3-11-2924/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-2924

Haldusasi

Eduard Marhio kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eduard Marhio määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja Eduard Marhio

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard Marhio esitas 19. detsembril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1074 krooni (68,64 eurot). Kaebuse kohaselt süütas E.

Marhio 6. mail 2011 ööl vastu 7. maid kartserihoone kambris nr 79 madratsi, teki ja kaks

voodilina. Nimetatud asjad olid parempoolses voodis. Vasakpoolsele voodile laotas kaebaja

oma jope ja padja, kõrvale karbi mustas kilekotis ja peale suure musta koti. Kui kaebaja

kambrist välja toimetati, märkas ta, et tuli süüdatud voodil oli peaaegu lõpuni põlenud ja

sellest ei saanud süttida teisel voodil olnud asjad. Lisaks süütas kaebaja 7. mail 2011 kambrid

nr 122 ja 71. Kaebaja väidab, et tulekahjule järgneval päeval nõudis ta oma asju, kuid talle

vastati, et tulekahju hävis peaaegu kõik ning alles jäid vaid karp ja käterätt koos mapiga.

Kaebaja leidis, et Tallinna Vangla viskas ebaseaduslikult ära tema asjad ja taotles tekitatud

kahju hüvitamist. Kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti 13.

detsembri 2011. a otsusega rahuldamata.

2. 19. jaanuari 2012. a määrusega tagastas kohus E. Marhio kaebuse. Kahju hüvitamise

nõude tekkimiseks peab tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 kindlaks

tegema, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani

õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel

esineb põhjuslik seos. Kohus tegi kindlaks, et ehkki E. Marhiol tekkis varaline kahju, ei

põhjustanud seda vangla õigusvastane käitumine, vaid kaebaja enda tegevus, mistõttu ei saa

esineda ka põhjuslikku seost kahju tekkimise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse vahel,

seega on täitmata kahju hüvitamise eeldus. Kohus leidis, et E. Marhiol ei ole ilmselgelt

halduskohtusse pöördumise õigust ning tagastas tema kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alusel.

MENELTUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. E. Marhio esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2012. a määruse peale,

milles ei nõustu nimetatud määrusega. Kaebaja märgib, et kohus ei pööranud tähelepanu

faktile, et ehkki tulekahju tekitajaks oli kaebaja, ei hävinenud tulekahjus tema isiklikud asjad.

Kaebaja sõnu kinnitavad fotod, millelt on näha, et tulekahju ei olnud voodis, millel olid

kaebaja asjad. Seega leiab kaebaja, et eeldused kahju hüvitamiseks on täidetud.

4. Tallinna Vangla märgib oma vastuses, et määruskaebus on põhjendamatu. E. Marhio

süütas 7. mail 2011 ajavahemikul kella 00.00-st kuni kella 23.10-ni kolmel korral Tallinna

Vangla kambri (kell 00.00 kambri nr 79, kell 12.24 kambri nr 122 ning kell 23.10 kambri nr

719). Kaebaja enda tekitatud tulekahjude tulemusena said kahjustada nii kaebaja isiklik vara

kui ka vangla sisustus. Kuna E. Marhio süütas pärast kambris nr 79 toimunud põlengut veel

kahel korral tulekahju, ei ole E. Marhio väide, et pärast kambris nr 79 toimunud põlengut nägi

ta veel oma asju, asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Kahju hüvitamisest keeldumise otsuses (tl 4p-5) on Tallinna Vangla põhjalikult selgitanud,

miks ei ole kahju hüvitamiseks alust. Otsuses on välja toodud, et esemed, mida kaebaja

nimetas vangla süül pärast tulekahju kadunuks, on kinnipeetaval olevate asjade ühtsest

nimekirjast nähtuvalt kaebajal kas alles või siis ei ole neid kaebajal suure tõenäosusega üldse

olnudki, sest asjade nimekirjast nende olemasolu ei nähtu. Pärast tulekahju võrreldi kaebaja

kambris säilinud asju vangiregistri andmetega ja selgus, et tulekahjus hävisid kaebaja asjadest

vaid sinist värvi plätud.

Ükski kaebaja poolt nimetatud tõend või asjaolu seda järeldust ümber ei lükka. Fotodelt,

millele kaebaja viitab (tl 7-8), ei nähtu äratuntavalt ühtegi kaebaja poolt kahju hüvitamise

taotluses nimetatud asja. Neilt on näha üksnes põlenud kamber ning must kilekott esemetega,

kuid nagu öeldud, ei ole sealt võimalik tuvastada midagi kaebaja poolt nimetatud esemetest.

Lisaks ei saa üksnes foto põhjal teha järeldusi esemete säilimise või mittesäilimise kohta.

Pärast kuumakahjustust võib ese olla säilitanud küll oma algse väliskuju, kuid olla

sellegipoolest kasutamiskõlbmatu. Eeltoodust tulenevalt pole mingit alust arvata, et vangla

viskas minema kaebajale kuulunud kasutamiskõlblikud esemed.

7. Seega on halduskohus põhjendatult kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud, kuna

vangla ei ole ilmselgelt kaebaja õigusi rikkunud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene