3-11-2717/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-2717

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. juuni 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. juuni 2012. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 12. novembrini 2012.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5

alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused

apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud

tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis,

vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu

otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS §

201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. A. Streltsov soovib, et kohus tunnistaks

õigusvastaseks selle, et Viru Vanglas ei lastud tal eesti keelt õppida grupis koos teiste

kinnipeetavatega. Viru Vangla vastuses kaebusele (tl 11-12) on viidetega Riigikohtu üldkogu

otsusele haldusasjas nr 3-3-1-5-09 selgitatud, et kinnipeetaval ei ole piiramatut subjektiivset

õigust valida, millist haridust ning millises vormis ta omandada soovib, ja et lõppastmes

otsustab selle vangla. Samuti on vastuses märgitud, et kaebajale on võimaldatud individuaalne

keeleõpe vastavalt kaebaja individuaalses täitmiskavas märgitule. Keeleõpet grupis koos teiste

kinnipeetavatega ei ole kaebaja isikust tulenevalt võimalik lubada, kuna kaebajat on korduvalt

distsiplinaarkorras karistatud kartserikaristustega ning samuti on tema suhtes kohaldatud

täiendavate julgeolekuabinõudena lukustatud kambrisse paigutamist. Seega ei ole grupiõpe

lisaks julgeolekuriskile kaebaja jaoks võimalik ka seetõttu, et kartserisse või eraldi lukustatud

kambrisse paigutamise ajal ei ole kaebajal võimalik väljapool neid ruume liikuda ning seega

ka koos teistega eraldi ruumis õppida. Nende põhjendustega on nõustunud ka halduskohus

oma otsuses (tl 42-44). A. Streltsovi apellatsioonkaebuses väljendatakse küll rahulolematust

halduskohtu otsuse ja vangistustingimuste suhtes, kuid ühtegi arvestatavat väidet, mis

vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, sealt ei nähtu. Eelkirjeldatud

asjaolude pinnalt ei näe neid aluseid ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus nõustub

vastustajaga, et õiguskuuleka käitumise korral tekiks ka kaebajal võimalus õppida koos teiste

kinnipeetavatega.

3. Seega on halduskohus põhjendatult A. Streltsovi kaebuse rahuldamata jätnud. Rahuldamata

tuleb jätta ka A. Streltsovi apellatsioonkaebus.

Madis Ernits

Maili Lokk

Einar Vene