Legislator Case Law & Legislation
2-11-44445/17 AI generated

2-11-44445/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-11-44445/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Transporter, ehitusaasta: 2005. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu 1 maksegraafikule iga kuu 30. kuupäeval. Intressimäär oli sätestatud lepingu 1 punktis 2.1 7,881%.

Legislator headnote

AI generated

2-11-44445/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Transporter, ehitusaasta: 2005. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu 1 maksegraafikule iga kuu 30. kuupäeval. Intressimäär oli sätestatud lepingu 1 punktis 2.1 7,881%.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

(Kentmanni tn 13, Tallinn) 22. oktoobril 2012

Tsiviilasja number

2-11-44445

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS-i hagi OÜ A, LK ja RL vastu võla

väljamõistmiseks

Hagihind

15 949,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248,

asukoht: Liivalaia tn 8, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja

Elis Vija

Kostja I: OÜ A (registrikood: XXX, asukoht: XXX)

Kostja II: LK(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline

esindaja adv. Rene Varul

Kostja III: RL(isikukood: XXX, elukoht: XXXa)

Kohtuistungi aeg

12.september 2012

Resolutsioon

1. Swedbank Liising AS-i hagi OÜ A, LK ja RL vastu võla

väljamõistmiseks rahuldada osaliselt

2. Välja mõista liisingulepingust nr XXX tulenevalt OÜ-lt A,

LK ja RL solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks

11 688,31 € (üksteist tuhat kuussada kaheksakümmend

kaheksa eurot ja 31 senti) ning viivis protsendina põhinõudest

(11 350,62 €) alates hagi esitamisest 20.09.2011 kuni

põhinõude täitmiseni 0,25% päevas

3. Välja mõista liisingulepingust nr XXX tulenevalt OÜ-lt A ja

LK solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks 4 072.30 (neli

tuhat seitsekümmend kaks eurot ja 30 senti) ning viivis

protsendina

põhinõudest

(3 905.92

eurot)

alates

hagi

esitamisest 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0.25%

päevas

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 96% ulatuses solidaarselt OÜ A, LK ja RL

kanda ja 4% ulatuses Swedbank Liising AS-i kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus

võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ A (edaspidi kostja 1) 12.12.2007

järelmaksuga müügilepingu nr XXX (edaspidi leping 1), mille esemeks oli Volkswagen

Transporter, ehitusaasta: 2005. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu 1

perioodiks 12.12.2007 kuni 30.12.2012 kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning kostja 1 kohustus

tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, sh intressi vastavalt lepingu lisaks olevale

maksegraafikule iga kuu 30. kuupäeval. Intressimäär oli sätestatud lepingu 1 punktis 2.1 7,881%.

12.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 kindlustusleppe – standardkasko, kindlustusandjaks oli

Hansa Varakindlustus AS. Kostja 1 rikkus lepingust 1 ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi

jättes nõuetekohaselt tasumata tasumisele kuuluvad maksed. Kostja 1 jättis hagejale tasumata

esitatud arved kokku 2 881,94 € sh: osamakse, intress (debitoorne võlgnevus) kokku 2 544,25 € ja

viivismaksete võlgnevus 337,69 €. Hageja 24.05.2012 seisukohast nähtuvalt oli liisingulepingusse

programmi sisestusvea tõttu märgitud Volkswagen Shuttle TDI 2,5.

28.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 järelmaksuga müügilepingu nr XXX (edaspidi leping 2),

mille esemeks oli OPEL VECTRA 2.2, ehitusaasta: 2008. Lepingust 2 tulenevalt kohustus hageja

andma vara lepingu perioodiks 01.04.2008 kuni 15.04.2013 kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning

kostja 1 kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, sh intressi vastavalt

lepingu lisaks olevale maksegraafikule iga kuu 15. kuupäeval. Intressimääraks oli 8,231%.

28.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 standardkasko ning liikluskindlustusleppe. Kindlustuslepete

kohaselt oli kindlustusandjaks Hansa Varakindlustus AS. Kindlustusleping sõlmiti tingimusega, et

kehtiva kindlustuspoliisi lõppemisel vormistatakse automaatselt ilma kliendi igakordse eraldi

tahteavalduseta uus kindlustuspoliis igaks järgmiseks 3 kuuks. Kostja 1 rikkus lepingust ja

kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe

alusel tasumisele kuuluvad maksed. Kostja 1 on hagejale tasumata jätnud esitatud arveid kokku

1 431,13 € sh: osamakse, intress (debitoorne võlgnevus) kokku 1 189,97 €, viivismaksed 166,38 €,

liikluskindlustuse 74,78 €.

10.05.2010 saatis hageja teatise kostjatele 1, 2 ja 3 lepingute 1 ja 2 ülesütlemise kohta, milles

informeeris võlgnevusest ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise

kättesaamist. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult

ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei

võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3. lepingu 1

erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks.

18.06.2009 taastati varade valdus üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning varad paigutati AS V

platsile aadressil XXX, Tartu. Peale vara valduse saamist andis hageja vara võõrandamiseks üle

AS-le V . 10.10.2009 sõlmiti vara 1 müügiakt 8 308,51 € (käibemaksuta) ja 18.09.2009 vara 2

müügiakt 6 071,61 € (käibemaksuta). AS V esitas hagejale varade realiseerimise eest

vahendustasu arved: vara 1 eest arve nr 928533 13.10.2009 kokku 311,57 € (käibemaksuta), mille

tasus hageja 16.10.2009 ja vara 2 eest 17.09.2009 arve nr 928456 kokku 227,69 € (käibemaksuta),

mille hageja tasus 23.09.2009.

Hageja nõue lepingu 1 järgi - 12 380.79 € koosneb vara jääkmaksumusest 12 043,1€, mis ei

mahtunud vara realiseerimisest saadud summa ja nõude vähendamise sisse ning viivismaksete

võlgnevusest 337.69 €. Hageja nõue lepingu 2 järgi - 4 072.30 € koosneb vara jääkmaksumusest

3905.92 €, mis ei mahtunud vara realiseerimisest saadud summa ja nõude vähendamise sisse ning

viivismaksete võlgnevusest 166.38 €.

12.12.2007 sõlmisid hageja ja LK (edaspidi kostja 2) käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis

kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust 1 tulenevate kohustuste kohane

ja täielik täitmine solidaarselt 28 477,08 € ulatuses. 12.12.2008 sõlmisid hageja ja RL (edaspidi

kostja 3) käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja 3 endale kohustuse tagada solidaarselt

kostjaga 1 lepingust 1 tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt 28 477,08 €

ulatuses.

28.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja 2 endale

kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust 2 tulenevate kohustuste kohane ja täielik

täitmine solidaarselt 12 635,33 € ulatuses.

Vastavalt liisingulepingu eritingimuste punktile 5.1 on viivisemäär 0.25% päevas. Hageja nõuab

kostjatelt liisingulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud kulutuste hüvitamist kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

Kostjate vastuväited

Kostja 2 ei tunnista müügikahjumi ja muude kulude hüvitamise nõuet olles seisukohal, et hageja

võõrandas liisinguobjektid tunduvalt alla turuväärtuse, kõikumine oli üle 10% ja müügid toimusid

kostja huve mittearvestavalt. Kostjad 1 ja 3 hagile vastuväiteid ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust liisingulepingu ega käenduslepingu, mille alusel võtsid kostjad 2 ja 3 endale

kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmise

üle ega selle üle, et kostjal 1 tekkis graafikujärgsete maksete tasumisel võlgnevus, et hageja ütles

kostjale 1 lepingu üles ja leping on lõppenud.

Vaidlus on sõidukite tagastamisega seotud müügikahju ja kulutuste üle.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 6 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles,

nõuda tekitatud kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Hageja 24.05.2012 seisukohtadest nähtuvalt oli lepingu 1 liisinguesemeks mitte liisingulepingusse

programmi sisestusvea tõttu märgitud Volkswagen Shuttle, vaid Volkswagen Transporter

ehitusaasta: 2005. Kõigilt liisinguesemega seotud dokumentidelt on näha sõiduki tehasetähis

WV2ZZZ7HZ5X020827. Seega on tegemist ühe ja sama sõidukiga ning liisingueseme

edasimüüjale sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis, samuti müügiteenusega seotud dokumentides

on sõiduki andmed õigesti kajastatud.

Lepingust 1 tulenevalt kohustus hageja andma vara perioodiks 12.12.2007 kuni 30.12.2012 kostja

1 valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma

hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, sh intressi, vastavalt lepingu 1 lisaks olevale

maksegraafikule iga kuu 30.kuupäeval. Intressimäär oli lepingu 1 punkti 2.1 järgi 7,881%.

12.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 kindlustusleppe – standardkasko. Üldtingimuste punkti 6.3.

kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult

kostja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu

kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2. kohaselt kohustus kostja

tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad

kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale

vastavad summad hüvitama. Kindlustusandjaks oli Hansa Varakindlustus AS, kindlustusleping

sõlmiti perioodiga 13 kuud, osamakse tuli tasuda iga kalendrikuu 30.kuupäeval.

Kostja 1 lepingust 1 ja kindlustusleppest tulenevate kohustuste rikkumine ja hageja nõue lepingute

ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvate maksete osas kokku 2 881,94 € sh: osamakse ja

intress kokku 2 544,25 € ja viivismaksete võlgnevus 337,69 € on tõendatud järelmaksuga

müügilepinguga nr XXX, lepingu maksegraafikuga, lepingu üldtingimustega, kindlustusleppega,

vara ülendamise-vastuvõtmise aktiga, lepingu ülesütlemise teatise ja nõudega, õiendiga vara müügi

ja nõude arvestuse kohta ning arvetega nr 8533343650, 8536835181, 8540286292, 8544161973,

8546963399, 8550155643, 8208191687, 8208434470, 8208774363, 8208933065 ja 8209182750.

Lepingust 2 tulenevalt kohustus hageja andma vara Opel Vectra 2.2, ehitusaasta: 2008 lepingu 2

perioodiks 01.04.2008 kuni 15.04.2013 kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste

punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, sh

intressi, vastavalt lepingu 2 lisaks olevale maksegraafikule iga kuu 15.kuupäeval. Intressimääraks

oli lepingu 2 punktis 2.1 järgi 8,231%.

28.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 kindlustusleppe – standardkasko, mille kohaselt oli

kindlustusandjaks Hansa Varakindlustus AS. Kindlustusleping sõlmiti perioodiga 13 kuud ning

osamakse tuli tasuda iga kalendrikuu 15.kuupäeval.

28.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 liikluskindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlustusandjaks

Hansa Varakindlustus AS. Kindlustusleping sõlmiti tingimusega, et kehtiva kindlustuspoliisi

lõppemisel vormistatakse automaatselt ilma kliendi igakordse eraldi tahteavalduseta uus

kindlustuspoliis igaks järgmiseks 3 kuuks.

Lepingu 2 üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega

seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus kostja tagama

kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti

6.3.2. kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel

alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud

hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama.

Kostja 1 lepingust ja kindlustuslepetest tulenevate kohustuste rikkumine ja hageja nõue lepingute

ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvate maksete osas sh: osamakse ja intress kokku

1 189,97 € ja viivismaksete võlgnevus 166,38 € ja liikluskindlustuse võlgnevus summas 74,78 € on

tõendatud

järelmaksuga

müügilepinguga

nr

XXX,

lepingu

maksegraafikuga,

lepingu

üldtingimustega, kindlustusleppega, liikluskindlustusleppega, vara ülendamise-vastuvõtmise

aktiga, lepingu ülesütlemise teatise ja nõudega, õiendiga vara müügi ja nõude arvestuse kohta ning

arvetega nr 8532101961, 8535602409, 8539025202, 8542484306, 8545696939, 8548896477,

8207809886, 8207949021, 8208440228, 8208779957, 8208939328, 8209188495 ja 8544820023.

Lepingute ülesütlemine on tõendatud 10.05.2010 hageja saadetud teatistega kõikidele kostjatele

lepingute ülesütlemise kohta. Teatistes informeeriti kostjaid võlgnevuse suurusest ja paluti

võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist, samuti võimalike

kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta.

VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast

liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste

hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale

tagastamise hetkel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale

ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast

tulenevad asjaolud.

Vastavalt üldtingimust punktile 7.4. kuulub liisingulepingu ülesütlemisel liisingulepingu

üldtingimuste punkti 7.1 alusel, liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme

võõrandamisest

saadud

rahasumma

arvelt

kustutatakse

esmajärjekorras

liisingulepingu

ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalsed tõestatud põhjendatud

kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress,

seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata

viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma

liisinguvõtja kontole. Punkti 7.4.1 järgi kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei

kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja

kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa.

Valduse taastamine varale 1 ja 2 ja paigutamine AS V platsile aadressil XXX, Tartu on tõendatud

18.06.2009 varade üleandmise-vastuvõtmise aktidega.

Varade võõrandamine on tõendatud 10.10.2009 sõlmitud vara 1 müügiaktiga summas 8 308,51 €

(käibemaksuta) ning 18.09.2009 sõlmitud vara 2 müügiaktiga summas 6 071,61 € (käibemaksuta).

AS V arvetega on tõendatud, et ta esitas hagejale osutatud teenuse eest (vahendustasu varade

realiseerimise eest) arved: vara 1 eest arve nr 928533 13.10.2009 kokku 311,57 € (käibemaksuta),

mis on hageja poolt tasutud 16.10.2009 maksekorraldusega nr 26364 ning vara 2 eest 17.09.2009

arve nr 928456 kokku 227,69 € (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud 23.09.2009

maksekorraldusega nr. 26205. Kohus on seisukohal, et vahendustasu varade realiseerimise eest on

põhjendatud ja tasutud teenuse osutajale mõistlikus ulatuses.

Nõude arvestusest nähtub, et lepingu 1 liisingueseme tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud

olid 311.57 €, debitoorne võlgnevus 2544.25 €, liisingueseme jääkmaksumus 17 495.79 € ja

viivismaksete võlgnevus 337.69 €, seega hageja nõue kokku oli 20 689.30 €. Kuna liisingueseme

müügist saadud summa oli 8 308.51 €, siis on hageja nõudeks 12 380.79 €. Hageja põhiõue

koosneb vara jääkmaksumusest 12 043.1 €, mis ei mahtunud vara realiseerimisest saadud summa

ja nõude vähendamise sisse ning viivismaksete võlgnevusest 337.69 EUR.

Lepingu 2 liisingueseme tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud olid 227.69 €, debitoorne

võlgnevus 1189.97 €, kindlustusmaksete võlgnevus 74.78 €, liisingueseme jääkmaksumus 8485.09

€, viivismaksete võlgnevus 166.38 €, seega hageja nõue kokku oli 10 143.91 €. Kuna

liisingueseme müügist saadud summa oli 6071.61 €, siis on hageja nõudeks 4072.30 €. Hageja

põhinõudeks on 3905.92 €, mis ei mahtunud vara realiseerimisest saadud summa ja nõude

vähendamise sisse ning kõrvalnõudeks viivismaksete võlgnevus 166.38 €.

Auto 24.ee müügikuulutusest nähtuvalt suunas hageja liisingulepingu nr 1 esemeks olnud sõiduki

Volkswagen Transporter müüki 15.07.2009 hinnaga 11 823,65 eurot. Vara alghinnaga müüki

suunamisest teatas hageja kostjatele 27.07.2009 teatistega. 01.10.2009 teatistega on tõendatud, et

hageja alandas müügihinda ning teavitas kostjaid, et uueks müügihinnaks on 9906,31 eurot. Sõiduk

müüdi 10.10.2009 hinnaga 8308,51 eurot.

Hageja suunas liisingulepingu nr 2 esemeks olnud sõiduki müüki 15.07.2009 hinnaga 6327,25

eurot. Vara alghinnaga müüki suunamise kohta saatis hageja 27.07.2009 kostjale 1 ja 2 teatised.

Liisingvara müüdi 18.09.2009 hinnaga 6071,61 eurot.

Eelnevast nähtuvalt oli lepingu 1 esemeks olnud sõiduki jääkväärtuse ja müügihinna vahe

(17 495,79 – 8308,51) 9187,28 € ja lepingu 2 esemeks olnud sõiduki jääkväärtuse ja müügihinna

vahe (8485,09 – 6071,61) 2413,48 €. Hageja tuginedes liisingulepingu üldtingimustele on

seisukohal, et kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem

kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis peab

liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe.

Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud (viimane RKL 3-2-1-52-11), et VÕS § 367 lg 3

järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel

arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda.

Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi

tühine.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja üldtingimuste punkt 7.4.1, mille kohaselt on

kostja kohustatud hüvitama vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud

summa ja kostja poolt hagejale vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud

(sh vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlblikuks seadmine) VÕS § 42 lg 1 järgi

tühine, kuna see on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav.

Riigikohus on otsustes (tsiviilasjad nr 3-2-1-33-08, 3-2-1-56-08 ja 3-2-1-77-08) rõhutanud, et

liisingueseme väärtus tuleb vastavalt VÕS § 367 lg 3 kindlaks teha selle liisinguandjale

tagastamise aja seisuga ning, et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus

ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Seejuures on riigikohus märkinud, et

poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei

erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et

saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus.

Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema

põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust

aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on riigikohtu arvates sel juhul

mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu

saamiseks sel juhul täitnud.

Sõidukite turuväärtust üleandmise aja seisuga kindlaks ei tehtud.

Hageja on asunud seisukohale, et liisingueseme väärtuseks selle üleandmise ajal oligi TsÜS § 65

tulenevalt sõiduki müügihind.

Kostja 2 ei ole tõendanud sõidukite turuväärtust.

Sõiduki väärtuseks üleandmise ajal saab pidada liisingulepingu nr 1 esemeks olnud sõiduki

Volkswagen Transporter 15.07.2009 müüki suunamise hinda 11 823,65 €, kuna selle hinnaga on

nõustunud nii hageja kui ka sõiduki müüja. Kuna kostjad ei ole vastuväiteid sõiduki müüki

suunamise hinnale esitanud, siis olid nad järelikult antud hinnaga nõus. Esialgselt määratud

turuhinna ja tegeliku müügihinna vahe oli 3515,14€, mis on 29,7%. Sõiduki üleandmise -

vastuvõtmise aktist nähtuvalt sõidukil puudusi ei esinenud. Kuna sõiduk müüdi vähem kui 3 kuu

jooksul, siis saab sõiduki müügihinda pidada kiirmüügi hinnaks, mis üldteadaolevalt on soodne

sõiduki ostjale aga mitte müüjale. Eelnevast tulenevalt ei saa pidada sõiduki müügihinda 8308,51 €

mõistlikuks ega lubatavaks.

Kohus leiab, et sõiduki üleandmise ajal määratud väärtuse ja müügihinna vahe tuleb 10% ulatuses

jätta kostjate kanda ja 19,7% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõistetavat

põhinõuet vähendada 692,48 € võrra.

Hageja suunas liisingulepingu nr 2 esemeks olnud sõiduki müüki 15.07.2009 hinnaga 6327,25

eurot, mida saab pidada analoogsetel põhjendustel lepinguga 1, sõiduki väärtuseks üleandmise ajal.

Sõiduk müüdi 18.09.2009 hinnaga 6071,61 eurot. Esialgselt määratud turuhinna ja tegeliku

müügihinna vahe oli 255,64 €, mis on 4%. Kohus leiab, et müügikahju 4% on lubatav ja tuleb jätta

kostjate kanda.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse

ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige

viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või

lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Käenduslepingutega on tõendatud, et 12.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr

XXX, mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust 1

tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 28 477,08 € ulatuses, et

12.12.2008 sõlmisid hageja ja kostja 3 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja 1 endale

kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust 1 tulenevate kohustuste kohane ja täielik

täitmine solidaarselt summa 28 477,08 € ulatuses ning et 28.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja 2

käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga

1 lepingust 2 tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 12 635,33 €

ulatuses.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohustuse täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude

esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Vastavalt

liisingulepingu

eritingimuste

punktile

5.1

on

viivisemäär

0.25%

päevas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos

põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni.

Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning liisingulepingust nr XXX tulenevalt tuleb kostjatelt

1, 2 ja 3 välja mõista solidaarselt hageja kasuks 11 688,31 € ning viivis protsendina põhinõudest

(11 350,62 €) alates hagi esitamisest 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga

müügilepingu nr XXX punktis 5.1 sätestatud määras 0.25% päevas.

Liisingulepingust nr XXX tulenevalt tuleb välja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja

AS kasuks 4 072.30 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (3 905.92 eurot) alates hagi

esitamisest 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr XXX punktis 5.1

sätestatud määras 0.25% päevas.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja 165 lg 3 jätta menetluskulud 96% ulatuses solidaarselt kostjate

kanda ja 4% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;

lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada;

lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega

seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise

vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

Kohtunik: