulepe annab aluse kinnisasja suhtes täitemenetluse

alustamiseks ja sundtäitmiseks. Samuti ei olnud tegemist rahalise nõude ja võlgnevuse olemasolu

tunnustava kohtulahendiga, mistõttu otsus nr 2-08-7950 abielu lahutamise ja ühisvara jagamise

kohta ei saa olla sundtäitmise aluseks.

Sundtäitmise lubatavuse sätestab asjaõigusseaduse (AÕS) § 352, mis võimaldab hüpoteegipidajal

nõuda sundtäitmist üksnes juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Seega saab

täitemenetluses nõuda kinnisasja müümist üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

TMS § 138 lg 2 kohaselt võib kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale sissenõude

pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või kui sissenõudja nõue põhineb

õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. AÕS ja TMS sätete koostoimes saab võlgnik

kinnisasjaga vastutada vaid hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegisumma

ulatuses ning sundtäitmine saab toimuda vaid asjaõiguskokkuleppe, kohesele sundtäitmisele

allutamise kokkuleppe ning tagatiskokkuleppe vormistatud ja tõestatud lepingudokumendi

olemasolul. Otsuse nr 2-08-7950 alusel on sundtäitmine ja kinnisasja müük seega välistatud.

Korteriomand XXXX6-9 Jõhvi on kinnistusraamatu kande kohaselt hageja ja kostja 2

ühisomandis. Kuivõrd kohtuotsusest asjaõigusi ei teki, siis on kinnistusraamatu kehtiva kande

alusel nii hageja kui ka kostja 2 jätkuvalt ühisomanikud. Seega tuleks tunnistada hageja kui

ühisomaniku õigust ühisomandis olevale kinnisasjale. Ühisomanike puhul ei saa korterit müüki

panna ilma teise ühisomaniku nõusolekuta. Ka ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing oli

enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse § 17 lg 4 kohaselt tühine.

Kohtutäituri 27. juuli 2009 avalduse alusel kanti 31. juulil 2009 kinnistusraamatusse kostja 2

kasuks kinnistu käsutamise keelumärge. Kohtutäitur andis välja kinnisasja arestimise akti,

millega keelati alates 24. septembrist 2009 kinnisasja käsutamine. Hageja on seisukohal, et

kohtutäitur seadis õigustamatult enne vara hindamist ja arestimist varale keelumärke.

TMS § 145 lg 1 kohaselt kantakse kinnisasja käsutamise keelumärge kinnistusraamatusse pärast

kinnisasja arestimisakti koostamist. Käesoleval juhul kanti keelumärge kinnistusraamatusse

31. juulil 2009.

Hageja leidis, et kinnisasja arestimine oli vastuolus TMS §-dega 142-146, kuivõrd kinnisasja

hindamine peaks toimuma kinnisasja üleskirjutamise käigus, mille tulemusena märgitakse

kinnisasja arestimise akti kinnisasja hind. Käesoleval juhul ei toimunud kooskõlas

TMS § 142 lg-ga 1 ja § 143 p-ga 4 kinnisasja üleskirjutamist ja hindamist. Tulenevalt TMS

§-st 53 tuleb varale sissenõude pööramisel lähtuda otstarbekuse ja proportsionaalsuse

põhimõttest, et võlgnikku ei kahjustataks ega riivataks isiku põhiõigusi rohkem, kui seadusega

lubatud. Tulenevalt TMS § 53 lg-st 1 ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja

sissenõudja nõude rahuldamiseks, seega peab arestimisele eelnema vara hindamine. Käesoleval

juhul arestis kohtutäitur kinnisvara, mille väärtus ületab mitmekordselt nõude suuruse ja

kohtutäituri tegevus vara hindamisel ei olnud seadusega kooskõlas.

Arestimise aktis märkis kohtutäitur oma suva järgi kinnisasja hinnaks 700 000 kr. Hageja sellega

ei nõustunud ja tegi arestimise akti vastavasisulise märke. Kuigi hageja vaidlustas kohtutäituri

poolt määratud hinna, ei pöördunud kohtutäitur väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja poole

ega tellinud eksperthinnangut nagu nõuavad TMS § 74 lg-d 6 ja 8. Kohtutäitur võttis hinna

määramisel ebaõigesti arvesse asjaolu, et korteriomandile oli seatud hüpoteek Swebank AS

kasuks, kuivõrd see ei oma käesolevad vaidluses tähtsust ning vaidlust ei ole hageja ja

Swedbank AS vahel.

Hageja hinnangul viidi enampakkumine läbi aresti all oleva vara suhtes. Tulenevalt

TMS § 54 lg-st 1 on võlgnikul alates vara arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Hageja

oli seisukohal, et seadus ei kehtesta kohtutäituri jaoks vara käsutamist lubavat erandit.

TMS § 54 lg 2 kohaselt on käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus tühine. Arestitud

vara müümine on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine, mis on aluseks enampakkumise

kehtetuks tunnistamisele TMS § 223 lg 1 alusel.

Kohtutäitur on Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-14-10 viidates leidnud, et kui võlgniku arvates on

TMS § 145 lg-t 4 rakendatud valesti, tuleks esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Hageja

leiab, et viidatud Riigikohtu lahend käsitles hagita menetluses kohtutäituri otsuse peale kaebuse

esitamist. Kuivõrd käesolevas asjas on tegemist hagiga enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

TMS 223 lg 1 alusel, siis ei ole viide nimetatud Riigikohtu lahendile asjakohane.

2. Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt (kostja 1) vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning

kohtukulud jätta hageja kanda.

Vastuväidete kohaselt viidi täitemenetlus nr 072/2009/1670 läbi kooskõlas TMS sätetega ja

puudus alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Täitedokumendiks oli Viru Maakohtu

22. detsembri 2008 otsus nr 2-08-7950, mille kohaselt jäeti hageja ainuomandisse korteriomand

asukohaga XXXX6-9 Jõhvi. Maakohus mõistis hagejalt kostja 2 kasuks välja hüvitise summas

193 500 kr. Hagejal võimaldati summa tasuda nelja kalendrikuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumise päevast. Kohtuotsus jõustus 27. jaanuaril 2009.

Hageja kohtuotsust täitma ei asunud, millest tulenevalt esitas kostja 2 08. juulil 2009

kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks TMS § 2 lg 1 p1 alusel, milles märkis

vastavalt TMS § 23 lg-le 3, et sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale. 18. mail 2010

müüdi korteriomand kordusenampakkumisel kostjale 2. 25. mail 2010 kinnistati korteriomand

kostja 2 nimele. Kuna täitemenetlus toimus TMS sätetele vastavalt ja kinnistusraamatu kanne on

tehtud kordusenampakkumise akti alusel vastavalt TMS §-le 160, siis kanti kostja 2

kinnistusraamatusse õigel alusel ja nõue kinnistusraamatu kande parandamiseks ja uue kande

tegemiseks on alusetu.

Kohtutäitur saatis 27. juulil 2009 Viru Maakohtu kinnistusosakonnale vastavalt TMS §-le 145

avalduse keelumärke tegemiseks kinnistusraamatusse. Keelumärge kanti kostja 2 kasuks

kinnistusraamatusse 31. juulil 2009. Keelumärke seadmata jätmine oleks ohustanud sundtäitmise

eesmärgi saavutamist, kuivõrd kohtutäiturile teadaolevalt oli korteriomand ainus vara, mille arvel

oleks saanud kostja 2 nõuet täita.

Kinnisasi arestiti 24. septembril 2009 ja arestimise juures viibis hageja, kes leidis, et

korteriomandi väärtuseks oli 800 000 kr. Tulenevalt TMS § 74 lg-test 4 ja 5 kui võlgnik ja

sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole

arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust

väärtusest, arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku

lõppemist. Kohtutäitur arvestas korteriomandile Swedbank AS kasuks seatud hüpoteeki jäägiga

350 000 kr. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava

kaebusega vaidlustada. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtutäiturile kaebust kohtutäituri

poolt määratud hinna vaidlustamiseks.

Kohtutäitur teatas hagejale, et korteriomandi enampakkumine toimub 30. oktoobril 2009.

Kohtutäitur kuulutas 30. oktoobri 2009 aktiga enampakkumise hinnaga 700 000 kr nurjunuks.

Korteriomandi

kordusenampakkumine

toimus

15. märtsil 2010.

Hageja

vaidlustas

kordusenampakkumise kaebusega täiturile. 26. märtsi 2010 kohtutäituri otsusega jäeti kaebus

rahuldamata. 15. märtsi 2010 kohtutäituri aktiga kuulutati kordusenampakkumine nurjunuks.

18. mail 2010 toimunud kordusenampakkumisel müüdi korteriomand XXXX6-9 Jõhvis

kostjale 2 hinnaga 210 000 kr. Kordusenampakkumise akti sai võlgnik kätte 26. mail 2010.

Kohtutäitur saatis 25. mail 2010 avalduse kinnisomandi ülemineku kande tegemiseks

Viru Maakohtu kinnistusosakonnale.

Võlgnik vaidlustas kaebusega kohtutäiturile 18. mail 2010 toimuva kordusenampakkumise ja

kohtutäituri 7. juuni 2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Võlgnik esitas 7. juunil 2010

taotluse täituri taandamiseks. Kohtutäituri 28. juuni 2010 otsusega jäeti taandusavaldus

rahuldamata.

Eeltoodust nähtub, et täitemenetlus viidi läbi kooskõlas TMS sätetega. Hageja oli teadlik

kõikidest täitetoimingutest, kuid ei vaidlustanud kohtutäituri ametitoiminguid ega otsuseid

vastavalt TMS §-dele 217 ja 218. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10 leidnud, et kui

võlgniku arvates on TMS § 145 lg 4 rakendatud valesti, siis tuleb esitada kaebus kohtutäituri

tegevuse peale. Kui menetlusosaline kaebust ei esita, siis kaotab ta TMS § 217 lg 6 alusel õiguse

hiljem tugineda asjaoludele, mida oleks võinud esitada kaebuses. Kuivõrd hageja ei esitanud

eelnevalt kohtutäiturile kaebust TMS § 145 lg 4 valesti kohaldamise osas, siis leidis kohtutäitur,

et hagejal puudub õigus nendele asjaoludele oma hagis tugineda. Hageja väited menetlusnormide

rikkumise kohta täitemenetluse läbiviimisel tuleks jätta tähelepanuta.

Kohtutäitur ei nõustunud hageja väitega, et puudub täitedokument, mida sundtäita.

Täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt Viru Maakohtu 22. detsembri 2008 otsus

tsiviilasjas nr 2-08-7950. Kohtuotsuse resolutsiooni p-st 6 nähtub, et kohus otsustas välja mõista

hagejalt kostja 2 kasuks 193 500 kr.

Hageja väide, et puudub tagatud nõue ja isegi tagatud nõude olemasolu korral ei saa seda

realiseerida, on kohtutäiturile arusaamatu ja asjasse mittepuutuv. Kostja 2 nõue tuvastati

22. detsembri 2008 kohtuotsusega ja mingit täiendavat nõude tagamist või tagatiskokkuleppe

sõlmimist kohtuotsuse täitmisel vaja ei ole. Kohtutäitur teeb täitetoiminguid täitedokumendi

alusel vastavalt TMS sätetele. Enampakkumine viidi läbi kooskõlas TMS sätetega ja

enampakkumise läbiviimisest oli teadlik ka hageja, kes seda ettenähtud korras ei vaidlustanud.

Tulenevalt TMS § 13 lg-st 1 eeldatakse abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja

kasuks, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on

võlgnikust abikaasa omandis. Kohtutäitur võib nimetatud asja arestida ja müüa. TMS § 14 lg 1

kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa

nõusolekul. Täitematerjalidest tuleneb, et kostja 2 oli nõus väidetavale ühisvarale sissenõude

pööramisega. Kohtutäitur ei tegutsenud hageja huve kahjustades, kuivõrd kohtutäituri ülesandeks

on seaduse alusel vastu võetud üksikaktide, antud juhul kohtuotsuse täitmine.

Kohtutäitur leidis, et hageja nõue 14. juunil 2010 algatatud täitemenetluse nr 072/2010/539

ebaseaduslikuks tunnistamiseks on arusaamatu ja ebaselge.

3. M.K. (kostja 2) vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt annab TMS § 223 lg 1 õiguse esitada hagi kohtusse enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ei ole selgitanud, mille alusel enampakkumise kehtetuks

tunnistamist taotletakse. Vara müüdi kostjale 2, kellel oli õigus vara osta, vara arestimine ei

olnud tühine ning enampakkumisel ei rikutud enampakkumise tingimusi. Hageja väited

TMS § 142-146 rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

Hageja väited korteriomandi ümberhindamise seadusvastasuse kohta tuleb jätta tähelepanuta.

06. aprillil 2010 kohtutäituri poolt koostatud vara ümberhindamise akti hageja seadusega

ettenähtud ajal ja korras ei vaidlustanud.

Hageja omandiõiguse tunnustamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest puudub alus hageja

omandiõiguse tunnustamiseks ja hagist ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on nõue esitatud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohtu 27. veebruari 2012 otsusega jäeti M.K. hagi rahuldamata.

Maakohus, kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid

kogumis, luges tõendatuks, et hagi on tõendamata, põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele.

Maakohus luges TMS § 2 lg 1 sätetega tõendatuks, et hageja oli kohustatud täitma TMS sätete

alusel nõuded, mis tulenevad täitedokumentidest, sh jõustunud või viivitamata täitmisele

kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest. Maakohus luges tõendatuks, et oma tegevusega hoidus

hageja teadlikult ja tahtlikult kõrvale jõustunud kohtuotsuse täitmisest ning oma kiusliku

tegevusega põhjendamatute hagide esitamisel kohtusse takistas kohtutäituril jõustunud

kohtuotsuse sundtäimist.

Maakohus luges tõendatuks, et hageja ja kostja 2 ei olnud enam abikaasad, nende registreeritud

abielu oli kohtu poolt lahutatud, nende poolt abielu kestel soetatud abikaasade ühisvara oli kohtu

poolt juba jagatud, mille tõttu ei saanud kohtutäitur pöörata sissenõuet abikaasade ühisvarale.

Maakohus luges TMS § 137 sätetega tõendatuks, et kinnisasjale sissenõude pööramisel

kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid. TMS § 140 lg 1 kohaselt

võis kostja 2 kui sissenõudja nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui hageja

võlgnikuna oli kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja oli ise korduvalt

kohtule

esitanud

kinnistusraamatu

kannete

väljatrükke,

milles

hageja

oli

kantud

kinnistusraamatusse ühisomanikuna, mille tõttu võis kohtutäitur teise ühisomaniku (M.K. )

nõudel pöörata sissenõude hageja osale korteriomandis. Ühtlasi luges maakohus tõendatuks, et

tegelikult ei olnud Viru Maakohtu otsuse jõustumise päevast alates kinnistusraamatu kanne enam

õige. Viru Maakohu otsusega oli toimunud korteriomandi omandiõiguse kinnistusraamatuväline

üleminek hagejale, mille tõttu oli hageja tegelikult korteriomandi ainuomanik. Maakohus asus

seisukohale, et nii hageja kui ka kostja 2 oleks pidanud notari vahendusel esitama

kinnistamisavalduse selleks, et tagada kinnistusraamatu kande õigsus ka omandiõiguse

kinnistusraamatuvälisel üleminekul.

Maakohus luges tõendatuks, et hagejal puudus igasugune alus viidata asjaolule, et

kinnistusraamatu kanne korteriomandi suhtes oli vale, sest hageja omandajana oli kohustatud

esitama notari vahendusel kinnistusavalduse Viru Maakohtu kinnistusosakonnale selleks, et

kanda

kinnistusraamatusse

oma

ainuomandiõigus

korteriomandile

(Viru

Maakohtu

kinnistusosakond, registriosa nr XXXX). Maakohtul puudusid andmed, et kostja 2 oleks kunagi

kinnistusraamatu kande tegemisest ja kinnistamisavaldusest (võõrandajana) keeldunud.

Maakohus luges tõendatuks, et kostja 2 oli huvitatud ainult hagejalt kohtu poolt välja mõistetud

kompensatsiooni kättesaamisest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. M.K. esitas Viru Maakohtu 27. veebruari 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

taotleb otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldataks.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei lahendatud asja maakohtus mõistliku aja jooksul. Kohus ei olnud istungiteks ette

valmistatud, menetlust venitati tahtlikult ja istungitel ei olnud kohus objektiivne;

2)

oli

18. mail 2010

täiteasjas

nr 072/2009/1670

läbiviidud

kordusenampakkumine

seadusevastane, sest kinnisasja müümiseks ei olnud õiguslikku alust ja rikuti enampakkumise

olulisi tingimusi, mis on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. AÕS § 325 kohaselt

rahuldatakse nõue panditud kinnisasja arvel. Muud nõude rahuldamise allikad on seadusevälised

ning põhiseadusega vastuolus, kuivõrd põhiseaduse § 32 tagab omandi kaitse.

AÕS ja TMS (TMS § 138 lg 2) koostoimes saab isik vastutada kinnisasjaga vaid hüpoteegiga

tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegi summa ulatuses ning sundtäitmine saab toimuda

vaid

asjaõiguskokkuleppe,

kohesele

sundtäitmisele

allutamise

kokkuleppe

ning

tagatiskokkuleppe olemasolul. Kinnisasi vastutab üksnes omaniku ja hüpoteegipidaja vahel

sõlmitavatest lepingutest tulenevate nõuete ees. Ka nõude olemasolul peab olema nõue tagatud ja

tagatiskokkulepe määratleb, millise nõude täitmata jätmise eest kinnisasja omanik oma

kinnisasjaga vastutab. Tagatislepet hageja ja kostja 2 vahel ei olnud;

3) kuulus korteriomand kinnistusraamatu kande kohaselt ühisomanike apellandi ja M.K.

(vastustaja 2) ühisomandisse. Vastustajal 2 säilisid pärast abielu lahutamist kõik ühisomaniku

õigused poolte ühisvaras. Omandiõigus kinnisasjale tekib kinnistusraamatu kandega. Kannete

tegemine kinnistusraamatusse toimub kinnistamisavalduse alusel ja kohtuotsuse alusel asjaõigusi

ei teki (AÕS § 66 lg 2). Ühisomanikuna ei olnud kostjal kinnisasja müügiõigust – korterit ei saa

müüki panna ilma teise osapoole nõusolekuta. Ühisomandit saavad võõrandada üksnes

ühisomanikud koos. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-81-01, et teise ühisomaniku nõusolekuta

tehtud tehing on tühine;

4) oli korteriomandi vastustaja 2 nimele kinnistamine seadusevastane, kuivõrd kanne tehti ilma

õigusliku aluseta. Kohtutäitur ei saanud enne käesolevas asjas jõustunud kohtuotsust saata

kinnistusosakonnale avaldust omandi ülemineku kande tegemiseks. Riigikohus on otsuse

nr 3-2-1-84-04 p-s 17 leidnud, et kohtutäitur ei saa TMS § 6443 kohaselt enne käesolevas asjas

tehtud kohtuotsust, millega jäetakse hagiavaldus rahuldamata, saata kinnistusosakonnale avaldust

omandi ülemineku kohta kande tegemiseks. Apellandil on seadusest tulenev õigus nõuda ebaõige

kande parandamist;

5) oli arestitud vara müümine kohtutäituri poolt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja

selline rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Sellisel seisukohal on ka

Riigikohus lahendi 3-2-1-25-05 p-s 12, milles leiti, et TMS kohaselt seisneb võlgniku vara

arestimine mh selle käsutamise keelamises. Seadus ei sätesta arestitud vara käsutamist lubavat

erandit kohtutäituri jaoks. Kolleegium leidis, et arestitud vara müümine kohtutäituri poolt oli

oluliste tingimuste rikkumine ja selline rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks

tunnistamisele;

6) on maakohtu otsuse tsiviilasja kirjelduses märgitud hageja üheks nõudeks punktis c

„tunnistada ebaseaduslikuks 14. juunil 2010. a. Jõhvi kohtutäituri Risto Kütt´i poolt algatatud

täitemenetlus täiteasjas nr.072/2009/1670, aga samuti tunnistada tühiseks 14.juunil 2010. a.

Jõhvi kohtutäituri Risto Kütt´i välja antud kinnisasja väljaandmise täitmisteade koos kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsusega 11. juunist 2010. a“ Apellant ei ole nõuet „tunnistada

ebaseaduslikuks 14.juunil 2010.a. Jõhvi kohtutäituri Risto Kütt´i poolt algatatud täitemenetlus

täiteasjas nr.072/2009/1670“ esitanud. Apellandi esitatud hagis oli üheks nõudeks “tunnistada

ebaseaduslikuks kinnisasja väljaandmise kohta 14.06.2010 algatatud täitemenetlus täiteasjas

nr 072/2010/539 ning tunnistada tühiseks 14.06.2010 väljaantud kinnisasja väljaandmise

täitmisteade koos 11.06.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmisega.“ Nimetatud nõuet maakohus ei

lahendanud. TsMS § 438 lg 1 sätete kohaselt kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse

kõigi nõuete kohta;

7) on kohus lubamatult ületanud nõude piire (TsMS § 439) ja andnud hinnangu teises kohtu

menetluses olevale sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega seotud ja veel lahendita kohtuasjale,

millega on kohus rikkunud apellandi õigusi õiglasele, sõltumatule ja erapooletule

õigusemõistmisele.

Viru Maakohtu 22. detsembri 2008 kohtuotsusest nr 2-08-1950 tulenevad pooltele konkreetsed

õigused ja kohustused ning nende ulatus ja toime, mis tuleb kohtul tuvastada. Asja õigeks

lahendamiseks on vajalik täitedokumendi tõlgendamine, selgitamine ja vajalike asjaolude

tuvastamine. Apellant selgitab, et ühisvara jagamisel viisil, kus ühele poolele jääb ainuomand

koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Õigus

korteri ainuomandile tekib alles siis kui hüvitis on teisele osapoolele tasutud. Vastastikused

kohustused rahuldatakse samaaegse täitmisega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-168-05). Abielu

lahutamise ja ühisvara jagamise hagi vastab kujundushagi tunnustele, mille eesmärk on

kujundada kohtulikult ümber õigussuhet juhtudel, mil seda kokkuleppel teha ei saa.

Kohtuotsusega kujundatakse ümber õiguslik olukord, mis ei too kaasa endaga sundtäitmist;

8) on kohus otsuses tuginenud tsiviiltoimiku nr 2-10-26696 II köite materjalile ja lugenud

tõendatuks: „ et Jõhvi kohtutäitur Risto Kütti juurde läksid hageja ja kostja M.K. jõustunud

kohtuotsusega ühiselt, kuna soovisid tunnistajate juuresolekul omavahelised asjad rahumeeli ära

lahendada.“ Apellant ei nõustu kohtuotsuses tooduga, kuna antud juhul on tegemist sisult

ebaõige väitega. 27. aprillil 2011 esitas hageja Viru Maakohtule taotluse 25. aprilli 2011

kohtuistungi protokolli parandamiseks. Maakohus lahendas selle 18. mai 2011 kohtumäärusega,

rahuldades hageja taotluse protokolli parandamiseks. Kohtumääruse alusel tehti 25. aprilli 2011

kohtuistungi protokolli parandus, kus „kokkuleppeliselt mindi kohtutäituri juurde“ asemel tuli

lugeda õigeks „kostja kokkuleppest kinni ei pidanud ning pöördus kohtutäituri poole püüdes

täitemenetluse tulemusel saavutada korteri rahatu ülekandmine“;

9) on kohus otsuses lugenud tõendatuks, et apellandi hagi on oma iseloomult ilmselt pahatahtlik.

Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise

kohtusse ja ka TsMS § 3 sätestab õiguse pöörduda kohtusse. Kuivõrd igaühel on õigus õiglasele

ja erapooletule kohtupidamisele, on kohtu seisukoht vastuolus õigusriigi põhimõtetega.

6. Vastustaja M.K. (vastustaja 2) vaidleb M.K. apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle

menetlusse võtmata jätmist või alternatiivselt kaebuse rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub

vastustaja 2 jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei tohiks apellatsioonkaebust menetlusse võtta. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole

nõudega seotud ega asjakohased. Apellant tegi viiteid erinevatele õigusaktidele, millel puudub

igasugune seos tema poolt esitatud nõuetega. Isegi, kui esitatud väidete õigsust eeldada, ei saa

esitatud kaebust selle alusel rahuldada, kuivõrd TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt kohus ei võta

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust rahuldada;

2) ei ole arusaadav, milliste nõuete rahuldamata jätmist apellant vaidlustab. Apellatsioonkaebuse

sissejuhatuses (lk 1) on viidatud kolmele nõudele (enampakkumise kehtetuks tunnistamine,

omandiõiguse tunnustamine ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ja valduse

kaitseks), kaebuse lk-l 3 on nõudeid neli ja tegemist on teistsuguste nõuetega. Maakohtu otsusest

nähtuvalt esitati kuus nõuet. Apellant väidab, et vaidlustab kohtuotsuse tervikuna;

3) ei nähtu apellatsioonkaebusest, milliseid konkreetseid sätteid kohus ebaõigesti kohaldas.

Samuti ei ole apellant selgitanud, milles seisneb kohtuotsuse lünklikus ja ebakvaliteetsus. Viited

protsessinormide rikkumisele on paljasõnalised. Kaebusest ei nähtu millist menetlusnormi kohus

rikkus ja milles rikkumine seisnes;

4) sisaldab kaebus asjakohatuid viiteid õigusaktidele ja Riigikohtu lahenditele, mistõttu ei ole

vastustajal 2 võimalik esitada ebaselgete väidete suhtes oma vastuväiteid. Arusaamatuks jääb

apellandi väide, et kohtutäituril puudus õigus müüa kinnisasja. Samuti on asjakohatud viited nii

AÕS §-le 325 kui ka põhiseaduse §-le 32;

5) on ebaõige apellandi väide, et kinnisasja saab võõrandada ainult pandiga tagatud nõude

katteks. Viru Maakohtu 22. detsembri 2008 otsuse resolutsiooni p 6 sätestas apellandile

kohustuse maksta vastustajale 2 hüvitis summas 193 500 kr. Apellant vabatahtlikult hüvitist ei

maksnud, mistõttu pöördus vastustaja 2 täituri (vastustaja 1) poole avaldusega alustada

täitemenetlust. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 1 oli Viru Maakohtu 22. detsembri 2008 otsus

käesolevas asjas täitedokumendiks. Täitemenetluses pööratakse nõue nii võlgniku vallasvarale,

kui kinnisvarale;

6) on ebaõige ja vastustajale 2 arusaamatu apellandi väide, et ühisomanikul ei olnud õigus

võõrandada ühisomandis olevat kinnisasja. Täitemenetluse alguseks oli ühisvara poolte vahel

juba jagatud ja Viru Maakohtu 22. detsembri 2008 otsus jõustunud. Arusaamatuks jäävad viited

AÕS § 66 lg-le 2 ja TMS § 46 lg 1 p-le 7 – keegi ei ole taotlenud täitemenetluse peatamist.

Samuti on arusaamatud apellandi poolt esitatud seisukohad kinnisasjaõiguste kohta;

7) tegi kohus põhjendatult järelduse, et apellant hoiab teadlikult ja tahtlikult kõrvale jõustunud

kohtuotsuse täitmisest;

8) on ebaõige ja ilma seadusliku aluseta väide, et kohtutäitur ei saa enne käesolevas asjas tehtud

jõustunud kohtuotsust saata kinnistusraamatule avaldust omandi ülemineku kande tegemiseks.

Kinnistamine toimus 25. mail 2010 kohtutäituri avalduse alusel. Hagiavaldus koostati ja esitati

kohtule 4. juunil 2010, seega puudusid käesoleval juhul igasugused takistused kohtutäituril

kinnistamisavalduse esitamiseks;

9) ei nõustu vastustaja 2 apellandiga, et kohus on teinud otsuse nõude osas, mida ei ole esitatud.

Apellant esitas 23. aprillil 2011 avalduse, milles ta täiendas esitatud nõudeid, ja see avaldus

sisaldab eelnimetatud nõuet (tl 58 p 2). Seega on kohus teinud otsuse esitatud nõude (nõuete)

piires;

10) on ebaõige apellandi väide, et õigus korteri ainuomandile tekib siis, kui hüvitis on teisele

osapoolele makstud. Selline seisukoht väljendab apellandi suhtumist temale 22. detsembri 2008

otsusega pandud kohustusse – jättes tasumata vastustajale 2 kohtuotsusega väljamõistetud

hüvitise leiab apellant, et temal on õigus ka korteriomandile.

7. Vastustaja kohtutäitur Risto Kütt (vastustaja 1) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja 1 palub jätta menetluskulud apellandi kanda.

Vastustaja 1 vastuväited kattusid vastustaja 2 vastuväidetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Viru Maakohtu

27. veebruari 2012 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja

ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab M.K. hagi M.K. ja Jõhvi kohtutäitur Risto

Küti

vastu

enampakkumise

kehtetuks

tunnistamiseks,

omandiõiguse

tunnustamiseks,

kinnistusraamatust M.K. omanikukande kustutamiseks ja M.K. kinnistusraamatusse

ühisomanikuna kandmiseks ning M.K. kohustamiseks nimetatud kannete tegemiseks nõusoleku

andmiseks, rahuldamata; lõpetab menetluse M.K. nõudes M.K. ja Jõhvi kohtutäitur Risto Küti

vastu tunnistada kehtetuks 18. mail 2010 väljaantud täitekulu väljamõistmise otsus ning

tunnistada tühiseks 11. juuni 2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus; jätab läbi vaatamata

M.K. nõue M.K. ja Jõhvi kohtutäitur Risto Küti vastu tunnistada ebaseaduslikuks 14.06.2010

algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2010/539 ning tunnistada tühiseks 14.06.2010

väljaantud kinnisasja väljaandmise täitmisteade.

Maakohus on rikkunud TsMS § 392 ning jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Samuti on

kohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-id 5, 7 ja 8 ning vaidlustatud otsus ei vasta

nimetatud sätetele. Kuna rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, siis ei ole

vajalik asja uueks arutamiseks saatmine maakohtule.

9. Nähtuvalt Viru Maakohtule 04.06.2010 esitatud hagiavaldusest, taotles hageja hagis

1) tunnistada kehtetuks 18. mai 2010 täiteasjas nr 072/2009/1670 toimunud enampakkumine ja

tunnistada hageja omandiõigust kinnisasjale ning 2) tunnistada kehtetuks jaotuskava täiteasjas

nr 072/2009/1670 (I kd tl 3).

30. juunil 2011 on hageja esitanud maakohtule täiendatud hagiavalduse ning selles märgitu

kohaselt esitas ta järgmised nõuded (II kd tl 77-86):

1) tunnistada kehtetuks 18. mail 2010 täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidud korteriomandi

enampakkumine, sh 18.05.2010 väljaantud kordusenampakkumise akt koos täitekulu

väljamõistmise otsusega;

2) tunnistada hageja kui ühisomaniku õigust korteriomandile;

3) kustutada kinnistusraamatust M.K. omanikukanne ja kanda M.K. kinnistusraamatusse

ühisomanikuna. Kohustada M.K. andma nimetatud kannete tegemiseks nõusoleku ja lugeda

M.K. nõusolek antuks kohtuotsusega;

4) tunnistada ebaseaduslikuks 14.06.2010 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2010/539 ning

tunnistada tühiseks 14.06.2010 väljaantud kinnisasja väljaandmise täitmisteade koos 11.06.2010

kohtutäituri tasu väljamõistmisega.

Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud maakohtule ka hagiavalduse täienduse, mis kannab

kuupäeva 23.04.2011 (II kd tl 53-58), kuid kuna hageja on 25. aprillil 2011 kohustunud

edastama kohtule kahe nädala jooksul ühtse hagiavalduse koos kõigi nõuete esitamisega ühes

menetlusdokumendis (II kd tl 52) ning selline hagiavaldus on esitatud maakohtule 30. juunil

2011, siis lähtub ringkonnakohus hageja poolt esitatud nõuete määratlemisel 30. juunil 2011

esitatud hagiavaldusest.

10. Vastavalt TMS § 223 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline esitada enampakkumise akti

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja

asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete

alusel.

Hageja poolt on esitatud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning hagi sisuline

lahendamine hõlmab nõudeid tunnistada kehtetuks 18. mail 2010 täiteasjas nr 072/2009/1670

läbiviidud korteriomandi enampakkumine; tunnistada hageja kui ühisomaniku õigust

korteriomandile;

kustutada

kinnistusraamatust

M.K.omanikukanne

ja

kanda

M.K.

kinnistusraamatusse ühisomanikuna ning kohustada M.K. andma nimetatud kannete tegemiseks

nõusolek ja lugeda M.K. nõusolek antuks kohtuotsusega.

Enampakkumine kehtetuks tunnistamise tagajärjed on sätestatud TMS § 223 lg-s 2. Juhul, kui

enampakkumine on tunnistatud kehtetuks, puudub vajadus ja ka põhjendus kohtutäituri poolt

koostatud enampakkumise akti eraldi kehtetuks tunnistamiseks kohtu poolt ning seetõttu ei ole

nõue tunnistada kehtetuks 18. mail 2010 väljaantud kordusenampakkumise akt iseseisev nõue.

11. Hageja nõuete osas tunnistada kehtetuks 18. mail 2010 väljaantud täitekulu väljamõistmise

otsus ning tunnistada tühiseks 11. juuni 2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus lõpetab

ringkonnakohus menetluse.

Viidatud nõuded on käsitletavad kaebustena kohtutäituri otsuste peale, mida on võimalik

vaidlustada kohtus TMS § 218 kohaselt. Täitetoimikus asuvate materjalide kohaselt ei ole M.K.

esitanud TMS § 217 kohast kaebust kohtutäituri 18. mai 2010 täitekulude väljamõistmise otsuse

ja 11. juuni 2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus peale ning seetõttu tuleb nimetatud

nõuetes TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetada. Kaebused kohtutäituri otsuse ja tegevuse

peale on reguleeritud TMS §-des 217 ja 218 ning vastavalt TMS § 217 lg-le 6 kui

menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda

hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

12. M.K. on esitanud maakohtule ka nõude tunnistada ebaseaduslikuks 14.06.2010 algatatud

täitemenetlus täiteasjas nr 072/2010/539 ning tunnistada tühiseks 14.06.2010 välja antud

kinnisasja väljaandmise täitmisteade.

Nimetatud nõue on käsitletav kaebusena kohtutäituri tegevuse peale ning täitetoimikus olevate

materjalide kohaselt ongi M.K. esitanud täiteasjas nr 072/2010/539 vastava kaebuse

kohtutäiturile 23.07.2010 ja kohtutäitur on teinud kaebuses otsuse 16.08.2010. Seega on hageja

eelnimetatud nõue käsitletav kaebusena kohtutäituri 16.08.2010 otsuse peale.

TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline

esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle

tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.

M.K. on vaidlustanud kohtutäituri 16.08.2010 otsuse alles 30.06.2011, s.o ligikaudu kümme

kuud hiljem seaduses sätestatud tähtajast, ning ei ole taotlenud TsMS § 67 kohaselt kaebuse

esitamise tähtaja ennistamist. Lähtudes eeltoodust oleks maakohus pidanud keelduma kaebuse

kohtutäituri 16.08.2010 otsuse peale menetlusse võtmisest. Kuna aga maakohus ei ole seda

teinud, siis jätab ringkonnakohus kaebuse kohtutäituri 16.08.2010 otsuse peale läbi vaatamata.

13. Ebaõige on apellandi väide, et 18. mail 2010 täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidud

kordusenampakkumine oli seadusevastane, sest kinnisasja müümiseks ei olnud õiguslikku alust

ja rikuti enampakkumise olulisi tingimusi.

TMS § 223 lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul

täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara

on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise

arestimise akti alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei esine ühtki seaduses sätestatud enampakkumise

kehtetuks tunnistamise alust.

TMS § 87 lg 1 järgi enampakkumisel võivad kaasa pakkuda ka võlgnik ja sissenõudja.

Sissenõudja M.K. osales 18.05.2010 korteriomandi enampakkumisel ja omandas selle, s.o vara

on müüdud isikule, kellel oli õigust seda osta.

Enampakkumine toimus kehtiva arestimise akti alusel ning ükski apellandi poolt

apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.

Vastavalt TMS §-le 55 on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise

kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma

kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on

arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest

täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.

Antud juhul ei esine ühtki TMS §-s 55 sätestatud asjaolu. Viru Maakohtu 24. mai 2011

jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-25981 on tuvastatud, et täitemenetlus alustati

sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu jõustunud

22.12.2008 otsus (TMS § 2 lg 1 p1). Täitedokumendist tuleneb sissenõudja rahaline nõue

võlgniku M.K. vastu ning kuna võlgnik ei ole vabatahtlikult täitedokumenti täitnud, siis oli

õigustatud täitemenetluses sissenõude pööramine võlgniku varale, sh kinnisasjale. Võlgnikule on

täitmisteade kätte toimetatud 20.07.2009 ning vara on arestinud Viru tööpiirkonna kohtutäitur,

s.o pädev isik.

14. Arusaamatu on apellandi seisukoht, et isik vastutab kinnisasjaga vaid hüpoteegiga tagatud

nõude täitmata jätmise eest hüpoteegi summa ulatuses ning sundtäitmine saab toimuda vaid

asjaõiguskokkuleppe, kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe ning tagatiskokkuleppe

olemasolul. Apellant võlgnikuna on kohustatud täitma täitedokumendiks olevat Viru Maakohtu

jõustunud 22.12.2008 otsust ning kuna ta seda vabatahtlikult ei ole täitnud, siis on kohtutäitur

õigustatult sissenõude pööranud apellandile kuulunud kinnisasjale.

15. Asjakohatu on apellandi väide, et kuna korteriomand kuulus kinnistusraamatu kande kohaselt

ühisomanikele (apellandile ja M.K. le), siis ei saanud kinnisasja ilma teise osapoole nõusolekuta

enampakkumisel müüa. Siinkohal tugineb apellant asjaolule, et kuigi Viru Maakohtu 22.

detsembri 2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-7950 ühisvara jagati ja jäeti M.K. ainuomandisse

korteriomand, ei olnud kinnistusraamatus omanikukannet muudetud ning M.K. ja M.K. olid

märgitud enampakkumise läbiviimise ajal endiselt korteriomandi ühisomanikeks.

Asjaolu, et M.K. ise ei ole taotlenud kinnistusraamatu kande parandamist ja enda märkimist

korteriomandi ainuomanikuks, ei välista Viru Maakohtu 22. detsembri 2008 otsuse resolutsiooni

kohustuslikkust tema suhtes, s.o seda, et ta on ühisvara jagamise tulemusel korteriomandi

ainuomanik ning peab hüvitama M.K. le 193 500 krooni.

16. Ebaõige on apellandi väide, et korteriomandi M.K. nimele kinnistamine on seadusevastane,

kuna kanne tehti ilma õigusliku aluseta.

TMS § 160 lg 1 kohaselt esitab kohtutäitur kinnistusosakonnale enampakkumise akti ärakirja

ning avaldused ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke

kustutamiseks viivitamata pärast kogu ostuhinna tasumist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Antud juhul on kohtutäitur toiminud TMS § 160 lg-s 1 sätestatu kohaselt ning esitanud vastava

avalduse 25.05.2010. Avaldus kinnistusosakonnale on esitatud enne M.K. poolt hagi esitamist

maakohtule (hagi esitatud 04.06.2010).

17. Apellandi seisukoha järgi oli arestitud vara müümine kohtutäituri poolt enampakkumise

oluliste tingimuste rikkumine ja selline rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks. Siinkohal viitab apellant Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-25-05 p-le 12.

Ringkonnakohus leiab, et apellandi viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-25-05 p-le 12 on

asjakohatu, sest viidatud lahendis käsitleb Riigikohus olukorda, kus varale oli eelnevalt hagi

tagamise korras maakohtu määrustega seatud arest ning hagi tagamist ei olnud tühistatud. Antud

juhul on kohtutäitur ise TMS § 52 lg 1 ja § 142 kohaselt arestinud kinnisasja ning esitanud ka

avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Keelumärge on

sisse kantud 31.07.2009.

18. Ringkonnakohus ei vasta apellandi väidetele, mis on esitatud seoses Viru Maakohtu

22. detsembri 2008 otsuse täitmisega. Juhul, kui apellant leidis, et täitemenetluses on tekkinud

vaidlus täitedokumendi (Viru Maakohtu 22. detsembri 2008 otsuse) tõlgendamise üle, oli tal

õigus esitada TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastushagi, kuid antud asja raamides ei ole

täitedokumendi tõlgendamine võimalik.

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud maakohtus jäävad TsMS § 162 lg 1

kohaselt samuti hageja kanda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson