2-11-61250/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-61250

Tsiviilasi

MMT hagi M T vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja MMT(isikukood XXX elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja MTV (isikukood XXX, elukoht

XXX)

Kostja M T(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

15.08.2012 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Suurendada M T MMTülalpidamiseks Harju Maakohtu 22.01.2010 otsusega välja

mõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista M T(T ) MMT kasuks igakuine elatis summas 161 (ükssada

kuuskümmend üks ) eurot kuus alates 01.01.2012 kuni MMT täisealiseks saamiseni, so

kuni XXX.

4. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja MTV arveldusarvele XXXXXXX AS-is

Swedbank.

5. Perioodil 01.01.2012 kuni 28.09.2012 MT poolt hageja ülalpidamiseks tasutud summad

kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses suurendada elatise suurust 241 euroni kuus alates

01.01.2012. Harju Maakohus vähendas 22.01.2010 M T poja MMT ülalpidamiseks MTV kasuks

väljamõistetud elatusraha 97,47 euroni kuus. Tulenevalt MT töövõimetusest paranemisest ja

stabiilsest sissetulekust ei tohiks lapse elatis olla alla seadusega kehtestatud miinimummäära.

Seoses üleüldise elukalliduse ja lapse kasvamisega on ka kulud oluliselt suurenenud. Käesoleval

ajal maksab kostja lapsele elatist summas 97,47 eurot, mis on lapse kulutuste juures

naeruväärselt vähe. Terve eelmise aasta on kostja korrektselt tegelenud oma elatise võla

maksmisega, mis näitab ka seda, et kostja on võimeline lapsele suuremat summat maksma.

Hageja igakuised kulutused ühes kuus on: eluasemele 80 eurot, toidule 120 eurot, transpordile

26 eurot, sidele 10 eurot, tervishoiule 26 eurot, hügieenitarvetele 15 eurot, lasteaiale u 69 eurot,

riietele ja jalanõudele 52 eurot, huviringile/trennile 52 eurot ja muud vältimatud kulud 32 eurot.

Kokku kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus 482 eurot.

Hageja esitas 10.04.2012 seisukoha kostja vastusele, milles ei nõustu kostja seisukohtadega mis

seavad kahtluse alla hageja kulutused. Hageja käib ka teatris, kontserdil, kinos, liuväljal,

suusaradadel, mis kõik asuvad Tallinnas või kaugemalgi. Samuti on lasteaias traditsioon pidada

rühmakaalaste sünnipäevi, mis on ka seotud kuludega. Hageja on allergik ja sellest tulenevad ka

kulud tervishoiule. Hageja külastab 4-5 korda aastas kostjat ja vanaema Saaremaal. Kostja pole

kordagi huvi ilmutanud Tabasalu-Kuressaare-Sandla transpordikulude kompenseerimiseks ning

see kõik on olnud hageja kulu. Kostja on esitatud tõendites arvestanud iseenda kuludeks OÜ

Prügimees arve, mis on esitatud prügiveo eest Sandla külas ja ei saa kuidagi olla seotud kostja

valduses oleva eluasemega . Kostja on üürinud 3-toalise korteri eluasemeks, mis on selgelt

ebaotstarbekas ja põhjendamatult kallis üksi elavale inimesele. Juhul, kui kostja elab seal koos

elukaaslasega või kaasüürilisega, siis see ei ole tervikuna kostja kulu vaid kuulub jagamisele.

Kostja väitel on tema poolt võetud rahalised kohustused kuus 221,93 eurot ning kostjale jääb

igakuiselt 521,23 eurot. Hageja on nõus kompromissiga, kui kostja maksab hagejale igakuiselt

elatist 220 eurot. Kohtuistungil 15.08.2012 vähendab hageja nõuet 200 euroni.

Kostja vastuväited hagile

Kostja võtab hagi õigeks osaliselt ja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatusraha igakuise

elatisena 145 eurot kuus. Tõele vastab hagiavalduses väidetu, et 22.01.2010 kohtuotsuse alusel

on kostja lapse ülalpidamiseks tasunud elatist ühes kuus 97,47 eurot.

Kostja leiab, et hageja vajadused on üle paisutatud ning osaliselt tõendamata. Hagiavalduse

kohaselt on hageja eluasemekulud ühes kuus 80 eurot. Eluasemekulude tõendamiseks on hageja

esitanud S OÜ arved alates 31.07.2011-31.12.2011, mille kohaselt ühe kuu keskmiseks

eluasemekuluks on 197,94. Kostjale teadaolevalt on hageja pere 4-ja liikmeline, seega hageja

kuluks ühes kuus eluasemele on 49,48 eurot (197,94/4).

Kostja leiab, et kulutused toidule 120 eurot kuus on üle paisutatud. Hageja on 6 aastane, päeviti

viibib lasteaias, kus ta saab 3 korda päevas süüa. Kostja leiab, et mõistlik kulu toidule,

arvestades eelkõige hageja vanust, on 60 eurot kuus. Tõendamata on kulutused transpordile.

Hageja elab Tabasalus ning käib ka lasteaias Tabasalus. Kostjale on teadmata, mis asjaoludel

tekib hagejal igakuine transpordikulu nii suure summa ulatuses. Mõistlik kulu transpordile on 13

eurot kuus. Kostja nõustub sidekuludega 10 eurot kuus.

Tõendamata on ka hageja kulutused tervishoiule 26 eurot ulatuses igas kuus. Kostjale

teadaolevalt on hageja terve, mingeid kroonilisi haiguseid tal ei esine. Kostja leiab, et mõistlik

kulu tervishoiule ühes kuus on 10 eurot. Kulutused hügieenitarvetele on samuti üle paisutatud,

mõistlik kulu hügieenitarvetele ühes kuus on 10 eurot. Hageja on hinnanud kulutusteks

lasteaiale u 69 eurot. Eeldades, et kulutusi lasteaiale soovib hageja tõendada AS Swedbank

maksekorraldustega, mis on tasutud hageja seadusliku esindaja poolt Harku Vallavalitsusele, siis

vastavalt esitatud tõenditele on kostja seisukohal, et hageja kulu lasteaiale ühes kuus on 65 eurot

(47,82+75,36+72.30+66,18+63,12/5=64,95)

Ülepaisutatud ja tõendamata on hageja kulutused riietele ja jalanõudele 52 eurot kuus. Kostja

leiab, et mõistlik kulu on 26 eurot kuus. Kulutusteks huvialaringidele on hageja hinnanud ühes

kuus 52 eurot. Vastavalt hagiavaldusele lisatud maksekorraldustele MTÜ-le XXX ja MTÜ-le

XXX, on hageja kulutused alates oktoobrist huvialaringidele ühes kuus 30 eurot. Kostja leiab, et

30 eurot kuus on mõistlik kulu, kusjuures huvialaringide tegevus ei toimu aastaringselt 12 kuu

jooksul, vaid enamasti 9 kuud aastas.

Kostja ei nõustu ka hageja muude vältimatute kuludega summas 32 eurot kuus. Kostjale on

arusaamatu, missugused on need vajalikud kulud, mida hageja saab lisaks eelpool nimetatule

veel igas kuus nii suure summa ulatuses teha. Mõistlik kulu igas kuus ootamatute vajaduste

rahuldamiseks on 6 eurot. Eeltoodust tulenevalt hindab kostja hageja vajadusteks ühes kuus

kokku 279,48 eurot, millest kostja kanda peaks olema pool. Kuivõrd igakuine elatis PKS § 101

lg 1 kohaselt ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära,

siis on kostja nõus tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 145 eurot kuus.

Kostja töötab TIEP OÜ-s ja saab igakuiselt töötasuna peale maksude mahaarvamist välja

keskmiselt 743,16 eurot. Kinnisvara kostja ei oma. Vallasvarast kuulub kostjale mopeed. Muud

reaalset müügiväärtust omavat vallasvara kostja ei oma. Kostja rahalised kohustused on kuus

kokku u 221,93 eurot, millest eluasemekulud on 190,64 eurot kuus ja sidekulud 31,29 eurot.

Kostja sissetulek igas kuus on keskmiselt 743,16 eurot ning igakuine püsikulu kohustuste näol

on 221,93 eurot. Juhul, kui kohus hagi rahuldab hagiavalduses toodud ulatuses ning kostjal

lisandub elatise tasumise kohustus lapse ülalpidamiseks 241 eurot kuus, siis jääb kostjal enda

igapäevavajaduste rahuldamiseks 280 eurot kuus (toit, hügieenitarbed, ravimid, riided, jalanõud

jne).

Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna hageja on esitanud hagi ilma, et

oleks üritanud lahendada lapse ülalpidamisega seonduvat kohtuväliselt.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ning kostja seletused ning uurinud ja hinnanud

kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, kuna eelmise

kohtulahendi aluseks olnud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suuruse

muutmiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Materiaalõiguslikult kehtib PKS § 99 lg 1, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Riigikohus on oma 17.05.2011 kohtuotsuses nr 3-2-1-33-11 p-s 26 märkinud, et elatise suuruse

muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks

eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad

alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude

muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Samas lahendi p-s 25 on riigikohus

ka märkinud, et elatise suuruse muutumisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise

väljamõistmiselgi, st eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadustest ning arvestada tuleb ka

kummagi vanema varalise seisundiga.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus järgnevalt võtma seisukoha lapse vajaduste ja kostja varalise

seisundi osas ning kohtul tuleb tuvastada kas need asjaolud on muutunud võrreldes 22.01.2010

kohtuotsuse aja seisuga. Harju Maakohus vähendas 22.01.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-

46121 M T poja MMT ülalpidamiseks MTV kasuks välja mõistetud elatusraha alla seaduses

sätestatud miinimummäära 1525 kroonini (97,47 eurot) kuus, kuna hageja oli 60% töövõimetu.

Hagiavalduses on hageja tuginenud elatise suurendamise nõude esitamisel asjaolule, et

tulenevalt kostja töövõimetusest paranemisest ja stabiilsest sissetulekust ei tohiks elatis olla alla

seadusega kehtestatud miinimummäära. Seoses üleüldise elukalliduse ja lapse kasvamisega on

ka kulud oluliselt suurenenud. Kohtule esitatud TIPE OÜ palgalehe kohaselt on kostja

keskmiseks neto töötasuks 743,16 eurot kuus. Seega on tõendamist leidnud, et kostja ei ole

enam töövõimetu ja tema varaline seisund on paranenud võrreldes 22.10.2010 kohtuotsuse

tegemise aluseks olnud asjaoludega. Seega on alus elatise suuruse muutmiseks.

PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169

kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Seega ei tohi elatis olla väiksem

kui 145 eurot. Kostja on nõus maksma lapsele 145 eurot kuus PKS § 101 lg 1 sätestatud määras.

Hageja seaduslik esindaja vähendas 15.08.2012 toimunud kohtuistungil oma nõuet 200 euroni

kuus.

Hageja igakuised kulutused ühes kuus on: eluasemele 80 eurot, toidule 120 eurot, transpordile

26 eurot, sidele 10 eurot, tervishoiule 26 eurot, hügieenitarvetele 15 eurot, lasteaiale u 69 eurot,

riietele ja jalanõudele 52 eurot, huviringile/trennile 52 eurot ja muud vältimatud kulud 32 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud ja tõendatud on järgmised lapse kulutused. Põhjendatud ja

tõendatud eluasemekuludeks hindab kohus 31 eurot kuus. Toidukuludeks hindab kohus 100

eurot. Üldteada asjaolu on, et toit on kallis ja kasvav laps vajab täisväärtuslikku toitu. Kohtu

hinnangul kulub transpordile 26 eurot, sidele 10 eurot ja hügieenitarvetele 10. Tervishoiule

kulub kohtu hinnangul 20 eurot. Hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud seletuste

kohaselt vajab hageja atoopilise dermatiidi tõttu vastavat kreemi ning kreem maksab 20 eurot.

17.08.2012 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule JP OÜ tõendi, millest nähtub, et hageja põeb

atoopilist dermatiiti. Samuti Eesti kliimat arvestades esineb lastel tihti ülemiste hingamisteede

haigusi ning ravimid on kallid. Kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt on tasutud MTÜ-le

XXX 16 eurot kuus ja MTÜ-le XXX ühes kuus 14 eurot. Seega on hageja tõendanud kulutused

huviringidele 30 euro ulatuses. Hagi esitamise ajal käis laps lasteaias ja lasteaiakulud olid u 65

eurot kuus.

Käesoleval ajal käib hageja koolis ning lasteaiakulud saab suunata koolitarvete, vältimatute

kulude (sünnipäevad, vabaaeg) katteks ning talvel suurenevate kommunaalkulude katteks.

Hageja ei ole tõendanud kulutusi riietele ja jalanõudele 52 eurot kuus. Kohtu hinnangul on

mõistlikud kulud riietele ja jalanõudele 30 eurot kuus. See teeb aastas riietele ja jalanõudele 360

eurot, mis on kohtu arvates piisav. Elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud

kulutused, vaid elatise määramisel arvestatakse lapse põhjendatud vajadusi, et tagada lapse

arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja elab küll

emaga, aga kostjal külas olles kannab hageja kulud kostja.

Seega on hageja mõistlikud ja põhjendatud kulud ühes kuus kokku 322 eurot ning kummagi

vanema kanda jääb 161 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

elatis 161 eurot alates 01.01.2012.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Maie Seppo

kohtunik