2-12-10879/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-10879

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-10879

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Heli Treffneri vastu 7829,22 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4028,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51005 Tartu), esindaja Artur Maljukov, e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee;

kostja Heli Treffner (isikukood 47409262743; elukoht

XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Heli Treffneri vastu osaliselt.

2. Välja mõista Heli Treffnerilt BIGBANK AS-i kasuks 3637 (kolm tuhat kuussada

kolmkümmend seitse) eurot ja 78 senti, millest 2411,98 eurot on tagastamata

krediidisumma, 550,61 eurot intress, 38,34 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja

636,85 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.06.2012 seisuga.

3. Välja mõista Heli Treffnerilt BIGBANK AS-i kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 2411,98 eurot alates 15.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-

s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 1775,13 eurot.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 46% ulatuses Heli Treffneri kanda ja 54% ulatuses

BIGBANK AS-i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(10)

esitama kaebuse.

Hageja nõue (tl 12-16)

Hageja ja kostja sõlmisid 23.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st, mille alusel andis

hageja kostjale üle 3836,36 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi

31,07% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingujärgseid regulaarseid makseid kohustus kostja

tasuma alates 12.10.2009. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule hageja krediidilepingute

üldtingimusi nr S. Kuivõrd kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt hageja

meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud, ütles hageja 16.04.2010

avaldusega lepingu üles.

14.06.2012 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgneb kostja hagejale 7829,22 eurot, millest

3836,36 eurot on tagastamata krediidisumma, 1642,14 eurot intress, 115,02 eurot võla

sissenõudmisega seotud kulud, 191,82 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 2581,71 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on lähtunud intressi ja viivise arvutamisel

tarbijakrediidilepingus fikseeritud intressimäärast.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 7829,22 eurot ja täiendav viivis

31,07% aastas tagastamata krediidisummalt alates 15.06.2012 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 23.03.2009 tarbijakrediidilepingust

nr 0900560/15st koos maksegraafiku ja krediidilepingute üldtingimustega, 19.10.2009,

18.11.2009, 17.12.2009, 19.01.2010, 17.02.2010 ja 17.03.2010 võlateatistest, 26.03.2010 lepingu

ülesütlemise hoiatusest, 16.04.2010 lepingu ülesütlemise teatest, viivise arvestusest ning hageja

hinnakirjast (tl 18-27, 30-40).

Kostja vastus (tl 47-48)

Vastuse kohaselt on kostja saanud hagejalt laenu kokku 2914,37 eurot – 2005 juunis

626,33 eurot, 2005 novembris 619,94 eurot, 2006 veebruaris 300,38 eurot, 2006 novembris

619,94 eurot ja 2007 oktoobris 747,77 eurot. Kostja on hagejale tasunud laenu tagasimaksetena

kokku 3146,86 eurot. Hilisemate lepingutega, mis on sõlmitud 01.04.2008 ja 23.03.2009, on

hageja võlasummat üksnes suurendanud, kuid raha üleandmist ei ole toimunud. 2009 pöördus

kostja hageja poole maksepuhkuse taotlusega, kuna perre sündis laps ja kostja maksevõime

halvenes. Selle asemel, et sõlmida maksepuhkuse graafik, sõlmis hageja kostjaga järjekordse

laenulepingu, mille alusel kostja laenu tegelikult ei saanud. Nimetatud asjaolu näitab, et hageja

kasutas ära kostja keerulist olukorda, sõlmides kostjaga temale kahjuliku lepingu. Hageja

arvestas laenusummaks ka intressid, viivised ja muud kõrvalkohustused. Seetõttu on kujunenud

olukord, kus hageja saab nõuda kostjalt mitmekordset intressi ja viivist, mis seaduse mõttest

tulenevalt ei ole heauskne käitumine tarbijakrediidi puhul. Lisaks ei kontrollinud hageja kostja

maksevõimet. Kostja hinnangul on viimane tarbijakrediidileping nr 0900560/15st tühine.

Kuivõrd kostjal puudus lepingutingimuste läbirääkimise võimalus, tuleb leping lugeda sõlmituks

tüüptingimustel. Kostja taotleb kohtult tüüptingimuste kehtivuse kontrollimist. Kostja palub jätta

rahuldamata hageja nõuded intressi, võla sissenõudmisega seotud kulu, lepingu sõlmimise tasu,

sissenõutavaks muutunud viivise hageja toodud määras ja ebamõistlikult suure lisanduva viivise

osas. Kostja on majanduslikult halvas olukorras, kaheksa alaealise lapse ema, kelle sissetuleku

moodustavad toetused, mis ei võimalda tasuda hageja nõudeid taotletud määras. Kostja on nõus

tasuma hagejale eelnevate võetud laenukohustuste katteks 3208,32 eurot ja alates 15.06.2012

viivist seadusjärgses määras kuni võla tasumiseni.

Kostja lisas vastusele koopia 01.04.2008 tarbijakrediidilepingust nr 0801622/15st koos

maksegraafiku ja lepingu üldtingimustega, Tartu Linnavalitsuse 18.03.2005 ja 08.01.2008

korraldustest, laste sünnitunnistustest ja pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2005 kuni

31.12.2010 (tl 49-98).

Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 102-107)

3(10)

Kuna kostja on nõustunud hageja nõudega summas 3208,32 eurot ja lisanduva viivisega

seadusjärgses määras, siis tuleb hagi nimetatud osas täielikult rahuldada. Hageja ei nõustu kostja

väitega, et ta on saanud oma käsutusse krediiti vaid 2914,37 eurot. Poolte vahel 23.03.2009

sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st alusel on kostja saanud oma käsutusse

krediidisumma 3836,36 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega ka selles, et viimane

tarbijakrediidileping on tühine. Kostja soovis nimetatud lepingu sõlmimisel tasuda selleks ajaks

tekkinud rahalised kohustused maksegraafiku alusel ehk ajatada võlgnevuse tasumine ning saada

maksepuhkust kuueks kuuks. Leping on tehtud lähtuvalt kostja poolt esitatud taotlusest. Uue

lepinguga on eelmisest lepingust tulenevad kohustused loetud täidetuks ning pooled on

omandanud uued õigused ja kohustused. Kohustuste laenuks ümberkujundamise kokkulepe

omab sisuliselt abstraktse võlatunnistuse tähendust. Abstraktsele võlatunnistusele ei saa reeglina

esitada vastuväiteid, mis on seotud kausaalsuhte asjaoludega, mh ei saa tugineda võlatunnistuse

aluseks oleva lepingu tühisusele. Hageja ei käitunud lepingut sõlmides heade kommete vastaselt

ega halvendanud kostja olukorda. Uue lepinguga sai kostja maksepuhkust ja tal võimaldati oma

kohustusi tasuda maksegraafiku alusel kuumaksetega 131,59 eurot. Kokkulepitud tingimused

olid kostjale jõukohased ja soovi korral oleks kostja saanud neid täita, kuid kostja ei ole hagejale

uue lepingu alusel midagi tasunud. Hageja hinnangul on vaidlusalusest lepingust tulenevad

kohustused kostja jaoks siduvad ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Õige ei ole kostja

väide, et tal ei olnud võimalus hagejaga maksepuhkuse tingimuste (ja muude tingimuste) osas

läbi rääkida. Hageja kinnitab, et kostjal oli igas lepingu sõlmimise faasis võimalus

lepingutingimuste üle läbi rääkida. Asjaolu, et kostja nimetatud võimalust ei kasutanud, ei

muuda maksepuhkuse kokkulepet tüüptingimuseks. Pealegi ei ole kostja tõendanud, et

maksepuhkus oleks teda kuidagi kahjustanud. Kostja on vastuses hagile taotlenud kohtult hagi

rahuldamata jätmist kõrvalnõuete osas. Samas ei ole kostja oma taotlust põhjendanud ega

tõendanud. Hageja arvates ei saa kostja poolt vastuses nimetatud asjaolud olla aluseks

kõrvalkohustuste vähendamiseks või rahuldamata jätmiseks. Hageja jääb kõigi hagiavalduses

esitatud seisukohtade ja nõuete juurde.

Kostja vastus hageja vastuväidetele (tl 114, 124)

Kostja jääb oma esialgse vastuse juurde. Kostja märgib, et kohtule esitatud pangakonto

väljavõttest nähtub selgelt, kui suured on olnud hageja poolt kostja käsutusse antud

krediidisummad. Kostja taotles maksepuhkust seoses uue ülalpeetava perre lisandumisega.

Kostja ei soovinud sõlmida uut lepingut, millega reaalselt raha ei saada, kuid millega

suurendatakse laenukoormust selliselt, et krediidisumma sisaldab kõiki kõrvalnõudeid, millelt

hageja arvestab veelkordselt intressi ja viivist. Hageja kohustus oli kontrollida kostja

maksevõimet ja veenduda selles, kas kostja on võimeline järjekordse kohustusega hakkama

saama. Kostja asetamisega halvemasse olukorda kui kostja enne oli, on hageja käitunud

seadusevastasel viisil.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja

kirjalikus menetluses (tl 115-116).

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

3. Hageja on esitanud kostja vastu 23.03.2009 tarbijakrediidilepingust nr 0900560/15st (tl 30-31,

32-34, 35-37, 38-40) tuleneva kohustuse täitmise nõude.

Võlaõigusseaduse

(VÕS)

§ 402

(23.03.2009

kehtinud

redaktsioon)

kohaselt

on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidileping on leping,

millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1).

4(10)

4. Kostja ei eita vastuses hagile (tl 47-48), et pooled sõlmisid 23.03.2009 tarbijakrediidilepingu

nr 0900560/15st, kuid kostja arvates on nimetatud leping vastuolus heade kommetega ja sellest

tulenevalt tühine.

5. Kohus loeb asjas kogutud tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud:

- lepingu nr 0500742/15st alusel kanti 29.06.2005 kostja kontole 9800 krooni (tl 69);

- pooled sõlmisid 24.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0501547/15st (tl 130-131, 132, 133-134),

mille alusel sai kostja krediiti 19 351,04 krooni, millest 9351,04 krooni tasaarvestati

krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad krediidilepingust nr 0500742/15st.

Peale tasaarvestust kanti kostja kontole 9700 krooni (tl 70). Krediidilepingu tähtaeg oli 2 aastat

ja 7 kuud, intressimäär 28,5% aastas;

- pooled sõlmisid 17.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0501547/15st kokkuleppe nr 1 (tl 135-

136, 137, ), mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 5000 krooni, millest kostja kontole

kanti 4700 krooni (tl 73) ja 300 krooni tasaarvestati krediidisaaja kohustusega tasuda

krediidiandjale käesolevas kokkuleppes sätestatud lepingu muutmise tasu. Peale täiendava

krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 23 276,08 krooni.

Krediidilepingu tähtaeg oli 2 aastat 5 kuud, intressimäär 28,25% aastas;

- pooled sõlmisid 08.11.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0501547/15st kokkuleppe nr 2 (tl 138-

139, 140-141, 142-144), mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 10 000 krooni, millest

kostja kontole kanti 9700 krooni (tl 79) ja 300 krooni tasaarvestati krediidisaaja kohustusega

tasuda krediidiandjale käesolevas kokkuleppes sätestatud lepingu muutmise tasu. Peale täiendava

krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 29 158,23 krooni.

Krediidilepingu tähtaeg oli 3 aastat 5 kuud, intressimäär 30,27% aastas;

- lepingu nr 0721810/96rk (sms-laenuleping) alusel kanti 21.06.2007 kostja kontole 2060 krooni

(tl 85);

- lepingu nr 0728084/96rk (sms-laenuleping) alusel kanti 22.08.2007 kostja kontole 2220 krooni

(tl 85);

- pooled sõlmisid 22.10.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0501547/15st kokkuleppe nr 3 (tl 145-

146, 147-148, 149-150), mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 15 000 krooni, millest

kostja kontole kanti 11 700 krooni (tl 87a) ning 3000 krooni tasaarvestati lepingust

nr 0728084/96rk tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees, mille

moodustab krediidijääk, ja 300 krooni tasaarvestati krediidisaaja kohustusega tasuda

krediidiandjale käesolevas kokkuleppes sätestatud lepingu muutmise tasu. Peale täiendava

krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 40 075,55 krooni.

Krediidilepingu tähtaeg oli 5 aastat, intressimäär 27,09% aastas;

- lepingu nr 0738411/96rk (sms-laenuleping) alusel kanti 02.11.2007 kostja kontole 2834 krooni

(tl 87a);

- pooled sõlmisid 01.04.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0801622/15st (tl 49, 50-52, 53-55), mille

alusel sai kostja krediiti summas 50 454,49 krooni, mis tasaarvestati terves ulatuses krediidiandja

nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad krediidilepingust nr 0501547/15st ja sms-

laenulepingust nr 0738411/96rk. Kostja arvele raha ei kantud. Krediidilepingu tähtaeg oli

9 aastat 11 kuud, intressimäär 31,49% aastas;

- pooled sõlmisid 23.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st (tl 30-31, 32-34, 35-37, 38-

40), mille alusel sai kostja krediiti summas 60 026,03 krooni, mis tasaarvestati terves ulatuses

krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad krediidilepingust nr 0801622/15st

(tagastamata krediidisumma 50 199,25 krooni, intress 8615,24 krooni, võla sissenõudmisega

seotud kulu 1200 krooni ja viivis 11,54 krooni). Kostja arvele raha ei kantud. Krediidilepingu

tähtaeg oli 9 aastat 5 kuud, intressimäär 31,0769% aastas;

- eeltoodud lepingute alusel on hageja kandnud kostja kontole krediidisummana kokku

52 714 krooni (tl 66-98) ehk 3369,04 eurot;

5(10)

- kostja on hagejale teostanud tagasimakseid kogusummas 49 237,64 krooni (tl 66-98) ehk

3146,86 eurot;

- hageja ütles 16.04.2010 ülesütlemisavaldusega tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st üles

(tl 25).

Allolevas tabelis on selguse huvides välja toodud, millise krediidilepingu alusel ja kui palju on

saanud kostja hagejalt krediiti, millised krediidisummad on kostjale üle antud ning kui suur on

tagasimaksmisele kuuluv summa (sh intress).

Lepingu

number

Krediidisumma

(kroonides)

Ülekantud

krediidisumma

(kroonides)

Tagasimakstav

summa

(kroonides)

Sh intress

(kroonides)

(määr %)

0500742/15st

9800

0501547/15st

19 351,04

9700

33 685,73

14 034,69

(28,5%)

0501547/15st

kokkulepe nr 1

5000

4700

39 322,73

15 746,65

(28,25%)

0501547/15st

kokkulepe nr 2

10 000

9700

59 712,94

30 254,71

(30,27%)

0721810/96rk

3000

2060

3000

0728084/96rk

3000

2220

3000

0501547/15st

kokkulepe nr 3

15 000

11 700

94 351,31

53 975,76

(27,09%)

0738411/96rk

3000

2834

3000

0801622/15st

50 454,49

209 081,31

158 122,28

(31,49%)

0900560/15st

60 026,03

249 058,54

186 031,21

(31,0769%)

KOKKU

52 714

249 058,54

186 031,21

Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel sõlmitud järjestikuste ja omavahelises seoses olevate

lepingute alusel on kostja saanud krediiti kokku 52 714 krooni (3369,04 eurot). Oma lepinguliste

kohustuste täitmiseks on kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku summas 49 237,64 krooni

(3146,86 eurot). Viimasena sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st kohaselt pidi kostja

tasuma hagejale hiljemalt 11.03.2019 kokku 249 058,54 krooni (15 917,74 eurot), millest

60 026,03 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 186 031,21 krooni intress ja

3001,30 krooni lepingu sõlmimise tasu. Hageja ütles 16.04.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu

üles ja nõuab kostjalt kokku 7829,22 euro tagastamist. Seega peaks kostja hagejale tasuma

lepingujärgseid makseid kokku 10 976,08 eurot (3146,86 + 7829,22 = 10 976,08).

6. Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on

sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3. Nimetatud sätte 23.03.2009 redaktsiooni

kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse

sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud

koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise

kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega

peab krediidiasutus vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis

tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta.

Eeskätt peab krediidiandja hindama krediidisaaja varasemat maksekäitumist ja teavet kliendi

6(10)

rahaliste võimaluste kohta enne laenuotsust. Lisaks on krediidiasutusel kohustus kooskõlas KAS

§ 89 lg-ga 31 enne lepingu sõlmimist klienti sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida

seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega, kusjuures lähtuda tuleb konkreetse kliendi laenu

teenindamise võimekust ohustavatest asjaoludest.

Vaidlust ei ole selles, et antud juhul on kostja rikkunud nii tarbijakrediidilepingut

nr 0501547/15st, selle kokkuleppeid, sms-laenulepinguid nr 0728084/96rk ja nr 0738411/96rk

kui ka tarbijakrediidilepingut nr 0801622/15st. Sellise informatsiooni põhjal tehtud uus

laenuotsus kahjustab panga klienti. Kohtu arvates lasus hagejal vastutustundliku laenamise

printsiibist tulenevalt ja kostja huvidest lähtuvalt (tegelikult soovis kostja krediidilepingu

nr 0801622/15st raames maksepuhkust) kohustus sellises olukorras uue lepingu, so

tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st, sõlmimisest keelduda. Kohus leiab, et uue lepingu

sõlmimisel ei võinud hageja arvestada kostja võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis

võimaldab hagejal veelkord arvestada nendelt summadelt intressi ja viivist. Tegemist on VÕS

§ 113 lg-s 6 sätestatud piirangu rikkumisega. Kohus leiab, et hageja, olles teadlik kostja

maksejõulisuse probleemidest, kasutas oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt

refinantseeriti eelmine leping krediidiandja seatud tingimustel, kusjuures krediidisaaja seoti talle

kulukama ning tühiseid kokkuleppeid sisaldava lepinguga. Taolise käitumisega, kus

krediidiandja

sõlmib

krediidivõtjaga

korduvalt

uusi

lepinguid

eelmiste

võlgnevuste

tasaarvestamiseks, suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Kohtu

arvates ei ole hageja krediidiasutusena antud juhul toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks

peetakse, vaid on käitunud vastutustundetult ning rikkunud 23.03.2009 tarbijakrediidilepingut

nr 0900560/15st sõlmides KAS § 83 lg-s 3 kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 (23.03.2009 redaktsioon) sätestab, et heade

kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Hilisemalt täpsustati nimetatud

seadusesätet seadusandja poolt. TsÜS § 86 2. lõike kohaselt (alates 01.05.2009) on tehing heade

kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine

pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või

muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel

tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 esimene lause sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus

on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või

pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest

sellistest asjaoludest. Eeltoodust tuleneb, et põhimõte, mille kohaselt on heade kommetega

vastuolus olev tehing tühine, kehtis ka tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st sõlmimise ajal.

Kohus leiab, et olukorras, kus krediidivõtja jääb krediidiandjale krediidi tagasimaksmisega

viivitusse ja seejärel sõlmitakse korduvalt uusi lepinguid, millega suurenevad krediidivõtja poolt

tagasimakstavad summad, kuid oluliselt ei suurene krediidiks saadavad summad (kahe viimase

lepinguga kostja raha reaalselt ei saanud, vaid krediidisummad tasaarvestati täies ulatuses kostja

eelneva võlgnevusega), on tegemist silmatorkava ebaproportsionaalsusega täitmise ja

vastutäitmise vahel.

Käesoleval juhul on kostja saanud krediiti kokku summas 3369,04 eurot ja teinud hagejale

tagasimakseid kogusummas 3146,86 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt veel krediidivõlgnevuse

tasumist summas 7829,22 eurot. Seega peaks kostja hagejale tasuma lepingujärgseid makseid

kokku 10 976,08 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kostjapoolne kohustuste väärtus on enam kui kolm

korda suurem hagejapoolsest kohustuste väärtusest. Kohtu hinnangul on pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mille

puhul tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Antud juhul on kohus

tuvastanud, et hageja käitus vastutustundetult, kui sõlmis korduvalt uusi lepinguid

makseraskustes (makseraskus väljendus eelkõige varasemate lepingute mittekohases täitmises)

kostjaga selleks, et varasemaid kostja võlgnevusi tasaarvestada ja muuhulgas ka

7(10)

lepingutingimusi muuta. Sellega asetas hageja makseraskustes oleva kostja veelgi raskemasse

majanduslikku olukorda.

Neil asjaoludel on tarbijakrediidileping nr 0900560/15st heade kommetega vastuolus, olles

seetõttu tühine.

8. 23.03.2009 seisuga moodustas kostja tarbijakrediidilepingust nr 0801622/15st tulenev

võlgnevus kokku 60 026,03 krooni (tl 31) ehk 3836,36 eurot, millest 50 199,25 krooni on

tagastamata krediidisumma, 8615,24 krooni intress, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud

kulu ja 11,54 krooni viivis. Kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud. Kostja on vastuses

hagile nõustunud tasuma hagejale eelnevate võetud laenukohustuste katteks 3208,32 eurot.

Samas on kostja vaielnud vastu intressile, võla sissenõudmise kulule, lepingu sõlmimise tasule ja

nii sissenõutavaks muutunud kui lisanduvale viivisele hageja toodud määras, olles nõus tasuma

viivist seadusjärgses määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

9. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Tarbijakrediidilepingu nr 0801622/15st üldtingimuste (tl 53-55) p 2.1 kohaselt oli kostjal

kohustus tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kohustuse rikkumine on

VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike esimese

lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti.

Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest.

Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

10. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kostjal oli pooltevahelise lepingu alusel raha maksmise kohustus.

Tarbijakrediidilepingu

nr 0900560/15st

eritingimustest

nähtuvalt

on

võlgnetavaks

krediidisummaks 50 199,25 krooni, so 3208,32 eurot. Kostja on alates 01.04.2008 tasunud

lepingust nr 0801622/15st tulenevate kohustuste katteks 12 460 krooni ehk 796,34 eurot (tl 89a-

92), viimati 09.10.2008. Nimetatu kattub ka hageja esitatud arvestusega (tl 127). VÕS § 415 lg 2

näeb ette, et kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks,

kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS

§ 415 lg-s 2 sätestatust lähtudes tuleb kostja poolt tasutud 796,34 eurot arvestada võlgnetava

põhisumma katteks, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks tagastamata krediidisummana

väljamõistmisele 2411,98 eurot (3208,32 – 796,34).

11. Krediidilepingu alusel on krediidisaajal kohustus tasuda krediidilt intressi. VÕS § 401 lg 3

sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene

teisiti. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi. Kohus märgib, et laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu

annab. Krediidilepingu nr 0801622/15st kohaselt oli intressi määraks 31,49% krediidisummast

aasta kohta. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse

põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle.

VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku

eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse

tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja

8(10)

nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt välja mõista

550,61 eurot (8615,24 krooni).

12. Tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st eritingimuste kohaselt on võla sissenõudmisega

seotud kulu 1200 krooni ehk 76,69 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et võla sissenõudmisega seotud

kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mis tuleb hüvitada

vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse

maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust.

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab,

on tühine. Krediidilepingu nr 0801622/15st üldtingimuste p 6.6 (tl 53-55) kohaselt on

krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-,

inkasso ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga

seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada

vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 26) nähtub, et

meeldetuletuskirja maksumuseks on 200 krooni, sms-i või interneti teel väljastatava kiirlaenu

meeldetuletuskiri 50 krooni, lepingu ülesütlemise teade maksab 400 krooni ja meeldetuletuskiri

käendajale, tagatise omanikule või solidaarvõlgnikule 100 krooni.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes

ei

ole

seepärast

võimeline

mõjutama

tingimuse

sisu.

Tarbijakrediidilepingust

nr 0801622/15st nähtub, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S, mis

võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et

krediidilepingute üldtingimusi S tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisteadete tasu ei sisalda pelgalt

postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav.

Eelduslikult on hageja saatnud kostjale kuus meeldetuletuskirja (6 × 200 = 1200). Kohus leiab, et

hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur

arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine

tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega

seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu arvates on mõistlik ja

põhjendatud meeldetuletuskirja maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 38,34 eurot (6 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

13. Tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st eritingimustest nähtub, et 23.03.2009 seisuga oli

sissenõutavaks muutunud viivis 11,54 krooni, so 0,74 eurot. Viivise arvutamisel on hageja

eelduslikult lähtunud lepingus fikseeritud intressimäärast.

VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1

järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepingus nr 0801622/15st

lepitud kokku 31,49% suuruses intressimääras aastas.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku

9(10)

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama

sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, milles on kokku lepitud

tarbijakrediidilepingus intressimäärana, antud juhul 31,49% suuruses intressimääras.

Kostja on vastuses hagile vaielnud vastu viivisele hageja toodud määras, leides, et see on

ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav. Kostja märgib, et on majanduslikult halvas olukorras,

kaheksa alaealise lapse ema, kelle sissetuleku moodustavad toetused, mis ei võimalda tasuda

hageja nõudeid hageja taotletud määras. Kostja on nõus tasuma viivist seadusjärgses määras.

Seega on kostja sisuliselt taotlenud viivise vähendamist.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule ärakirjad Tartu Linnavalitsuse 18.03.2005

ja 08.01.2008 korraldustest, laste sünnitunnistustest ja pangakonto väljavõttest perioodil

01.01.2005 kuni 31.12.2010 (tl 56-98). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kõik kostja kaheksa

last on käesoleval ajal alaealised. Viimane laps on sündinud 02.06.2010. Kostja sissetulekuks on

vaid riigilt ja kohalikult omavalitsuselt saadavad toetused ja hüvitised. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et antud juhul esineb alus viivise määra vähendamiseks eelkõige kostja

majanduslikku seisundit arvestades. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on vähendada kostjalt

nõutavat viivise määra seadusjärgse määrani. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-60-05 asunud

seisukohale, et põhjendatud ei ole viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja

täiendava viivise alates 15.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-167-09 leidnud, et vähendatud viivisemäära saab kohaldada

ka viivise suhtes, mis muutub sissenõutavaks pärast hagiavalduse esitamist ja kohtuotsuse

tegemist. Seega tuleb seadusjärgset viivise määra kohaldada ka alates 15.06.2012 kuni

krediidisumma täieliku tasumiseni sissenõutavaks muutuva viivise suhtes.

Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude

realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast

enesest (oma kohustuste mittekohane täitmine). Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja

viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Järgnevalt esitab kohus viivise arvestuse, lähtudes VÕS § 94 lg 2 alusel

väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäärast:

10(10)

Periood

Päevi

Viivise

määr

Viivise arvutamise

aluseks olev

võlgnevus

Arvutuskäik

Viivise

summa

24.03.2009-

30.06.2009

9,5%

2411,98 eurot

2411,98 × 9,5% / 365 × 99

62,14

eurot

01.07.2009-

30.06.2011

8%

2411,98 eurot

2411,98 × 8% / 365 × 730

385,91

eurot

01.07.2011-

31.12.2011

8,25%

2411,98 eurot

2411,98 × 8,25% / 365 × 184

100,31

eurot

01.01.2012-

14.06.2012

8%

2411,98 eurot

2411,98 × 8% / 365 × 166

87,75

eurot

KOKKU

636,11

eurot

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja 14.06.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisenõude summas 636,85 eurot (0,74 + 636,11).

14. Kokkuvõttes loeb kohus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks

3637,78 eurot, millest 2411,98 eurot on tagastamata krediidisumma, 550,61 eurot intress,

38,34 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 636,85 eurot sissenõutavaks muutnud viivis

14.06.2012 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise

seadusjärgses määras tagastamata krediidisummalt 2411,98 eurot alates 15.06.2012 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 1775,13 eurot.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 46% ulatuses, siis

on põhjendatud jätta menetluskulud 46% ulatuse kostja ja 54% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik