2-11-28285/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

05. oktoobril 2012.a. kell 11.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu

Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-11-28285

Tsiviilasi

LJ hagi AS IK vastu varalise kahju hüvitamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: LJ(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja esindaja: advokaat Ramil Pärdi (Advokaadibüroo Tamme

Otsmann Ruus Vabamets, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post

ramil.pardi@torv.ee)

Kostja: AS IK(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja

esindaja:

advokaat

Mariann

Tusti

(Niguliste

Advokaadibüroo, Tartu mnt 16b-19, Tallinn 10117, e-post

nigulisteab@hot.ee)

Hagihind

674.98 eurot

Kohtuistungi aeg ja koht

Kohtuistung 24.09.2012.a.,

Kohtuistungil osalenud

menetlusosalised

Hageja LJ ja hageja lepinguline esindaja Ramil Pärdi,

Kostja lepinguline esindaja advokaat Mariann Tusti

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AS IK LJ kasuks kahju hüvitis summas 182.05 (sada kaheksakümmend kaks

eurot ja 5 senti) eurot.

3. Välja mõista AS IK LJ kasuks 24.10.2011 seisuga viivised summas 8.72 (kaheksa eurot ja

72 senti) eurot.

4. Välja mõista AS IK LJ kasuks viivis põhivõlalt 182.05 eurot VÕS § 113 sätestatud määras

alates 25.10.2011 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskuludest 50% LJ ja 50% AS IK kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse

kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. LJ esitas töövaidluskomisjonile avalduse AS IK vastu vähem makstud koondamishüvitise

summas 520.40 eurot, viivise summas 6.27 eurot ja varalise kahju hüvitamise summas

674.98 eurot nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt 10.05.2011 otsusega

töövaidlusasjas nr. 4.4-2/910-11 LJ avalduse. AS IK esitas 16.06.2011 kohtule taotluse

töövaidluskomisjonis läbi vaadatud LJ avalduse AS IK vastu kahju hüvitamise nõudes

läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 28.09.2012 määrusega võttis kohus LJ hagi

AS IK vastu menetlusse.

Hageja nõue ja selle põhjendused

2. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu nr 2005-07-01 koondamise tõttu. Töölepingu

lõpetamise päev oli 2.02.2011. Kostja maksis hagejale Töölepingu lõppemisel välja kõik

tasumisele kuulunud summad. Töölepingu lõpetamisel ei ole kostja hagejale väljastanud

Sotsiaalministri 30.06.2009 määrusega nr 59 kehtestatud Vormi „Tööandja tõend

kindlustatule“ kehtestamine“ lisas toodud vormikohast tõendit (edaspidi Tõend) ega

vormikohast Töölepingu ülesütlemisavaldust (edaspidi Teade). 16.03.2011 (kolmapäev)

saatis kostja hagejale e-kirja, milles palus tulla kostja kontorisse paberitele järgi. Hageja ja

kostja vahel toimus seejärel ajavahemikul 16.-18.03.2011 (kolmapäev kuni reede)

täiendav e-kirjavahetus, kuidas hageja saaks kätte Tõendi ja Teate. Hageja sai Tõendi ning

Teate kätte alles 21.03.2011, so pärast pöördumist töövaidluskomisjoni ning pärast e-

kirjavahetust kostjaga. Kostja ei ole toonud mitte ühtegi veenvat põhjust, miks oleks

hageja ise pidanud viivitama kuni 21.03.2011 Tõendi ning Teate esitamisega

Töötukassale, kui need oleks tal olemas olnud varem, so enne 21.03.2011. Samuti ei ole

kostja tõendanud, et hageja ja tema kirjavahetuses oleks peetud silmas mingeid teisi

pabereid või et hageja oleks Tõendi ja Teate hagejale varem kätte toimetanud.

3. Töötukassa kodulehe andmeil tuleb „[t]öötuna arvelevõtmiseks /.../ pöörduda isiklikult

sobivasse töötukassa osakonda konsultandi vastuvõtule, võttes kaasa: • kehtiva isikut

tõendava dokumendi; • töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase

töösuhte lõppu ja põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping),

töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.“. Mõiste all „tööandja

tõend kindlustatule“ on silmas peetud vormikohast Tõendit, kuna vajutades mainitud

kodulehel linki avaneb Tõendi vorm. TKindlS § 42 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja on

kohustatud kindlustatu nõudmisel väljastama või edastama talle elektrooniliselt töö- või

teenistussuhte lõpetamisel tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude

liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude

kaupa, tema viimase töö- või teenistussuhte lõppemise aluse ja aja, tema töösuhte pikkuse

selle tööandja juures, ametniku teenistusstaaži pikkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkusel,

lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel oldud aja kohta.

4. Käesoleval juhul ei andnud kostja Töölepingu lõppemisel hagejale ei Tõendit ega

Töölepingu lõpetamise teadet ning hageja ei saanud seetõttu esitada Töötukassa kodulehel

loetletud

dokumente

Töötukassale

enda

töötuna

arvelevõtmiseks

ning

töötuskindlustushüvitise saamiseks. Sellega tekkis hagejale varaline kahju 674.98 eurot

saamatajäänud töötuskindlustushüvitise näol. Kui kostja oleks käesoleval juhul täitnud

oma kohustuse ning andnud hagejale õigeaegselt Tõendi ning Teate, ei oleks hagejale

kahju tekkinud. Järelikult kostja peab selle kahju hüvitama. Kahju hüvitamise nõue

muutus sissenõutavaks hiljemalt 21.03.2011, so alates sellest hetkest kui kostja andis

hagejale Teate ja Tõendi. Tasumisega viivitamise tõttu peab kostja tasuma hagejale

viivist. 24.10.2011 seisuga on saamata tulult kogunenud viivist 32.70 eurot.

5. Käesoleval juhul on kostja rikkunud raha tasumise kohustust. Pooled ei ole kokku

leppinud VÕS-is sätestatust kõrgemat viivisemäära. Kohaldada tuleb VÕS-i viivise

määra. Seega hageja võib nõuda kostjalt viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohustuse täitmiseni, sh hagi esitamise seisuga kogunenud viivist

summas 32.70 eurot ning edasi VÕS § 113 mainitud määras kuni jõustunud kohtuotsuse

täitmiseni.

6. Hageja 23.03.2012 esitatud seisukoha kohaselt hageja märgib, et TkindlS § 42 lg l p 5

nõude võib esitada suuliselt kuna seadus ei sätesta kirjalikku nõude esitamise vormi.

TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. 14. jaanuaril 2011 teatas hageja telefoni teel

(suuline tehing, mida kostja ei ole vaidlustanud) tööandjale lapsehoolduspuhkuse

lõppemisest ning soovist tööle naasta. Suulise kokkuleppe kohaselt läks hageja 31.

jaanuaril 2011 AS IK kontorisse XXX, et allkirjastada koondamisdokumendid kuna

hageja asemele oli võetud uus töötaja teise ametinimetusega ning väidetavalt majanduslik

olukord ei võimaldanud hagejat tagasi tööle võtta. Hageja eeldas, et tööandja on teadlik

muuhulgas kõigist töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalikest dokumentidest ning

annab koos kõigi muude dokumentidega hagejale koheselt üle ka need. AS IK kontoris

selgus, et koondamisdokumendid on vormistamata ja hagejal paluti hiljem uuesti tulla

kontorisse.

7. 02.02.2011 läks hageja uuesti vastavalt eelnevale suulisele kokkuleppele AS IK

kontorisse, kuid koondamisdokumendid olid endiselt vormistamata. Hagejal paluti

mõneks ajaks kontorist lahkuda kuna sooviti arutada koondamishüvitise väljamakse

hajutamist laenulepinguna kolme kuu ulatuses. Peale tööandjapoolset telefonikõnet

pöördus hageja uuesti AS IK kontorisse. Hagejale teatati, et dokumentide vormistamisega

läheb aega ning paluti uuesti järgmisel päeval AS IK kontorisse tulla dokumentidele järgi,

samas paluti hagejal saata koondamishüvitise arvutuse käik (suuline kokkulepe, mida

kostja ei ole vaidlustanud). Samas on väga oluline märkida, et tõend, millest käib jutt, oli

ju tegelikult siis juba olemas - see on tööandja poolt allkirjastatud 02.02.2011. Tõendit,

mis oli juba olemas ja allkirjastatud hagejale aga ei antud, kuigi hageja seda nõudis. Kuna

Laagri (hageja elab Laagris) ja Lasnamäe (tööandja asukoht) vahemaa on väga suur ning

juba kahel korral AS IK poolt lubatud dokumendid olid vormistamata, siis palus hageja

dokumendid temale koju kätte toimetada.

8. 03.02.2011 saatis hageja vastavalt eelnevale suulisele kokkuleppele e-kirja teel

koondamishüvitise arvutuskäigu. Kuna 04. veebruaril hagejale koju toimetatud

dokumendid olid ebakorrektselt vormistatud ning koondamishüvitise summa märgatavalt

madalam, kui seaduslikult ette nähtud, siis jäid need hageja poolt allkirjastamata ning

dokumendid võeti kaasa, sh ka juba 02.02.2011 olemas olnud ja allkirjastatud tõend.

Samal päeval telefoni teel eitati kogu eelnevat kokkulepet koondamise osas ning ei antud

mingit informatsiooni dokumentide kohta. Ning seejärel saadeti e-kiri 04.veebruaril 2011

teatega tööle tulla 07.02.2011. Oluline on see, et tööandja ei saa töölepingu ülesütlemisest

ühepoolselt enam loobuda, kui see tahteavaldus on juba tehtud. Seega AS IK käitus

vastuolus hea usu põhimõttega.

9. Hageja palub võtta arvesse tööandja viivitavat ja vastuolulist käitumist olukorras, kus

töötaja soovib peale lapsehoolduspuhkust naasta oma töökohale järgides seadusest

tulenevat nõuet etteteatamise kohta. Hagejal puudus vajadus viivitada töölepingu

lõpetamisega ning on arusaamatu miks tööandja ei vormistanud ega andnud üle koheselt,

kas siis 31.jaanuaril või 02.veebruaril 2011, kui töötaja oli kohapeal AS IK kontoris, kõik

vajalikud koondamisega seotud töölepingu lõpetamise dokumendid. AS IK oolt edastati

Eesti Töötukassale teade hageja koondamise kohta 18.02.2011 kuigi vastavalt TkindlS §-

le 143 tuleb tööandjal esitada töötukassale vormikohane avaldus viie kalendripäeva

jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates, seega hiljemalt 07.02.2011. See

faktiline asjaolu viitab ilmselgelt tööandja poolsele viivitusele. Koondamise ettepaneku

tegi tööandja, samas viivitas vajalike dokumentide vormistamise ja edastamisega nii Eesti

Töötukassale kui ka töötajale, et töötaja saaks töötuna arvele võtta ning saada

töötuskindlustushüvitist. Palun arvestada tööandja tekitanud varalist kahju töötajal

saamatajäänud tulu osas, mis on seadusega ette nähtud.

10. Tööandja väljastas tõendi hagejale miskipärast alles 21.03.2011, so pärast korduvaid

nõudmisi. Hageja sai end töötuna arvele võtta 21.03.2011 ning töötuskindlustushüvitist

hakati maksma 28.03.2011. Hüvitise väljamakset alustati 7 päeva peale arvele võtmist.

Saamata jäänud tulu arvestuse aluseks on ajavahemik 02.02.2011 kuni 20.03.2011.

Hagejal puudus vajadus tekitada tööandjale lisakulu, kuna hageja vastas seadusega ette

nähtud töötuskindlustushüvitise saamise nõuetele koondamise alusel.

Kostja vastuväited ja põhjendused

11. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt

hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, mis lõpetati 02.02.2011 TLS 89 lg 1 alusel.

Hageja ja kostja vahelisest meilivahetusest nähtub, et kostja on teinud korduvalt

ettepaneku tulla töökohta lepingu lõpetamisega seonduvaid dokumente vormistama.

Nimetatud meilivahetusest nähtub, et hageja tööandja juures käinud ei ole ega

kavatsenudki tulla, kuigi sellise ettepaneku on kostja talle teinud. 4.veebruaril külastas

kostja (tööandja) esindaja hagejat kodus, et saada vajalikke allkirju. Hageja keeldus

allkirjade andmisest. Seega on viivituse põhjustaja olnud hageja. Hageja pöördus selle

asemel töövaidluskomisjoni, et vaidlustada lepingu lõpetamise alust. Tõend väljastati

hagejale tema esimesel nõudmisel läbi kostja esindaja.

Kohtu põhjendused

12. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping nr 2005-07-

01 on lõpetatud 02.02.2011 TLS § 89 lg 1 alusel. Kostja maksis hagejale töölepingu

lõppemisel välja kõik tasumisele kuuluvad summad. Eesti Töötukassa 25.03.2011 otsusest

nr 111011230 kohaselt hageja on töötuna arvele võetud 21.03.2011 ning hagejale hüvitise

maksmise periood 180 päevaks on 28.03.2011-23.03.2011 Kohus loeb nimetatud asjaolud

TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

14. Hageja on seisukohal, et kostja viivitas töölepingu lõpetamisel Sotsiaalministri 30.06.2009

määrusega nr 59 kehtestatud „Vormi „Tööandja tõend kindlustatule“ kehtestamine“ lisas

toodud

vormikohase

Tõendi

ja

vormikohase

Töölepingu

ülesütlemisavalduse

väljastamisega kuni 21.03.2012, mistõttu hageja ei saanud esitada Töötukassale nimetatud

dokumente enda töötuna arvelevõtmiseks ning töötuskindlustushüvitise saamiseks,

mistõttu tekkis hagejale varaline kahju summas 674.98 eurot saamata jäänud

töötuskindlustushüvitise näol. Kostja leiab, et eelnimetatud dokumentide hagejale

esitamise viivituse põhjustaja on olnud hageja. Tõend väljastati hagejale tema esimesel

nõudmisel läbi kostja esindaja. Kostja tunnistab hageja nõuet ajaperioodi 09.-21.03.2011

eest. Kostja ei tunnista hageja nõuet perioodi eest 02.02.2011-20.03.2011. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kohtul välja selgitada, kas ja millal hageja esitas kostjale taotluse

väljastada hagejale Sotsiaalministri 20.06.2009 määrusega nr 59 kehtestatud vormi

„Tööandja tõend kindlustatule“. Juhul kui leiab tuvastamist, et hageja on palunud kostjal

väljastada hagejale Tööandja tõend kindlustatule, siis tuleb tuvastada, kas kostja on

alusetult viivitanud hagejale nimetatud tõendi väljastamisega ja sellega on kostja poolt

hagejale tekitatud kahju.

15. Töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 12 kohaselt kohustub tööandja töötaja nõudmisel andma

andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid

töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Töötuskindlustusseaduse § 10 lg 1 kohaselt

esitab kindlustatu (töötaja) töötuskindlustushüvitise taotlemiseks töötukassale avalduse.

Töötuskindlustushüvitise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide

loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sotsiaalministri 08.04.2009.a.määruse nr 31

§ 3 lg 1 p 1 kohaselt töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldusele lisatakse tööandja

tõend (id) kindlustatule. Eeltoodust nähtub, et tööandja peab töötajale esitama

töötuskindlustushüvitise taotlemiseks Tööandja tõendi kindlustatule töötaja nõudmisel.

Seadus ei kohusta tööandjat esitama nimetatud tõendit töötajale koos töölepingu

ülesütlemise avaldusega, vaid üksnes töötaja poolt vastava taotluse esitamisel.

16. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hageja esitas

töölepingu lõppemise päeval 02.02.2011 kostjale taotluse väljastada hagejale Tööandja

tõend kindlustatule selle esitamiseks Töötukassale. Kohtule esitatud hageja ja kostja e-

kirjavahetusest nähtub, et ajavahemikus 02.02.2011 kuni 08.02.2011 on hageja ja kostja

vaielnud töölepingu lõpetamise aluse ja töölepingu lõpetamisel kostja poolt hagejale

makstava hüvitise suuruse üle (TVK tlk 24-25). Vaidlust ei ole selles, et kostja poolt

hagejale esitatud töölepingu lõpetamise dokumendid jäid hageja poolt allkirjastamata ning

hageja on vaidlustanud kostja poolt töölepingu ülesütlemise töövaidluskomisjonis. Alles

hageja poolt 09.03.2011 kostja esindajale saadetud e-kirjast nähtub, et hageja palub, et

kostja esitaks hagejale Tööandja tõendi kindlustatule (TVK tlk 22). Kohtu hinnangul, ei

ole asjaolu, et hageja palus töösuhte lõppemisel, et kostja väljastaks hagejale Tööandja

tõendi kindlustatule leidmist tõendamist ka 24.09.2011 toimunud kohtuistungil üle

kuulatud tunnistaja PJ ütlustega. Tunnistaja PJ poolt antud ütluste kohaselt tuli HR nende

juurde koju 4. veebruaril 2011, kuid tunnistaja LJ ja HR kohtumise juures ei viibinud,

tunnistaja viibis teises ruumis ja kuulis HR ja LJ vestlust üksnes pealt. PJ ütluste kohaselt

ta kuulis, et LJ ütles, et ta ei ole nõus koondamishüvitisega, mis oli paberil välja toodud ja

LJ ütles HR , et tal on vaja Töötukassa paberit, et end töötuna arvele võtta. Kuna PJ on

hageja LJ abikaasa ja ta on huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks, siis ei pea

kohus P eelnimetatud ütluseid usaldusväärseks ning jätab need tähelepanuta. Tunnistaja P

J ütlused lükkab ümber hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus ajavahemikus 02.02.2011

kuni 02.08.2011, milles hageja ja kostja vaidlevad hagejaga töölepingu lõpetamise ja

hagejale koondamishüvitise suuruse üle, küll aga ei ole hageja poolt kordagi mainitud

Tööandja tõendit kindlustatule. Lisaks eeltoodule ei nähtu kohtule esitatud materjalidest,

et hageja oleks ise enne 21.03.2011 pöördunud Töötukassa poole enda töötule arvele

võtmiseks ja Töötukassa oleks keeldunud hageja töötuna arvele võtmisest seoses tööandja

poolt vajalike tõendite esitamata jätmisega. Töövaidlusasjas nr 4.4-2/910-11 10.05.2011

toimunud töövaidluskomisjoni istungi protokolli kohaselt on hageja istungil ise

selgitanud, et töövaidluses 414 pärast seda kui istungi oli ära, läks hageja Töötukassasse ja

sai teada, et 1 paber on puudu ja siis hakkas hageja asju ajama (TVK tlk 6). Eeltoodu

võimaldab kohtul jõuda järeldusele, et hageja soovis ennast Töötukassas võtta arvele alles

pärast seda kui oli toimunud Töövaidluskomisjonis istung selles asjas, milles hageja

vaidlustas kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemise ja alles siis selgus, et hageja

vajab Tööandja tõendit kindlustatule ja hageja esitas seejärel kostja esindajale 09.03.2011

taotluse nimetatud tõendi väljastamiseks. Asjaolu, et kostja poolt välja antud Tööandja

tõend kindlustatule kannab 02.veebruari 2011 kuupäeva ei kinnita kohtu hinnangul seda,

et hageja oleks 02. veebruaril 2011 kostjale nimetatud tõendi väljastamise taotluse

esitanud.

17. Kohus leiab, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et 09.03.2011 on hageja esitanud

kostjale taotluse Tööandja tõendi kindlustatule hagejale väljastamiseks (TVK tlk 22).

Kostja on nimetatud tõendi väljastanud aga alles 21.03.2011. Seega on kostja viivitanud

hagejale Tööandja tõend kindlustatule väljastamisega, mistõttu hageja ei saanud enne

21.03.2011 esitada Töötukassale taotlust töötuskindlustushüvitise määramiseks. Kostja

esindaja on 09.03.2011 toimunud kohtuistungil nimetatud tõendi hagejale väljastamisega

viivitamise omaks võtnud.

18. VÕS § 127 lg 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel peab

kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asja tagajärg. VÕS § 128 lg 2

kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS §

128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik tõenäoliselt oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui

kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolud ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib

seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

19. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitist seoses sellega, et hageja ei saanud kostja poolt

Tööandja tõend kindlustatule hagejale väljastamise viivitamisega seoses ennast

02.02.2011 Töötukassas töötuna arvele võtta ja tal jäi saamata töötuskindlustus perioodi

eest 02.02.2011-20.03.2011. Töötuskindlustushüvitise seaduse § 11 lg 5 kohaselt

töötuskindlustushüvitise

määramisel

arvestatakse

töötuskindlustushüvitist

töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale

esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku

töötuna arvelevõtmisest arvates. Seega juhul kui kostja oleks väljastanud hagejale

Tööandja tõendi kindlustatule 09.03.2011 ja hageja oleks saanud ennast töötuna arvele

võtta 09.03.2011, siis oleks hagejal vastavalt Töötuskindluse seaduse § 11 lg-le 5 tekkinud

õigus saada töötuskindlustushüvitist alates tema töötuna arvele võtmise kaheksandast

päevast s.t. alates 16.03.2011. Eesti Töötukassa 25.03.2011 otsusest nr 111011230 nähtub,

et hagejale hüvitise maksmise periood 180 päevaks on 28.03.2011-23.09.2011 (TVK tl

20-21). Seega seisneb hagejale tekkinud reaalne kahju ajavahemiku 16.03.2011-

27.03.2011 eest töötuskindlustushüvitise mittesaamises. Kohus leiab, et esineb põhjuslik

seos kostja poolt Tööandja tõend kindlustatule hagejale väljastamise viivitamise ja hageja

poolt ajavahemikus 16.03-27.03.2011 töötuskindlustushüvitise mittesaamises. Eesti

Töötukassa 25.03.2011 otsuse nr 111011230 kohaselt hüvitise suuruseks ajavahemikus

28.03.2011 kuni 05.07.2011 on 16.55 eurot päevas (TVK tl 20-21). Võttes aluseks

eeltoodu on kohtu hinnangul kostja tegevusest tulenevalt hagejal saamata jäänud

töötuskindlustushüvitis ajavahemiku 16.03.-27.03.2011 s.o. 11 kalendripäeva eest

summas 182.05 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks

kahju hüvitise summas 182.05 eurot.

20. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 24.10.2011 seisuga summas 32.7 eurot ja

kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kohus rahuldas põhinõude osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja

kasuks kahju hüvitise summas 182.05 eurot. Sellest tulenevalt kuulub põhinõudelt

summas 182.05 eurot välja mõistmisele viivis VÕS § 113 sätestatud määras ajavahemiku

eest 21.03.2011 kuni 24.10.2011 summas 8.72 eurot (218 päeva x 0.0219 protsenti päevas

x viivise summas päevas 0.04 eurot.)

21. Hageja taotles lisaks põhinõudele 674.98 eurot ja 24.10.2011 seisuga sissenõutavaks

muutnud viivistele 32.70 eurot viiviste väljamõistmist põhinõudelt 674.98 eurot VÕS §

113 sätestatud määras alates 25.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab,

et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest. Eeltoodust

tulenevalt kohus mõistab TsMS § 367 alusel põhinõudelt 182.05 eurot välja lisanduva

viivise VÕS § 113 sätestatud määras kuni kostja poolt põhinõude kohase täitmiseni.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

22. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille alusel raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagi hind nõutava rahasummaga. Hageja palub kostjal

välja mõista kahju hüvitise summas 674.98 eurot. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna

arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Tulenevalt eeltoodust

on käesoleva hagi hinnaks 674.98 eurot.

Menetluskulude jaotamine

23. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osade, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt enda kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskuludest 50% hageja ja 50% kostja

kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

Marget Henriksen

Kohtunik