3-12-1555/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1555

Haldusasi

M.V.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks pakis

saabunud LED pirni kätte andmiseks.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: M.V.

Vastustaja: Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.V.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. M.V.ile, kes viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, toodi 24. mail 2012 pakk, mis sisaldas

teiste asjad hulgas LED-pirni. Vanglaadministratsioon seda kaebajale kätte ei andnud,

koostades keelatud esemete avastamise akti ning 30. juulil 2012 paigutati kõnealune LED-pirn

lattu kaebaja isiklike asjade hulka. 7. juunil 2012 esitas M.V. taotluse, et eelnimetatud LED-

pirn talle kätte antaks, põhjendades taotlust sellega, et ta on rohelist usku ning LED-pirn aitab

kokku hoida elektrit ning sümboliseerib seega tema usku ja selle põhimõtteid. Tallinna Vangla

keeldus

LED-pirni

andmisest

27. juuni

2012

kirjas

nr

5-8/24440-1, leides, et tegemist ei ole ususümboolikaga, mistõttu ei ole lubatud sellist eset

vanglas kinni peetavale isikule pakis saata. Vangla direktor jättis 17. juuli 2012 vaideotsusega

rahuldamata ka M.V.i vaide.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2. M.V. esitas 24. juulil 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla

kohustamist talle pakiga saabunud LED-pirni kätteandmiseks. Kaebaja selgitab, et LED-pirn

on tema poolt praktiseeritava rohelise usundi religioosseks sümboliks ning selle

kätteandmisest keeldumisega on vangla asunud õigustamatult ning põhiseaduse §-s 40

sätestatuga vastuollu minnes reguleerima seda, millised usundid on lubatud ja millised mitte.

Kaebaja rõhutab, et roheline mõtlemine on osa ökokiriku liikmete põhimõtetest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

3. Tallinna Vangla vaidleb kohtule esitatud kirjalikus seletuses kaebusele vastu ning taotleb

selle rahuldamata jätmist. Vastustaja viitab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 98 lõikele 1

ning justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskiri (edaspidi VSE)

§-le 741 ning leiab, et roheline usk on pigem loodusesäästu eluviis (elustiil), poliitiline

ideoloogia, mis rajaneb ökoloogial ning millel puuduvad usku väljendavad konkreetsed

sümbolid. Vastustaja on seisukohal, et selleks, et väita, et LED-pirni puhul on tegemist

religioosse sümboolikaga, peab olema ka ühiskondlik kokkulepe või arusaam sellest

sümbolist. Vastustaja on ka seisukohal, et selleks, et rohelist usku saaks käsitada religioonina,

peaks see olema määratletud ning riigivõimudele piisavalt tuntud, ent nõnda see ei ole.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kaalunud poolte väiteid ning haldusasja toimikus olevaid tõendeid, leian, et M.V.i kaebus ei

ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Käesolevas asjas ei ole vaidlust kohtuotsuse

jaos Asjaolud välja toodud faktiliste asjaolude üle ega selle üle, et LED-pirn esemena

iseenesest ei kuulu nende esemete hulka, mida vahistatule VSE § 741 kohaselt pakis saata

võiks. Vaidlus on aga selles, kas LED-pirni saab käsitada religioosse sümboolikana, mille

saatmine vahistatule on lubatud vastavalt VSE § 741 punktile 6, arvestades kaebaja seletust, et

ta on rohelist usku.

5. Leian, et LED-pirn ei kuulu religioosse sümboolika hulka ning seega ei ole vahistatul õigust

sellele, et talle pakis saadetud selline ese vanglas kätte antaks. VSE § 741 p 6 puudutab

konkreetselt religioosset sümboolikat, mitte aga mistahes muid esemeid, mis võivad olla

seotud isiku veendumuste, tõekspidamiste või maailmavaatega. Eesti keele seletava

sõnaraamatu1 kohaselt on religioon uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille

keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid

reguleerivad põhilised väärtused. Seega defineeritakse religiooni kui mingisugust terviklikku

süsteemi, mis hõlmab lisaks uskumustele ja tõekspidamistele ka norme ja tavasid, millest kinni

pidamisega määratleb inimene end sellesse religiooni kuuluvana ning ka teatud

institutsionaalset organiseeritust. Kaebaja poolt välja toodud roheline usk ei näi religiooni

tunnustele vastavat, sest ei kujuta endast eelkirjeldatud terviklikku süsteemi. Kuigi kaebaja ei

ole kirjeldanud, milles rohelise usu tõekspidamised täpsemalt väljenduvad ning milles seisneb

selle usu praktiseerimine, on tegemist arusaadavalt tõekspidamisega, et inimene peab oma

elutegevuse korraldama võimalikult ümbritsevat looduskeskkonda kaitsval ja säilitaval moel

ning inimese pragmaatilised huvid või mugavusvajadused ei kaalu üles nende rahuldamisest

looduskeskkonnale tekkivat koormust ja kahjustusi. Tegemist on kahtluseta maailmas laialt

levinud tõekspidamisega ning erinevates avalikult kättesaadavates infoallikates2 on tõepoolest

asutud seisukohale, et nii-öelda roheline usk hakkab muutuma omamoodi religiooniks. Leian

siiski, et vähemalt praegusel ajal ei võimalda neis rohelise maailmavaate või niiöelda rohelise

usuga seotud küsimustes ühtse ja kõikehõlmava või vähemalt sellele püüdleva süsteemsuse

puudumine defineerida seda religioonina.

6. Samas ei ole see, kas rohelist usku saaks religioonina käsitada või mitte, käesoleva vaidluse

seisukohast esmatähtis. Nimelt isegi juhul, kui defineerida see religioonina, ei oleks siiski

1 kättesaadav arvutivõrgus http://www.eki.ee/dict/ekss/

2 nt. Tõnn Sarve artikkel Roheline religioon, kättesaadav arvutivõrgus

http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=558; Miguel A. Guanipa artikkel The Green Religion, kättesaadav

arvutivõrgus http://www.americanthinker.com/2008/10/the_green_religion.html

mistahes põhjust käsitada LED-pirni selle religioosse sümbolina. Selleks, et mingisugust eset

või kujutist saaks käsitada religioosse sümbolina, peab see sellisena olema omaks võetud

vähemalt selle religiooni kui organiseeritud süsteemi siseselt. Iseenesest pole kahtlust selles, et

LED-valgusti tarbib sama valgusenergia andmiseks vähem elektrienergiat kui alternatiivsed

elektrijõul töötavad valgusallikad, ent puuduvad mistahes andmed, et rohelise usu

tõekspidamisi au sees pidavate inimeste hulgas oleks LED-pirn nende tõekspidamiste ja neile

vastava elukorralduse sümboliks. Vanglale esitatud vaides on kaebaja teinud võrdluse

kristlusest tuntud risti-sümboliga. See võrdlus ei ole aga kohane just sel põhjusel, et ristikujutis

on ristiusu sümbolina üldtuntud ning selle sümboolne väärtus, sealhulgas ristiusku oleva

inimese kohustus ristikujutist au sees pidada, on osaks ristiusust kui terviklikust süsteemist.

Seejuures on risti sümboolne väärtus kristlaste jaoks tuntud ka väljaspool seda usuringkonda.

Samas ei ole olnud võimalik leida ühtki allikat, mis kinnitaks, et rohelise usu praktiseerijate

jaoks kannaks mingisugust sarnast sümboolset väärtust LED-pirn. VSE § 741 punktist 6 ei

tulene, et vahistatule võiks pakis saata mistahes esemeid, mida ta peab vajalikuks oma usuliste

või

maailmavaateliste

veendumustega

seoses

või

mingisuguste

asjassepuutuvate

kombetalituste läbiviimiseks. Religioosse sümboolikana tulevad eelviidatud sätte tähenduses

kõne alla siiski sellised esemed, mille sümboolne väärtus on konkreetse religiooni kui süsteemi

osa ning millel on selles religiooni sisuks olevates tavades või normides oma kindel koht.

LED-pirnil sellist sümboolset väärtust ei ole. Asjaolu, et LED-pirn on kaebajale isiklikult

kallis ese ning aitab tal oma tõekspidamistes kindel olla, ei anna alust seda käsitada religioosse

sümboolikana.

7. Väär on kaebaja seisukoht, et LED-pirni talle kätte andmisest keeldumisega on vangla

otsustanud selle üle, millised usundid on vanglas lubatud ja millised mitte. Põhiseaduse § 40 lg

1 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, põhiseaduse § 41 lõikes 1

sätestatakse aga, et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ja kedagi

ei tohi sundida neid muutma. Käesoleval juhul ei ole vangla sundinud kaebajat muutma oma

veendumusi ega keelanud tal au sees hoida ja uskuda neisse tõekspidamistesse, mida kaebaja

rohelise usu sisuks peab. PS § 40 lõikes 3 sätestatakse igaühel vabadus täita usutalitusi, kui see

ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Ei ole teada, et roheliseks usuks nimetatud

tõekspidamised hõlmaksid ka mingisuguste asjakohaste religioosse iseloomuga kombetalituste

täitmist ning kaugeltki mitte seda, et neis kombetalitusis oleks mingisugune koht LED-pirnil.

Siinkohal olgu märgitud, et vangla ruumide valgustamise korraldamine on vangla ülesanne

ning sõltumata sellest, millised tõekspidamised on kinni peetaval isikul elektrienergia

kasutamise või keskkonnasäästlikkuse küsimustes, ei ole tal õigust ka oma usulistele

veendumustele tuginedes nõuda, et vangla kasutaks selleks teatud liiki valgusallikaid.

Niisamuti ei saa vanglas kinni peetav isik oma usulistele veendumustele või muudele

maailmavaatelistele tõekspidamistele tuginedes nõuda näiteks seda, et vangla korraldaks tema

toitlustamise üksnes mahetoodetest valmistatud toitudega. Käesoleval juhul ei ole kaebaja

seda muidugi ka nõudnud ega üldse väitnud, et ta soovitud LED-pirni kuidagi selle

funktsionaalsest eesmärgist tulenevalt kasutada saaks või tahaks. Igatahes ei saa aga väita, et

LED-pirni puudumine takistaks kaebajal oma veendumuste juurde jäämist või sunniks teda

neid muutma.

8. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda

kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda

kanda.

Kristjan Siigur