3-10-623/46 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2012, Tartu

Haldusasja number

3-10-623

Haldusasi

Meelis Linnamäe (Linnamägi) kaebus Otepää

Vallavalitsuse 09.02.2010. a projekteerimistingimuste

väljaandmisest keeldumise ja Keskkonnaameti

15.01.2010. a kooskõlastuse andmisest keeldumise

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.10.2010. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnaameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

25.01.2012 ja 05.09.2012

Menetlusosalised

Kaebaja Meelis Linnamägi, esindaja advokaat Janar

Kuus

Vastustaja (apellant) Keskkonnaamet, esindajad Maiu

Paloots ja Pille Saarnits ning nõustaja Priit Voolaid

Vastustaja Otepää Vallavalitsus, esindaja vallasekretär

Neeme Sild

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2010. a otsus menetluskulude jaotuse osas

ning osas, millega tühistati Keskkonnaameti 15. jaanuari 2010. a kooskõlastuse

andmisest keeldumine.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Meelis Linnamäe kaebus

Keskkonnaameti 15. jaanuari 2010. a kooskõlastuse andmisest keeldumise peale

rahuldamata ning kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud tema enda

kanda.

4. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2010. a otsus muutmata.

5. Mõista Meelis Linnamäelt Keskkonnaameti kasuks välja viimase poolt

apellatsioonimenetluses kantud kuluna riigilõiv summas 15,97 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meelis Linnamägi esitas 25.11.2009 Otepää Vallavalitsusele taotluse, milles palus

väljastada projekteerimistingimused Marguse maaüksusele ühepereelamu ehitusprojekti

koostamiseks. Marguse kinnistu asub Otepää looduspargi piiranguvööndis. Otepää

Vallavalitsus saatis 14.12.2009. a kirjaga looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 7 alusel

projekteerimistingimused kooskõlastamiseks Keskkonnaametile.

2. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 15.01.2010. a otsusega nr PVV

14-5/09/38320-2

keelduti

nõusoleku

andmisest

Marguse

maaüksusele

projekteerimistingimuste väljastamiseks. Otsuse kohaselt on hoone rajamine

projekteerimistingimustes märgitud asukohta vastuolus Otepää looduspargi kaitse-

eesmärkidega ning see lõhuks piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuuri ning muudaks

oluliselt antud koha maastiku tähendust ja ilmet.

3. Otepää Vallavalitsuse 09.02.2010. a kirjaga nr 13-2.15/246 teatati M. Linnamäele, et

tulenevalt Keskkonnaameti keeldumisest anda projekteerimistingimuste väljastamiseks

omapoolne nõusolek, ei ole vallavalitsusel võimalik rahuldada tema taotlust

projekteerimistingimuste väljastamiseks.

4. M. Linnamägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Otepää

Vallavalitsuse 09.02.2010. a keeldumine ja Keskkonnaameti 15.01.2010. a keeldumine.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on kooskõlastuse andmata jätmine motiveerimata.

Keskkonnaamet oleks pidanud kaaluma, kuidas oleks võimalik parimal viisil kaebaja huve

üldiste looduskaitsealaste huvidega tasakaalustada. Tartu Ringkonnakohus leidis

02.07.2009. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-08-5621, et üksnes pärandkultuurmaastiku ja

loodusväärtuste säilitamine ei ole sobivad ja piisavad kaalutlused, et mitte anda kooskõlastust

projekteerimistingimustele. Õigusaktid ei välista piiranguvööndis igasugust ehitustegevust

ning ehitamise keelamiseks peavad olema kaalukad põhjused.

Kaitseala valitseja peab kõigepealt veenduma, et kavandatava tegevuse tõttu Marguse

maaüksusel ei saavutata Otepää looduspargi kaitse-eesmärki või kahjustatakse looduspargi

seisundit. Juhul kui selline oht on tõendatud, on kaitstava loodusobjekti valitsejal LKS § 14

lg 3 alusel võimalik kooskõlastamisel seada tingimusi leevendatavate meetmete

rakendamiseks, mille täitmisel tegevus ei kahjustaks kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Keskkonnaameti haldusaktis puuduvad

kaalutlused erinevate ehituslike tingimuste seadmise võimaluse kasutamise kohta.

5. Tartu Halduskohtu 14.10.2010. a otsusega kaebus rahuldati.

Otsuse põhjenduste kohaselt on Keskkonnaameti keeldumine projekteerimistingimustele

kooskõlastuse andmisest haldusakt, kuna sellega on sisuliselt lõplikult otsustatud, et

vallavalitsusel ei ole võimalik kaebaja taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks

rahuldada. Samuti tuleb käsitleda haldusaktina Otepää Vallavalitsuse 09.02.2010. a kirja

M. Linnamäele, kuna selles on teatatud vallavalitsuse otsusest jätta tema taotlus

projekteerimistingimuste väljastamiseks rahuldamata.

15.01.2010. a otsuses on Keskkonnaamet välja toonud peamiselt samad põhjendused, mis olid

esitatud ka 19.10.2007. a keeldumises. Täiendavalt on 15.02.2010. a keeldumises välja toodud

põhjendused selle kohta, miks projekteerimistingimustes esitatud hoone asukoht ei ole sobiv.

Vaatamata täiendavatele põhjendustele ei ole Keskkonnaameti 15.01.2010. a keeldumises

toodud kaalutlused ja põhjendused kohtu jaoks veenvad.

Asjaolu, et Nüpli küla piirkonnas on olnud varem ja on ka praegu tugev ehitussurve, ei saa

piirata kaebaja õigust elamu ehitamiseks. Keskkonnamet ei ole millegagi põhjendanud

seisukohta, et asustustihedus antud piirkonnas on saavutanud oma maksimumi. Ei selgu, kui

suurt piirkonda silmas peetakse, ega seda, milliste aktidega on asustustihedus vastustaja poolt

märgitud piirkonnas või vallas kehtestatud. Samas on Keskkonnamet oma vastuses ja

seletuses märkinud, et ei oleks takistusi elamu ehitamiseks Marguse kinnistul seniste hoonete

juurde, mis tähendab, et asustustihedus ei ole takistuseks.

Marguse kinnistu ja lähiümbruse situatsiooniskeemist (tl 41 ja tl 70 pöördel) nähtub, et

taotletav ehitis ja kujunev hoonestusala asub olemasolevate hoonestusalade või

ehitusõigusega alade läheduses ja sobituks seega igati olemasoleva asustusega. A. Järveti

poolt koostatud ekspertarvamuses on märgitud, et hoonestusala valikul on oskuslikult

arvestatud mikroreljeefi iseärasusi, ühepereelamu ehitamine taotletud kohta järgib Otepää

kõrgustikule iseloomulikku ja väljakujunenud asustusstruktuuri ning ei takista Otepää

looduspargi kaitse-eeskirjaga ettenähtud kaitse-eesmärkide saavutamist. Keskkonnaameti

põhjendused ei kinnita seda, et avalik huvi kaaluks antud juhul üle omaniku huvi hoonet

soovitud kohta ehitada. Avalikku huvi esindab ka kohalik omavalitsus, kes on seisukohal, et

arvestades hetkel väljakujunenud hoonestustihedust sobiks taotletud hoone taotletud asukohta.

Kaebaja väide, et Keskkonnamet ei ole andnud hinnangut ehitise alternatiivse asukoha suhtes,

ei ole põhjendatud. Kuna kaebaja oli esitanud taotluse projekteerimistingimuste

väljastamiseks kinnistu lõunaosa kindlasse piirkonda, siis tuli vastustajal ka sellest ehitise

asukohast lähtuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Keskkonnaameti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega jätta M. Linnamäe kaebus rahuldamata. 25.01.2012 toimunud

ringkonnakohtu istungil täpsustas vastustaja esitatud apellatsioonkaebust ja selgitas, et

Keskkonnaamet vaidlustab halduskohtu 14.10.2010. a otsust üksnes selles osas, mis puudutab

Keskkonnaameti 15.01.2010. a kooskõlastuse andmisest keeldumise tühistamist (tl 169).

Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes HKMS § 197 lg-st 1 ei kontrolli ringkonnakohus

halduskohtu vaidlustatud otsuse õiguspärasust osas, mis puudutab Otepää Vallavalitsuse

09.02.2010. a projekteerimistingimuste väljaandmisest keeldumise tühistamist.

7. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Keskkonnaameti 15.01.2010. a keeldumine

menetlustoiming. See vastab üldistele motiveerimise nõuetele - välja on toodud motivatsiooni

ja kaalutluse aluseks olevad argumendid ja õigusaktide sätted ning õiguslik ja faktiline

motivatsioon on piisavad, et kontrollida menetlustoimingu õiguspärasust.

Keskkonnaamet on kaalutlusõigust teostades toiminud kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja

kaaludes põhjendatud huve.

Halduskohus on 15.01.2010. a keeldumise kaalutlusi hinnates teinud neist ebaõiged

järeldused. Keskkonnaamet on ehitussurve välja toonud Nüpli küla iseloomustava

omadusena, mitte soovitud asukohta ehitamise keelamise põhjendusena.

Marguse puhkebaasi ümbruse hoonestusalade ja Nüpli küla südame hoonestusalade vahel on

Marguse kinnistul säilinud Otepää kõrgustikule iseloomulik asustamata maastik. Soovitud

kohta elamu rajamisel ei säiliks asustamata põllu- ja heinamaa osa, mis on üheks

komponendiks kaitstavas maastikupildis.

Kohus on taotletava ehitise olemasoleva asustusega sobitamisel jätnud tähelepanuta, et

tegemist on Otepää looduspargi piiranguvööndiga, mille kaitse eesmärk on eelkõige Otepää

kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Taotletava ehitise asukoha osas üksnes

olemasoleva asustusega sobivuse kriteeriumist lähtudes kaotaks looduspargi kaitseala ja

kaitse-eesmärk sisuliselt oma mõtte.

Otepää kõrgustiku nn. leeberežiimilise kaitseala väljenduseks on muuhulgas ka asjaolu, et

ainuüksi endisel Marguse kinnistu talu maadel on tänaseks juba 5 hoonestusala ning

kõnealuses kaalutlusotsuses on vaidlustatud elamu rajamise osas ainult selle asukoht.

Kompromissina on pakutud uue ühepereelamu ehitamise võimalust, laiendades Marguse

kinnistu kirdenurgas juba olemasolevat hoonestusala.

A. Järveti poolt koostatud ekspertarvamus on esitatud kohtumenetluse käigus, mitte

projekteerimistingimustele nõusoleku andmise menetluse käigus. Ekspertarvamus ei lükka

ümber keeldumises toodud Keskkonnaameti kaalutlusi ja seisukohti ega sisalda ka täiendavat

informatsiooni, mida arvestades oleks võinud kujuneda keeldumise otsuses esitatust erinev

otsustus.

8. M. Linnamägi vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuse põhjenduste kohaselt puuduvad alused halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Keskkonnaameti keeldumine on oma sisult haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51

lg 1 mõistes, sest sellega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel

tähtsust omav asjaolu.

Keskkonnaameti haldusaktist ei nähtu, et Marguse kinnistu puhul on tegemist leeberežiimilise

kaitseala leebema režiimiga osaga. Kaalutlused viitavad sellele, justkui oleks vaidlusaluse

kinnistu puhul tegemist kõige rangema režiimiga kaitse alla kuuluva osaga. Seega on

haldusakti andmise aluseks olevad faktilised asjaolud vastuolus tegelikkusega ning ainuüksi

ebaõigete algandmete kasutamine haldusaktis on aluseks haldusakti tühistamisele.

Keskkonnaamet ei ole haldusaktis üldse kaalunud, kas ehitusõiguse piiramine Marguse

kinnistul vastab proportsionaalsuse põhimõttele, st kas selline piirang kinnistu omaniku osas

on kõige leebema režiimiga kaitsealal kohane. Keskkonnaamet ei ole haldusmenetluses üldse

kaalunud kaebaja huvisid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu

14.10.2010. a otsus tühistada osas, mis puudutab menetluskulude jaotust ning osas, millega

tühistati Keskkonnaameti 15.10.2010. a kooskõlastuse andmisest keeldumine.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab M. Linnamäe kaebuse

Keskkonnaameti 15.10.2010. a kooskõlastuse andmisest keeldumise peale rahuldamata ning

muudab HKMS § 109 lg 4 alusel ka senist menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas jääb

halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.

10. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuuluv Marguse kinnistu asub Nüpli külas

hajaasustusega piirkonnas ning selle kinnistu pindala on 12,10 ha ja maa sihtotstarbeks on

100% maatulundusmaa, mis koosneb metsamaast, haritavast maast, looduslikust rohumaast

ning muust maast. Kinnistu põhjaosas on hoonestus juba olemas ning kaebaja poolt soovitud

uus hoonestusala paikneb kinnistu lõunaosas (tl 41). Kinnistu asub Otepää looduspargi

piiranguvööndis.

LKS § 1 p 2 kohaselt on LKS-i eesmärgiks kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku

looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Seda eesmärki täidab ka Otepää

looduspark, mille tegevust reguleerib Otepää looduspargi kaitse-eeskiri, mille kohaselt on

Otepää looduspargi põhieesmärk Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Otepää

looduspargile iseloomuliku maastiku all mõistetakse vahelduvat künkliku pinnamoega

maastikku, kus avatud (põllu-heina- ja karjamaad) maastik vaheldub suletud maastikuruumiga

(metsad, üksikud metsatukad) ning maastikku ilmestavad rohked veekogud. See maastik on

kujunenud aastasadade vältel traditsioonilise maakasutuse tingimustes, seetõttu väärtustatakse

seda pärandkultuurmaastikuna.

LKS § 14 lg 1 p 7 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta väljastada

projekteerimistingimusi. LKS § 14 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekut vajavat tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse

eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Seega on LKS ette näinud, et

avalik huvi võib kaaluda üles omaniku huvi.

LKS § 31 lg 2 p 8 kohaselt on piiranguvööndis keelatud ehitise püstitamine, kui kaitse-

eeskirjaga ei sätestata teisiti. Tulenevalt kaitse-eeskirja punkt 11 alapunktist 5 on looduspargi

valitseja nõusolekuta keelatud projekteerimistingimuste andmine. Otepää looduspargi kaitse-

eeskirja punkt 24 alapunkt 3 kohaselt on piiranguvööndis looduspargi valitseja nõusolekuta

keelatud uute ehitiste püstitamine.

Seega on looduspargi valitsejale antud kohustus ja pädevus kaaluda ehitamise võimalikkust

looduspargi territooriumil piiranguvööndis. LKS ei sätesta täpsemaid kriteeriume, millele

peaks tuginema LKS § 14 kohane otsustus. Ainus kriteerium on, et tegevus ei tohi kahjustada

kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

11. Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud Keskkonnaameti 15.01.2010. a kooskõlastuse

andmisest keeldumise. Halduskohus rahuldas esitatud kaebuse selles osas, leides, et

keeldumises toodud kaalutlused ja põhjendused ei ole veenvad ja on ebapiisavad ning

vastustaja ei ole kaalunud kõiki asja otsustamiseks olulisi asjaolusid.

Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu ja leiab, et vastustaja on kaalunud kõiki

asja otsustamiseks olulisi faktilisi asjaolusid ja esitanud selgitused ning kaalutlused

vaidlusaluse kinnistu kui Otepää looduspargi osa kaitse eesmärgi kohta. Need on selged ja

piisavad selleks, et asuda seisukohale, et antud kohta ehitamine ei ole kooskõlas looduspargi

kaitse eesmärgiga.

Lähtudes 15.01.2010. a keeldumiste sisust, on Keskkonnaamet ringkonnakohtu hinnangul

piiranguvööndisse ehitamise võimalikkuse üle otsustamisel kaalutlusõigust teostanud lähtudes

looduspargi põhieesmärgi kui loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamise vajadusest ja HMS

§ 4 lg-st 2, mis sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Keskkonnaamet on lähtunud ka asjaolust, et seadusandja mõte ei

ole olnud täielikult välistada ehitamist kaitseala piiranguvööndis. Konkreetset juhtu

arvestades on vastustaja analüüsinud ka Otepää looduspargi kaitse-eesmärke ja kaebaja

taotluse sisu. Seega on vastustaja oma kaalutlustes lähtunud pärandkultuurmaastiku

säilitamise vajadusest nii üldiselt kui ka konkreetse juhtumi eripära arvestades.

Kaitseala valitseja kohustuseks on tagada, et säiliks looduspargile omane maastikustruktuur.

Seetõttu on mõistetav, miks Keskkonnaamet ei saa anda nõusolekut igas soovitud kohas

ehitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt jõudiski vastustaja seisukohale, et kuna kaebaja poolt soovitud uue

elamu asukoht Marguse kinnistul asub piirkonnas, mis on põhjendatud säilitada

pärandkultuurmaastikuna, seaks kinnistu lõunaossa elamu ehitamine ohtu piirkonnale omase

maastikupildi ja asustusstruktuuri säilimise. See omakorda ei oleks kooskõlas looduspargi

kaitse eesmärkidega.

Kaitseala valitseja on arvestanud ka taotleja subjektiivsete õigustega ja leidnud, et taotleja

saaks soovi korral ehitada kinnistu juba hoonestatud osale. Marguse kinnistu põhjaosas on

olemas 2 hoonestusala ja kaitseala valitseja on sellest tulenevalt asunud seisukohale, et

taotlejal on võimalik olemasolevat hoonestusala laiendada ja mitte lõhkuda kinnistu lõunaosas

ning selle läheduses säilinud pärandmaastiku osa. Kinnistu kirdeosas asuva ühepere-elamu

vahetusse lähedusse ehitades ei laieneks kumbki tihedamalt hoonestatud ala ning ülejäänud

kinnistu osas säiliks endiselt hajaasustusele omane ja kaitstav maastikumuster

(põllu/heinamaa-metsatukk-põllu/heinamaa).

12. LKS ja kaitse-eeskiri annavad kaitseala valitsejale õiguse ja ka pädevuse kaaluda

ehitamise võimalikkust piiranguvööndis. Sellest ja ehitusseaduse §-st 19 lg 1 p-st 2 ning lg-st

3 lähtudes võttis kohalik omavalitsus kaebajalt vastu taotluse projekteerimistingimuste

väljastamiseks, koostas projekteerimistingimused ja esitas need Keskkonnaametile nõusoleku

saamiseks. Kinnisasja omaniku huviks käesolevas asjas on olnud soov ehitada

piiranguvööndis asuva kinnistu lõunaossa elamu. Saades vallalt nõusoleku andmiseks

projekteerimistingimused, oli vastustaja teadlik kinnistu omaniku huvist ja sellest ning ka

LKS § 14 lg-st 2 tulenevatest kooskõlastuse mitteandmise alustest lähtudes ongi vastustaja

vaidlusalused otsustused teinud. Seetõttu ei ole põhjendanud ei kaebaja ega ka halduskohtu

väide, et Keskkonnaamet ei ole looduskaitseliste huvide kõrval kinnisasja omaniku huvisid

arvestanud. Põhiseadus § 32 sätestab küll, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata,

kasutada ja käsutada, kuid sama paragrahv sätestab ka, et omandi valdamisel võib seadus

sätestada kitsendusi. Samuti ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. Omandiõiguse

vaba teostamise piiramise võimaluse on ette näinud ka LKS, mille § 1 p 2 kohaselt on LKS

eesmärgiks kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide

säilitamine. Võttes kaitse alla Otepää Looduspargi, on riigil järelikult huvi sellel alal olevaid

väärtusi (sh pärandmaastik) säilitada ja sel alal ehitustegevuse piiramine on paratamatu. LKS

näeb seega ette, et avalik huvi võib kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgil kaaluda üles

omaniku huvi ja Marguse kinnistu suhtes ei saanud kaebajal olla ootust, et ta igal juhul saab

sellele omal soovil ükskõik kuhu hooneid ehitada, sest tegemist on looduskaitseliste

piirangutega kinnistuga. Eeltoodut arvestades ei saa nõustuda kaebaja arvamusega, et

põhiseaduslike väärtuste kaitse prioriteetsusest tulenevalt peab kaitseala valitseja igal juhul

tagama erahuvi kaitse, so võimaldama igal juhul kinnistule ehitamist ja kaitsealal ehitamise

mittevõimaldamine on eriti intensiivne isiku subjektiivsete põhiõiguste rikkumine.

13. Samuti ei ole alust nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja oleks LKS § 14 lg 3 alusel

võinud keeldumise asemel kaaluda kinnistule kaebaja poolt soovitud kohta ehitamiseks

erinevate tingimuste seadmist, kuid ei ole seda teinud. Selles osas leiab ringkonnakohus, et

juhul, kui kaitseala valitseja ei näinud põhjendatult üldse ette võimalust kaebaja poolt

soovitud asukohta elamu ehitamiseks, siis ei olnud vastustajal võimalik ega vajalik hakata

kaaluma lisatingimuste kehtestamist. Lisatingimuste seadmine ei muudaks võimalikuks

ehitamist asukohta, kuhu kaitse-eesmärkidest tulenevalt ja looduskaitselistel kaalutlustel

ehitada võimalik ei ole.

14. Põhjendatud ei ole ka väide, et vastustaja ei ole oma keeldumist siiski piisavalt

põhjendanud.

Asja materjalidest nähtuvalt on Keskkonnaamet oma otsustust käsitlenud siduva

menetlustoiminguna, kuna kohalik omavalitsus ei saa projekteerimistingimuste väljastamise

menetluses teha Keskkonnaameti nõusoleku andmisest keeldumise otsusest erinevat otsust.

Kehtiv õigus ei sätesta otseselt menetlustoimingu vorminõudeid. Riigikohus on 14.01.2009. a

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-08 leidnud, et menetlustoimingu motiveerituse aste võrreldes

haldusakti motiveeritusega võib olla madalam. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse

üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise

võimaluse. Kuna teatud tingimustel on menetlustoimingud halduskohtus vaidlustatavad ka

iseseisvalt, tuleb ka neid isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada.

Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest. HMS § 3

lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid

subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. HMS § 5 lg 2 näeb ette, et haldusmenetlus viiakse

läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti,

määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1) ning kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid

ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).

Nagu juba varem märgitud, leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud keeldumine nõusoleku

andmiseks projekteerimistingimuste väljastamiseks on piisavalt motiveeritud selleks, et isik

saaks neid vaidlustada ja seeläbi oma õigusi kaitsta. Lisaks sellele nähtub 15.01.2010

koostatud keeldumisest (tl 8 pöördel), et kaebaja on olnud pidevalt kaasatud menetlusse ja

arutellu selle üle, kas tema kinnistu lõunaossa on võimalik ehitada ja selle saavutamiseks

projekteerimistingimuste väljaandmisele vastustajapoolset nõusolekut anda või mitte.

15. 15.01.2010. a otsustuses on välja toodud faktilised asjaolud (tl 8 ja 9 pöördel), kaitse-

eesmärgid (tl 9) ja kaitseala valitseja kaalutlused (tl 9 pöördel) ning otsus keelduda nõusoleku

andmisest projekteerimistingimuste väljastamiseks, mille kohalik omavalitsus 14.12.2009

kirjaga vastustajale edastas.

Toimiku materjalidest (tl 41, 70 pöördel, 177-178) nähtuvalt asuvad tihedamalt hoonestatud

alad Marguse maaüksusele soovitud uue hoonestusalaga võrreldes Nüpli-Munamäe teest

lõunas Nüpli järve pool ning ka maaüksusest läänes. Samuti on tihedam hoonestus tekkinud

Marguse õppe- ja puhkebaasi lähedusse.

Marguse kinnistule soovitava elamu asukohas on hetkel põllumaa ning soovitud kohta uue

maja ehitamisel tekiks sinna uus ja iseseisev hoonestusala. Marguse kinnistu koos

naaberkinnistutega Koidu, Anso-Oja ja Ansokünka on antud piirkonnas ainus tihedamalt

hoonestatud aladest eraldiseisev ala. Marguse puhkebaasi ümbruse hoonestusalade ja Nüpli

küla keskme hoonestusalade vahel on Marguse kinnistul säilinud asustamata Otepää

kõrgustikule iseloomulik maastik (põllu/heinamaa-metsatukk-põllu/heinamaa). Soovitud

kohta maja ehitamisel ei säiliks täna asutamata (põllu/heinamaa) osa, mis on üheks

komponendiks kaitstavas maastikupildis. Marguse kinnistule elamu rajamine taotluses

märgitud asukohta lõhuks seega pärandkultuurmaastiku asustamata osa, millega ei tagataks

senise maastikustruktuuri säilimist ja uue hoonestusala rajamine Marguse kinnistu lõunaossa

ei võimalda looduspargi kui kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist.

Lisaks sellele ei ole Keskkonnaamet ringkonnakohtu hinnangul kaalutlusotsuses märkinud, et

suur ehitussurve on põhjenduseks, miks ei tohiks kaebaja soovitud asukohta uut maja ehitada.

Suur ehitussurve on välja toodud üksnes Nüpli küla piirkonda iseloomustava omadusena. Ka

asutustiheduse määra kui sellist ei ole Nüpli küla piirkonna ega ka Otepää valla kohta

kehtestatud ja igal üksikjuhtumil tuleb lähtuda konkreetse koha võimalustest (olemasolev

asustus, maastikuvaated, hoonestusalade paiknemine, maakasutus jne). Sellest lähtuvalt ongi

Keskkonnaamet asunud põhjendatult seisukohale, et Nüpli küla on käesoleval ajal säilitanud

maapiirkonnale omase asustuse tunnused ning Marguse maaüksuse ja selle naaberkinnistuste

hoonestamata alad omavad nende tunnuste säilimisel suurt tähtsust ning piirkonna jätkuval

hoonestamisel kaoks piir Otepää linnaga ning see ala muutub Otepää eeslinnaks. Linnalise

keskkonna kujunemine Nüpli külas on aga vastuolus Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidega.

Samuti ole asja materjalide pinnal võimalik asuda seisukohale, nagu oleks vastustaja

möönnud võimalust ehitada elamu kinnistu lõunaossa siis, kui kaebajal ei oleks juba kinnistu

põhjaosas hooneid olemas ja teha sellest järeldust, et sel juhul ei muudaks kaebaja poolt

taotletud ehitis kinnistu lõunaosas kultuurmaastiku tähendust ega ilmet ja ei suurendaks

oluliselt olemasolevat asutustihedust. Vastustaja on eeltoodu kohta selgitanud, et juhul, kui

kaebaja oleks kinnistu põhjaossa hoonete rajamise asemel valinud praegu taotletava asukoha,

oleksid teistsugused olnud ka hilisemalt ümbritsevale alale (teistele kinnistutele) antud

kaalutlusotsused ehitamiseks nõusoleku andmise kohta. Taotletavasse asukohta oleks kaebajal

võimalik olnud ehitada üksnes situatsioonis, kus ümbritsevatele katastriüksustele ei olnud

veel hoonestust lubatud ning vastustaja sellisest seisukohast ei saa järeldada, et ka käesoleval

juhul oleks võimalik taotletavasse asukohta ehitada ning et rajatav ehitis ei muudaks ka

olemasolevas situatsioonis kultuurmaastiku tähendust ja ilmet ega suurendaks oluliselt

olemasolevat asustustihedust.

Ka asjaolu, et kaebaja poolt taotletav ehitis kinnistu lõunaosas asuks seal olemasoleva

hoonestusala või ehitusõigusega ala läheduses ja sobituksid seal olemasoleva asustusega, ei

tähenda veel, et eeltoodu tõttu tuleks kaebajal sinna igal juhul hoone ehitamist lubada. Nagu

juba märgitud, on tegemist Otepää Looduspargi piiranguvööndiga, mille kaitse eesmärk on

eelkõige Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Juhul kui lähtuda nõusoleku

andmisel üksnes uue ehitise olemasoleva asustusega sobivuse kriteeriumist, siis kaotaks

kaitseala ja kultuurmaastiku säilitamise nõue igasuguse mõtte.

16. Kaebaja on viidanud Eestimaa Looduse Fondi ekspertide poolt 1996. a Otepää

Looduspargi kaitse-eeskirja eelnõule koostatud ekspertiisile ja väitnud, et selle kohaselt asub

kaebaja kinnistu leeberežiimilisel kaitsealal. Samuti on kaebaja viidanud Tartu

Ringkonnakohtu 02.07.2009. a kohtuotsusele haldusasjas nr 3-08-5621. Ka need viited ei

anna ringkonnakohtu hinnangul alust kaebuse rahuldamiseks Keskkonnaameti keeldumist

puudutavas osas.

Nimetatud lahendis asus ringkonnakohus tõesti seisukohale, et üksnes pärandkultuurmaastiku

ja loodusväärtuste säilitamine ei ole sobivad ja piisavad kaalutlused kooskõlastuse

mitteandmiseks, kuid kohtu poolt sellisele seisukohale asumise tingis asjaolu, et selles asjas

vaidluse aluseks olnud Keskkonnaameti keeldumises oligi üksnes selgitatud

pärandkultuurmaastiku mõistet ja olemust kui sellist, kuid konkreetset ehitusala ja selle seost

pärandkultuurmaastikuga ei olnud käsitletud.

Käesolevas vaidluses on Keskkonnaamet otsustust tehes lähtunud kaebaja poolt soovitud

ehituskohast, vaadelnud selle paiknemist pärandkultuurmaastikul ja teinud sellest tulenevalt

oma järeldused. Samuti ei ole Keskkonnaamet menetluse läbiviimisel vaielnud vastu sellele,

et seadusandja mõte ei ole olnud välistada täielikult ehitusõiguse realiseerimine kaitseala

piiranguvööndis. Keskkonnaamet nõustus ka sellega, et kõnealusel maa-alal ei ole Otepää

valla üldplaneeringu, kaitse-eeskirja ega muu õigusaktiga kehtestatud üleüldist ehituskeeldu,

selgitades aga, et see ei anna veel alust rahuldada kõik kooskõlastustaotlused selleks, et

kinnistu omanik saaks alati ka looduspargi piiranguvööndis ehitada. Samuti selgitas

vastustaja, et mõiste „leeberežiimiline kaitseala“ all mõistetakse üldjuhul omandi kasutamise

võimalust vastavalt selle sihtotstarbele ja Otepää looduspargi kaitse-eeskiri ei kitsendagi

oluliselt maatulundusmaa sihtotstarbega maa kasutusõigust piiranguvööndis. Kaitserežiimi

leebus ei tähenda aga tingimata ootust kasutada maad sellele määratud sihtotstarbest erineval

eesmärgil. Lisaks sellele on viidatud ekspertiisis kaitseala leebest režiimist räägitud pigem

seoses kaitseala moodustamisel selle piiridesse jääva kohaliku elanikkonna senistest õigustest

ja võimalustest lähtuvalt, märkides ära, et looduskaitsemaaks jäetavate eramaade

asendamisega ei tohiks raskusi tekkida ning kaitse-eeskiri ei mõjuta ka eriti ka kohalike

elanike jahindus-, kalandus- ja marjakorjamistavasid.

Vastustaja selgituste kohaselt ongi Otepää looduspargi põhifunktsioon Otepää kõrgustiku

kompleksne, kuid suhteliselt leeberežiimiline kaitse, mistõttu on Nüpli külas antud ka

mitmeid võimalusi uute hoonete püstitamiseks, mis aga paiknevad Nüpli küla varasemas

tihedamalt hoonestatud osas. Samas on endise Marguse kinnistu talu maadel juba olemas 5

hoonestusala ning kõnealuses kaalutlusotsuses on vaidlustatud uue elamu rajamise osas ainult

selle võimalik asukoht.

17. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et ka kaebaja poolt alles kohtumenetluses

esitatud A. Järveti ekspertarvamusest ei tulene selliseid asjaolud, mis annaksid alust lugeda

15.01.2010. a keeldumises toodud kaalutlusi ebapiisavateks selleks, et keelduda kaebajale

nõusoleku andmisest soovitud kohta ehitamiseks.

„Otepää vallas Nüpli külas Marguse maaüksusele üksikelamu püstitamise keskkonnamõju

ekspertarvamus“ (tl 63-71) on koostatud 2010. a augustis ja seega pärast Keskkonnaameti

keeldumist. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustajaga, et pärast kaalutlusotsuse

tegemist esitatud ekspertarvamustega on võimalik kahtluse alla seada iga otsust, kuid juhul,

kui kaalutlusotsus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja ekspertarvamuses ei esitata

asjaolusid, mida ei olnud haldusorganile kaalutlusõiguse teostamisel teada või asjaolusid, mis

tõendavad, et kaalutlusotsus on ilmselgelt ebaõige, ei ole põhjendatud selle alusel

kaalutlusotsuse tühistamine. Vastasel juhul ei pruugi ükski kaalutlusotsus kehtima jääda.

Mis puudutab esitatud ekspertarvamise sisu, siis ei ole selle arvamuse näol tegemist

ekspertarvamusega soovitava tegevuse lubatavuse kohta pärandmaastikus kaitse-eesmärgist

lähtuvalt, vaid pigem seisukohtadega kaebaja poolt soovitava tegevuse õigustamiseks.

Ekspertarvamuse pealkirja kohaselt on tegemist maaüksusele üksikelamu püstitamise

keskkonnamõju ekspertarvamusega, kuid sisuliselt selles keskkonnamõju hinnatud ei ole.

Samuti on käesoleval juhul vaidlusaluse küsimuse osas tegemist kaitsealaga ning kaitseala

valitseja kaalutlusotsusega, mitte detailplaneeringu ning sellega seonduva keskkonnamõju

hindamise probleemistikuga.

Halduskohtu poolt viidatud ekspertarvamuse seisukoht, mille järgi on kaebaja poolt taotletud

uusehitise asukoha puhul oskuslikult arvestatud mikroreljeefi iseärasusi, sest valitud elamuala

on kolmest ilmakaarest varjatud ning nähtav ainult lõuna suunast kitsa vaatesektori kaudu, ei

anna ka sisuliselt veel alust vastustaja kaalutlusotsuse õiguspärasuses kahtlemiseks.

Vaadeldes konkreetset kinnistut võib uue hoonestusalana valitud koht olla loodusesse sobiv,

kuid see ei pruugi olla sobiv looduspargi kui kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärke silmas

pidades, milleks on Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike, sh pärandkultuurimaastike ja

senise asustusstruktuuri kaitse. Vastustaja selgituste kohaselt lõhutaks soovitud asukohale

elamu rajamisel seal säilinud maastikumuster ja suletaks Nüpli küla poolt ning Otepää-Nüpli-

Sihva maanteelt avanev vaade kõrgustikule iseloomulikule maastikule Marguse ja Haukamäe

suunas.

Ekspertarvamuses on viidatud ka sellele, et Artes Terrae OÜ 2009. a tööst nähtuvalt ei ole

Nüpli küla asustusstruktuuril väidetavalt pärandkultuurmaastikule omast ajaloolist väärtust.

Vaatamata sellele, et nimetatud töös ei ole Nüpli küla kõrge miljööväärtusega

pärandmaastikuna esile tõstetud, kuna ajalooline asustusstruktuur on muutunud ning uued

hooned ei ole kõik traditsioonilist laadi, asub küla Otepää looduspargi piiranguvööndis, mille

kaitse-eesmärk on pärandmaastike kaitse. Kaitsealal tegevuste lubamist kaaludes ei saa selle

kaitse-eesmärke käsitleda selliselt, et kui maastike kõrge miljööväärtus on juba käest lastud, ei

peaks seda uute otsuste tegemisel enam järgima või aladel, kus see veel on olemas, säilitama.

Vastustaja selgituste kohaselt on vaatamata ajaloolise asustusstruktuuri muutumisele

lähiminevikus vaadeldavas piirkonnas säilinud Otepää looduspargile iseloomulik liigendatud

reljeefi, kõlvikulise struktuuri ja traditsioonilise maakasutusega pärandmaastik ning olulised

on ka säilinud vaated Marguse kinnistu ja Haukamäe suunas. Hoonestamata alade säilitamine

tihedamalt hoonestatud alade vahel on kaitseala kui terviku huvides vajalik ning tihedamalt

hoonestatud ala laienemine hoonestamata alale ei saa lõputult jätkuda, sest selle tulemusel

kaoks kaitstav maastik üldse.

18. Kuna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb kaebajalt HKMS § 108

lg 1 alusel vastustaja kasuks välja mõista viimase poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 250 krooni e. 15,97 eurot.

Ringkonnakohtu otsusega tühistatakse halduskohtu vaidlustatud otsus osaliselt ja seega tuleks

esimese astme menetluskulud jagada HKMS § 108 lg 2 alusel. Samas on ringkonnakohtu

hinnangul kaebuse rahuldatud osa suurus ja olulisus kaebuse rahuldamata osaga võrreldes

sedavõrd väikese tähtsusega, et ei tingi menetluskulude proportsionaalset jaotust vastavalt

HKMS § 108 lg-le 2, vaid kohaldamisele kuulub HKMS § 108 lg 1. Sellest tulenevalt jäävad

kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud kulud tema enda kanda.

Einar Vene

Agu Timmi

Maili Lokk