2-12-37361/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2012, Rapla

Tsiviilasja number 2-12-37361

Tsiviilasi PlusPlus Capital ASi hagi Uno Johansoni vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 1029,11 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja PlusPlus Capital AS ( reg nr 11919806, asukoht Tallinn, Jõe 3), hageja esindaja Reeli Lind, kostja Uno Johanson ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx)

Resolutsioon Välja mõista Uno Johansonilt 2058,22 eurot PlusPlus Capital ASi kasuks.

Menetluskulud jätta Uno Johansoni kanda.

Välja mõista Uno Johansonilt riigilõiv 200.- eurot ja 320.- eurot õigusabikulud PlusPlus Capital ASi kasuks.

Välja mõista Uno Johansonilt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 alusel (0,022% päevas) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku tasumiseni PlusPlus Capital ASi kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Uno Johanson võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Kostja ja Danske Pank AS Eesti filiaal sõlmisid arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt võimaldas pank arvelduskrediidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama. Kostja kasutas panga poolt võimaldatud limiiti, kuid rikkus lepingut, jättes tagastamata maksed. Pank saatis võlgnevuse tasumise nõude ja loovutas nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja saatis kostjale võlanõude ja pooled sõlmisid 11.05.2011 võla tasumise kokkuleppe, millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kostja on hagejale tasunud maksegraafiku alusel 3 esimest makset summas 122,40 eurot. Vastavalt kokkuleppe p-le 3.1, kui võlgnik ei täida maksegraafikut, muutub p-s 1.1 nimetatud summa tasumata osa põhisummas 1097,75 eurot sissenõutavaks 09.09.2011. Vastavalt kokkuleppe p-le 3.2 kokkuleppe rikkusel kohustus võlgnik tasuma hagejale viivist 0,3% päevas kokkuleppe p-s 1.1 nimetatud nõude tasumata põhiosalt. Hagi esitamise seisuga on kostja tasumata põhivõlgnevus 1029,11 eurot ja viivised. Viivise arvestus 1029,11x374x0,30%=1154,66. Hageja vähendab viivised summani 1028,11 eurot.

Hageja nõue Hageja esindaja R.Lind palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse 1029,11 eurot ja viivised summas 1028,11 eurot hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 200.- eurot ja 320.- eurot õigusabikulud hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 alusel (0,022% päevas) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku tasumiseni hageja kasuks.

Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 10.10.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.

Kohtunik: