3-12-1241/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-1241

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 150 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 2. augusti 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. augusti 2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 6. augusti 2010. a käskkirja nr 1-4/1468 alusel paigutati N. Lilitškin kartserisse.

26. ja 27. augustil tõusis kaebajal palavik, kuid sellele vanglaametnikud tähelepanu ei pööranud.

Kaebaja oli sunnitud viibima ebasanitaarsetes tingimustes. A. Bronzov käskis N. Lilitškinil

käsipumbaga kanalisatsiooniummistust kõrvaldada ning lisaks pani kartserist madratsit välja viies

kaebaja käed liiga kõvasti raudu, mis põhjustas kaebajale valu ja kannatusi. Vangla tegevus oli

ebainimlik ja alandas inimväärikust.

N. Lilitškin esitas ka vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid see jäeti 17. oktoobri 2011. a

vaideotsusega rahuldamata.

Nikolai Lilitškin esitas Tartu halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamist summas 150 eurot.

2. Tartu Halduskohtu 29. juuni 2012. a määrusega anti N. Lilitškinile tähtaeg kaebuse tähtaegsuse

põhistamiseks või kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

Tähtaja ennistamise taotluses mainis kaebaja, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise

otsust ei tehtud kaebajale 21. oktoobril 2011 teatavaks, kuna see oli koostatud eesti keeles, millest

kaebaja aru ei saa. Kaebaja viibis ka täielikus sotsiaalses isolatsioonis, kannatas haiguse käes ning

tal puudusid kirjatarbed, mistõttu ta lasi kaebetähtaja mööda.

3. Tartu Halduskohus lõpetas 2. augusti 2012. a määrusega N. Lilitškini kaebuse menetluse

halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lg 2 alusel, sest kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes ning

kaebetähtaeg ei kuulunud ennistamisele. Määruse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata jätmise otsus kaebajale 21. oktoobril 2011 teatavaks tehtud. Seda kinnitavad

otsusele käsitsi kirjutatud kuupäev, allkiri ning lisaks inspektor-kontaktisiku S. Külma allkiri otsuse

kätteandmise kohta. Kaebaja ei eita otsuse kättesaamist, vaid põhjendab oma väidet sellega, et otsus

oli eestikeelne ja ta ei saanud sellest aru. Kaebaja pole tuginenud haldusmenetluse seadustiku ja

vangistusseadustiku normide rikkumisele tõlkimise korra osas ning ka kohus pole rikkumist

tuvastanud. Kinnipeetavatel on võimalik kasutada kontaktisikute abi eestikeelsetest dokumentidest

arusaamisel. Eestikeelse dokumendi saamine ei võta kaebajalt kohustust täita talle esitatud nõudmisi

ja olla oma asjade ajamisel hoolas. Kohtul puudub põhjus kahelda selles, et otsust kätte andes

poleks kaebajale otsuse sisu selgitatud. Otsuse kättetoimetamise ja kaebuse esitamise vahele jäi

väga pikk periood, mil kaebaja pole astunud mingeid samme, et otsuse sisu endale selgeks teha. Ka

kaebaja haiguslikku seisundit ei saa lubada mõjuvaks põhjuseks, kuna kaebaja on otsuse

kättesaamise ja kaebuse esitamise vahele jäänud ajal esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi teistes

asjades. See näitab ühtlasi seda, et kaebaja on teadlik kaebuse esitamise suhtes kehtivatest

tähtaegadest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 2. augusti 2012. a määruse

tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja on seisukohal, et allkiri otsusel näitab lihtsalt seda,

et ta on selle kätte saanud, kuid tutvumist see ei kinnita. Kohus on jõudnud väärale seisukohale, et

kontaktisikud selgitavad kinnipeetavatele eestikeelsete dokumentide sisu. Kuna enamik

kinnipeetavatest on slaavlased, peaks vangla suhtlema kinnipeetavatega vene keeles. Kohus oleks

tähtaja osas pidanud lähtuma riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-st 3, mitte § 18 lg-st 2. Kohus

on jõudnud väärale seisukohale nagu poleks kaebaja proovinud otsuse sisu endale selgeks teha.

5. Tartu Vangla on vastuses seisukohal, et halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks

tegemisest või kättetoimetamisest alates. Dokumendi kättetoimetamine on üks dokumendi

teatavakstegemise viise, mis ei tähenda, et haldusorgan peab ilmtingimata suutma haldusakti

adressaadile selle sisu selgeks teha. Haldusorgan ei saa vastutada selle eest, kui adressaat ei saa, ei

taha või ei ole huvitatud dokumendi sisust aru saama. Kaebaja on kaebetähtaja osas ekslikult

lähtunud RVastS § 17 lg-st 3, mitte § 18 lg-st 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30

päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Ühtlasi tuleneb sarnane

regulatsioon ka HKMS § 47 lg-st 2. N. Lilitškinile tehti kahju hüvitamise taotluse rahuldamata

jätmise otsus teatavaks 21. oktoobril 2011, kuid kaebus on kohtusse jõudnud alles 13. juunil 2012

(allkirjastatud 28. mail 2012). Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.

8. HKMS § 71 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Määratlemata mõiste tähtaja ennistamise mõjuvad

põhjused sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks

kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud subjektiivseid (kaebaja isik ja tema varasemad

õigusalased kogemused) või objektiivseid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) asjaolusid, mis

takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt nt RKHK 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-

75-08, p 17).

9. Tartu Halduskohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses on kaebaja mõjuva põhjusena

välja toonud asjaolu, et temale pole kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsust teatavaks

tehtud. Seda põhjusel, et nimetatud dokument oli koostatud eesti keeles, millest kaebaja aru ei saa.

VangS § 11 lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud

haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. HMS § 20

lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 ls 1 kohaselt

toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 11 alusel

võib sellest ette näha erandeid, kuid antud juhtumi asjaoludest nähtuvalt ei ole KeeleS § 11

tingimused täidetud. Järelikult ei saa kaebaja nõuda, et temaga suheldaks vanglas ainult vene keeles.

Kaebuses pole N. Lilitškin väitnud, et otsust tehes oleks tema suhtes rikutud HMS § 21 ja vangla

sisekorraeeskirja § 491.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et talle pole kahju hüvitamise taotluse rahuldamata

jätmist teatavaks tehtud. HMS § 62 lg 2 p 1 alusel tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks

isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse. Kättetoimetamise all peetaks silmas akti originaali või

ametlikult kinnitatud koopia isiklikku üleandmist või tähtkirjaga saatmist. Tartu Vangla on järginud

HMS § 28 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuselt on

näha, et kaebaja on andnud sellele oma allkirja, samuti on seal olemas nii kuupäev kui ka inspektor-

kontaktisiku allkiri. Riigikohtu halduskolleegium on nõustunud 22. novembri 2010. a määruses nr

3-3-1-62-10 ringkonnakohtu poolt öelduga, et kui seadus ei sätesta teisiti, saab teatavakstegemiseks

lugeda üksnes haldusakti vahetut ja individuaalset edastamist või üleandmist isikule. Kaebetähtaja

kulgemahakkamine ei sõltu sellest, kas isik tutvub reaalselt saadud haldusaktiga. Kaebetähtaeg

hakkab kulgema, kui haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus

tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega. Lähtudes eelpooltoodust, ei saa väita nagu ei

olnuks haldusakt kaebajale teatavaks tehtud. Kaebaja väidetes annab põhjust kahelda ka tõik, et

perioodil, mis jäi kaebajale ebasoodsa otsuse tegemise ja kaebuse esitamise vahele, esitas kaebaja

kohtule hulgaliselt kaebusi. See tähendab, et kaebaja on kas ise aru saanud või on ta saanud selgitusi

vanglapersonalilt teiste dokumentide sisu kohta. Vastasel juhul oleks teisteski asjades olnud

kaebuste esitamine takistatud. Järelikult ei saa lugeda kaebaja väidet, et kontaktisikud ei selgita

kinnipeetavatele nende palvel asja sisu, põhjendatuks. Kuna kaebaja pole vanglale esitanud ka

ühtegi taotlust dokumendi vene keelde tõlkimiseks, on kaebaja väited dokumendi teatavaks

tegemata jätmise kohta alusetud.

Kaebaja esitatud põhjust, et ta viibis sotsiaalses isolatsioonis, vaevles haiguse käes ning tal

puudusid kirjatarbed, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, sest kaebaja on sel perioodil esitanud

korduvaid kaebusi kohtule, mis tõendab, et haigus ei takistanud kaebajat kaebusi esitamast ning

ühtlasi on ka selge, et kaebajal olid kirjatarbed olemas, sest vastasel juhul poleks kaebused kohtuni

jõudnud.

Ringkonnakohus rõhutab veelkord asjaolu, et kuna kaebaja on varem korduvalt kaebustega

halduskohtusse pöördunud, s.h ka kahju hüvitamise taotlustega, on kaebaja teadlik halduskohtule

kaebuse esitamise korrast ja tähtajast ning pidi mõistma, et kaebuse esitamisega viivitades minetab

ta võimaluse kohtukaebeõiguse kasutamiseks.

10. L. Lilitškin on asunud väärale seisukohale, et kaebetähtaega oleks pidanud arvestama RVastS §

17 lg 3 alusel, mitte § 18 lg 2 alusel. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole

pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb lähtuda RVastS § 18

lg-st 2, mis näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib

kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kaebaja

on rikkunud kaebetähtaega ning kaebetähtaega tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 ei ennistata, sest

kaebaja pole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise, siis jääb

kaebaja taotlus rahuldamata.

Madis Ernits

Agu Timmi

Einar Vene