3-12-2102/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2102 Haldusasi MTÜ Muusikute täiendõppe keskus kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 6. septembri 2012. a otsuse nr 12.2-6/136-2 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Muusikute täiendõppe keskus Vastustaja – Maksuja Tolliamet Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontrollimine RESOLUTSIOON Tagastada MTÜ Muusikute täiendõppe keskus kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus tegi 23. mail 2012. a MTÜ-le Muusikute täiendõppe keskus hoiatuse nr 12.2-3/136 tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjast kustutamise kohta, millega kohustas ühingut kõrvaldama puudused hiljemalt 30. juuniks 2012. a. MTÜ Muusikute täiendõppe keskus vastas hoiatusele 29.juunil 2012. a.

Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 6. septembri 2012. a otsusega nr 12.2-6/136-2 otsustati esitada ettepanek MTÜ Muusikute täiendõppe keskus tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjast (edaspidi nimekiri) kustutamiseks alates 01.01.2013.

2. MTÜ Muusikute täiendõppe keskus esitas 4. oktoobril 2012. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksuja Tolliameti 6. septembri 2012. a otsuse nr 12.2-6/136-2 tühistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 37 lg 2 p 1 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist haldusaktiga, mille tühistamist saaks kohtumenetluses nõuda.

Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusaktiks on ka eelhaldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2).

4. Maksuhalduri otsusega ei otsustata kaebaja nimekirjast kustutamine, vaid tehakse rahandusministrile üksnes vastav ettepanek. Tulumaksuseaduse § 11 lg 7 kohaselt on ühingu nimekirjast kustutamise õigus Vabariigi Valitsusel. Samas paragrahvi lõike 9 kohaselt teeb Maksuja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist ühingule teatavaks esialgse otsuse nimekirjast kustutamise kohta ning ühingu kustutab nimekirjast rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama regulatsioon sisaldub ka Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 279 „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise kord, nimekirja koostamiseks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kord ning asjatundjate komisjoni moodustamise kord, selle töökorraldus, samuti liikmete nimetamise ja tagasikutsumise kord“ (edaspidi VV määrus). VV määruse § 5 lg 8 järgi esitab Maksuja Tolliamet Rahandusministeeriumile ettepaneku ühingu nimekirjast kustutamiseks ning sama paragrahvi lõike 9 järgi kustutab Vabariigi Valitsus ühingu nimekirjast rahandusministri ettepanekul.

Seega on maksuhalduri otsus ettepaneku tegemiseks üksnes menetlustoiming, millega kaebaja õigusi või kohustusi ei looda, muudeta ega lõpetata. Kaebaja õiguste muutmine või lõpetamine on võimalik alles Vabariigi Valitsuse korraldusega kaebaja kustutamisel nimekirjast. Seega on esitatud kaebus ennatlik. Maksuhalduri otsus ei ole samuti eelhaldusakt, millega tehtaks siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu, kuna õigusaktidest ei tulene, et rahandusminister või Vabariigi Valitsus oleks maksuhalduri ettepanekuga seotud. Vastupidisel juhul poleks mõtet anda nimekirja pidamist Vabariigi Valitsuse pädevusse, vaid otsustamise võikski delegeerida Maksuja Tolliametile. Kohus leiab, et rahandusminister ja Vabariigi Valitsus peavad täiendavalt kontrollima ja andma oma kaalutlusõiguse piiridesse jääva hinnangu sellele, kas isik kanda või jätta nimekirja või mitte.

5. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Esitatud kaebusest menetlustoimingu vaidlustamise aluseid ei ilmne. Kaebaja on vaidlustanud maksuhalduri otsuse sisuliselt ega väida, et otsus rikuks kaebaja muid, menetlusväliseid õigusi. 23. mail 2012. a tehtud hoiatusega on kaebajale tagatud ka VV määruse § 5 lg 2 ja õiguse üldpõhimõtetest tulenev ärakuulamisõigus, mistõttu ei ole lõplik haldusakt vältimatult õigusvastane. Kohtu hinnangul ei oleks asjakohane soovitada muuta tühistamiskaebus keelamiskaebuseks, sest kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta Vabariigi Valitsuse korralduse hilisemal vaidlustamisel (vrdl HKMS § 45 lg 1).

6. VV määruse § 5 lg 6 kohaselt võib ühing esitada vaide Maksuja Tolliameti otsusele ettepaneku esitamise kohta. Vaidlustatud otsuse vaidlustamisviite kohaselt võib isik maksukorralduse seaduse § 151 lg 1 alusel pöörduda vaiet esitamata kohtusse. Kohus leiab, et nendest ei saa tuletada kaebaja kaebeõigust. Täitevvõim on VV määrusega laiendanud vaide esitamise õigust, mis võib haldussisese järelevalve korras olla otstarbekas, kuid see ei muuda ega saagi muuta HKMS-is sätestatud

3(3) kabeõiguse regulatsiooni ning ei anna isikule kohtusse pöördumise õigust olukorras, kus tema õigusi ei ole veel rikutud. Samamoodi ei tulene kaebeõigust haldusorgani tehtud ebaõigest vaidlustamisviitest.

7. Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal on võimalik esitada haldusmenetluses oma seisukohad rahandusministrile ja/või Vabariigi Valitsusele, et nad ei nõustuks Maksuja Tolliameti ettepanekuga, ning pöörduda kaebusega kohtusse pärast seda, kui Vabariigi Valitsuse korraldusega on otsustatud kaebaja nimekirjast kustutamine.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa