2-12-12184/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-12184

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-12184

Tsiviilasi

Tartu Elamuhalduse AS-i hagi Ragne Villakovi vastu

493,16 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

493,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Tartu Elamuhalduse AS (RK 10833824; asukoht

Soola 3, 51014 Tartu), esindaja Rein Pärtel, e-post

Rein.Partel@elamuhaldus.tartu.ee;

kostja Ragne Villakov (IK 47607202741; elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu Elamuhalduse AS-i hagi Ragne Villakovi vastu.

2. Välja mõista Ragne Villakovilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks 493 (nelisada

üheksakümmend kolm) eurot ja 16 senti.

Väljamõistetud võlgnevus summas 493,16 eurot kanda Tartu Elamuhalduse AS-i

arvelduskontole nr 10220023049012 SEB Pangas või nr 221018332387 Swedbankis.

3. Välja mõista Ragne Villakovilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks viivis 0,15% päevas

põhinõudelt 493,16 eurot alates 15.10.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 493,16 eurot.

4. Jätta menetluskulud Ragne Villakovi kanda.

5. Välja mõista Ragne Villakovilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks menetluskulud 106

(ükssada kuus) eurot ja 85 senti.

Väljamõistetud menetluskulu summas 106,85 eurot kanda Tartu Elamuhalduse AS-i

arvelduskontole nr 10220023050014 SEB Pangas.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

2(7)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Elamuhalduse AS (hageja) esitas 26.03.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse (tl 2-4), millele Ragne Villakov (kostja) esitas vastuväite (tl 5-6).

2. 11.06.2012 määrusega (tl 7) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse

üleandmisega.

3. 02.07.2012 esitas hageja kohtusse hagi (tl 11-15).

Hagiavalduse kohaselt on kostja kantud kinnistusraamatusse korteriomandi aadressil Vaba 28-15

Tartus omanikuna. Korteriomanike ühisus Vaba 28 korteriomanike 04.12.2007 korduva

üldkoosoleku protokolliga nr 14 nimetasid korteriomanikud elamu valitsejaks alates 01.01.2008

hageja volituste tähtajaga 5 aastat (p 4.1). Sama üldkoosoleku protokolli kohaselt kohustusid

korteriomanikud tasuma hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja elamu

tegelikele kuludele (p 5.23), vee- ja kanalisatsiooniteenuste (p 5.25), prügiveo (p 5.26.4),

üldelektri (p 5.26.5) jms eest. Viidatud protokolli p 5.26.1 kohaselt arvestatakse vee- ja

kanalisatsiooniteenuste eest tasumisele kuuluva summa suurus valitsejale kuu kolme viimase

tööpäeva jooksul esitatud individuaalse veemõõtja näidu alusel, kusjuures peamõõturist

lahutatakse maha veemõõtjatega korterite näidud ning ülejääv vesi jagatakse mõõtjateta korterite

ruutmeetritele. Hageja on nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi viia ellu korteriomanike

üldkoosoleku seaduspäraseid otsuseid ning rakendanud kaasomandi eseme tavapäraseks

valitsemiseks ja korrashoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid. Hageja sõlmis elamule

Vaba 28 kommunaalteenuste osutamiseks lepingud AS-ga Eesti Energia, AS-ga Ragn-Sells ja

AS-ga Tartu Veevärk. Kostjale esitatud arvete aluseks on eelnimetatud ettevõtete poolt hagejale

igakuiselt esitatud arved. Lisaks nähtuvad valitseja poolt tehtud kulutused korteriomanike

ühisuse Vaba 28 2011. majandusaasta aruandest. Hageja valitsejana on kogunud täiendavaid

rahalisi vahendeid veetorustike remondiks ja teinud erinevaid kulutusi avariivalvele, liiva

muretsemisele jms tavakohasele hooldustegevusele vastavatele toimingutele. Kostja seevastu on

korduvalt jätnud oma kohustused täitmata (viie kuu jooksul täies ulatuses, tasudes viimaste

kuude eest osaliselt). Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, kus märkis, et

ei ole teadlik korteriomanike koosolekutest ja et korter on asustamata, mistõttu ei toimu ka vee

tarbimist. Hageja hinnangul on kostja viimane väide paljasõnaline ja ei ole valitsejale ega teistele

korteriomanikele siduv. Kostja ei ole korteriomanike üldkoosolekul taotlenud tema välistamist

veearvestusest ja vastava muudatuse tegemist Vaba 28 korteriomanike 04.12.2007 korduva

