2-12-25816/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-25816

Tsiviilasi

SNWOÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik SNWOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Ajutine pankrotihaldur Urmas Ustav (Advokaadibüroo Lextal

OÜ,

Rävala

pst

4,

10143

Tallinn,

e-post

urmas.ustav@lextal.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

8.oktoober 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada SNWOÜ pankrotiavaldus.

2. Kuulutada välja SNWOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) pankrot

10.oktoobril 2012.a kell 14.00.

3. Nimetada

SNWOÜ

pankrotihalduriks

vandeadvokaat

Urmas

Ustav

(Advokaadibüroo Lextal OÜ, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, tel 640 0250, faks 640

0260, e-post urmas.ustav@lextal.ee).

4. Määrata SNWOÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07.november

2012.a algusega kell 15.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis

nr 418.

5. Kohustada SNWOÜ juhatuse liikmeid TPH(H , isikukood XXX), KS (S ,

isikukood XXX) ja SKKJ (J , isikukood XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja

võlgade

nimekirja

õigsust

enne

esimest

võlausaldajate

üldkoosolekut

07.novembril 2012.a kell 15.00. Kui TPH, KS ja SKKJ vannet andma ei ilmu, siis

on kohtul õigus neid trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3

kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata SNWOÜ ajutise pankrotihalduri Urmas Ustavi tasuks 1 920 eurot,

millele lisandub käibemaks 384 eurot, kokku 2 304 eurot ja välja mõista see

võlgnikult Advokaadibüroo Lextal OÜ kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud ja avaldus

SNWOÜ esitas 04.07.2012 võlgniku pankrotiavalduse ja 06.07.2012 selle täiendused.

29.08.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas SNWOÜ ajutiseks

pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas Ustavi.

Ajutise halduri aruanne

Urmas Ustav esitas 26.09.2012 kohtule ajutise halduri aruande. Aruandest nähtuvalt on

SNWOÜ kantud äriregistrisse 20.01.2012 osakapitali suurusega 2 500 eurot. Äriregistri

andmetel on võlgniku osanikud alates 20.01.2012 SFOÜ (registrikood XXX), mille

enamusosanik on võlgniku juhatuse liige KS ja WC OÜ (registrikood XXX), mille osanikud

ja juhatuse liikmed on võlgniku juhatuse liikmed TPH ja SKKJ. Võlgnik tegeles tervislike

toiduainete importimisega EU riikidest ja Ameerika Ühendriikidest. Kaupa realiseeriti läbi

veebipoe, kontorist, põhiosas toimus hulgimüük poodidele. Poodides olid konsignatsiooni-

ehk komisjonilaod. Vaatamata ajutise halduri korduvatele päringutele ei ole võlgniku juhatuse

liikmed tähtaegselt ja nõuetekohaselt haldurile võlgniku raamatupidamisdokumente

edastanud. Halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku varade maht 4 387,04

eurot, mis moodustub Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto jäägist ning arvelduskontodel

olevast rahast. Nõuete kolmandate isikute vastu ning toidukaupade osas puudub ajutisel

halduril adekvaatne informatsioon, mistõttu ei ole nimetatud vara võimalik käsitleda

võlgniku reaalse varana. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku

täitmata kohustuste suuruseks 31 224,21 eurot, mis moodustub peamiselt rahalisest

kohustusest välismaa kaubatarnijate ning veoste ekspedeerimist osutavate äriühingute ees,

samuti ACE AS-i, AS E ja EEE AS-i ees. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei

ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvel kohustuste kogu ulatuses täitmine

võimalik. Ajutine haldur on tuvastanud erinevaid lähikondsetega tehtud tehinguid kokku

summas 62 520,11 eurot. Edasise menetluse käigus on ajutise halduri hinnangul tarvilik

teostada süvaanalüüs nimetatud tehingute suhtes eesmärgiga hinnata, kas vastavate tehingute

tegemisel võidakse olla kahjustatud võlausaldajate huve, millest tulenevalt võivad need

(sõltuvalt süvaanalüüsi tulemustest) arvestatava tõenäosusega kuuluda tagasivõitmisele.

Ajutise halduri hinnangul võis võlgniku maksejõuetuse põhjustada asjaolu, et äritulud ei

katnud ärikulusid ning osanikud ei olnud valmis enam võlgniku tegevust investeerima, samas

võis maksejõuetuse üheks põhjuseks olla ka turuolukorra ebarealistlik hindamine ning

ebaefektiivne äriplaan ning võimetus seda ellu viia. Ajutisele haldurile edastatud

informatsioonist nähtub, et osaliselt võlgniku kohustused kaubatarnijate ees tekkisid 2012.

aasta aprillikuus. Seega olid võlgnikul makseraskused tekkinud ning antud asjaolu oli

võlgniku juhatuse liikmetele teada. Pankrotiavaldus esitati alles 2012. aasta juulikuus. Ajutine

haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud

maksejõuetus, sest võlgnik pole suuteline korraga tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi

ning võlgniku teadaolev vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotipessa võib tekkida vahendeid

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks mh läbi tõenäoliste tagasivõitmise nõuete esitamise, kui

vastavate

nõuete

esitamise

põhjendatus

detailsema

analüüsi

tulemusena

edasise

pankrotimenetluse käigus tuvastatakse. Ajutise halduri hinnangul katab võlgnikule kuuluv

vara pankrotimenetluse kulusid.

Kohtuistung

Kohtuistungile 08.10.2012 võlgniku esindaja ei ilmunud. Ajutine haldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ja märkis, et toidukaupade väärtus kolmandate isikute osundamise

alusel võib olla 3 000 eurot. Haldur soovis vara müüa PankrS § 133 lg 3 alusel. Haldur palus

pankrot välja kuulutada ja ajutise halduri tasu välja mõista pankrotivarast.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja SNWOÜ pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus vandeadvokaat Urmas Ustavi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

Ajutise haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 31 224,21 euro ulatuses ja vara

7 387,04 ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku makseraskused püsiva iseloomuga,

võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja selline seisund ei ole

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul võib

pankrotipessa tekkida vahendeid läbi tõenäoliste tagasivõitmise nõuete esitamise. Kuna

võlgniku

juhatuse

liikmed

ei

ole

ajutisele

haldurile

võlgniku

raamatupidamisdokumentatsiooni nõuetekohaselt esitanud, on nad jätnud täitmata seadusest

tuleneva teabe andmise ja kaasaaitamiskohustuse.

Kohus leiab, et kuna SNWOÜ vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub

kohus ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik on tunnistanud oma

maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara

pankrotimenetluse

kulude

katteks,

siis

tuleb

pankrot

välja

kuulutada.

Edasise

pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimaluste, maksejõuetuse põhjuste ja juhatuse tegevuse kohta. Kohus nõustub ajutise

halduriga, et võlgniku juhatuse liikmete hoolsuskohustuste rikkumise ja raamatupidamise

ebarahuldava korraldamisega võivad juhatuse liikmete tegevuses (tegevusetuses) esineda

KarS §-des 381¹ ja 385¹ sätestatud süüteo tunnused, milliste osas tuleb halduril edasise

pankrotimenetluse käigus esitada uurimisorganitele vastav informatsioon.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Ajutise halduri hinnangul on vajalik kohustada võlgniku vannet andma

võlgniku juhatuse liikmeid SKKJ, KS ja TPH . Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-

dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liikmed SKKJ, KS ja TPH.

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus ka kolmandatel

isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata

jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel SKKJ, KS ja TPH trahvida, kohaldada

nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 133 lg 1 kohaselt võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate

esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Lõige 2

kohaselt kui võlgnik on pankrotimääruse peale edasi kaevanud, ei tohi võlgniku nõusolekuta

enne Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse läbivaatamist vara müüa. Lõike 3 kohaselt

lõigetes 1 ja 2 nimetatud piiranguid ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille

väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine või säilitamine on ülemäära kulukas. Haldur on

08.10.2012 toimunud kohtuistungil teavitanud kohut vajadusest müüa vara enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kuivõrd võlgniku vara näol on tegemist kiiresti rikneva

kaubaga, leiab kohus, et haldur võib alustada pankrotivara müüki enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrs § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Pankrs § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 920 eurot. Töötasu

arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö

mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele

vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

ajutise halduri tasu pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust ning ajutise halduri taotlusest tuleb

ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot, kokku 2 304 eurot,

võlgnikult SNWOÜ Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks välja mõista.

Tiia Mõtsnik

kohtunik