3-11-2125/58 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoobril 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2125

Haldusasi

LUXOIL OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 12.06.2012 otsuse nr 12.2-7/380-

tühistamise

ja

maksuhalduri

kohustamiseks

LUXOIL

OÜ

04.08.2011

taotluse

uueks

läbivaatamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: LUXOIL OÜ;

Esindaja: juhatuse liige Roman Tšernov.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet,

Esindaja: Ivar Siska.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja:

- tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 12.06.2012 otsus nr 12.2-

7/380-3; ning

- kohustada maksuhaldurit LUXOIL OÜ 04.08.2011 taotlust uuesti läbi vaatama.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt LUXOIL OÜ (registrikood 11458742) kasuks välja

riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot ja 97 senti.

Saata kohtuotsuse ärakiri kaebajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. LUXOIL OÜ esitas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele (PMTK) 14.04.2011

registreerimistaotluse äriühingu registreerimiseks majandustegevuse registris kütuse müüjana

(tarbimisse lubatud kütuse müük).

2. PMTK määras 11.05.2012 otsusega nr 12.2-7/113-1 LUXOIL OÜ käibemaksu tagatise

suuruseks 100 000 eurot.

3. 31.05.2011 esitas LUXOIL OÜ taotluse käibemaksu tagatise vähendamiseks alla vedelkütuse

seaduses (VKS) sätestatud määra.

4. PMTK 10.06.2011 otsusega nr 12.2-7/338-1 jäeti LUXOIL OÜ käibemaksu tagatis

vähendamata ja määrati tagatise summaks 100 000 eurot.

5. 04.08.2011 esitas LUXOIL OÜ PMTK-le taotluse 11.05.2012 otsusega nr 12.2-7/113-1

määratud käibemaksu tagatise vähendamiseks.

6. PMTK jättis 17.08.2011 otsusega nr 12.2-7/380-1 LUXOIL OÜ 04.08.2012 taotluse

käibemaksu tagatise vähendamiseks rahuldamata, kuna LUXOIL OÜ on registreeritud

majandustegevuse registris kütuse käitlejana 29.07.2012, mistõttu puudus LUXOIL OÜ-l

taotluse esitamisel VKS § 42 lg 5 p-s 1 nõutav vähemalt kolme aastane kogemus kütuse

käitlemise valdkonnas.

7. 02.09.2012 esitas LUXOIL OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 17.08.2011 otsuse nr

12.2-7/380-1 tühistamiseks ning PMTK-le ettekirjutuse tegemiseks anda välja haldusakt, millega

määratakse LUXOIL OÜ käibemaksu tagatise suuruseks 2 850 eurot.

8. Tallinna Halduskohtu 06.09.2011 määrusega jättis kohus LUXOIL OÜ kaebuse käiguta

nõude täpsustamiseks. 07.09.2012 seisukohas teatas kaebaja, et soovib PMTK 17.08.2011 otsuse

nr 12.2-7/380-1 tühistamist ning PMTK-le ettekirjutuse tegemist LUXOIL OÜ 04.08.2011

tagatise suuruse vähendamise taotluse läbivaatamiseks. Kuna kaebaja kõrvaldas kaebuse

puudused, võttis kohus selle 23.09.2012 kohtumäärusega menetlusse.

9. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 31.01.2012 kohtuotsusega asjas

nr 3-4-1-24-11 VKS § 36 lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see

kohaldub tarbimisse lubatud kütuse müüjate suhtes, kes olid 01.04.2011 registreeritud

majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm

aastat. Ühtlasi tunnistas kohus VKS § 42 lg 5 p 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus

kütuse käitlemise valdkonnas“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

10. PMTK tunnistas 12.03.2012 otsusega nr 12.2-7/380-2 pärast Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 31.01.2012 otsusega tutvumist kehtetuks PMTK otsused nr 12.2-7/380-1

ja 12.2-7/338-1.

11. PMTK 12.06.2012 otsusega nr 12.2-7/380-3 jäeti rahuldamata LUXOIL OÜ 04.08.2011

tagatise vähendamise taotlus, mistõttu kehtib jätkuvalt PMTK 11.05.2012 otsusega nr 12.2-

7/113-1 LUXOIL OÜ-le määratud käibemaksu tagatis suuruses 100 000 eurot.

12. 19.06.2012 esitas LUXOIL OÜ Tallinna Halduskohtule taotluse kaebuse muutmiseks

selliselt, et kaebaja taotleb PMTK 17.08.2011 otsuse nr 12.2-7/380-1 tühistamise asemel PMTK

12.06.2012 otsuse nr 12.2-7/380-3 tühistamist ja Maksu- ja Tolliameti kohustamist LUXOIL

OÜ

04.08.2011

taotluse

uueks

läbivaatamiseks.

Tallinna

Halduskohtu

02.07.2012

kohtumäärusega võttis kohus LUXOIL OÜ kaebuse uuendatud kujul menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

13. PMTK 12.06.2012 otsusega nr 12.2-7/380-3 jäeti LUXOIL OÜ taotlus põhjendamatult

rahuldamata. Vastustaja seisukoht nagu oleks kaebaja takistanud menetlust ja jätnud nõutud

dokumendid esitamata, on ebaõige. Kaebaja on esitanud kõik asjakohased dokumendid

käibemaksu tagatise vähendamiseks.

14. Alates 2011. a kevadest kuni vaidlusaluse otsuse tegemiseni näitas maksuhaldur üles suurt

aktiivsust nii LUXOIL OÜ kui ka LUXOIL OÜ juhatuse liikme Roman Tšernovile kuuluva

teise vedelkütuse hulgimüügiga tegeleva äriühingu OÜ Net Oil kontrollimisel. Kaebajalt küsiti

iganädalaselt e-posti ja telefoni teel informatsiooni, külastati juhatuse liiget ootamatult tema

elukoha aadressil Pirita tee 28A-45, Tallinn (kuhu on LUXOIL OÜ registreeritud).

Kontrollimisel küsisid erinevad ametnikud tihtipeale sama informatsiooni.

15. 04.04.2012 saabus kaebaja juhatuse liikme e-posti aadressile PMTK kiri nõudega esitada 7

päeva jooksul LUXOIL OÜ äriplaan koos lisadokumentidega. Kaebaja vastas, et nõutav äriplaan

koos lisadega oli maksuhaldurile koos tagatise vähendamise taotlusega juba esitatud ning juhul,

kui maksuhaldur vajab täiendavaid andmeid, on ta kohustatud nõudma selle välja haldusaktiga

põhjendades seejuures nii õiguslikult kui faktiliselt täiendavate andmete vajadust. Sellele

järgnevate e-posti ja telefoni teel peetud läbirääkimiste tulemusena jõuti kokkuleppele, et

maksuhaldur saadab e-posti teel küsimustiku ning LUXOIL OÜ vastab selles sisalduvatele

küsimustele.

16. 21.05.2012 saatis kaebaja e-posti teel vastused maksuhalduri küsimustele koos nõutud

dokumentidega. Täiendavaid või täpsustavaid küsimusi ei ole maksuhaldur enam kaebajale

esitanud. Samas 13.06.2012 edastatud otsusega jäeti LUXOIL OÜ 04.08.2011 taotlus

rahuldamata põhjusega, et osaühing ei ole esitanud nõutavaid andmeid samas küsitluses (sh on

otsuses märgitud, et vaid 2012. a aprilli andmetest ei piisa järelduste tegemiseks tagatiste osas).

17. 04.04.2012 pöördumisega ei küsinud vastustaja kaebajalt täiendavaid andmeid, vaid täiesti

uusi andmeid 04.08.2011 esitatud andmete asemel. Sellist protseduuri võib käsitleda kas uue

maksumenetluse algatamisena või peatatud maksumenetluse uuendamisena. Nii uue menetluse

algatamine kui ka peatatud menetluse uuendamine tuleb vastustajal vormistada haldusaktina.

18. Kuivõrd maksuhaldur on pöördunud kaebaja poole viimase pooleteise aasta jooksul arvukalt

ning need toimingud kogumis on muutunud kaebaja jaoks oluliseks täiendavaks

halduskoormuseks, mis häirib kaebaja juhatuse ja raamatupidamise tööd, on vastustaja

kohustatud pöörduma kaebaja poole edaspidi haldusaktiga. Kuna vastustaja pöördumised ei ole

piisavalt selged, on kaebajal raske eristada millise menetlusega seoses temalt informatsiooni

küsitakse.

19. Määratud käibemaksu tagatis summas 100 000 eurot on ebamõistlikult suur arvestades

kaebaja tegevusmastaape ja asjaolu, et kaebaja juhatuse liikme teisele samasuguste

tegevusnäitajatega äriühingule OÜ-le Net Oil on määratud tagatise suuruseks 2850 eurot.

Kaebaja on pidanud AS-ga SEB Pank läbirääkimisi tagatise osas, kuid käesolevaks ajaks on

ilmne, et need on olnud edutud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

20. PMTK 12.06.2012 otsus nr 12.2-7/380-3 on õiguspärane ja kaebus on põhjendamatu.

Kaebaja ei ole kõrvaldanud 04.08.2011 taotluse puudusi, kuna ta jättis esitamata taotluse

lahendamiseks aktuaalsed andmed vaatamata sellele, et vastustaja sellele tähelepanu juhtis.

Eelnevast tulenevalt pidi vastustaja tegema PMTK 17.08.2011 otsusega nr 12.2-7/380-1

samasisulise otsuse.

21. Vastustaja ei välista kaebaja suhtes käibemaksu tagatise vähendamist alla 100 000 euro

piirmäära, kuid selleks peab vastustajal olema võimalus tutvuda tagatise vähendamist taotleva

äriühingu aktuaalsete majandustegevuse andmetega veendumaks, kas taotleja jaoks on 100 000

eurot ebaproportsionaalselt suur või mitte. Käesoleval juhul on taotlus puudustega ja taotleja ei

ole kõrvaldanud neid puudusi takistades sellega teadlikult vastustajal taotluse läbivaatamist.

22. Kaebajalt ei nõuta 100 000 euro tasumist, võimalikud on ka muud MKS § 122 sätestatud

tagatise liigid, sh ka käendus. Kaebaja ei ole muuhulgas tõendanud, et 100 000 euro suuruse

tagatise esitamine oleks kaebajale ebaproportsionaalselt suur. Samuti puuduvad tõendid selle kohta,

et kaebaja üldse oleks midagi teinud tagatise esitamiseks, sh alustanud läbirääkimisi võimalike

käendajatega.

23. Seisukoht, nagu oleks maksuhaldur kaebajalt mitmeid kordi käibemaksu tagatise

menetlemisel küsinud sama informatsiooni, on ekslik. Käibemaksu tagatise vähendamise taotluse

menetluse käigus pöördus vastustaja üksnes 04.04.2012 e-kirjaga kaebaja poole värskemate

andmete saamiseks, kuna esialgse taotluse esitamisest oli möödunud rohkem kui 7 kuud,

mistõttu olid selle taotlusega esitatud andmed muutunud mitteaktuaalseks. Ülejäänud

maksuhalduri pöördumised LUXOIL OÜ poole olid seotud teiste menetlustega.

24. Vastuseks vastustaja 04.04.2012 pöördumisele nõudis kaebaja põhjendamatult vastava

haldusakti väljaandmist. PMTK-l puudus kohustus taotleja poole haldusaktiga pöördumiseks ning

õiguslikult ja faktiliselt puudustest teavituse põhjendamiseks. Taotluse läbivaatamine on

ennekõike taotleja enda huvides. Kaebaja ei ole viidanud ka kohtumenetluses sellisele õiguslikule

alusele, mis kohustaks 04.04.2012 pöördumise asemel andma välja haldusakti.

25. 16.05.2012 küsimustik esitati seoses kaebaja majandustegevuse analüüsimise ja ettevõtluse

kontrolli vajalikkuse väljaselgitamisega, mitte aga käibemaksu tagatise vähendamise taotluse

menetlusega. Kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud vormistama 16.05.2012

pöördumise haldusaktina, on samuti ebaõige. Küsimustiku esitamine oli tingitud sellest, et

maksuhaldur kaalus kaebaja suhtes kontrolli alustamist. Kui maksukohustuslane ei oleks andnud

vastustaja küsimustele tagasisidet, oleks vastustaja korraldusega alustanud menetlust.

26. Kaebaja juriidilise isiku aadressil asukohaga Pirita tee 28A-45 märtsis 2012 läbiviidud kontroll

oli seotud kütusekäitlejate tegevuskohtade ülevaatamisega, mitte aga käibemaksu tagatise

vähendamise taotluse läbivaatamisega ega eelpool nimetatud ettevõtluse kontrolli alustamise

vajalikkuse hindamisega. Seega oli tegemist hoopis kolmanda menetlusega.

27. Kaebaja viited sellele, nagu teda oleks võrreldes OÜ-ga Net Oil koheldud ebavõrdselt, on

alusetud, kuna äriühingute majandusnäitajad on erinevad. Nähtuvalt äriregistri andmetest, on

juba ainuüksi OÜ Net Oil osakapital 127 824 eurot, kaebajal aga 31 955 eurot. Kuivõrd kaebaja

juhatuse liige on samaaegselt ka OÜ Net Oil juhatuse liige, siis puuduvad vastustajal vastuväited,

et osaühingutel on sarnased tegevusnäitajad. Seega sarnaste tegevusnäitajate korral on OÜ-l Net

Oil osakapitali märgatavalt suurem. Samuti pole välistatud, et ka OÜ Net Oil käibemaksu tagatise

suurus vaadatakse ümber ja see võib muutuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

28. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada.

Kaebaja tasutud riigilõiv tuleb vastustajalt välja mõista. Kohtu põhjendused on järgmised.

29. Vedelkütuse seaduse (VKS) § 36 lg 5 kohaselt peavad majandustegevuse registris

registreeritud isikud, kes soovivad jätkata kütuse müüki, esitama Maksu- ja Tolliametile

registreerimistaotluse koos VKS § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide ja andmetega.

Maksu- ja Tolliamet määrab isikule tagatise 30 kalendripäeva jooksul registreerimistaotluse ning

sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. VKS § 42 lõike 2 kohaselt on

tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot. VKS § 42 lõike 5 kohaselt võib

Maksu- ja Tolliamet § 42 lõikes 2 nimetatud isiku ja alates 2013. aasta 1. jaanuarist ka § 42 lõikes

1 nimetatud isiku taotluse alusel vähendada tagatist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) isikul ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel on laitmatu ärialane

reputatsioon; 2) isik ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmed kokku ei ole viimase kolme aasta

jooksul toime pannud mitut maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumist ning

isiku ega tema juhtimis- ega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste,

tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumise süüteomenetlust; 3) isikul ei ole maksuvõlga ega

ajatatud maksuvõlga.

30. VKS § 42 lõike 51 kohaselt lähtub Maksu- ja Tolliamet tagatise vähendamisel eelkõige

käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust ja isiku: 1) juhtimis- või kontrollorgani liikme

võimelisusest kütuse käitlemise valdkonnas tegutseda; 2) juhtimis- või kontrollorgani liikme

varasemast ettevõtluskogemusest; 3) investeeringutest kütuse käitlemiseks. VKS § 42 lõike 6

kohaselt võib Maksu- ja Tolliamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku taotluse alusel

vähendada tagatist ka enne 2013. aasta 1. jaanuari, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi

lõike 5 punktides 1–3 sätestatud tingimused, järgmistel juhtudel: 1) isiku kalendrikuu keskmisest

kütusest erinevate keemiatoodete käibest on kütuse käive väiksem kui 30 protsenti; 2) isik

käitleb ainult põlevkiviõli; 3) isiku kalendrikuu keskmisest põlevkiviõli käibest on põlevkiviõlist

erineva kütuse käive väiksem kui 20 protsenti.

31. Tagatise vähendamine on MTA kaalutlusotsus. Maksukorralduse seaduse § 12 kohaselt kui

maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate

abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Maksuhaldur peab

arvestama ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4: kaalutlusõigus (diskretsioon) on

haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel.

HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud

eesmärgi suhtes. Kuna kaebaja esitas taotluse tagatise vähendamiseks, ei olnud MTA-l võimalik

kaaluda, kas langetada otsus või mitte, kuid ta pidi kaaluma, kas vähendada tagatist ja kui, siis

millise määrani. MTA on jätnud tagatise vähendamata ja kehtima 100 000 euroses suuruses

põhjendusega, et kaebaja ei esitanud MTA nõudmisel MTA-le oma äriplaani. Erinevalt kaebajast

leiab kohus, et MTA-l äriplaani nõudmise õigus iseenesest oli ja VKS sätetest tulenevalt ei

pidanud selleks nõudeks tingimata vormistama haldusakti, vaid seda sai teha ka operatiivselt e-

kirjaga. Seega ei olnud kaebaja keeldumine äriplaani esitamisest iseenesest põhjendatud. Küll ei

ole vastustaja järeldus jätta äriplaani esitamata jätmisel kaebaja taotlus rahuldamata õiguspärane.

32. Haldusasja materjalidest nähtub, et vastustaja käsutuses olid esiteks andmed kaebaja

käibedeklaratsioonides 2012 veebruari, märtsi ja aprilli käibe kohta. Käibemaks nimetatud kuudel

oli 2012 veebruaris 159,71 eurot, märtsis 26,19 eurot ja aprillis 67,4 eurot. Kohtule jääb

arusaamatuks, miks vastustaja on viidanud, et ta ei saa teha otsust vaid ühe kuu käibeandmetele

tuginedes, kui ta on 12.06.2012 otsuses tuginenud kolme kuu käibeandmetele (2012 veebruar-

aprill). Vastustaja käsutuses oli kaebaja prognoos oma käibe kohta, mille kaebaja esitas esimeses

tagatise vähendamise menetluses (milles vastustaja andis 11.05.2011 otsuse ja selle hiljem

12.03.2012 tühistas). 11.05.2011 otsuses on märgitud, et OÜ Luxoil esitas 14.04.2011

maksuhaldurile registreerimistaotluse registreerimiseks majandustegevuse registrisse vedelkütuse

müüjana koos lisatud dokumentidega ja samuti 25.04.2011 taotluse, mille lisa 1 kohaselt on

äriühingu planeeritav maksimaalne ühe kalendrikuu kütuse müügi 20% määrase käibemaksuga

maksustatav käive 229 167 eurot ja sellelt tekkida võiv käibemaksukohustus 1200 eurot. Ehkki

25.04.2011 kaebaja poolt esitatud prognoositavad käibeandmed olid tõepoolest enne

vaidlustatud otsuse andmist aasta aega vanad, oli maksuhalduril siiski ka nendele tuginedes

võimalik kaebaja käibe kohta üldisi järeldusi teha, eriti koostoimes 2012 veebruari-aprilli

käibeandmetega. Kohtu hinnangul võib selliseid äriühingu enda esitatud andmeid lugeda

algeliseks äriplaaniks ja vaidlust ei saa olla selles, et need andmed maksuhalduri valduses olid.

Kõrvutades eeltoodud andmeid, on kaebajale 100 000 euro suuruse tagatise jätmine ilmselgelt

ebaproportsionaalselt suur, kuna kaebaja esialgse käibeprognoosi kohaselt moodustaks see 83,3

kuu ehk ligi 7 aasa käibemaksu kogusumma. Kaebaja tegeliku, märksa tagasihoidlikuma käibe

kohaselt moodustaks 100 000 eurot 2012 märtsi ja aprillikuu keskmist arvestades 1184 kuu ehk

ligi 99 aasta käibemaksu kogusumma. Ratsionaalset mõistust ei ole ilmselt põhjust veenda nende

numbrite absurdsuses. Maksupettuste toimepanemise vältimine on küll riigi jaoks oluline huvi ja

kahtlemata legitiimne eesmärk ettevõtlusvabaduse teatavateks piiranguteks, ent seda ei tohi

saavutada niivõrd ebaproportsionaalsete meetmetega. Ehkki kaebaja oleks pidanud MTA nõudel

esitama neile oma täpsustatud äriplaani ja selle esitamata jätmine kahtlemata raskendas

vastustajal õiguspärase kaalutlusotsuse tegemist, ei ole maksuhalduri käitumine, kus kaebajat

distsiplineeritakse (sisuliselt „karistatakse“) 100 000 euro suuruse tagatisrahaga, õiguspärane ja

õigusriigile omane. Ka kahe viimase kuu käibeandmed ja aasta tagasi esitatud äriplaan

võimaldavad teha järelduse, et kaebaja käibe juures on 100 000 kroonine tagatisraha mittevajalik

ja kaebaja tegutsemismastaape arvestades ebamõistlikult suur. Nii ilmselge asjaolu puhul ei saa

jätta tagatist vähendamata viidates, et kaebaja ei ole esiteks põhjendanud ja tõendanud, miks

oleks talle 100 000 krooni suurune tagatist ebamõistlikult suur, ja et kaebaja ei ole täpsustanud

oma käibeandmeid. Ka maksuhalduri valduses olevate andmete põhjal pidanuks maksuhaldur

tuvastama selle, et tegemist on (vähemalt esialgu) veel keskmisest vedelkütusemüüjast oluliselt

väiksema käibega ettevõtjaga seetõttu tagatist vähendama. Maksuhaldur oleks seejuures võinud

vähendada tagatist konservatiivselt, viidates käibeandmete edasise täpsustamise vajadusele ja

võimalusele vähendamine hiljem uuesti üle vaadata.

33. Asjaolu, millises menetluses kaebaja käibe andmed maksuhalduri kätte koondunud on, ei

oma tähtsust, hea halduse põhimõttest tulenevalt peab haldusorgan viima haldusmenetlust läbi

isikut kõige vähem koormaval moel ja kui tal on juba andmed isiku kohta olemas mõnest muust

menetlusest, oleks kohaseim kasutada neid andmeid ja anda isikule võimalus neid vajadusel

täiendada ja täpsustada, mida kaebaja käesoleval juhul teha ei soovinud.

34. Kohtule ei saanud jääda märkamata ka kohtu toimiku lk 106-108 olev kirjavahetus kaebaja

juhatuse liikme Roman Tšernovi ja maksuhalduri vahel, kus PMTK maksukorralduse osakonna

revidendi Tiina Eimpalu e-kirjas, milles palutakse esitada tagatise vähendamiseks vajalikud

dokumendid, seisab: „Juhin Teie tähelepanu, et juhul kui Teie ei esita küsitud andmeid võtame

seda kui tagatise taotluse läbivaatamisest loobumist“. Sellise hoiatuse tegemine ja selline võimalik

õiguslik tagajärg ei tulene ühestki õigusnormist ja on seega meelevaldne. Haldusorgan tohib

kasutada talle antud võimuvolitusi ainult rangelt seadusega kooskõlas.

35. Kohus märgib ka, et kui maksuhaldur kahtleb selles, et kaebajal on ettevõtlus, siis tuleb

algatada menetlus tema käibemaksukohustuslaste registrist välja arvamiseks. Lihtsalt väike käive

ei oleks aluseks kaebaja ebausaldusväärseks kütusemüüjaks liigitamiseks ja talle igaks juhuks

ülemäärase tagatisraha määramiseks. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud otsus õigusvastane ja

maksuhalduril tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ja teha selle kohta õiguspärane, sh

proportsionaalne otsus.

36. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109

lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotleb

mõista kaebajalt menetluskuludena välja riigilõiv summas 15,97 eurot ning õigusabikulu OÜ

AUDEST 31.08.2011 arve nr 115 alusel (540 eurot), 30.09.2011 arve nr 186 alusel (180 eurot),

04.05.2012 arve nr 641 alusel (90,00 eurot), 30.06.2012 arve nr 820 alusel (315,00 eurot), ja

27.09.2012 arve nr 184. alusel (270,00 eurot), kokku summas 1395 eurot ja riigilõivuga kokku

1410,97 eurot. Vastustaja on vaielnud õigusabikuludele vastu, pidades neid ülemäärasteks.

Kohus leiab aga, et õigusabikulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta sootuks rahuldamata. Asjas

ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kaebajale õigusabi osutatud oleks (kuskilt ei nähtu, kes oleks

seda teinud, kuna kaebaja on kõik menetlusdokumendid ise allkirjastanud ja ka ise kohtule

edastanud). Mingeid tõendeid esindaja olemasolust ei ole. Lisaks kehtib HKMS § 32 tulenevalt

esindajale kvalifikatsiooninõue. Kaebaja ei ole tõendanud ka seda, et kui tal oleks tõesti olnud

esindaja, siis kas ta vastas nõutud kvalifikatsiooninõuetele (oli kas advokaat, õigusteadusliku

kõrgharidusega isik, majandusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant

maksuasjades, kaebaja töötaja- HKS § 32 lg 1; § 32 lg 3). Kohus märgib kulude suuruse osas, et

lisaks ei ole käesoleva asja mahtu ja kaebaja esitatud menetlusdokumentide sisu arvestades

õigusabikulu ka küsitud summas (1395 eurot) õigustatud. Seega jääb kaebaja taotlus

õigusabikulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kaebaja tasutud riigilõiv tuleb aga talle vastustajalt

välja mõista.

Kadriann Ikkonen

kohtunik