üldkoosoleku protokolli p-i 5.26.1. Peale kostja on teised korteriomanikud esitanud hagejale

veearvesti paigaldamise aktid, samuti teatanud õigeaegselt vee näidud. Kuna kostja ei ole

seniajani esitanud veemõõtja paigaldamise kohta akti ega ka muid vajalikke andmeid, samuti ei

ole ta lubanud valitseja töötajat veemõõtja näitusid ja töökorras olekut kontrollima, siis

puuduvad valitsejal usaldusväärsed andmed veemõõtja kohta. Valitseja on lähtunud seega temale

teadaolevatest asjaoludest veemõõtja mittepaigaldamise kohta. Eeltoodust sõltumata ei ole kostja

vastuväide põhjendatud ka seetõttu, et kostja on jätnud tasumata paljude kuude arved täies

ulatuses, kuid peale veekulu on hageja teinud ka muid vajalikke ja põhjendatud kulutusi, mis

tulnuks kostja poolt hüvitada. Vaatamata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikule

kasutamisele ja kostjale igakuiselt saadetud arvetele ning meeldetuletustele ei ole kostja talle

osutatud teenuste eest tasunud perioodil 01.10.2011 kuni 31.05.2012, võlgnedes nimetatud

perioodi eest hagejale 493,16 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 493,16 eurot ja viivis

protsendina põhinõudest 0,15% päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.

Koos hagi rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 106,85 eurot

(maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagimenetluses täiendavalt tasutud

riigilõiv 54,32 eurot ja päringusüsteemi kasutamise kulu 4,60 eurot).

3(7)

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule väljavõtte kinnistusraamatust 21.03.2012

seisuga, koopiad korteriomanike ühisuse Vaba 28 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokollist

nr 14 koos lisadega, korteriomanike ühisuse Vaba 28 19.11.2007 üldkoosoleku protokollist nr 13

koos lisaga, korteriomanike ühisuse Vaba 28 08.01.2007 üldkoosoleku protokollist nr 12,

korteriomanike ühisuse Vaba 28 15.03.2012 üldkoosoleku protokollist nr 22 koos lisadega,

korteriomanike ühisuse Vaba 28 26.01.2012 erakorralise üldkoosoleku protokollist nr 21,

korteriomanike 09.06.2011 avaldusest, muruniiduki garantii lepingust, hankijate arvete

väljavõttest, AS Eesti Energia 27.02.2007 võrgu- ja elektrilepingust nr 310561001/2,

väljavõtetest kostjale osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest, 21.06.2012 õiendist,

AS Tartu Veevärk 05.03.2003 kliendilepingust nr 09744 koos lisaga, Ragn-Sells AS 19.02.2010

jäätmekäitluslepingust nr 1700000363 koos lisaga ja pooltevahelisest elektronkirjavahetusest

(tl 18-50).

4. 21.08.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 58), mille kohaselt ei võta kostja hagi

õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja märgib vastuses, et on hagejale korduvalt

teatanud, et vaidlusalune korter on asustamata ning sellest tulenevalt ei toimu seal vee tarbimist.

Samuti on kostja korduvalt teatanud hagejale veemõõtja olemasolust korteris nii suusõnaliselt

(telefonitsi) kui kirjalikult, kuid hageja on kostjale arusaamatul põhjusel jätnud selle

tähelepanuta. Vastuseks faktile, et veemõõtja paigalduse akt on aastaid tagasi hagejale viidud, on

hageja väitnud, et veemõõtja ei ole nende paigaldatud ja justkui oleks kostja pidanud selle

hagejalt ostma. Vaatamata eeltoodule on hageja väljastanud kostjale absurdseid arveid, kus vee

tarbimine vaidlusaluses korteris moodustab kogu maja tarbimisest üle 25%. Samas ei ole hageja

andnud kostjale ülevaadet viimastel aastatel Vaba 28 hoone juures tehtud hooldustöödest. Kostja

on hagejale teatanud, et ei tasu vee ja kanalisatsiooni eest, mida ta ei tarbi. Kuna hooldustasu on

igakuiselt makstud, siis on hagiavaldus selles osas oma sisult eksitav ja väär.

Kostja lisas vastusele kalkulatsiooni korteris nr 15 väidetava vee tarbimise kohta võrreldes seda

kogu maja vee tarbimisega, väljavõtte pooltevahelisest elektronkirjavahetusest ja arvestuse

kulude osas, milles kostja ei ole hageja arveid aktsepteerinud (tl 59-62).

5. 31.08.2012 esitas hageja vastuse kostja vastuväidetele (tl 64-66), leides, et kostja vastuväited

ei ole põhjendatud ega asjakohased. Hageja märgib, et kostja ei ole veemõõtja paigalduse akti

hagejale esitanud. Aktsepteerimisele tuleb plommitud veemõõtja alusel esitatud veearvesti näit.

Vaidlusalusesse eluruumi paigaldatud veemõõtja plommiti uue omaniku soovil alles 02.07.2012.

Seega ei olnud kostja veemõõtja usaldusväärne, kuna ei olnud selle paigaldamise akti ega

plommimist, mis võimaldab aga vett kontrollimatult kasutada väljaspool veemõõtjat. Veemõõtjal

plommimise puudumist käsitatakse vee kasutamisena ilma veearvestita. Kuna kostja ainukesena

ei esitanud veemõõturi andmeid, samuti plommimise andmeid, tuli veemõõturitest ülejäänud vesi

jagada kostjale. Hageja arvates on kostja oma hooletu käitumisega ise endale sellise olukorra

tekitanud. Hageja ei ole kostja arvel vara alusetult säästnud, sest on tasunud vee-ettevõtjale kõik

viimase poolt esitatud arved, sh ka kostja eest. Hageja peab vajalikuks märkida, et kostja on

aktsepteerinud temale esitatud arveid valikuliselt ka vee- ja prügiveo teenuste osas. Nii ei ole

kostja vastu vaielnud 2011 oktoobris ja detsembris osutatud vee teenusele vastavalt 7,73 eurot ja

5,15 eurot. Kostja on vastu vaielnud ainult suurematele vee arvetele.

Hageja lisas vastusele koopiad töö üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 872 ja veemõõturi

plommimise aktist (tl 67-68).

Kohtu põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 69-70).

Pooltele on kätte toimetatud 10.09.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras

(tl 72, 73). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus

seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud

4(7)

kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut, mistõttu lahendab kohus

antud asja sisuliselt.

7. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada.

8. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

- alates 16.03.2002 kuni 25.06.2012 (seega vaidlusalusel perioodil) kuulus kostjale korteriomand

Tartus aadressil Vaba 28-15 (tl 18, elektroonilise kinnistusraamatu väljavõte);

- Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p 4.1

kohaselt nimetati hageja Vaba 28 elamu valitsejaks alates 01.01.2008 volituste tähtajaga viis

aastat (tl 19-24);

- kommunaalteenuste osutamiseks sõlmis hageja lepingud Eesti Energia AS-ga (tl 41), AS-

ga Tartu Veevärk (tl 45-46) ja Ragn-Sells AS-ga (tl 47-48).

Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate

dokumentaalsete tõenditega.

9. Hageja on esitanud kostja vastu korteriomandi valitsemisest tuleneva võlgnevuse

väljamõistmise nõude.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad

maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning

saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Nimetatud seaduse

säte on kajastatud ka Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku

protokolli nr 14 p-s 5.4. Seega on kostjal kohustus tasuda korteriomandi majandamise kulutused.

10. Hageja on esitanud võlgnevuse arvestuse (tl 44), mille kohaselt on kostja perioodi

01.10.2011 kuni 31.05.2012 eest hagejale võlgu järgmised summad: hooldustasu 150,36 eurot,

vee- ja kanalisatsiooniteenus 124,80 eurot, prügivedu 9,90 eurot, muud kulud 208,10 eurot,

millest veetorustiku renoveerimise kulu on 113,24 eurot, võla kohtuvälise menetlemise kulu

49,57 eurot ja remondifondi raha 45,29 eurot, kõik kokku seega 493,16 eurot.

Kuigi kostja on vastuses hagile (tl 58) märkinud, et ta ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid, on

kostja esitanud hagile sisulise vastuväite vaid vee- ja kanalisatsiooniteenuse osas põhjusel, et

hagejale oli teada asjaolu, et korteris on veemõõtja ja kuna korter on asustamata, ei toimu seal ka

vee tarbimist. Kostja on lisanud vastusele omapoolse arvestuse (tl 62), milliste kulude osas ei ole

ta hageja poolt esitatud arveid aktsepteerinud. Arvestusest nähtuvalt ei aktsepteeri kostja hageja

kulusid kogusummas 454,24 eurot, sh vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulusid summas

169,94 eurot, kulusid lepingulistele töödele summas 159 eurot (ühekordne maks 5 eurot/m2

kohta üldkoosoleku protokolli nr 21 alusel), võla kohtuvälise menetlemise kulu summas

69,60 eurot ja viivist summas 55,70 eurot. Kostja väitel on tasutud igakuine hooldustasu.

Ülejäänud kulude (prügivedu ja remondifondi raha) osas ei ole kostja selgesõnalisi vastuväiteid

esitanud.

TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohtu hinnangul on kostja selgesõnalise vaidlustamata jätmisega võtnud omaks, et võlgneb

hagejale prügiveo eest 9,90 eurot ja remondifondi raha 45,29 eurot. Eeltoodust lähtudes ja

lihtmenetluse sätete kohaldamist arvestades loeb kohus hagi tõendatuks 55,19 euro

(9,90 + 45,29) ulatuses.

11. Hageja on esitanud kostja vastu hooldustasu nõude summas 150,36 eurot. Kostja väitel on ta

igakuise hooldustasu hagejale ära maksnud.

Hooldustasu maksmise aluseks on KOS § 13 lg 1. Sama seaduse § 21 lg 1 p 1 ja Vaba 28

korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p 5.17.1 ning alates

15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p 5.17.1 (tl 31-34) kohaselt on valitseja õigustatud ja

kohustatud viima ellu korteriomanike üldkoosoleku seaduspäraseid otsuseid. Vaba 28

5(7)

korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p-st 2 nähtub, et

üldkoosolek kinnitas hooldustasu suurusega 10 krooni korterite üldpinnalt ja sellest

valitsemiskulud suurusega 4 krooni korterite üldpinna ruutmeetrilt. Sama protokolli p 5.23

kohaselt tasuvad majaomanikud hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja

elamu tegelikele kuludele. Kohtule esitatud korteriomanike ühisuse Vaba 28 2011. aasta tulude-

kulude aruande ja 2012. aasta majanduskava (tl 35 ja pöördel) kohaselt on alates 01.01.2011 ja

alates 01.01.2012 hooldustasu tariif 0,83 eurot kuus korterite üldpinna ruutmeetri kohta (nähtub

samuti 15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p-st 2.2). Eeltoodust tuleneb, et hageja on

õigustatud korteriomanikelt hooldustasu nõudma ja et kostja igakuise hooldustasu suuruseks on

vaidlusalusel perioodil 26,39 eurot (0,83 eurot × 31,8 m2), mis nähtub ka kohtule esitatud

väljavõtetelt hooldus- ja kommunaalteenuste arvestuse kohta (tl 42, 43). Kostjal oli kohustus

tasuda 8 kuu eest hagejale hooldustasu kokku 211,12 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud temale

esitatud arvetel kajastatud kulutuste eest valikuliselt (arvestades kulude osalist aktsepteerimist),

siis lähtudes Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14

p-s 5.28 (15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p-s 5.28) sätestatust, mille kohaselt on

valitsejal õigus makstud summast esimeses järjekorras maha arvestada tasumisele kuuluvad

kulutused, seejärel viivis ning lõpuks kulutused põhikohustuste katteks, on kostjal ikka

hooldustasu võlgnevus hageja ees summas 150,36 eurot. Kostja ei ole hooldustasu suurust

vaidlustanud ning kohus loeb hageja poolt hooldustasu eest nõutud summa õiguslikult

põhjendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 150,36 eurot.

12. Hageja nõuab kostjalt vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise eest 124,80 eurot, kusjuures

8 kuu tarbimine on hageja arvestuse kohaselt 175,23 eurot. Kostja arvestuse kohaselt ei

aktsepteeri ta nimetatud kulusid summas 169,94 eurot, samas ei ole kostja vaielnud vastu vee- ja

kanalisatsiooniteenuse tarbimisele oktoobris 2011 summas 7,73 eurot ega detsembris 2011

summas 5,15 eurot.

Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p 5.25

(15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p 5.26) kohaselt tasub korteriomanik lisaks elamu

hooldus- ja halduskuludele vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Sama

protokolli p 5.26.1 järgi arvestatakse vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest tasumisele kuuluva

summa suurus valitsejale kuu kolme viimase tööpäeva jooksul esitatud individuaalse(te)

veemõõtja(te) näidu alusel. Peamõõturist lahutatakse maha veemõõtjatega korterite näidud ning

ülejääv vesi jagatakse mõõtjateta korterite ruutmeetrile. Analoogne kord kehtib ka 15.03.2012

üldkoosoleku protokolli nr 22 p-de 5.26.1 ja 5.26.6 järgi.

Hageja väitel ei ole valitsejale esitatud akti veemõõtja paigaldamise kohta ega muid vajalikke

andmeid (et veemõõtja on valitseja poolt plommitud), samuti ei ole lubatud valitseja töötajat

veemõõtja näitusid ja töökorras olekut kontrollima, mistõttu on hageja lähtunud nimetatud

teenuse arvutamisel veemõõtjata korteritele ettenähtud korrast. Kostja väitel oli hagejale teada

asjaolu, et korteris on veemõõtja, kuid seal ei tarbita vett, kuna korter on asustamata.

TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad

kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on

tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna veemõõtja

paigaldamise akti esitamata jätmine on hageja poolt vaadates negatiivne tõendamisasjaolu, siis

peab veemõõtja paigaldamise akti esitamist ja veemõõtja olemasolu oma korteris tõendama

kostja.

Kostja on 12.10.2012 esitanud kohtule Raatuse Kinnisvara OÜ 03.03.2001 akti veemõõtja

paigaldamise kohta. Samas on kostja esitanud ka uue veearvesti Rossweiner 03.03.2007 passi.

Kui kostja soovib 2007 veearvesti ostudokumendiga tõendada, et ta on 2007. aastal ostnud uue

veearvesti, siis ei oma 03.03.2001 akt veemõõtja paigaldamise kohta asja lahendamise

seisukohalt tähtsust, sest see ei saa tõendada 2007. aastal ostetud veearvesti paigaldamist. Kostja

ei ole esitanud tõendeid, et ta on 2007 soetatud veearvesti paigaldanud Vaba 28-15 korterisse ja

6(7)

et veearvesti oleks nõuetekohaselt ka plommitud. Pooltevahelisest elektronkirjavahetusest (tl 49-

50, 61) 2010. aastal ei nähtu veemõõtja paigaldamise akti esitamist valitsejale peale seda, kui

viimane on teatanud, et tal ei ole andmeid veemõõtja paigaldamise kohta ja ta ootab vastava akti

esitamist. Kohtu arvates oli Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku

protokolli nr 14 p 5.26.1 kohaselt kostjal veemõõtja olemasolul kohustus esitada näidud

valitsejale ka juhul, kui korter oli asustamata. Näidu esitamine iga kuu lõpus tõendanuks asjaolu,

et korteris on veemõõtja ning näidu muutumatus kinnitanuks asjaolu, et korteris ei ole elatud ega

vett tarbitud. Kuivõrd kostjal oli veenäidu esitamise kohustus, mida kostja on rikkunud, siis oli

hageja õigustatud käsitama kostja käitumist vee kasutamisena ilma veearvestita. Arvete osalise

tasumise tõttu on vee- ja kanalisatsiooniteenuse võlgnevus 124,80 eurot, mille kohus kostjalt

hageja kasuks välja mõistab.

13. Hageja on esitanud kostja vastu veetorustiku renoveerimise kulu nõude summas

113,24 eurot. Kostja ei aktsepteeri kulusid lepingulistele töödele summas 159 eurot.

KOS § 21 lg 1 p 2 ja Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku

protokolli nr 14 p 5.17.2 (15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p 5.17.2) järgi on valitseja

õigustatud ja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja

korrashoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 37) toimus

26.01.2012 korteriomanike ühisuse Vaba 28 erakorraline üldkoosolek seoses vajadusega

remontida avariiline veetorustik. Protokolli nr 21 kohaselt otsustati koguda avariilise

veetorustiku renoveerimistöödeks 2012 veebruaris (ühekordne makse) 5 eurot elamispinna

ruutmeetri kohta, mis kostja puhul teeb 159 eurot (31,8 m2 × 5 eurot). Eeltoodust tulenevalt on

hagejal õigus nõuda kostjalt veetorustiku renoveerimise kulu tasumist. Eelduslikult on hageja

arvete osalise tasumise tõttu kostja poolt lugenud nimetatud kohustuse osaliselt täidetuks,

mistõttu mõistab kohus kostjalt välja 113,24 eurot avariilise veetorustiku renoveerimise kulu

katteks.

14. Hageja nõuab kostjalt võla kohtuvälise menetlemise kulu summas 49,57 eurot. Kostja ei

aktsepteeri võla kohtuvälise menetlemise kulu summas 69,60 eurot.

KOS § 21 lg 2 p 4 ja Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku

protokolli nr 14 p 5.18.4 (15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p 5.18.4) järgi on valitsejal

õigus kõigi korteriomanike nimel rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil

õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid. Seega on hagejal õigus pöörduda juriidilise

abi saamiseks õigusalaste teadmistega isiku poole. Juriidilise teenuse eest tasumisel tekkis

hagejale kahju, mille hüvitamist tal on kostjalt õigus nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3

alusel. Asjaolu, et hageja on kahjunõuet kajastanud hooldus- ja kommunaalteenuste (põhivõla)

nimekirjas, ei välista nõude esitamist kostja vastu. Kuna kostja on jätnud hooldus- ja

kommunaalteenuste eest osaliselt tasumata, on olemas põhjuslik seos kostja õigusvastase

käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel. Arvete osalise tasumise tõttu on hagiavalduse

kohaselt võla kohtuvälise menetlemise kulu 49,57 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja

mõistab.

15. Kostja ei aktsepteeri viivist summas 55,70 eurot.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaba 28 korteriomanike

ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p-st 5.28 (15.03.2012 üldkoosoleku

protokolli nr 22 p 5.28) nähtub, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel pärast valitseja

poolt esitatud arvet on valitsejal õigus nõuda korteriomanikult viivist 0,15% päevas iga

maksmisega viivitatud kalendripäeva eest alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva

kuu esimesest päevast. Aktsepteerides arvetel märgitud kulutusi osaliselt, on kostja oma rahalise

kohustuse täitnud osaliselt ja seega sattunud maksete tegemisel viivitusse, mistõttu on hagejal

7(7)

õigus viivist arvestada ja nõuda kostjalt selle tasumist protokollide nr 14 ja 22 p-s 5.28 sätestatud

määras. Kuivõrd kostja on teinud makseid valikuliselt, on hageja lugenud hagiavalduse esitamise

ajaks viivise tasumise kohustuse täidetuks ning seetõttu ei ole hagis kostja vastu sissenõutavaks

muutunud viivise nõuet esitatud.

16. Eeltoodud kohtu põhjendustest (p-d 10-15) tuleneb, et hageja nõue on põhjendatud täies

ulatuses,

mistõttu

mõistab

kohus

kostjalt

hageja

kasuks

välja

493,16 eurot

(150,36 + 124,80 + 9,90 + 113,24 + 49,57 + 45,29).

17. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni

põhinõude täitmiseni 0,15% iga viivitatud päeva eest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva

viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks

kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju

sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka

võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada

võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (oma kohustuste

mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka

lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 493,16 eurot alates 15.10.2012 kuni põhinõude

täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude

suurusega.

18. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 493,16 eurot.

Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,15% päevas põhinõudelt 493,16 eurot

alates 15.10.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 493,16 eurot.

19. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies

ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 102,25 eurot (maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt

tasutud 54,32 eurot) ning päringusüsteemi kasutamise kulu 4,60 eurot, kokku seega 106,85 eurot.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 106,85 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv 102,25 eurot on kohtukulu TsMS

§ 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud

määras. Päringusüsteemi kasutamise kulu summas 4,60 eurot on kohtuväliseks kuluks TsMS

§ 144 p 2 mõttes, mille väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on samuti põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik